1985-03-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
teond cSass mdl 1'
registration nomber
IGAL TEISIPÄEVAIL
JANEUAPÄEVAL
1^/20 (3133) XXXIV ^stakäik tei#äeväij 12. märtsüi98^ y lu Üksiknumbri hind 70 centä
•JERUUSALEMM' —Iisrael.kursus
kokku väüsriikide diplomaadid
ja seletas neile oma range liibanoni
partisanide vastase võitluse
, põhjusi, süüdistades Liibanoni pre-
Ottawas järjekoriltte BdÜ -Õ Õhtoae koosvMbimiffle sidenti Ainm Gemayelit, kes on. 1 J , . , . . , . - o .., provotseerinud üha tihedamini vä-parlamenamilmietega
moodustas aga amult ififee osa giväiiaaktsioone.
tahe-päevaMsest lirogranimist Ottawas, mis kujunes osa- ^^^^^^ on n õ u d n u d ^ ^ ^f
võtjatele väga intensiivseks koosoleketest ja konverentsi- neksVeto igale ÜRO julgeolekunõukogu
resolutsioonile, mülega
mõistetakse hukka Iisraeli aldsiöo^
Teisipäeval, 26. veebruaril toi- ja on praegu välisministeeriumi Liibanonis, kuid pole saanud
mus välisministeeriumi juures päe- juures N. Liidu ja Ida-Euroopa veel kinnitavat vastust WasMng-vapikkune
konverents, mis .oli kok- osakonna direktoriks. Fraser ütles, tonist.
ku kutsutud Kanada Helsingi kok- et N . Liidus on inimõiguste olu- ; • •. • • \ • • •• • •• •
kuleppe saadiku Harry Jay poolt, kord aina halvenenud ja et And-, ^
Koos oli 50 osavõtjat, neist 15 vä- ropovi ajast peale on taastatud
lisministeeriumi ametnikke, ülejää- peaaegu stalinistlik ideoloogiline
nud etniliste jä teiste organisatsioo- ditsipliin.
uide esindajad. Eestlastest oli kohal
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimees Laas Leivat,. lätlastest
dr. Lennarts Lukss ja Tälivaldis
Lõpetades ütles ta, et ta on pessimistlik,
et inimõiguste olukord
N. Liidus võiks kunagi paraneda^
lisena võttis sÕna Martin
plcihvcifias Beirytis
, BEIRUT — Tugev autosse asetatud
pomm lõhkes õhtuhämaruses
Lääne-Beiirutis shiite muhameed-
•• " " " * - • |uS:^a'estas'SSI- üle 2I).Sumaöhvrite'arv arvat* mingu^õ^^^ Vasakult Monika%ose, Pia Metsala,: Riina Kindlam, Tiia PiM,
ras
senaatorid Paul
Haidasz ja Jerry Grafstein, parlamendiliikmed
David. . Kilgour, Älex
• Kindy Jä välisminister Joe Glark:
Ajatamisel; oli tulevane Helsingi
inimõiguste konverents Ottawas,
mis toimub maikuul.
Avasõnas' ja tervituses ütles välisminister
Joe Clark, et tema ja
välisministeeriumi hoiakuiväljendus
ke argumente, mida N. Liit võiks ^ suurenevat, lama neid tuuakse yi^^ Ljga Kaid, Rita Lees Ja Kadri Nõmmik,
esitada Ottawa konverentsil? Näi- Pjf^^^^^^^"^^^ valja^uur oh^ r:,,,:::^^^^^ V:.^.
teks, käitumine kanada indiaanlas-^^??^^^^^^ mü^^- - - ^ ^
tega, jaapanlaste vahistamine^^^m^^ '
maailmasõja ajal, l^udeaü poolt ^ '^f^,'''^^
käšutkud War Measures Act <^ue- ^^^^
becTkriisi ajal ja hüvitavalt ka se-^^.^^^^^^
da, etKanadal puudub seadus, mis ^ ^ f ^ ^ ^
^ ? menteermud esialgul süüdistust,
Foto: YabaiEestlane
konveren^t si m {tag asi.- keelaks sõja propaganda levitamist, k, uid ei.t..a s ,hil.je m.
hoidlik, kuna ^anada on selle kõn-inimoiguste
verentsi korraldaja, i^istõttud^^ otsita
Kanada poolt alustatud kon-iroritatsiöoni
N:.; Lüduga.\^ : / •
€iaii aga lisas, et Kanada si°
Mks on siiski taotleda konkreetseid
tulemusi inimõiguste
kuid eragruppidele ei anta
vaataja staatust •
Helsingi järelvalvekomitee suhtes ta
eriti N. Liidu vastu.
; Harry Jay a^ tiitel önGä-nadian
Ämbassador tothe Cohfe-rence
on Security and Cooperation
in Europe' (GSCE). Tema võttis
viimasena sõna, v
andes üldise iiievaate Kanada
osavõtust jäetevaimiistnstest Ottawa
konverentsiks/
eestleasi
• WASHINGTON USA välism^
riister George Shultz ^blokeeris 58
miljon dollarilise laenu Nikaraä-guale,
Inter-LOS ANGELES — Än^rija Artu-kovic,
keda süüdistati natside abis-tamises
kui sõjakunategijat VjBal-Õhtul
toimus Ottävms teine köosvIlM^^^
« ^ X B - A i X • 1 J 1 : L B 1 . >. / esmaspäeval, 4. märtsil USA'stJu-mime
eestlaste, lätlaste ja leedulaste keskorganisatsiooni- gosiaayiasse. TegeUkuit võidavat
esimeeste, parlamendiliikmete ja välismimsteeriumi temaüie kohut^^^^^^^p^^^ vaid üh©
jäte vahel pari^^ mõrvaloo ulatuses, kui 60 päeva
Balti keskorganisatsioonide esimehed
Leivat, Kronbergs ja Algis
Järgnes diskussioon. Etniliste guale, mida see nõudis Mer-Ame-
^^^^^^^^ olid kohal.^Samuti võt-
;kordäsšedä,midä räägiti mõne^^^^^g^^^
nädala eest toununud koosolekul hulgas GahadianLabourGongress,sandlnistide valitsus võivat seda ^ajad W. Pent, J. Denys ja Ž. An-
Ikestatud Sähvaste ehk iSeitsnieAnmesty International, Canadian raha kasutada agressiooni
Rahvusgrupiga^ kus öeldi et kavas Bar Associatioh jä Ganadian Coun- seerimiseks naabrite vastu. lisaks ^^^^o^» Stanley Ilaidasz, Paul Yu-bn
ajutise komitee asutamine, mis cil of Ghurches esindajad. S Õ M et Nikaraagua teos- Fred King ja Barbara Cpllins ,
hiljem kujundatakse permänentseks^^^^w^^^ majanduspoliith Vancouver^^
komiteeks. ' kohtunik JuIesDeschene, kes/oh kat. USA ametivõimud, kes tahtsid J^^^ö^öOostrom. juba 1982. aastal.
Järgmiseks kõn^^ oU informaahie ja Diskussioon^^K^^ oliotse-
Middleton, v ä h s m i n i t o Ä juu- m^skoimsjoni esimees/-T^^ ei-pmi- Shultzi isiklik vahelesekkumme sel- luna arusaamine osavõtjatel mõle- kohene ja produktiivne. Lootus on
milpoolel oli, et jutuajamine jääb edaspidiseks koo
Kiisimise peale oli saadik ka üle
andnud nimekirja N. Liidu poolt
süüdistatud Kanadas elunevate
sõjakurjategijate üle^
Seda nimekirja näitas Kilgour ka
Balti Liidu
kümiieseitsmest nimest olid kõik
Vene või ukraina päritoluga isikud.
jooksul ei suudeta tuua juusi tõendeid,
et ta oleks süüdi rohkemais
mõrvalugudes.
res oleva ühendatud Rahyaste Organisatsiooni
osakonna direktor,
•kes andis iühiiileyaat^ ÜRO juures
asuvate inunõiguste küsimustega tegelevate
osakondade ja ikomiteede
tegevusest ning vastavatest rahvusvahelistest
kokkulepetest inimõiguste
küsimusest
Taile järgnes Deiek Fraser, kes
oh: teeninud; Moskva saatkonnas.
, kinniseks kasutamiseks, oH diskus- tuleliku parlamendiliikmega.
sioön ka väga avameelne.
Arutusele tuli Balti konsulite kii-simus,
sõjakuijategijäte uurimine
|a teised delikaatsed teemad.
)äeva hommikul kell
ühendamist Kanada ja N . Lüdii
Mind^iäteirSnie^ •r''*'';^^^^ °" kahel juhul vä-lismmisteerium
Otseselt seotud.
Kolmekümneviiest ei olnud ükski
Baiti riikidest. Koosolek kestis' ligi
kaks tundi.
õhtul toimus Balti õhtu rohke
osavõtuga nii baltlaste kui ka külaliste
näol. Peokõnelejaks oli fi-nantsminister
Miehael Wilson. Õhtule
järgnes seltskondlik koosviibimine
senaiator Stanley Haidaszl
büroo ruumides.
Ei saa nimetamata jätta, et kol-
Kilgouri koosolekule järgnes
koosolek välisministeeriumis De-rek
f?raser'iga ja';teiste N.^ Liidu ja
Ida-Euroopa osakonna ametnikega.
Eestlastest võttis jällegi osa EKN^apäeval peale lõunat 'tutvustati
esimees Leivat, EKN välispoHitihse Balti konsuleid alamkojas.
pühapäe"
tnuuseas cm ka plastanud^T^^^
hakkasid põlema enne koitu, loii kuuldused
president ja
NIKOSIA — Vähemalt 4Da^^i^^
last said surma ja haavata, kui
KuÄsed said veelgi «ham tuld Esmaspäeva hommiM^
kui ÜSA's Viibiv kõrgem nõukogu, s ü * te
üheksa toimus koosolek parlamen? ^
diliikme Dayid Kilgour'igä. Eestlastest
olid kohal Laas Leivat, Mati
Epner ja Mehis Vahtta^ sanmti
lätlaste- ja leedulaste esindajad. KÜ-gour'iga
arutati sõjakurjategijate
)küsimust, kuna ülemprokurõr Elmar
MacKay viibis sel aj ai välis-jüht
niat aega inimõiguste küsimustes ja
komisjoni esimees Mati Epner,
Udo Petersoo ja Mehis Vahtra.
Diskussioon .oli välisministeeriumi
nõudel kinnine.
sõjal^nuMd pommitasid San Fransiscost enne
nelja
Iraan teostas kohe kättemaksu- polütbüröo lüge Vitali Vorotnikov,
Arutati praegust olukorda
riikides, uusi seadusi Balti riikides,
mis aina enam rõhuvad alla
Inimõiguseid ja nende õiguste
taotlemist. Balti konsulite küsimust
ja Ottawa inimõiguste konverentsi.
de delegatsioon ootamast lahtoB-a^stane I^nstamini Tsherneito
nende ette- oli surnud „tosise haiguse tagajär-i- ^ K i c? *• *
linna, - teatasid iraaMased. nähtud aega. Samuti kutsuti tagasi Jd^ Matuse korraldamine oU^ Välisministeerium teatas, et
iTinnagu Iraagi lõunašosas oleva kes oli külaskäigulJugoslaavias.
Basra sadama vastU/ Mõlemad Genfist saadud teateü oli üks
pödel väidavad, et 1 nad on valmis anieerika diplomaat ütehiud,
tsiviüišikute ylstu tehtavate r ü i m a - e ^ presidendiäbi George
kute lõpetamiseks kui ka^^^^ te Bush oli saanud kinnitainatu teap
sama teeks. /> .^v ; , te, e t l^
esimees.
tud 53-aastase polütbüröo liikme
Mihhail Gorbatshovl korraldada.
Viimaine ülesami'e ön süani olnud Huvitav on märkida, et
märgücs, et, matuse korraldamise- oli päev varem külastanud mõnega
koos on lahendatud ka järglase de kolleegidega N. Liidu saatkon-valik,
mida süani süsM pole kinni- da, et arutada N. Liidu saadikuga
tatud. juutide väljapääsu probleeme.
1984.
a> oli ainult 35 perekondade taas-
Selle viis läbi David Kilgour spii»
ker John Bosley nõusolekuga.
Tutvustamine toimus Balti Liidia
esindajate soovil.
Kahe päeva jooksul pidas Balti
Liit ka kaks omavahelist koosolekut,
kus arutati mh. võunalikke
aktsioone seoses Ottawa inimõiguste
konverentsiga. Neid demonstratsiooni
ja aktsioonide' kavandeid otsustati
hoida aga esialgul salajasina,
et vastasele mitte anda võimalust
neid takistada.
• T.E.S. LASTEAIA"
kell 2,30 pl
'a suures
Pääsmed: eelmüügil $5.00; uksel $6.G0
Eelmüük toimub Eesti Majas laupäeva hommikuti
Pühapäeval, 24'dal märtsil,1985.
Kell 11530-3:00. Eesti Maja Suures Saalis.^
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee Ärist
'{H3j3äkläh*EestlMa>tostusek&
Piletihind: $9.50^
S^aKsulineBaar
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 12, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-03-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850312 |
Description
| Title | 1985-03-12-01 |
| OCR text | teond cSass mdl 1' registration nomber IGAL TEISIPÄEVAIL JANEUAPÄEVAL 1^/20 (3133) XXXIV ^stakäik tei#äeväij 12. märtsüi98^ y lu Üksiknumbri hind 70 centä •JERUUSALEMM' —Iisrael.kursus kokku väüsriikide diplomaadid ja seletas neile oma range liibanoni partisanide vastase võitluse , põhjusi, süüdistades Liibanoni pre- Ottawas järjekoriltte BdÜ -Õ Õhtoae koosvMbimiffle sidenti Ainm Gemayelit, kes on. 1 J , . , . . , . - o .., provotseerinud üha tihedamini vä-parlamenamilmietega moodustas aga amult ififee osa giväiiaaktsioone. tahe-päevaMsest lirogranimist Ottawas, mis kujunes osa- ^^^^^^ on n õ u d n u d ^ ^ ^f võtjatele väga intensiivseks koosoleketest ja konverentsi- neksVeto igale ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mülega mõistetakse hukka Iisraeli aldsiöo^ Teisipäeval, 26. veebruaril toi- ja on praegu välisministeeriumi Liibanonis, kuid pole saanud mus välisministeeriumi juures päe- juures N. Liidu ja Ida-Euroopa veel kinnitavat vastust WasMng-vapikkune konverents, mis .oli kok- osakonna direktoriks. Fraser ütles, tonist. ku kutsutud Kanada Helsingi kok- et N . Liidus on inimõiguste olu- ; • •. • • \ • • •• • •• • kuleppe saadiku Harry Jay poolt, kord aina halvenenud ja et And-, ^ Koos oli 50 osavõtjat, neist 15 vä- ropovi ajast peale on taastatud lisministeeriumi ametnikke, ülejää- peaaegu stalinistlik ideoloogiline nud etniliste jä teiste organisatsioo- ditsipliin. uide esindajad. Eestlastest oli kohal Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Laas Leivat,. lätlastest dr. Lennarts Lukss ja Tälivaldis Lõpetades ütles ta, et ta on pessimistlik, et inimõiguste olukord N. Liidus võiks kunagi paraneda^ lisena võttis sÕna Martin plcihvcifias Beirytis , BEIRUT — Tugev autosse asetatud pomm lõhkes õhtuhämaruses Lääne-Beiirutis shiite muhameed- •• " " " * - • |uS:^a'estas'SSI- üle 2I).Sumaöhvrite'arv arvat* mingu^õ^^^ Vasakult Monika%ose, Pia Metsala,: Riina Kindlam, Tiia PiM, ras senaatorid Paul Haidasz ja Jerry Grafstein, parlamendiliikmed David. . Kilgour, Älex • Kindy Jä välisminister Joe Glark: Ajatamisel; oli tulevane Helsingi inimõiguste konverents Ottawas, mis toimub maikuul. Avasõnas' ja tervituses ütles välisminister Joe Clark, et tema ja välisministeeriumi hoiakuiväljendus ke argumente, mida N. Liit võiks ^ suurenevat, lama neid tuuakse yi^^ Ljga Kaid, Rita Lees Ja Kadri Nõmmik, esitada Ottawa konverentsil? Näi- Pjf^^^^^^^"^^^ valja^uur oh^ r:,,,:::^^^^^ V:.^. teks, käitumine kanada indiaanlas-^^??^^^^^^ mü^^- - - ^ ^ tega, jaapanlaste vahistamine^^^m^^ ' maailmasõja ajal, l^udeaü poolt ^ '^f^,'''^^ käšutkud War Measures Act <^ue- ^^^^ becTkriisi ajal ja hüvitavalt ka se-^^.^^^^^^ da, etKanadal puudub seadus, mis ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ? menteermud esialgul süüdistust, Foto: YabaiEestlane konveren^t si m {tag asi.- keelaks sõja propaganda levitamist, k, uid ei.t..a s ,hil.je m. hoidlik, kuna ^anada on selle kõn-inimoiguste verentsi korraldaja, i^istõttud^^ otsita Kanada poolt alustatud kon-iroritatsiöoni N:.; Lüduga.\^ : / • €iaii aga lisas, et Kanada si° Mks on siiski taotleda konkreetseid tulemusi inimõiguste kuid eragruppidele ei anta vaataja staatust • Helsingi järelvalvekomitee suhtes ta eriti N. Liidu vastu. ; Harry Jay a^ tiitel önGä-nadian Ämbassador tothe Cohfe-rence on Security and Cooperation in Europe' (GSCE). Tema võttis viimasena sõna, v andes üldise iiievaate Kanada osavõtust jäetevaimiistnstest Ottawa konverentsiks/ eestleasi • WASHINGTON USA välism^ riister George Shultz ^blokeeris 58 miljon dollarilise laenu Nikaraä-guale, Inter-LOS ANGELES — Än^rija Artu-kovic, keda süüdistati natside abis-tamises kui sõjakunategijat VjBal-Õhtul toimus Ottävms teine köosvIlM^^^ « ^ X B - A i X • 1 J 1 : L B 1 . >. / esmaspäeval, 4. märtsil USA'stJu-mime eestlaste, lätlaste ja leedulaste keskorganisatsiooni- gosiaayiasse. TegeUkuit võidavat esimeeste, parlamendiliikmete ja välismimsteeriumi temaüie kohut^^^^^^^p^^^ vaid üh© jäte vahel pari^^ mõrvaloo ulatuses, kui 60 päeva Balti keskorganisatsioonide esimehed Leivat, Kronbergs ja Algis Järgnes diskussioon. Etniliste guale, mida see nõudis Mer-Ame- ^^^^^^^^ olid kohal.^Samuti võt- ;kordäsšedä,midä räägiti mõne^^^^^g^^^ nädala eest toununud koosolekul hulgas GahadianLabourGongress,sandlnistide valitsus võivat seda ^ajad W. Pent, J. Denys ja Ž. An- Ikestatud Sähvaste ehk iSeitsnieAnmesty International, Canadian raha kasutada agressiooni Rahvusgrupiga^ kus öeldi et kavas Bar Associatioh jä Ganadian Coun- seerimiseks naabrite vastu. lisaks ^^^^o^» Stanley Ilaidasz, Paul Yu-bn ajutise komitee asutamine, mis cil of Ghurches esindajad. S Õ M et Nikaraagua teos- Fred King ja Barbara Cpllins , hiljem kujundatakse permänentseks^^^^w^^^ majanduspoliith Vancouver^^ komiteeks. ' kohtunik JuIesDeschene, kes/oh kat. USA ametivõimud, kes tahtsid J^^^ö^öOostrom. juba 1982. aastal. Järgmiseks kõn^^ oU informaahie ja Diskussioon^^K^^ oliotse- Middleton, v ä h s m i n i t o Ä juu- m^skoimsjoni esimees/-T^^ ei-pmi- Shultzi isiklik vahelesekkumme sel- luna arusaamine osavõtjatel mõle- kohene ja produktiivne. Lootus on milpoolel oli, et jutuajamine jääb edaspidiseks koo Kiisimise peale oli saadik ka üle andnud nimekirja N. Liidu poolt süüdistatud Kanadas elunevate sõjakurjategijate üle^ Seda nimekirja näitas Kilgour ka Balti Liidu kümiieseitsmest nimest olid kõik Vene või ukraina päritoluga isikud. jooksul ei suudeta tuua juusi tõendeid, et ta oleks süüdi rohkemais mõrvalugudes. res oleva ühendatud Rahyaste Organisatsiooni osakonna direktor, •kes andis iühiiileyaat^ ÜRO juures asuvate inunõiguste küsimustega tegelevate osakondade ja ikomiteede tegevusest ning vastavatest rahvusvahelistest kokkulepetest inimõiguste küsimusest Taile järgnes Deiek Fraser, kes oh: teeninud; Moskva saatkonnas. , kinniseks kasutamiseks, oH diskus- tuleliku parlamendiliikmega. sioön ka väga avameelne. Arutusele tuli Balti konsulite kii-simus, sõjakuijategijäte uurimine |a teised delikaatsed teemad. )äeva hommikul kell ühendamist Kanada ja N . Lüdii Mind^iäteirSnie^ •r''*'';^^^^ °" kahel juhul vä-lismmisteerium Otseselt seotud. Kolmekümneviiest ei olnud ükski Baiti riikidest. Koosolek kestis' ligi kaks tundi. õhtul toimus Balti õhtu rohke osavõtuga nii baltlaste kui ka külaliste näol. Peokõnelejaks oli fi-nantsminister Miehael Wilson. Õhtule järgnes seltskondlik koosviibimine senaiator Stanley Haidaszl büroo ruumides. Ei saa nimetamata jätta, et kol- Kilgouri koosolekule järgnes koosolek välisministeeriumis De-rek f?raser'iga ja';teiste N.^ Liidu ja Ida-Euroopa osakonna ametnikega. Eestlastest võttis jällegi osa EKN^apäeval peale lõunat 'tutvustati esimees Leivat, EKN välispoHitihse Balti konsuleid alamkojas. pühapäe" tnuuseas cm ka plastanud^T^^^ hakkasid põlema enne koitu, loii kuuldused president ja NIKOSIA — Vähemalt 4Da^^i^^ last said surma ja haavata, kui KuÄsed said veelgi «ham tuld Esmaspäeva hommiM^ kui ÜSA's Viibiv kõrgem nõukogu, s ü * te üheksa toimus koosolek parlamen? ^ diliikme Dayid Kilgour'igä. Eestlastest olid kohal Laas Leivat, Mati Epner ja Mehis Vahtta^ sanmti lätlaste- ja leedulaste esindajad. KÜ-gour'iga arutati sõjakurjategijate )küsimust, kuna ülemprokurõr Elmar MacKay viibis sel aj ai välis-jüht niat aega inimõiguste küsimustes ja komisjoni esimees Mati Epner, Udo Petersoo ja Mehis Vahtra. Diskussioon .oli välisministeeriumi nõudel kinnine. sõjal^nuMd pommitasid San Fransiscost enne nelja Iraan teostas kohe kättemaksu- polütbüröo lüge Vitali Vorotnikov, Arutati praegust olukorda riikides, uusi seadusi Balti riikides, mis aina enam rõhuvad alla Inimõiguseid ja nende õiguste taotlemist. Balti konsulite küsimust ja Ottawa inimõiguste konverentsi. de delegatsioon ootamast lahtoB-a^stane I^nstamini Tsherneito nende ette- oli surnud „tosise haiguse tagajär-i- ^ K i c? *• * linna, - teatasid iraaMased. nähtud aega. Samuti kutsuti tagasi Jd^ Matuse korraldamine oU^ Välisministeerium teatas, et iTinnagu Iraagi lõunašosas oleva kes oli külaskäigulJugoslaavias. Basra sadama vastU/ Mõlemad Genfist saadud teateü oli üks pödel väidavad, et 1 nad on valmis anieerika diplomaat ütehiud, tsiviüišikute ylstu tehtavate r ü i m a - e ^ presidendiäbi George kute lõpetamiseks kui ka^^^^ te Bush oli saanud kinnitainatu teap sama teeks. /> .^v ; , te, e t l^ esimees. tud 53-aastase polütbüröo liikme Mihhail Gorbatshovl korraldada. Viimaine ülesami'e ön süani olnud Huvitav on märkida, et märgücs, et, matuse korraldamise- oli päev varem külastanud mõnega koos on lahendatud ka järglase de kolleegidega N. Liidu saatkon-valik, mida süani süsM pole kinni- da, et arutada N. Liidu saadikuga tatud. juutide väljapääsu probleeme. 1984. a> oli ainult 35 perekondade taas- Selle viis läbi David Kilgour spii» ker John Bosley nõusolekuga. Tutvustamine toimus Balti Liidia esindajate soovil. Kahe päeva jooksul pidas Balti Liit ka kaks omavahelist koosolekut, kus arutati mh. võunalikke aktsioone seoses Ottawa inimõiguste konverentsiga. Neid demonstratsiooni ja aktsioonide' kavandeid otsustati hoida aga esialgul salajasina, et vastasele mitte anda võimalust neid takistada. • T.E.S. LASTEAIA" kell 2,30 pl 'a suures Pääsmed: eelmüügil $5.00; uksel $6.G0 Eelmüük toimub Eesti Majas laupäeva hommikuti Pühapäeval, 24'dal märtsil,1985. Kell 11530-3:00. Eesti Maja Suures Saalis.^ Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitee Ärist '{H3j3äkläh*EestlMa>tostusek& Piletihind: $9.50^ S^aKsulineBaar |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-12-01
