Vaba eestlane , January 8, 1980

              ib Metsaülikooli
[.jaandel publikat-f,
mis on mõeldud
leratsioonile oma
iohtade avaldami-rahvusgnipi
elu
analüüsimiseks,
leidub sageli sii­dise
katsetusi ja
late seisukohtade
iis on teises mii­lid
nooremate ge-ires
arusaadavad
iKuid selle kõrval
jlliseid vaatlusi ja
ra on raske leppi-
Jaseeruvad ilmselt
ebaküpsusel ja
hindamisel vale-lisel.
lašes „Aja Kirja"
Peter Park'i ar-
/^õitlüs või tõusik-leldakse
meie va-
>oni vabädusvõit-le
ning katsutak-
[ks noorem gene-lohamaäde
rahvad
[tsa meie vanema­le
algatustega ja
laal elavate eest-lendamiseks
nihg
õiguste taastami-iade
piii'atüd ula-
|kogu artiklit poh­la,
kuid kommen-
|eab süski vajali-rki
väidetele tähe-
Nü näiteks võib
litisest välja luge-janemale
generat-
|&;tahe ei olevat
jbastamise tahe ja
Kogude diktatu^ri-
(näyat erivärvingu
suhtumise tõttu
Lutor katsub ääri-
Imitada, et meie
Be lüga kui meie
tl peame sakslasi
felastest kuigi näi-loideldi
sama viha-
Ita kui meie võitle-lastu.
le esitamisel tim-ark
ei ole endale
aid asju selgeks
bb neist sihilikult
ptlasele— ka noo-aks
olema teada,
ttlasi ei viinud Si-
Ukslased vaid se-ped,
samuti peaks
Ikli a,utorile teada
okupatsioonijõud
feestis ning et ve-
[avad Eestis valit-rõhuva
klassi,
ie Venemaalt sis-umehi
j^asiaati-pliteks"
nimetada
ja Prantsusmaal
b okupatsioonijÕu-k">
T. P. Park iä-laste
ja eestlaste
ptlemis ei päris M-etab,
et eestlased
psi eestlaskonnas
kü-kompleksi" pa­l
a j a järel;
|. Peter Park ka
IVaii ta oma artik-
J tavaline eestlane
It oma ainuõiget
|hütäb kõva tööd,
lugupiöamist ja
lor leiab, et lilem-
Iklane. võib sellis­es
haista sallima-loiltüurivaesuse
ja
fgu ning osa Põh-
Lääne-Euröopa
Ivundvat meie M-Vhtade
üle pünlik-t
ta võib leiduda
|iiksilniid inimesi,
eestlaste tÖöku-
|itüvsete iseloomu"
luid T. Peter Park
litada, et jast nen-
|tu on^eie rahvus-
Ifhiikides kui ka
jriiiatud. Kui ta se-pulnud,
süs võiks
Ingi käia lahtiste
latud kõrvadega.
I Park soovitab yä-pvõitlust"
(tema
la jutumärkidesse)
pluse ja sotsiaalse
ballastist, siis
(Järg lk. 3) :
I
i l
t
1
1
i
mi
m
• 1
i
s
m
m i. i'''
il-
Nr. 2
12. ja 13. Jaan. dr. H. Tari, M .
,S>22.3824.
;19.- ja 20. Jaam. dr. M. Leesmemfe,.
Hei. 481-6834. • - • . •
Äsjasel Gustav Adolfi Gümnaa­siumi
endiste õpüaste nõupidami­sel
Rootsis otsus(tati koonda,da en­disi
õpilasi, kes õppisid Nfeolai
Gümnaasiuims, Tallinna Poeglaste
Humadtaarpmnaasiuinis, Gustav
Adolfi Progümnaasiumis, Reaal­koolis
ja Gümnaasiumis. Eesmär­giks
on ühine gustav-adolflaste
'kökkutuilek Stokholmis ühenduses
ESTO-80-ga.
Ülalnimetatud nõupidamisel ot­sustati
alustada ettevälmistjuštega
G u ^ Adolfi Gümnaasiumi 350. a.
jimbeli tähistamiseks 1981. a. Ka­vas
on 1931. a. ihnunüd kooli aja­loo
uustrükk ja koolivendade
koosviibimine. Endistel õpüastel
palutakse teatada omad aadresr
sid: Dots. Kuno Tbomasson, Box
559, S-751 22 Uppsala 1, "Sweden.
Dr. Orva LIiipcimäeMösf S€9skc^^^^
Saskatooni ajaleht ,,Star-Phoenix** avaldas oma 13. oktooM
numbris pooleleheküljeliše artikli ,>Saskatoon sitting on archeo»
logicaltreasurechest'^ (Saskatoon istub arheoloogilisel aarete-
Mrstul). Kaheveerulisel fotol on Saskatooni arheloloog dr. Urve
limiamäe, hoides oma ees piisoni kolpa, mis võivat olla üheli
ammu väljasurnud Egilt.
T.E. Baptisti kirikus toimus 23. detsembrü jõululaulude õhtu, mis peeti küünlavalgusel. PUdüko
laidmas/paremal klavenjüwres .saatja imbi
Foto: Ilme liülevars
(Algus lk. 2)
soovitaksime omalt poolt tal
vuneda põhjalikumalt ja sügava­malt
eesti ajalooga, eesti minevi­kuga
ja meie rahva hoiakut kujun­davate
teguritega, inillest tal
praegu ilmselt ei piisa
artikli; kirjutamiseks.
Artikli autor Chris Mushka kir­jutab,
et Sakskatoon istub ühel
veel avamata kullakaevandusel —
rikkalikel eelajaloolisU jäänuseil,
mulised võivad rääkida palju algu­päraste
inimeste elust neil
Ameerika väljakuü.
Väga vähe on teada inimtõu
güsest selles pürkonhas,
Dr. U. Linnamäe ütles, et arheo­loogia
osakond asutati ülikooli
juurde alles 1964 ja on veel prae­gugi
ulatuselt väike. Ta ütles, et
palju oleks ruumi uurimustele, äga
ükski provints ei taha toetada kae­vamisi.
STOKHOLM— ,,VabaEestlase*V eelmises numbris avaldasime ESTÖ-80 peakomitee fesimehe
hard Norvelli inforinatsiooni pidustuste eeltööde kohta j a kirjeldasime mitmesuguseid takistusi, mil­lede
võitmiseks peakomitee on temud suuri ja õimestunud pingutusi. Allpool anname R. Norvelli and­metel
edasi informatsioon!, mis käsitab mitmesugaiseid ESTO-80 deteüe Ja administratsioonilisi küsi-Ämeerika,
"Ühendriikide? on 'aru­saamad
praeguse Teherani pant­vangide
küsimuse vaatlemisel ja
anaiüüsimisel väga naitmesugu-sed,
mis raskendab presidendil ja
valitsusel ühise kindla hoiiaku ku­jundamist.
Raskusi ei valmista
siin mitte ainult mõned naiivsed
poliitiloid ja ajakirjanikud, vaid
isegi vaimulikud, kelledel olukorra
hindamisel ei ole kmdlaid põhilisi
ega loGgUisi seisukohti, i
Kujukaks näiteks on nende vai-mulilrfmde
seisukohad^ keda Iraa­ni
terroristid lubasid jõuluõhtul
Teheranis terroristide valduses
olevas saatkonnahoones pantvange
külastada. Nii mainisid kolm vai­mulikku
pärast oma külaskäiku
ajakirjanikele, et pantvangide
kriisi põhjused on kahepoolsed —
selles olevat ühest küljest süüdi
ajatollah Khomeini oma poolda­jatega
kuid teisest kiiljest kä
Ühendriikidel president Carter ja
ameerika ralivas. 'Vaimulikud ar­vavad,
et Khomeini ei taiiia amee­riklaste
suuirt viha seoses pant­vangide
võtniisega ning Carter
omakorda ei |saa aru sellest vihka­misest,
mida iraani elanjkud tun­nevad
välismaale põgeneim<l endi­se
valitseja shahhi vastu. Toronto
„Star'i" korrespondent Teheranis
Haroon Siddiqui kinnitab neid vai­mulike
seisukohti esitades, et
need kujutavad endist kõige pare­mat
analüüsi praeguse pantvangi­de
kriisi põhjuste analüüsimisel. .
Meile tundub, et selliste süüdis­tustega
ja „analüüsiga" esinevad
vaimulikud kas lihtsalt ei oska
olukorrale õigest seisukohast lä­heneda
või tahavad kogii problee­mi
Khomeini terrorivalitsuse hu­vides
juhtida valedele roobastele.
Vaimulikud; ei taipa, 1 et shahhi
usurpaatorlik valitsemissüsteem ja
Ühendriikide saatkonnaametnike
vangistamine on kaks iseasja, mil­ledel
ei ole midagiühist. Süütute
inimeste vangistamine, nende
kõigi rahvusvaheliste seaduste
vastaselt Mnni hoidmine |a nende
vaimne piinamine ei ole kuidagi
seotud shahhi vägivsllategudega,
millede lähendamine jaiselgitami^
ne peab käima oma rada ja mida
ei saa ajada süütute Inimeste pii­namisega
ega nende ähvardamise­ga.
Kui ühendriikidel vaimulikud
peavad vajalikuks neid kahte asja
omavahel siduda ja sellega pant­vangide
võtmist kaudselt õigusta­da,
süs peab kahjuks konstateeri­ma,
et sellise |cäitumisega teenivad
nad Iraani faha^tikut^eterrorirez-hiimi
ja neride jõulureisist Tehe­rani
oli pantvangidele rohkem
kahju kui-kasus. -
^rnusi.-.
Nii mainib R. Nbmll,' et. rah­vuslippude
tellimised on leidnud
head kõlapinda ja lippe on tejllitud,
rohkel arvule Need on pidustuste
ajal EŠTO kasutada ning ostjatele
jagatakse need väJja pärast pi-dustiföi.
Lippude vaderiteks oh
hakanud üle 30 prganisatsiooni
ning nende arv suureneb-pidevalt.
Selline soe suhtumine lippude
aktsiooni laseb oletada, et kor­raldajatel
on võmalifc kõigis
tähtsamates Stokholmi keskus-
• tes heisata suured ; sini-must-vaiged
lipud.
Linnavalitsuselt on saadud nõu^
olek 64 lipuvarda ülesseadmiseks,
millede eest linnavalitsusele tuleb
maksta ca 100 dollarit tükist. Li­pu
hinnaks on kalkuleeritud um­bes
50 dollarit.
Rongkäik läbi Stokholmi toimub
reedel, 11. juulil algusega keil lO
hommikul. Sel kellaa-jal on linnas
lüklus suur ja rongkäik peaks ära­tama
üldist:tähelepanu,' eriti kui
võtta arvesse, et see siirdub läbi
südalinna tänavate.
Püetite müük on läinud käiku ja
avamispäeval tekkis ostraisel isegi
saba, Esiihesel päeval müüdi püe-teid
ca 12.000 dollari eest ning elav
püetite müiik jätkus järgmistel
päevadel ja nädalatel.
ESTO-80 büroo on nüüd räken-täies
ulaituses käiku. S^ on
mehitatud ideelisel a l i ^ l töötava­te
inimestega ning keegi neist ei
saa centigi tasu.;
.Piletite : eelmüügi blanketid on : elab' seal kaks kolmandikku Rootsi
saadetud välja kõigi maade ES- eestlastest
TO-80 komiteedele, kes neid
rahvale tutvustavad. .
Siinjuures on süski probleemiks,
et paljud peolised ei sõida Stokhol­mi
ühislendudega ja need võivad
jääda ilma vajaliku informatsioo­nita.
Seda informäjtsiooni loode­takse
süski levitada ajakirjanduse
kaudu.
EST0-8Ö opeakomitee on püüd­nud
hankida endale Rootsis viibi­vate
eestlaste aadressid. Rootsi
rahvaloenduse keslaisest'' telliti
raali abü kõigi Eestis sündinud
eestlaste aadressid ning saadeti
neile Eesti PäevaMie ESTO-80 l i ­sa.
See on esmakordseks jubtu-niil?
š Rootsis 'kus kõik eestlased
sel teel üles otsitakse. ;
Varem 'pole seda tehtud.sel,liht­sal
põhjusel, et aadresside telli-
. mine' läheb..liiga; kalliks.maks-
A ma.-•; •
ESTÖ-SO puhul otsustati siiski see
operatsioon läbi viia.', Kogutud
andmed kinnitavad üllatuslikult,
et eestlaste arv on mitmes väikse­mas
keskuses suurem kui seda
seni arvesitati,' Stokholmi ja Göte­borgi
eestlaste aadressid on veel
selgumata ja arvestuste kohaselt
on pensionile
.• šiu'dunud: Leo Karupää,.kellel osi
suur hulk abilisi.
Büroo asub Eesti Maja alumisel
korrusel ja se'lle kasutuses on
kolm telefoni. . /
Momendil koosneb EST0-8Ö pea­komitee
koosseisus 47 isikut, kui
aga .võtta arvesse kõiki peakomi
tee - toimkondades seotud inmiesi,
on ainuüksi sektsioonis cä 250
inimest, ikuna B: ja C sektsioonid
on väiksemad;; Peale selle tööta­vad
ESTO kohalücud koniiteed eri-linnades
j a ka väi j aspool Rootsit.
Eesti ajakirjandus on suhtunud
väga positiivselt ESTO-80 eeltöö^
desse, väljaarvatud Stokholmis • il­mu
v'-. Valis E e s t i * ^ : :
Kokkuvõttes võiks ütelda, et
nüüd oleme välja jõudnud etteval­mistavast
staacliumist ning oleme
asunud konkreetselt kõi^l problee­mide
lahendamisele.
jääliustikud, mis kusjunda-sid
South Saskatchewani jõe, hä­vitasid
kõik tundemärgid sama­aegselt,
kui nad edasi tungisid ja
siis jälle 20.000 aasta eest tagasi
tõmbusid.
Kuid noor jõgi, mis sigitas ja toe­tas
elu, on üks parim arheoloogi­line
indikaator.
Arheoloog ErnieWalker ütles, et
esemeid nägu kivikildusid, savi-nõude
kildüsid ja odaotsi võib leida
peaaegu igast jõeäärsest august.
Kui kaevati alust Diefenbakeri kes­kuse
hoonele, leiti mitmeid selle­taolisi
jäänuseid. Peab olema kan­natlik
ja teadma, mida otsida, üt­les
Saskatchewani ülücooli arheo­loogia
teaduskonna lõpetaja ja
nüüdne Texase (ülikoolis doktori­tööd
tegev noor arheoloog.
Sel suvel kolmest üliõpüasest
koosnev töögrupp, kes sai toetus­summa
Young Canada Works sum-madest
1978, tegid 320 ruutmiilisel
pindalal esialgse uurimuse.
Linnas ja selle ümbruskonnas
nad lokaliseerisia umbes 100 koh­ta,
milles juba maapinnal võis
otsustada, et seal võib teha ar­heoloogilisi
avastusi.
Praegu katalogiseeritakse seniseid
leidusi, mis antakse linnanõukogu­le,
et see hoiduks uute ehituste ra­jamisega
hävitamast arheõloogüisi
sidemeid möödunuga.
Hiljuti andsid E. Walker koos
Saskatchewani ülikooli arheoloogia
professori dr. Urve Linnamäega in­tervjuu,
nõustudes et Saskatchewa-nis
võiks leida kuni 20.000
vanuseid asustuspaiku.
„Meie probleem Saskatchewa-nis
on, et^me ei tea veel,. ku!
palju asustuspaiku võib olla, sest
seni on väga vähe tehtud.
Pärast pikemat vaheaega ilmus
jälle Kanada soomlastele oma ka-lender-
aastaraamat „Kanadan
I Suomalaisen Vuosikirja 1980". Sel--^
le on toimetanud Kristi ja Walter
Heidman. 64-leheküljelises täht­raamatus
on väga rikkalikult mit­mesuguseid
kirjutusi, ja andmeid,
mis igale inimesele siinses ühis­konnas
on vajalikud. Kalendris
selgub ka kuivõrd palju on soom­lastel
ärisid ja ettevõtteid Kanar
das, Soomlasi on Kanadas 70.000;
juba 1880 tulid esimesed, soomlased
Kanadasse Ühendriücidest ja Alas­kast,
praegu on soomlastel väga
palju oma organisatsioone üle Ka-nada.
Lõpuks on kalendris toiduretsep-
VOLDEMÄR RIIMÄND "lõõtude tabelid ja isegi nooti-
. . ...., , , , 1 dega soome rahvuslikke laule. Ka-opeas^
möödunud sep e^bnkuu ^^^^^^ saadaval ka eesti ärides,
lõpul Torontos York ÜMversity
Ätkinsoh ColIege'i BÄ kraadiga ptD-liitUiste
teaduste erialal, f öö kõr­valt
stuudiumi alustamine Ja ba­kalaureuse
kraadi faayutamise
ajendiks oli V. Riiikändil, kes
möödunud suvel sai 56 aastaseks,
rohkem teaduslik umdishimu kui
kogutud teadmiste rakendamise
vajadus elukutselises tegevuses, i
õhtukuršuste tõttu pidi ta para­tamatult
tagasi tõmbuma Hamilto­ni
ühiskondlikust tegevusest, kus
ta enne ülikooli astumist oli oi-
„ a e g a " Hamiltoni Eesti
esimees, oli kuulunud kuus olnud üks aasta kohaliku Skäudi-aastat
Hamiltoni Esimese Luteri- sõprade Seltsi esimees. Äkadeemi-usu
Koguduse nõukokku ja olnud Ilselt kraulilbMÕpto lüvi-selle
A
Me veel ei tea mis meie varamud
on," ütles dr. U. Linnamäe.
Provintsi ulatusega uurimused
on teostatud teistes Kanada pro­vintsides,
aga ta kahtleb, et Sas-katchewanis
võiks leida raha jselle
unistuse täitmiseks. Süski, Linna­mäe
näeks paremaid Heritage Äct
eeskirju, mülega kaitstakse asus-tuskohti,
kus on võimalik teha eel­ajaloolisi
uurimusi.
Pärast 1975. aastat, kui see akt
maksma pandi, on töö seisma jää­nud.
Linnamäe arvab,
et valitsus peaks panema üles
vastavad sildid mõnesse arheio-loogiliselt
tähendusrikkasse koh­ta,
mis teeks maa-alade omanik
knd teadlikuks, et see maa
peaks jääma puutumata.
Mõned arheoloogid on pannud
oma lootused Meewasin River Val­ley
Authorityle ja dr. U. Linnamäe
loodab, et võib-olla saadakse ku­nagi
raha tõsisemaks kaevamiseks.
Mainitud organisatsioon kontrollib
saja-aastast plaani South Sas­katchewan
jõe kallastel Beayer
Creekist lõunas kuni Clarksboro
Crossing punktini põhjas, et 80 ki­lomeetri
ulatusega vahemaal ar­heoloogilisi
uurimusi teostada.
©Eesti Füatelistide ühing Root­sis
pühitses 5. detsembril Stokhol-aasta"
oma 25. aasta juubelit koosvii-bimisisga
Eesti Majas.
Insurancö
Agency
MONTREAL ( V E P ü h a p ä e ­val,
30. detsembrit toimus Montrea­li
eestlaste suve- ja talikodukohas
Lättemäel metsajõulupuu, mülest
p^ale kohalüce inimeste oli osavõt­jaid
ka Washingtonist, Halifaxist
ja Torontost.
Juba keskpäeval avati sündmus
lipuheiskamisega. Kuni hämardu-miseni
kasutati aega, kus Endel
Ruberg Õpetas noortele fcülmutus-tehnüist
akvarellide tegemist, kus
eriü hoolas oli Linda Kukk.
Hämardumisel pandi kuusel
küünlad põlema, lauldi jõulukoraa-
11. Toomas Altosaar luges jõulu­evangeeliumi
ja Heino Altosaar pi­das
J lühikese jõulumeditatsiooni,
mille järel lauldi „Neü karjastel
väljal". •/;-V:>---;^^:;:'^
Lõpuks pidas E. Ruberg palve
Eesti eest; Ta pöördus Suure Loo­ja
poole, saates tervituse ja tahte
Läänemere kallastele esivanemate
maale, et seal püsiks kindel usk
oma rahva vabadusesse. Pärast
palvust lauldi Eesti hümni palve-,
salm.
Väljaspool Kaoaiäa^s
$19.50
K I R^IP 0 S T l 0 A
23 WESTMORE Dr., Snite 200
: Rexdale,. Ont.. W .
Tel. 7454622
USA-s;
$32.50
LEITOPOSTIGA ülemere-i
Aastas $72.—.poolaastas a36r", veerandaastas$19^
A^essi muudatus 50 centi. tJksikmmibri hind 45 c©n
' K a n a d a aadressidele palmne märkida „P0
ÜSA aadressiM^^
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers^ nimele.
langetamisega meenutati
vaikselt ka neid, keda enam ei oL
nud, elavate hulgas, kui vaheni-skaut
T: Altosaar ja gaid Linda
Kukk langetasid pMamisi metsa-jõulupuule
kaasa danud Eesti li­pu.
Pärast viibiti H. Altosaare tares,
vesteldi ja söödi perenaise
VABA EESTLANE
Paiim mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veeraadaastaks — tavalise / kiripostiga alates „—
_ _______ _ ^ _ 19 :__ . Tellimise katteks lisan %
•/•:tsS]ieMgä /
ss
I).
cnre