1980-01-08-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA
Lembit Joselin kinkis Toronto
Eesti Maleklubile uue rändauhinna
„Male Entsüklopeedia". See auhind
annetatakse esmakordselt
jaanuarikuu maietumüri võitjale,
teitja kohustus on auhinda kaitsta
igal järgneva! iturniiril.
Tänu L. Jošelini energilisele organiseerimisele
on nialeklubi tegevus
elavnenud kuid klubi vajab
sekretäri,, kelle ülesandeks oleks
mafeõhtute korraldariiine. Kõiki
asjahuvilisi palutakse ühendusse
astuda klubi esünehe A. Musteliga.
I Detsembrikuu ESTO^O treeiiing-turnüri
võitis järjekordselt Jaak
Järve saades kuus võitu seitsmest
yõimaükus. Teiseks tuli A. Eõre-saar
(5 p.): ICohtadele L. Joselin,
AjVEustel ja V. Puna (kõ&
4 p.). Osavõtjatena olid kohal;veel
^ J.:: Swallon, P . Smulen • j a . V.: Pik-
.kandV- •
tud kettaheide 44.36, mis on tema
isiklikuks tipptulemuseks. Samal
võistlusel tõukas ita kuuli 13.13 m,
jäädes mõlema tagajärjega kolmandale
kohale.
Juuni lõpul toimunud saksa noorte
esivõistlustel Münchenis saavutas
Maie kuulis kolmanda koba
isikliku rekordiga 13.39 m.
Erakordselt soe j a lumevaene
detsember ei võimalda Lõuna-On-t^
rios suusatajatel korralikult tree
nida. Isegi lume vöös asuvas Horse-shoe
Valley's on golfiväljakud jälle
haljad jjPpühadevahelised treeninglaagrid
pn kõik tühistatud.
Laupäeval, 22. dets. peeti Me-donte
Mountain'is siiski sooja ja
vihmase ilmaga kuu alul sadanud
' lumest järelejäänud radadel L. Ontario
esimesed katsevõistlused.
Eestlastest tuli vanemate poiste
Massi võitjaks; M a n Mägi^Võist^
lusklassis tuli teiseks rohkem jalgratturina
tuntud Martin Vellend,
Vend Robert unustas numbri peale
panemata j a diskvalifitseeriti. ;
ilinunud
taiituseü
L A ^ E PLACID — Maailmakuulsale
kaÜiskivideärile Tiffany Co-le
on suureks kergenduseks, et Lake
Placid oliümpiamedaiid ei ole puhtast
kullast. Igasse kuldmedali tuleb
nimelt ainult 8—9 grammi kulda,
kuid juba seegi hulk tõstab
praeguse kullähinna Juures Tiffany
kulusid vShemalt 5000 dollari võr^
ra; • ' • . ^
Nimelt on Tiffany Co. teinud kokkuleppe
medalite valmistamiseks
ja kavatseb igal juhul kokkuleppest
kinni pidada ja valmistada kuldmedalid
kunagi kokkulepitud
223.75-döllarilise hinnaga tükist
Kokkuleppes kuulub medalite juurde
karbid ja lindid, samuti grayee-rimine,
kuna igale kuldmedalile
tuleb võitja nimi tema oma keeles.
Varem tehtud kokkulepe näib
muutuvat Tiffanyle kallimaks, sest
kulla hmd on pidevalt tõusnud ja
alles praegu ollakse nende valmistamisel.
Vajalik kuld osteti Lõuna-Äafrikast,
kes ise rassipoliitika tõttu
ei saa võistlusist osa võtta.
Medali ühel poolel on olümpia-tõrvikut
hoidev käsi jä võistluste
asukoht Whiteface Mountain, tekst
XIII taivemängud, viis olümpia^
rõngast. Teisel poolel pn männioks
kolme käbiga, sõnad Lake Placid
1980" ja selle juurde on jäetud
ruumi võitja nimele.
Enne jõulupühi toimus Torontos Peeter Kaupsi akvarellide näitus.
Pildil kunstnik omsa uuema töö kõrval.
Septembri lõpus toimusid Wat-tensoheidis
saksa noorte meeskondade
esivõistlused, kus seltsidest
tuli esikohale uüe Saksa rekordiga
„DSC Düsseldorf 99".
Selles meeskonnas võistleb ka
eestlanna Maie Pulst, kes ka see-l^
ord kuulus võidukasse võistkonda
nü viievõistluses kui ka seltside
vahelises üldkokkuvõttes. M.
Pulst tõukas kuuli 13.00 m j a heitis
ketast 39.98 m. '
Tema teistest tänavustest tulemustest
on märkida Essenis teh-
Jaapani lahtistel vibulaskemelsit-rivõistlustel
ületas olümpiavõitja
Barreli Pace 23 silmaga itaallasele
Giancarlo Ferrarile kuuluva FI-TA-
1 harjutuse maailmarekordi
(1318). • ,
Itaalia naiškergejõustiklased püstitasid
hooaja lõpul veel kaks
rahvusrekordit: Margherite Gar-gano
jooksis 3000 m ajaga 8.51,4 ja
20-aastane Fausta Quintavalla vis-ks
oda 59.14. -
Soome kiiruisutajate avavõistlusel
miatas 500 m distantsil hooaja
aiguse žohta sihnapaistva 39,2 se-
Möödunud aasta varasügise i
,,World Literature" number on pühendatud
tänapäeva ühe tuntuima
prantsuse luuletaja Yveš Bonne-foy
vaatlemiseks. Tutvustavale
ps ale, mille juhatab sisse toimeta j a
Ivar Ivask järgnevad 14 esseed,
mis analiiiisiväd ja käsitlevad
prantsuse tänapäeva ja II maail-masõjajärgse
ajastu luuletajat
Bonnefoy'd. Oklahoma ülikooÜ
juures toimus möödunud kevadel
(6.-7. aprillil) Bonnefoy konve-
Tents sellele eehieva seminariga.
Mahukas ajakirjanumber avaldabki
tekste Bonnefoy enese ja teiste
poolt konverentsil esitatud loenguist.
Bonnefoy oli tuttav ka eesti
kirjandusteadlase Älexander Aspe-liga;-;
• • • ^ ••;
Soome-ugri ja balti keelte rubrü-gis
vaatleb 'Victor Terras Jaan
Krossi vümast romaani ,,Keisri
hull" (1978). Romaanis käsitletak
se Liivimaa aadliku. Timotheos
Eberhard von Block'i:(1787-1836)
elu, kes oli peaaegu Mmiiie aastat
vangis Vene 'tsaar Alexahderl
uue põhiseaduse koostamise eest.
Kirjanik on kasutanud arvukalt au-dentseid
ajaloolisi fakte ja dokumente.
Romaani tegevus on nähtud
jutustaja: ^spmade läbi, kelle
vanemad oli eesti pärisorjad, kuna
Bloek oli Ise abielus eesti orjatüd-rukuga.
Romaanis sel 19. sajandi
dissidendil, keda mitte keegi ei
mõista, on teatud paralleelsust
käesoleva aastakümne dissitentli-kule
tegevusele. V. Terras peab J .
Krossi üheks meie parimaks stii-limeistriks
eesti proosas, kes meil
kunagi on olnud, olles selle kõrval
ka tõsine, mõteterikas romaanikirjanik.-:'
Teiseks vaatleb Juta Kõvamees-
Kitching Minni Nurme luuletuskogu
„Pilvede pisarad tärkamis-se"
(1978), kelle lühikesed, sageli
pealkirjata luuletused väljendavad
sigitavaid mõtteid, sisemist välkvalgust,
mis esitavad hetkelist päevakohast
tunnetust, inimese iseloomus
olešva hea ja kurja vahelisi
sisevõitlusi, inimese kamiätusisurr
niahirmus, aga õitsemist armastuse
soojuses ja päikese kuumuses.
Seoses noorusmalestustega on piibellikke
ja usulisi reflekse. Etteku-jutliislikkuse
orginaalsus ja väljenduse
ladusus tunnistavad Nurme
poeetilist annet.
Kolm^andaks Ilmar Mikiver vaatleb
peamiselt lühivormi meistrina
tuntud Arvo Valtoni mahukat romaani
„Tee lõpmatuse teise otsa"
(1978). Kirjaniku aineks on Tshin-gis
Khaani tee maaümavbimuks,
mil on vaatamata oma 800-aasta-sele"
vahemaale palju paralleele hilisemale
idast tulnud gtalinile.
Valton pole siiski ajaloolane, vaid
vaatleb suurvõimu kasvamisprotsessi,
seades vastamisi Tshingis
Khaanile Chang Chun'i, hiina suure
õpetaja Tao. Praegu saab paralleeli
tõmmata taoismi ja staü-hismi
vahel. Lõpmatuse teine ots
on seal, kus vastupidised pooled
kohtuvad. Valton äga ei kirjelda
seda kohtumist, vaid teekonda selleni.
Valton on andnud eesti kirjandusele
ühe omapärase, ulatuslikuma
filosoofilise romaani
Jüri Uluotsa «Eestlast©
sajandil"
Uku Maasing „Udu Toonela jpelt"
«Piiridele Pyydes'^ -
„pöety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia
Kalju Lepik — Death has a ehild's Eyes
Salaspo ja Salo — Välis-Eešti perioodiksi _ - - .
y. Salo— Riik ja kirikud
Anführung zü der Etnisclien Spräcli (EsimeBe
eesti keele grammatika ja sõnaraamati
seks H. StaMi sülest aastall637)^-——
Reedik WiHem Wilmamü ,,VäM
Salu — Eesti vanem kirjandus
Biaise. Pascal — . Mõtte^:: _ — _ : -
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsogimsi
Ärno Vihalemma ^Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas —
xin
keeles
2M
5.25
6.30
^.30
2.7®
katse
2.70 m
2.70
2.10
2.10
210
OB
us
>TUTAMATA NÄLG KUNSTS
kundiga 18-aastäne Jukka Alalüo-ko.
Kä Kari Hujanenuisutas selle
distantsi alla 40 sekundiga, saades
39,8. 1000 m võitis Aläluoko ajaga
1.21,5 ja 3000 m Jouko Salakka ajaga
4.23,6.
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Rein Moora — Evald UostaM
;3841k. - H i n d $14.00
Man Pitka
c
Ajakirjas on veel Astrid Ivaski
retsensioon läti luuletaja Maris
Chaklaisi värsikogule ja V. Terras
vaatleb Heino Puhveli poolt toimetatud
eesti novelliantoloogiat vene
1 keeles.
Eoheselt pärast Eesti Vabadussõda Idrjutatud raätestusraamat
„varskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914—1919. Raamat ilmus 1972. a. admiral J.' Pitka 100. süniil-
' ;aastäks.',: ^
:; 2371 lk. — Hind $8.80 ..plrass 50 cemtl saateMi •.
oma võõrrahvnsest sõpradd® Eesti võitluse
Evald Uustalu
Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu^^^^^
MÜtlGn. VABA EESTLASE TALITUSES
v<5s, ^ /Qi /% V
/^t \^
^ ^
43k ^ ^ '«5> /V
\
17.
Arvud võeti kokku ja
poole poolt kontrollitud ja heaks
küdetud lõpusumma tuli 1010 rubla.
Ants vedas ra'hulikult oma ra^
hakoti välja ja ladus hoolikalt arvestades
sedelid lindsteni peole. •
Igor vaatas oma kella. 19.50,
märkas Vuotilainen omalt poolt.
Igor näitas oma kella mõlemale
soomlasele ja joonistas küünega
minutiosuiti 10 minutit ette lükkamiseks.
Täpselt kell 20 oli siis Igori
poolt ettenähtud aeg, aga miks,
seda veel ei selgunud. Igor tõmbas
oma taskust vodkapudeli, aga
Lindsten hakkas tõrjuma: .peremees
pakub. Ta oli võtnud kohe
hotelli saabudes berioshkast tolli-i
vaba shoti viskipudeli. Vuotilainen
tõi vannitoast hambaharjadele
varutud klaasid. Tehti kahed korralikud
kärakad. Klaaside vahvuse
tõttu eestlane ja venelane võtsid
kordamööda ühest, soomlased
teisest klaasist.
Minut enne määratud aega tõstis
Igor sõrme püsti. Ta läks tugitooli
juurde ja hakkas riideid kcikr
k u rullima: dzhünid pandi alt sõlme,
nende sisse topiti väikseid
pükse, rinnahoidjaid ja muud
kraami, süs pandi lips pükste rih-.
maaasadesse ja konips oligi valmis.
Lühikese ajaga oli kõik Antsu
abiga pandud pükstesse, ainult arvutid,
tulemasinad ja Lindsteni
ülearune habemeajamismasin
pandi ostjate taskuisse.
Igor läks ; seinakontakti juurde
ja kustutas tule. Ta avas õue poo^
le oleva akna kardinad ja vedas
akna laihti. õuelt kuuldus tühjalt
käiva veoauto niootori surmat ja
(prügitüpiide kolinat. Igor ja Ants
piilusid ettevaatlikult igasse suunda.
Äga ei olnud kuulda muud, kui
kolm korrust allpool akna all su-risev
veoauto ja prügitünne liigutav
mees. Kompsud lendasid hääletult
aknast ja kukkusid sama
hääletult otse all oleva veoauto
kasti. Igor tõmbas akna kinni Kui
ta kardinad uuesti aima ette asetas
oli kuulda kuis vetoautole esimene
käik sisse pandi ja mootor
võttis ettevaatlikumalt kõrgemad
tuurid. •
Ants süüt^ valguse j a noogutas,
et kõik on klaar. Vuotüäinen näis
siiski nii elava küsimusmärgina,
0t Igor pidas paremaks seletada.
Ta. võttis paberilehe ja kirjutas
sellele „Mstislav", ise õuele osutades.
Ants korjas hoolikalt kõik
kauplemise juures kasutusel ohiud
paberilehed, võttis äsja ostetud
tulemasina ja põletas kogu khnbn.
Tuhkki kadus koos kõhiseva veega
alla W(: potist. Ostjad omalt
poolt kadusid uksest, kumbki omaette,
esiteks Igor ja paar minutit
hiljem Ants. '
Suurim osa soomlasist olid istunud
õhtusöögi lauas juba yeerand-tundi
enne kui t sõbrad saabusid.
Nende lauas oli Kainuu mees üksinda.
Toimetajast ei olnud veel
teateid, Reisijužit tõusis oma istmelt
j a Menes neüe.
— Kas toimetaja Jääskeläist
le veel näha olnud? Tal tekkis vähekese
raskusi, seletas reisijuht
tasase häälega.
— Ega mitte lõunasöögi pärast,
mis venis veidi pikemaks? küsis
Vuotilainen. — Kas ta on haige?
y — E i , aga. ta sattus taskuvaraste
kätte' Soomlased ei Õpi neist mitte
kunagi hoiduma. Aga pole imestadagi,
sest need iunUeva-d väga
hästi oma tööd. Jääskeläiselt läks
rahakott,.rahad j a tunnistused. See
on väga tülikas aši siin. Tuli tekitada
miilitsale. Ta läks poole viie
aj ai ülekuulamisele, tulid talle au^
toga järele, rääkis reisijuht.
Laudkond andis oma tellimise.
Reisijuhi jutustatud uudise järel
hak&as jutt liikuma eriti kui vodka
oli toodud lauale.
>- Või se laskis end röövida!
imestas Kainuu mees. — Ega ta
nü pahasti purjus olnudki kui süt
lahkusime. Mitte rohkem kui
meie."
— Selleks pole küll vaja purjus
olla. Parimad „ametimehed" on
sahia head nagu kusagÜ tsirkuses
või televisioonis. Kuigi lavale käsutatud
inimene teab^ et taskuvaras
tahab ta puhtaks teha, ei märka
ta midagi tänavalgi enne, kui
lips on kaelast läinud, seletas
Lindsten.'
— Nü, nii. Olen minagi kord sellist
näinud, meenutas Kainuu
mees. — Parem on kui kedagi ei
lasta liiga ligidale. Kas on vähe
naisi hoiatatud. Neü ininaestel on
selline maania midagi teha et elada.
Minagi vahetasin vahepeal väikest
moodi, 60 ainult.
Kainuu mees tõi välja kõhn
kortsunud puhaprüuni, kähtkümr
mend rubla märkivat sedelit. Ta
näitas uhkelt oma saaki Lindste-nile.'.-.-
— Näib üsna vähe, ütles see ja
võttis rahad oma kätte. Ta uuris
neid hetke.
— Kas vahetasid need täna? Soome
raiia vastu?
— Jaa/ ei ohiud nägijaid. Alakorrusel
olevate tingimustega ma
ei saanud kuidagi leppida.'
— Oleksid võinud seekord veel
kannatada; Kas tead mis need on?
Need ei ole üldse mingid rahad.
On ainult vanad riigi loterüpiletid.
Neid on mõnigi mees enne ostnud!
Kainuu mees muutus süngeks
kuigi ei uskimud:
-T- Ära sõnnikut räägi See on
puhas raha.
— Varsti võid seda näha. Lepime
k<ikku, mina paskun õhtusöögi
juurde vodkat. Siin on raha. Aga
maksa sina ja paku esiteks seda
raha,. ütles Lindsten.
üle kallaste ^paisunud lõunasöögi
järel, tundis köhnik: juba enne
kõhud täis olevat, et tavakohase
standardsöögi asemel midagi
muud valida. Sellepärast ei olnud
kurtmist standardõhtusöögi kvaliteedi
iile. Kell lähenes juba 20-^16
j a soe toit oli just lauale toodud,
kui sinna ilinus ka toimetaja
Jääskeläinen, nägu tavalisest punasem
ja lips viltu. Ta, tõmbas
tooli alla ja istus raskesti.
— Te olete juba peaaegu söör
nud. Olen hiljäiks. jäänud, tõdes ta
iseenesest selget asja j a napsutas
sõrmi 'lähedal seisvale kelnerüe. ~
Vodkat, käsutas Jääskelämen.
— Võta sellest alguseks, ütles
Lindsten ja valas koliniku poolt
tellitud karahvinist jääskeläise
ees olevasse Maasi. — Kas, on raskusi?
— Oh saatana saatana saatan'
Ma ei ole eriti tugev kirumises,
aga nüüd tuleb auru välja lasta
Jääskeläinen kummutas klaas
ühe sõõmuga. Anna veel lisa
'Ega sün
keegi ei suuda muud viisi vastu
pidada. ; "
Lindsten itäitis uuesti klaasi. Mehed
ootasid vaikides, et Jääskeläi-nönhajkkaks
end tühjendama. Oo-amme
ei läinud pikaks.
— Igasugusesse põrgusse k a inimene
satub ja kõike ta peab enne
nägema, kui uskuma l^akkab! M i nult
võeti rahakott!
— Rahakott? pistis Vuotilainen
vahele retoorilise sõna, kuigi kõik
teadsid millest oli küsmius.
— Rahakott, nü. Aga see pole
veel kõik, mis on juhtunud. Kui
me olime lõunasöögilt lahkunud —
läksin üksinda' jalutama. Läksin
Neevä randa j a imetlesin just kui
lai see jõgi on, kui minu juurde
tulid paar seltsimeest raha vahetama,
üks neist rääkis vähe soome
keelt. Seeüties, et ,A^heta raha,
hea kurss. Kümme märka viie
rubla vastu."
— Noh ega see mingi hea kurss
ohiudki. Kahe j a poolekordne, ütles
Lindsten vahele.
— Ma teadsin seda küll ja pealegi
see seltsimees oli kuidagi nii
poisikese näoga, et mina seal ava-likus
kohas poleks mingisugust
pangatehingut alustanudki. M a üt-
' 'Singi neile ,AJet", kuid see aga
pressis peale, et vaheta raha, on
hea kurss. Aga kui ma keeldusin,
siis ta soovis osta minu palitut.
Ega ma süs saanud hakata tänaval
oma seljast palitut müüma,
M d see äga näppis kaeluse riiet
ja ütles „sada rubla, müü palitu."
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 8, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-01-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800108 |
Description
| Title | 1980-01-08-06 |
| OCR text |
VABA
Lembit Joselin kinkis Toronto
Eesti Maleklubile uue rändauhinna
„Male Entsüklopeedia". See auhind
annetatakse esmakordselt
jaanuarikuu maietumüri võitjale,
teitja kohustus on auhinda kaitsta
igal järgneva! iturniiril.
Tänu L. Jošelini energilisele organiseerimisele
on nialeklubi tegevus
elavnenud kuid klubi vajab
sekretäri,, kelle ülesandeks oleks
mafeõhtute korraldariiine. Kõiki
asjahuvilisi palutakse ühendusse
astuda klubi esünehe A. Musteliga.
I Detsembrikuu ESTO^O treeiiing-turnüri
võitis järjekordselt Jaak
Järve saades kuus võitu seitsmest
yõimaükus. Teiseks tuli A. Eõre-saar
(5 p.): ICohtadele L. Joselin,
AjVEustel ja V. Puna (kõ&
4 p.). Osavõtjatena olid kohal;veel
^ J.:: Swallon, P . Smulen • j a . V.: Pik-
.kandV- •
tud kettaheide 44.36, mis on tema
isiklikuks tipptulemuseks. Samal
võistlusel tõukas ita kuuli 13.13 m,
jäädes mõlema tagajärjega kolmandale
kohale.
Juuni lõpul toimunud saksa noorte
esivõistlustel Münchenis saavutas
Maie kuulis kolmanda koba
isikliku rekordiga 13.39 m.
Erakordselt soe j a lumevaene
detsember ei võimalda Lõuna-On-t^
rios suusatajatel korralikult tree
nida. Isegi lume vöös asuvas Horse-shoe
Valley's on golfiväljakud jälle
haljad jjPpühadevahelised treeninglaagrid
pn kõik tühistatud.
Laupäeval, 22. dets. peeti Me-donte
Mountain'is siiski sooja ja
vihmase ilmaga kuu alul sadanud
' lumest järelejäänud radadel L. Ontario
esimesed katsevõistlused.
Eestlastest tuli vanemate poiste
Massi võitjaks; M a n Mägi^Võist^
lusklassis tuli teiseks rohkem jalgratturina
tuntud Martin Vellend,
Vend Robert unustas numbri peale
panemata j a diskvalifitseeriti. ;
ilinunud
taiituseü
L A ^ E PLACID — Maailmakuulsale
kaÜiskivideärile Tiffany Co-le
on suureks kergenduseks, et Lake
Placid oliümpiamedaiid ei ole puhtast
kullast. Igasse kuldmedali tuleb
nimelt ainult 8—9 grammi kulda,
kuid juba seegi hulk tõstab
praeguse kullähinna Juures Tiffany
kulusid vShemalt 5000 dollari võr^
ra; • ' • . ^
Nimelt on Tiffany Co. teinud kokkuleppe
medalite valmistamiseks
ja kavatseb igal juhul kokkuleppest
kinni pidada ja valmistada kuldmedalid
kunagi kokkulepitud
223.75-döllarilise hinnaga tükist
Kokkuleppes kuulub medalite juurde
karbid ja lindid, samuti grayee-rimine,
kuna igale kuldmedalile
tuleb võitja nimi tema oma keeles.
Varem tehtud kokkulepe näib
muutuvat Tiffanyle kallimaks, sest
kulla hmd on pidevalt tõusnud ja
alles praegu ollakse nende valmistamisel.
Vajalik kuld osteti Lõuna-Äafrikast,
kes ise rassipoliitika tõttu
ei saa võistlusist osa võtta.
Medali ühel poolel on olümpia-tõrvikut
hoidev käsi jä võistluste
asukoht Whiteface Mountain, tekst
XIII taivemängud, viis olümpia^
rõngast. Teisel poolel pn männioks
kolme käbiga, sõnad Lake Placid
1980" ja selle juurde on jäetud
ruumi võitja nimele.
Enne jõulupühi toimus Torontos Peeter Kaupsi akvarellide näitus.
Pildil kunstnik omsa uuema töö kõrval.
Septembri lõpus toimusid Wat-tensoheidis
saksa noorte meeskondade
esivõistlused, kus seltsidest
tuli esikohale uüe Saksa rekordiga
„DSC Düsseldorf 99".
Selles meeskonnas võistleb ka
eestlanna Maie Pulst, kes ka see-l^
ord kuulus võidukasse võistkonda
nü viievõistluses kui ka seltside
vahelises üldkokkuvõttes. M.
Pulst tõukas kuuli 13.00 m j a heitis
ketast 39.98 m. '
Tema teistest tänavustest tulemustest
on märkida Essenis teh-
Jaapani lahtistel vibulaskemelsit-rivõistlustel
ületas olümpiavõitja
Barreli Pace 23 silmaga itaallasele
Giancarlo Ferrarile kuuluva FI-TA-
1 harjutuse maailmarekordi
(1318). • ,
Itaalia naiškergejõustiklased püstitasid
hooaja lõpul veel kaks
rahvusrekordit: Margherite Gar-gano
jooksis 3000 m ajaga 8.51,4 ja
20-aastane Fausta Quintavalla vis-ks
oda 59.14. -
Soome kiiruisutajate avavõistlusel
miatas 500 m distantsil hooaja
aiguse žohta sihnapaistva 39,2 se-
Möödunud aasta varasügise i
,,World Literature" number on pühendatud
tänapäeva ühe tuntuima
prantsuse luuletaja Yveš Bonne-foy
vaatlemiseks. Tutvustavale
ps ale, mille juhatab sisse toimeta j a
Ivar Ivask järgnevad 14 esseed,
mis analiiiisiväd ja käsitlevad
prantsuse tänapäeva ja II maail-masõjajärgse
ajastu luuletajat
Bonnefoy'd. Oklahoma ülikooÜ
juures toimus möödunud kevadel
(6.-7. aprillil) Bonnefoy konve-
Tents sellele eehieva seminariga.
Mahukas ajakirjanumber avaldabki
tekste Bonnefoy enese ja teiste
poolt konverentsil esitatud loenguist.
Bonnefoy oli tuttav ka eesti
kirjandusteadlase Älexander Aspe-liga;-;
• • • ^ ••;
Soome-ugri ja balti keelte rubrü-gis
vaatleb 'Victor Terras Jaan
Krossi vümast romaani ,,Keisri
hull" (1978). Romaanis käsitletak
se Liivimaa aadliku. Timotheos
Eberhard von Block'i:(1787-1836)
elu, kes oli peaaegu Mmiiie aastat
vangis Vene 'tsaar Alexahderl
uue põhiseaduse koostamise eest.
Kirjanik on kasutanud arvukalt au-dentseid
ajaloolisi fakte ja dokumente.
Romaani tegevus on nähtud
jutustaja: ^spmade läbi, kelle
vanemad oli eesti pärisorjad, kuna
Bloek oli Ise abielus eesti orjatüd-rukuga.
Romaanis sel 19. sajandi
dissidendil, keda mitte keegi ei
mõista, on teatud paralleelsust
käesoleva aastakümne dissitentli-kule
tegevusele. V. Terras peab J .
Krossi üheks meie parimaks stii-limeistriks
eesti proosas, kes meil
kunagi on olnud, olles selle kõrval
ka tõsine, mõteterikas romaanikirjanik.-:'
Teiseks vaatleb Juta Kõvamees-
Kitching Minni Nurme luuletuskogu
„Pilvede pisarad tärkamis-se"
(1978), kelle lühikesed, sageli
pealkirjata luuletused väljendavad
sigitavaid mõtteid, sisemist välkvalgust,
mis esitavad hetkelist päevakohast
tunnetust, inimese iseloomus
olešva hea ja kurja vahelisi
sisevõitlusi, inimese kamiätusisurr
niahirmus, aga õitsemist armastuse
soojuses ja päikese kuumuses.
Seoses noorusmalestustega on piibellikke
ja usulisi reflekse. Etteku-jutliislikkuse
orginaalsus ja väljenduse
ladusus tunnistavad Nurme
poeetilist annet.
Kolm^andaks Ilmar Mikiver vaatleb
peamiselt lühivormi meistrina
tuntud Arvo Valtoni mahukat romaani
„Tee lõpmatuse teise otsa"
(1978). Kirjaniku aineks on Tshin-gis
Khaani tee maaümavbimuks,
mil on vaatamata oma 800-aasta-sele"
vahemaale palju paralleele hilisemale
idast tulnud gtalinile.
Valton pole siiski ajaloolane, vaid
vaatleb suurvõimu kasvamisprotsessi,
seades vastamisi Tshingis
Khaanile Chang Chun'i, hiina suure
õpetaja Tao. Praegu saab paralleeli
tõmmata taoismi ja staü-hismi
vahel. Lõpmatuse teine ots
on seal, kus vastupidised pooled
kohtuvad. Valton äga ei kirjelda
seda kohtumist, vaid teekonda selleni.
Valton on andnud eesti kirjandusele
ühe omapärase, ulatuslikuma
filosoofilise romaani
Jüri Uluotsa «Eestlast©
sajandil"
Uku Maasing „Udu Toonela jpelt"
«Piiridele Pyydes'^ -
„pöety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia
Kalju Lepik — Death has a ehild's Eyes
Salaspo ja Salo — Välis-Eešti perioodiksi _ - - .
y. Salo— Riik ja kirikud
Anführung zü der Etnisclien Spräcli (EsimeBe
eesti keele grammatika ja sõnaraamati
seks H. StaMi sülest aastall637)^-——
Reedik WiHem Wilmamü ,,VäM
Salu — Eesti vanem kirjandus
Biaise. Pascal — . Mõtte^:: _ — _ : -
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsogimsi
Ärno Vihalemma ^Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas —
xin
keeles
2M
5.25
6.30
^.30
2.7®
katse
2.70 m
2.70
2.10
2.10
210
OB
us
>TUTAMATA NÄLG KUNSTS
kundiga 18-aastäne Jukka Alalüo-ko.
Kä Kari Hujanenuisutas selle
distantsi alla 40 sekundiga, saades
39,8. 1000 m võitis Aläluoko ajaga
1.21,5 ja 3000 m Jouko Salakka ajaga
4.23,6.
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Rein Moora — Evald UostaM
;3841k. - H i n d $14.00
Man Pitka
c
Ajakirjas on veel Astrid Ivaski
retsensioon läti luuletaja Maris
Chaklaisi värsikogule ja V. Terras
vaatleb Heino Puhveli poolt toimetatud
eesti novelliantoloogiat vene
1 keeles.
Eoheselt pärast Eesti Vabadussõda Idrjutatud raätestusraamat
„varskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914—1919. Raamat ilmus 1972. a. admiral J.' Pitka 100. süniil-
' ;aastäks.',: ^
:; 2371 lk. — Hind $8.80 ..plrass 50 cemtl saateMi •.
oma võõrrahvnsest sõpradd® Eesti võitluse
Evald Uustalu
Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu^^^^^
MÜtlGn. VABA EESTLASE TALITUSES
v<5s, ^ /Qi /% V
/^t \^
^ ^
43k ^ ^ '«5> /V
\
17.
Arvud võeti kokku ja
poole poolt kontrollitud ja heaks
küdetud lõpusumma tuli 1010 rubla.
Ants vedas ra'hulikult oma ra^
hakoti välja ja ladus hoolikalt arvestades
sedelid lindsteni peole. •
Igor vaatas oma kella. 19.50,
märkas Vuotilainen omalt poolt.
Igor näitas oma kella mõlemale
soomlasele ja joonistas küünega
minutiosuiti 10 minutit ette lükkamiseks.
Täpselt kell 20 oli siis Igori
poolt ettenähtud aeg, aga miks,
seda veel ei selgunud. Igor tõmbas
oma taskust vodkapudeli, aga
Lindsten hakkas tõrjuma: .peremees
pakub. Ta oli võtnud kohe
hotelli saabudes berioshkast tolli-i
vaba shoti viskipudeli. Vuotilainen
tõi vannitoast hambaharjadele
varutud klaasid. Tehti kahed korralikud
kärakad. Klaaside vahvuse
tõttu eestlane ja venelane võtsid
kordamööda ühest, soomlased
teisest klaasist.
Minut enne määratud aega tõstis
Igor sõrme püsti. Ta läks tugitooli
juurde ja hakkas riideid kcikr
k u rullima: dzhünid pandi alt sõlme,
nende sisse topiti väikseid
pükse, rinnahoidjaid ja muud
kraami, süs pandi lips pükste rih-.
maaasadesse ja konips oligi valmis.
Lühikese ajaga oli kõik Antsu
abiga pandud pükstesse, ainult arvutid,
tulemasinad ja Lindsteni
ülearune habemeajamismasin
pandi ostjate taskuisse.
Igor läks ; seinakontakti juurde
ja kustutas tule. Ta avas õue poo^
le oleva akna kardinad ja vedas
akna laihti. õuelt kuuldus tühjalt
käiva veoauto niootori surmat ja
(prügitüpiide kolinat. Igor ja Ants
piilusid ettevaatlikult igasse suunda.
Äga ei olnud kuulda muud, kui
kolm korrust allpool akna all su-risev
veoauto ja prügitünne liigutav
mees. Kompsud lendasid hääletult
aknast ja kukkusid sama
hääletult otse all oleva veoauto
kasti. Igor tõmbas akna kinni Kui
ta kardinad uuesti aima ette asetas
oli kuulda kuis vetoautole esimene
käik sisse pandi ja mootor
võttis ettevaatlikumalt kõrgemad
tuurid. •
Ants süüt^ valguse j a noogutas,
et kõik on klaar. Vuotüäinen näis
siiski nii elava küsimusmärgina,
0t Igor pidas paremaks seletada.
Ta. võttis paberilehe ja kirjutas
sellele „Mstislav", ise õuele osutades.
Ants korjas hoolikalt kõik
kauplemise juures kasutusel ohiud
paberilehed, võttis äsja ostetud
tulemasina ja põletas kogu khnbn.
Tuhkki kadus koos kõhiseva veega
alla W(: potist. Ostjad omalt
poolt kadusid uksest, kumbki omaette,
esiteks Igor ja paar minutit
hiljem Ants. '
Suurim osa soomlasist olid istunud
õhtusöögi lauas juba yeerand-tundi
enne kui t sõbrad saabusid.
Nende lauas oli Kainuu mees üksinda.
Toimetajast ei olnud veel
teateid, Reisijužit tõusis oma istmelt
j a Menes neüe.
— Kas toimetaja Jääskeläist
le veel näha olnud? Tal tekkis vähekese
raskusi, seletas reisijuht
tasase häälega.
— Ega mitte lõunasöögi pärast,
mis venis veidi pikemaks? küsis
Vuotilainen. — Kas ta on haige?
y — E i , aga. ta sattus taskuvaraste
kätte' Soomlased ei Õpi neist mitte
kunagi hoiduma. Aga pole imestadagi,
sest need iunUeva-d väga
hästi oma tööd. Jääskeläiselt läks
rahakott,.rahad j a tunnistused. See
on väga tülikas aši siin. Tuli tekitada
miilitsale. Ta läks poole viie
aj ai ülekuulamisele, tulid talle au^
toga järele, rääkis reisijuht.
Laudkond andis oma tellimise.
Reisijuhi jutustatud uudise järel
hak&as jutt liikuma eriti kui vodka
oli toodud lauale.
>- Või se laskis end röövida!
imestas Kainuu mees. — Ega ta
nü pahasti purjus olnudki kui süt
lahkusime. Mitte rohkem kui
meie."
— Selleks pole küll vaja purjus
olla. Parimad „ametimehed" on
sahia head nagu kusagÜ tsirkuses
või televisioonis. Kuigi lavale käsutatud
inimene teab^ et taskuvaras
tahab ta puhtaks teha, ei märka
ta midagi tänavalgi enne, kui
lips on kaelast läinud, seletas
Lindsten.'
— Nü, nii. Olen minagi kord sellist
näinud, meenutas Kainuu
mees. — Parem on kui kedagi ei
lasta liiga ligidale. Kas on vähe
naisi hoiatatud. Neü ininaestel on
selline maania midagi teha et elada.
Minagi vahetasin vahepeal väikest
moodi, 60 ainult.
Kainuu mees tõi välja kõhn
kortsunud puhaprüuni, kähtkümr
mend rubla märkivat sedelit. Ta
näitas uhkelt oma saaki Lindste-nile.'.-.-
— Näib üsna vähe, ütles see ja
võttis rahad oma kätte. Ta uuris
neid hetke.
— Kas vahetasid need täna? Soome
raiia vastu?
— Jaa/ ei ohiud nägijaid. Alakorrusel
olevate tingimustega ma
ei saanud kuidagi leppida.'
— Oleksid võinud seekord veel
kannatada; Kas tead mis need on?
Need ei ole üldse mingid rahad.
On ainult vanad riigi loterüpiletid.
Neid on mõnigi mees enne ostnud!
Kainuu mees muutus süngeks
kuigi ei uskimud:
-T- Ära sõnnikut räägi See on
puhas raha.
— Varsti võid seda näha. Lepime
k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-08-06
