Vaba eestlane , January 19, 1984

              L L 1 ^val, 19. , lanuary 19,1984 Nr,-5
VABADE EESTLASIE HÄÄLEKANDJA
: O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Lesüe St Pop
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE -KOLLEEGIUM; Karl Arro, Heino Olev
TEIJBFONm: toimetus 44«823, taU
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD.Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $2
ja veerandaastas SIS.-—
•TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.--
aastas $35.— ja veerandaastas $ 18.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri Mnd 70 Co
KUULUTUSTE HINNAD Üks toll ühel veerul:
lmAtuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiicüljel $5.
l i i iSTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd»
1955 Lesüe St. Don Müls, Ont M3B 2M3
40 aastat tagasi, 1944. a. Jaanuaris toimusid eriti ägedad võitlused Narva rindel, kus punavägi katsetas
rindest läM murda. Eesti mehed suutsid siis oma kodumaa piiril vastu panna ja võimaldada hiljem küm-neil
tuhandeil põgeneda, mida külmal t^^^^^ P**^®^^ suudetud. Eeloleval kuul tähistatakse Torontos neid
samgarlikke võitlusi eraldi kokkutulekuga. Pildil eesti sõdurid Narva rindel Jaanuaris 1944.
QiliilliiilliiiiilliiilliniiillllilililHillllillinilllllllllllliillillilillllilllililiililliililllO^
. ühendriikide ja N. Liidu vahel
Mmunnd läbirääkimist^ lõpetami­ne
tuumarelvastuse piiramiseks on
tekitanud lääneniaailmas hirmu^Ja
kartuse, et selllniB kontaktide kai^
kestamine määramatuks ajaks viilu
vastu kolmandale maailmasõjale,
mis võijb lõpuks areneda ka kogu
maakera hävitavaks tuumasõjaks.
See kartus on ^ paisunud viimasel
ajal paiguti otse missihüsteeriaks,
m|da aitavad suurendada Ja iiles
puhuda paljud I^aäne massimeediu-
I, avaldades ühendriildde juht-
Kommentaarid
Kommunistliku Venemaa Ja N.
Lüdu ajalugu — nagu me teame
oma kogemustest — on otsast lõpu­ni
üks faktide väänamine ning tõe­liste
sündmuste pea peale kummu-tamine.
Kuid sageU pakuvad need
edasi-tagasi keerutamised ja nõu°
kogude võitude kirjeldamised oma­moodi
lugemismaterjali, mida mui­gega
võiks lugeda — kui nende
sündmuste tagai ei oleks ainult nii
palju traagikat ning allaheidetud
rahvastele kaela veeretatud valu ja
kannatusi. |
' . • • I • • • .
Möödunud aasta 29. novembri
„Rahva Hääles" on näiteks lugu
sellest seigast kuidas 29. novemb­ril
191S. aastal Narvas välja kuulu­tati
„esimene suveräänne eesti töö­rahva
riik". „Rahva Hääl" kirju­tab,
et see olevat olnud ere lehe­külg
eesü rahva võitluses nõukogu­de
võimu eest ning demonstreeri­vat
kõige kujukamalt tema usta­vust
Suure Oktoobri üritusele. Nõu­kogude
valitsuse ja V. I. Lenini
aktiivse abiga olevat kommuun el­lu
vimud tähtsad revolutsioonilised
ümberkorraldused ning andnud
<3^nlise panuse noore Nõukogude
valiariigi kaitsmisse.
konnale survet Moskvaga kontakti-de
otsimiseks jningnji,,,dialoogi"
alustamiseks.
Nendest meeleoludest lähtudes
tuleb vaadelda ka Stokholniis äs­ja
alanud vastastikuse usalduse
loomise ja desarmeeriinise konve­rentsi,
mis ön tegeii^t Madrii-dis
möödunud aastal lõppenud Hel­singi
kokkulepete täitmise kontrol­limise
konverentsi jätkuks. Mõned
MtundeMsed kom^ ja
poliitikud peavad Stokholmi konve­rentsi,
niillest^ võtavad kõigi
Helsingi kokkulepetele alla kirjuta­nud
35 riigi väüsministridy niivõrd
%liseks, et selle ebaõnnestumist
seotakse uue suursõja puhkemise
võimalustega. See on muidugi liial­dus
ja venelastega .Järjekordselt
Mmuvate vastastikujste vaieluste
Ja diskussioonide ülehindamine;
Stokholmi konverentsile vastu
minnes tuleb esmajoones meeles
pidada, et selle kokkutuleku idee
Ja algatus tuli N. Liidu esindaja­telt
kui lääneriigid pärast 34 kuud
k^estnu^ vaielusi Madriidis Moskva
- delegaatidele tüduiult järelandmisi
hakkasid tegema: Kui USA jä teK
sed lääneriigid Madriidis Helsmgi
/kokkulepete ellurakendamise kont­rollimise
konverentsi alustasid, sHs
võis läbirääMniiste ja nõupidamis­te
algfaasis oletada^ et ameerikla^
; sed panevad erilist rõhku Moskvale
surve avaldamiseks ning inimõi-gustekokkidepete
toitmise nõudmi­seks.
Samm-sammult tehti aga
Iged^lt ja visalt oma seisukohti
kaitsvatele V venelastele järelandmi­si
ja konverents lõppes lõpuks 35-
leheküljelise dokumendiga, miUes
s kokku lepiti, et Madrii^ konverent­sile
järgneb Stokholiiis 1984. a.
Jaanuaris desarmeeriinise konve-
\ rents, sama aasta märtsis Veneet-sias
majanduslikuj k(^stöö konve-tents
Ja 1985. aasta mais lõpuks
Ottawas nõupidamine inimõiguste
kiisimuses. Nagu sellest ajatabelist
!iähtiib> arutatakse kõiM teisi kü­simust
enne inimõiguste probiee-
^ me, mis teatavasti lääneriikide
esindajate ja diplomaatide nõudmi­sel
moodustasid Helsmgi kokkule­pete
sõlnumis^l olulist^ põhi­lisema
küsimuse. 1
:: Võttes arvesse Moskvast tulevaid
ähvardusi ja kommentaare võib
ennustada, et Kreml ei kavatse
Stokholmis teha räänerükidele mui­geid
järelandmisi Ja kompromisse
vaid tahab jätkata oma senist kan­gekaelset
poliitikat, mis kandis
Maid protsente Helsuigi Jkpkk
te sõlmisel. Sellel detente poliitika
35 riigi riigipead alla kokkulepete­le,
millega lääneriigid andsid oma
tunnusfuse punaarmee vallutustele
Teises maailmasõjas ning kindlus­tasid
Venemaale domineerimise
Ida^Euroopäs. Vastutasuks andis
Moskva lubadus! inimõiguste ra­kendamiseks,
mis on aga osutunud
tühisteks ja väärtusetuiks sõna­kõlksudeks
ning on ainult suuren­danud
raudeesriide taga nende isi­kute
tagakiusamist, kes nõuavad
Helsingi kokkulepete täitmist......
Kava kohaselt tulevad Stokhol-mis
arutusele sõjaliste manöövri­le
kohta vastastikuse informatsioo­ni
andmine ja riigikaitselised kü­simused,
taktikaliste tuumarelvade
piiramine ning tuumarelvadest va­bade
tsoimide loomine Euroopas.
Need on kõik ülimalt komplitseeri­tud
küsimused ja nende lahenda­mine
on sama kaugel mägede taga
nagu tuumarelvade iildiše piirami­se
probleemide korraldamine. Kon­verentsi
programm laseb oletada,
et Moskvas tuntakse hirmu EUTCHP-passe
paigutatud taktikaliste tuu­marelvade
pärast ning taotletakse
nende piiramist, mis aimaks vene
tanMarmeedele vabamad käed te­gutsemiseks.
Läänes loodetakse palju Stokhol­niis
toimuvast ühendriikide välis­minister
Shiittzi ja N. liidu välis­minister
Gromõko eelolevast koh­tumisest.
Kuid praeguste väljavaa­detes
ja olukordade juures leidub
vaid väheseid reaalseid võimalusi
pinevuse vähendamiseks ja konk­reetsete
kokkulepete saavutami-se]£
s. Välisminister Shultž iseloo­mustas
praegust miljööd kõige pa-remhii
kui ta mainis, et Ühendrii­gid
on valmis Moskva ja Washing­toni
suhetes üritama sulaperipodi^
kuid ta lisas ettevaatlikult, et sel­leks
sulaks on vajalik vastastikune
tahe ja koostöö.
Kesised viljavaated Stokholmis
ei heiduta ^iiski neid idealiste jä
unistajaidy kes arvavad^ et sealsed
nõupidamised võivad aluse panna
tervemale rahvusvahelisele kliima­le.
Paljud lasevad endid ilmselt
petta konverentsi paljutõotavast
pealkujast, mis räägib desarmee­riinise
kõrval ka vastastikuse usal­duse
loomisest. Kuidas on lood vas­tastikuse
usalduse loomisega vene­laste
ja läänemaailma vahel, sjel-le
kohta annavad kõige parema
tõendi väliSpoliitOised sündmused.
Sõjad, kallaletungid, lepmgute rik­kumised
Ja vägivallateod viimase
65 aasta kestel. Ei ole Vist liialdus,
kui ütelda, et Stokholmi konverents
on samast kaliibrist nõupidamine,
kui kõik teised N. Liidu esindaja­tega
varem peetud konverentsid.
Nendel nõupidamistel pressivad
venelased läänemaailmalt välja
uusi järelandmisi^ mida peaaegu
alati on antud suuremal või vähe­mal
määral Ning kõigele krooniks
peavad paljud polülikud ja Lääne
kommentaatorid vajalikuks titu­leerida
neid järelandmisi jjreaalpo^
• IMtikakS."
:K.A.
IDA-BEM/IIN USA^ ra^^ hirmus on N.Lüt valmis mitmessBgBSte
ta ^onmudeks. Lisaks hiljutistele käikulastud koiddustele SÄamaade ühendamisest, kai rakette Lfiäne-Šaksamaiale
ei paigutata, on Ida-Sakssmaalsaa LääneSaksamaale „võrgutava" pakkumise paremate su­hete
loomiseks, kui Bonn mõtleks veel USA rakettide paigutamise üle. Seni pole Lääae-Satamaa seflele
pakknmisele vaatamata oma seisiohtades
Ida-Säksamaa juht Erich Ho-nedcer
ootab oma kirjale Lääne-
Saksamaa - kantslerilt Helmut
Kohl'ilt vastust, Honecker tegi
oma kirja avalikult teatavaks
möödunud nädalal, soovitades
tuumarelvade vaba Euroopat v,šäk-sa
rahva nimel", esimest korda
Eföllist fraasi tarvitades. /
• Ida-Berliinile vaevalt meeldib
rääkida ühendatud saksa rahvast,
eelistades" kogu aeg rõhutada nende
eraldiseisvat eksistentsi. Lääne
diplomaadid ütlesid,
et Honecker näis esitavat oma
väljakiitse Bonni poliitikuile
iiende rahvuslikke' instiiBltte
meenutades sellejuures; pi- l^s
maad võiksid jagada sama saatist
tuumasõjas.
Esimest korda Idä-Sak^maa
avaldas legaalsed eeskirjad ini­mestele,
kes võiksid soovida
lahkuda läände.
Seni polnud kellelgi Jlegaalset alust
lahkumiseks. Uued ee^rjad luba­vad
lahkuda siisiki vaid perekond­likel
põhjusil.
Veel lubas Ida-Saksamaa, vasta­valt
Uäne-Saksamaa nõudmisele,
puhastada roiskunud Roedeni jõe,
mis voolab Bayerisse, kusjuures
Bonn maksab üle 20 miljoni dol­lari
selleks vajalike vahendite eest.
Lisaks neüe on veel teisigi punkte,
mis on kasulikud Bonnile ja mida
Ida-Saksamaa on lubanud täita pä-
;iašt seda, kui Lääne-Saksamaa ga­ranteeris
neile 400 miljoni dollari
suuruse eralaenu möödunud juüsi-eü
kavatsetud tiibi- ja Pershing-2
rakettide paigntamine ära jääks
ja et Bonn võtaks üldse uuesti
kaalumisele nende vastuvõtmise.
Lääne-Saksa ametivõimud ütle­vad,
et Honecker näib olevat saa­nud
uut manööverdamise ruumi
N. Liidu presidendilt Juri Andro-povÜt
lähemate sidemete sõhnimi-seks
Bonniga, millega N. Lüt
lootvat saada mlõnesuguseid muu­datusi
praegusesse rakettide paigu­tamise
plaani.
Honecker oU hoiatanud
mutamaks" suhteid ja viüjänuä, et
võetakse kaalumisele kõik kont-sessioonid,
mis seni on Bonnile
tehtud. Viimaste äll mõeldakse
möödunud kevadel tehtud kergen­dusi
maade vahel nii suures ulatu­ses,
et seda peetakse praegu nor­maalseks.;
•-
Lääne-Saksamaa välisminister
Hans-Dietrich Genscher ütles hil­jutisel
kohtumisel N. Liidu välis­ministri
Andrei Grõmõkoga,
et Bonn on otsustanud edasi
minna Pershing-2 ja tübraketti-paigutamisega,
kd varem ei
Ida-Sažksamaa olevat valmis
veel teistegi kontsessioonide tege­miseks,
aga nende peanõue BoEUiile on.
Saksaniaade ühendamise plaan
on omamoodi aegsütikuga pomm,
mida kardavad rohkem lääneriigid
kui idapoolsed.
80 miljoni elanikuga ri& Euroo­pa
südames on liiga suur oht
endistele vastastele vastuvõtmi-seks.
Neile, Saksamaade ühendamise
büsunustele pole sellepärast Lää­nes
kuigi palju ruumi antud ei
meedias ega poliitikute arutlusis.
Rootsi rdniiaval¥tbe¥
allveelaevo?
Seda ei muuda ka möödunud
laupäeval toünunud hiigeldemon-stratsioonid
Lääne-Saksamaal ja
mujal Euroopas. Valitsused on
kindlaks jäänud seisukohtadele, et
neil tuleb olla valmis oma riikide
iseseisvuse ja vabaduse kaitseks.
Ida-Saksamaa tegi möödunud
nädalate jo<yksul kohn humaanset
sammu vahekordade kergendami­seks.
Ida-Saksamaa poolselt pihilt
lubati eemaldada automaatsed
shrapnell-kahurid, Ida-Saksamaa
lõpetas valuutavahetuse tingimused
l ^ e külalistel^, kes on alla 15-
aastased
STOKHOLM (EPL) Laevasõiduteel VästerviM sadamasse,
Maitsholmeni saare läheM põikas üks rannavalve toliüaevadest kiisku
fondmatiB veealuse objektiga. Sügavus aktuaalses piukonnas on 23
üeetdt, mistõttu vahejuhtumit peetakse täiesti miistüiseks. Oletatakse,
@t ^veealune ese" oli venelaste kaäbusaEveelaev, eriti sellepäiast, et
samal päeval isõitis Yästerviki sadamasse sisse tavaline vene BŠaubalaev.
l ^ L AVW^^ Iisraeli valitsus
teatas uuest hindade tõusust, mis
kahekordistaks praegused toiduhin­nad
kolme kuu jooksul. Toiduhin­nad
tõusevad tegelikult senise toi­duainete
juurdemaksu vähendami
sega 18 prots. Majandusspetsialis­tid
hoiatasid, et kui valitsus ei te­gutse
koheselt, siis võivat inflat­sioon
1984, a. tõusta 280-protsendi-
|le, võrreldes 1983. a. 200 protsendi­ga,
kuna USA dollari väärtus tõu­seks
335-le seeklile praeguse 110
Kokkupõrge oli niivõrd tugev,
et rannaVälvelaeva masin ja kruvi
said raskeid vigastusi.
Rannavalvelaeva kapten Bo
öranli ütleb, et asi on täiesti müs­tiline.
Rootsi laev oli täpselt keset
faarvaaterit ja möödudes ühest
poist rappus äkki kogu laev. Tüür-poori
masin hakkas suitsu välja
ajama, misjärel kõik masinad pea­tati
ja pöörati ümber.
Arvati, et laev sõitis mingi palgi
otsa, kuid vees polnud näha
ühtki jälge mingjst ebatavalüsest
esemest.
Lootsid lasksid sulgeda kogu
sissesõidutee ja teatasid ^vahejuhtu­mist
mereväele. Kuid millegipärast
gt saadetud kohale ühtki kopterit.
Kaitsej õudude staap märgib, et
suuremateks otsinguteks polevat
olnud „kindlat alust".
päev hiljem avati faarvaater
uuesti laevalükluseks ja siis purje­tas
Yästervikist välja ka vene kau-balaev„
Kaptain Manaseev".
; TäMdati, et venelastel oli. Väs=;
tcrvüdst lahkumisega ebatavali-
; selt: kiire. • . • •
j^äiteks on tavaline, et sadamatöö­lised
pärast laadungi lossimist pu­hastavad
laeva trümmid, kuid se-seekord,;.
ei, lubatud teha.
Kaubalaeva kurssi väljumisel
Västervikist jälgiti radariga, kuid
midagi erilist ei märgatud. Näi­teks,
et laev oleks kursist kõrvale
kaldunud või midagi sellist.
Bertil Lagerwall kaitsejõudude
staabis toonitab, et müstiline va­hejuhtum
Västervikis kuidagi ei
väljasta võõra allveelaeva teooriat.
Knid merevägi praeguses olu­korras
polevat lihtsalt suuteline
valvama igat meetrit Rootsi tu­handete
kilomeeltrite pikkusest
rannikust.
Rannavalvelaeva kapten Bo
Granli ütleb, et ta ise kuulub nen­de
hulka, kes teatud määral kaht­levad
allveelaevade olemasolus.
— Ma ei taha suurendada all-veelaeva-
hüsteeriat,
V kuid fakt on see, et me sõitsime
vastui mingit kõva eset seal, kus
seda ei oleks pidanud olema.
Rannavalvelaeva parandus läheb
maksma umbes 20000 krooni (ca
Ehkki Eesti Töörahva Kommuum
«»- see tähendab äraseletatult kom­munistliku
Venemaa kommunistlik
asumaa sai „Rahva Hääle"
andmetel eksisteerida ainult 188
päeva, olevat tema üllad ideaalid
edasi elanud töörahva südames
ning sotsialistlikn revolutsiooni või­duga
olevat 1940. aasta suvel heisa­tud
Eesti kohale uuesti Oktoobri
punalipp ning rahva vaba tahte­avalduse
alusel olevat Eesti NSV
vastu võetud Nõukogude Sotsialist»
like Vabariikide liidu koosseisu.
Kahtlemata kena lugemismatero
jal neile, kes armastavad muhias-jutte.
Kuid isegi sellest muinasju­tust
kajavad läbi tõeUsed faktid,
kuna „Rahva Hääl'Vteab kinnitada,
et terve see kommuuni lugu oli
lansseeritud Lenini aktiivse abiga
ning. sõjalisel toetusel. Nõnda oli
siin äraseletatult tegemist vene pn«
näärmee rakendamisega ja mingi*
suguse eesti kommunistidest koos­neva
kommuuni nõukogu ellu kut­sumisega,
ainult selleks, et soeta­da
punasele Venemaale Ll^eme^
re ääres asumaad.
Kommuuni nõukogu liikmed
said hiljem oma reeturi too ees(fc
„vääriUse tasu". Seitsmest liikmest
lõpetasid Stalüii tapakeldrites 1937.
ja 1938. aastatel oma elu neli — J.
Änvelt, H. Pööeelmann, 0. Rästas
Ja J. Käspert. Selle lõigu oma mui­nasjutust
on „Rahva Hääl" jätnud
loomulikult avaldamata.
Nii käivad nõukogudemaal asjad
Ja nÜ serveeritakse seal ajalugu.
Ameerika ühendriikides karde­takse
käesoleval aastal laiaulatus­likke
araabia terroristide rünna­kuid
polütUistele isikutele ja valit­susasutustele.
Ameeriklased on ha­kanud
juba nende terroriaktsioons-de
vastu võitlemiseks ettevalmistu­si
tegema, lootes, et neil õnnestub
terroristide jõukusid sama edukalt
likvideerida, nagu seda on tehtud
viimaste aastate jooksul Lääne-
Saksamaal ja Itaalias. '
Ja tõesti — sakslastel ja itaallas­tel
on tõesti suur edu olnud mõle­mat
maad aastaid terroriseerinud
gangsterite likvideerimisega. Lää­ne-
Saksamaal kestis politsei- Ja
ametivõimude võitlus terroristide­ga
kümme aastat Nüüd kinnitab
Bonni peaprokurör Kurt Rebmann,
et Lääne-Saksamaal on täielikult
isoleeritud ja peaaegu jäägitult lik-vid^
ritud sellised kurikuulsad löö-giüksused
nagu vasakpoolne Puna­armee
ja Baader-Meinhofi grupp.
Politseivõimud on arreteerinud
peaaegu kõik gruppide juhid nhig
on avastanud mitu relva- ja laske­moonaladu.
^ Ametivõimud on ka veendunud,
et terroristidel ei ole õnnestunud
Lääne-Saksamaa rabulükumise
ringkondadesse sisse tungida ehkki
selleks on tehtud suuri pingutusi.
Muuseas, on ka varem pandud
tähele, et jniipea kui mõnesse sa­damasse
saabub mõni vene lauba-laev,
on üsna varsti avastatud ka
salapäraseid „identifitseerimatä
Itaalias alustati terroristliku Pu­nabrigaadi
vastu ägedat võitlust
alles pärast seda, kui gangsterite
grupi mõrvameeskond tappis Itaa­lia
endise Peaministri Aldo Moro.
Nüüd on üle 2000 terroristi treUide
taha toimetatud ja kui 1978. aastal
registreeriti Itaalias ligemale 2500
terroriaktsiooni, siis vähenes nende
; .'aärglk; 3)
Nr. 5
NÄDALAL]
2L ja 22. jaan.
ar.T. Kuntan, teil
28. ja 29. jaan,
dr. R. Vanaselja,!
JOHN lE. Sõi
C. Ä.
Chntered Aed
181 ÜBlf M»ity Av(
ToiMto, Ont
TeL 864^)4
KönUDE
KINDLUSTUJ
H. UTER
Ltd.
•TOSl
1482 lathnrst S(
(Btthurst-^t.
Telefott kontoris <»l
6
Kanada inf la'
langes 4.25%
OTTAWA - KanadI
määra ennustatakse
kahe järgmise aastal
6 prots. vahel, ütle|
Board of Canada
Thomas Maxwell. Il
langes möödunud nj
protsendüe, olles mac
se 11 aasta jooksul.
illlittlt^HIIIIIII
Eesti Sfiitkapitsll
Annetused, testamei
ja mäiestufifondid
vabad. Suunake oi
nbortelc ja teistele
sioonideil
Eest! Sihtkapital
kaudu tulumaksuval
saamiseks. — Eestil
Broadview Ave. T|
M4K 21
Kommenti
(Algus lk.|
arv 1983. aastal au
kallaletungidele.
Terroristide nurka aj
de tegevuse piira]
Itaalias ja L. Saksa i
sida politsei- ja vi
rangemast poliitika
vastu. Seiime siidikii
nüüd asendunud laki
misega ja uurimistöö]
ri rakendamisega,
töö koordhicerimisegl
terroristide vastu v<
seiüksuste loomisest
tud terroristidele on
karistusi vähendada,!
sõpru reedavad j
plaane selgitavad, si
mitu nimekat gang|
poole üle tuhiud ja
seid oma endiste k{
mlseks lõksu üles sej
Kui ameeriklased
de ekspertide arvat
vad tõsisele terrori-j
leks valitsusel selle
tu võitlemisel üles
poliitilist tahet ja vd
miste tegemist ternj
Jatele. Samuti tuleb [
heida nagKi tavalisi'
karistada neid eran^
SelUst jo<>nt onesial
raske rakendada, kuj
tab, et paljud endii
mängivad nüüd si
nmg neile antakse!
andeks nende end|
Müiit terroristide
hävitada - kuid kasi
tades kõikuv lääni
Järjekhidlalt võimel^
on iseküsimus.