Vaba eestlane , March 29, 1977

              Lk. 6 VABA EESTLME tefeiptosi^ 29. inMsü mi — T^ss^y^Mmäi lOT Nr. 24 lil?
Karl Ristikivi, Kaspar von
ScSimerzbairgi Rooma
EKK, 1977. 231 lk.
' Karl Ristikivi on oma teostega
lugeja viinud läbi Euroopa vaadel­des
selle ajaloolisi 'kujunemisetappe
ja seUe taustal mõneti tõmmanud
paralleele Äapäevastele problee­midele.
Tal on olnud suur huvi
ajaloo vastu ja seUe lugematud
sündmused on andnud üha uut ai­net
ta loovale vaimule. Inimelu ja
ümbritseva ühiskonna suhted on
olnud aegumatud, on ainult variee­runud
ajas ja miljöös.
Viimase teosega on ta jäHe Rco-
Baas seekord Ka^ar von Schmerz-burgma,
kes aprillikuu viimasel
päeval 1765 jõuab postitõHaga
Rooma, kus ta päevi'kuvormis
oma kuuajalised sündmused ja
muljed, tunded jä tähelepanekud
kirja paneb. Autor ise ©i pea päe-vikuvoi-
mi just adekvaatseks arva­tes,
et päevaseid märkmeid sobib
paremini pidada väikeseks raama­tukoguks.
Päevikuvorm päev-päevaste sis­sekannetega
pole alati intrügijoont
pidav. See on küll kohane subjek-tüvsete
tunnete pihtimiseks ja sa­geli
sündmud ajast just iseenesele
muljete ja elamuste talletamiseks.
Ristikivi päevikuvonni on siiski
osavalt peidetud pidevalt arenev
jutulõng, kus Rooma muutub min­giks
kinniseks maagiliseks ruu-j
miks, kus peategelasel ja ta otsin-guü
on sugulust „Hingede öö*
müjöös lükuvate kujudega. Autor
annab rohkeid sündmuste ja vahe­kordade
algeid, jätab need aga lä-henialt
selgitamata nagu poleksk:
ta eesmärk olnud peategelase kok­kupuudete
lähedane ja tühjendav
vaatlus. Ta on selle asetanud aja-
Jäijloi, mil Rooma ühiskond koos
neh jälitatavaisit ja jälgijaist võ
maagilistest olendeist ja olukorda­dest
miT seletust polnudki. SeUe
taustal von Schmerzenburgi kuu­ajaline
Roomas vübimine on kon-taJitide
rohke, aga lahenduseta
Päevik jääbki poolelt sõnalt lõpe-tama.
ta. • '
Ristikivi on ise selgitanud om
pea^oiju, Tuivere mõisas Eesti
maal sundinud aadlikku, keda te
saa erilise käitumise, eluviiside j
vaadete tõttu hüüti Hulluks Kaspa
li&s, kelle ellu unistused ja une-imd
sisse murdsid. ,
Aga autoril On veel vihje oma
teosele. Ta on ajalugu seni valgus­tanud
alati seoses mõne sündmu­sega,
andes olulise iseloomustuse
teatud ajajärgule. Just sel ajal ;kui
Kaspaiv von Schmerzeiiburg a^us
Roomas, tõusis see linn jälle Eu-rowa
kultuuriloos huvipunkti. Sel­lelt
piünaat lähtudes on Ristikivi
. kujundanud kaasaegse miljöö, kus
peakuju on kultuurilooliste
ündmuste tunnistajaks, nagu on
seda ohiud ta varasemate romaa-ide
peakujud.
Oma Rooma päevikus on Risti­kivi
suutnud suurepäraselt kuju-äda
neid nägemusi ja tundeid mi-a
ta ise innuka ja entusiastliku
ajaloolasena tundis igavese Rooma
vare:peü ja kol^tadei kus ajalugu
konkreetse tihedusega ta meeltele
surus/ Seda pinevat tunnet on ta
)õnevisega edasi andnud.
HAaNNES OJA
-VABA EESIliME" TALITUSES
AJAKIRI i. — 1S77. Uue numb­ri
isisus: „VäIis^esti ajallugu",
.ugeja veerg, toimetaja yesrg
AK rõiiuasetüs", V. Saüo ,iKolim
^kohatut keelt", M. Vailgomäe
,.Ta^u semioot^ Pöikread: 1. Väikeriik Euroopas,
K.-Knhvel,,Elagu Btebergl", g. Ettea^e teatris, 10. I ^ t u Wa
tist mghse Keedes , l , Lippingu; g^^^^ Andevaene, 13. Eesti
i s a ^ Ilu .hoielde^, .^^^^,^1, 14, Endal. 16.
krveri luuletusi. O K^müija j^^^^ j^^üdnimi, 18. Eesti helüoo-
,,Afeade^ine ^tase^^ M^^ Aia- või põllumajandus
pild^eJiekiijed,J.Ma^^^^ Lehtpuu, 25. Vee
tas ise'V N. S. , ^ t . Baw Baw". • '
White Joe veste „Estonim
Ceotre", E. Uustpiu ..Eesti Root­sis**,
I. Mikiveri „Valtoni kolm*
viimast", A. Kurlentsi „Sumerüdi j
profülatika", E, Loo „Andreslõu-S
namaa iiraias", teateid, toimetus© j SALZBURG (EPL) — ülemaa-kursüvid
ja Gestapo Nadhricbten. l^]^ kuulsusega eesti õigustead-
VARRAK nr. 3 - 1977. M g l i s e U ^ prof. Ilmar TäoimelO 60.
keelelise piirltonna eestlaste l u - i ^ ^ ^ ^ sünnipäevale pühendab
gejakirjäde amukirja tänavusel j Austria ajaMie .,.SaIzburgör
kolmandal numbrü 031 sisuks: l^^^^i^^®^" ©nväljaaime „Der
..Aiiiuke tee", H. Eiga „Kuiis5id", 1 ^taatsbürger" 22. veebr, peaaegu
„Tuiimahapped ja dieet'V„ATeng terve oma esikülje.
S
õiges suunas",. O, Laamanni Eriliselt hindavaüt, tõstetakse
..Eesfflased Kjinmiis", G. Neeme j esile Tammelo teeneid sümboolse
„ S O O " . B Ä T U N 1 uudiseid, mosa- j i^ogika rakendamises õigustea-iik,
naiju, lugejakirju, toiduretsep-teenistusse. Teda nimetatak-te
ja rohikesti lühenmid kirjutusi, i pioneeriks löogHise mõtlemise
Nagu toimetaja oma veerul seie- \ teaduMikku sisselülitamisse õigus-tab,
jääblä ajaikiri 48-leheküJljeli- metodoloogiasse. Aga Tammdo
seks kuukirjaks, ikuna kaastööd i suhtuvat skeptiliselt õiguse „lo-on
pailju, sest igaüM on mida^ j gifitseOTimisse", (loogika -dlJ^m-hingel.
CONFRONTATIONS WITH TY-RANNY.
Six baltic Plays. Toime- , , . , ,
tanud Alfreds Straumanis. ^ Eth- i ^^"^
deks olevat tema arvates näidata
kas mingi argument või põlijen-dus
on tolme tuhiud usaidusväär-ääres
elav loom, 27. Tegelane 0.
Lutsu populaarsetes teostes, 29
õie osa, 32. Pikkuse mõõtühik, 35.
Rootsi suurtööstus, 36. Mehemmi,
37. Karbike, 39. Suur maismaa, 40.
Vilets, 4L Evida, 42. Tuntud eesti
mar ilmarändur minevikus, 43.
Vorm sõnast eksitama.
Püstread: 1. Röhttalm-lill, 2.
Söömata, 3. õppeasutus, 4. P'Neilli
populaarne näidend, 5. Punane
värvaine, 7. Padruni sütik, 8. As­jad,
9. Esitas nõude, 12. Prantsu­se
kirjanik, 15. Ära minema, 16.
Jõud, tahtejõud, 17. Kuldmünt, al-gup.
kirjaviisis, 20. Minister 1944.
aastal loodud E.V. valitsuses, 21.
Linn ja maakond Kreekas, 23. Te­gelane
ühes Tammsaare teoses, 26.
Kuvas, 28. Isu äratama, 29. Kauge­mal,
30. Liiklusvahend õhus, 31.
Osa ringist, 33. Raudteejaam Tal­linna
lähedal, 34. Tekstiiltööline,
37. Ümbris, 38, üksiklane
RISTSÕNA NR. 924 MHENDÜS
Põiteread: 1. Si, 3. SOS, 6. Il­ves,
10. Mälu, 11. Ring, 12. Reiu,
13. Uruguai. 15. Avang, 17. Das,
18. N5va, 19. Pan, 21. Aston, 24.
Raa, 25. Rada. 27. Kerem, 29.
LaWi 31. Basuito, 33. Valama, 36.
Ime, 37. Adole, 39. Saal, 41. Nad,
42. Ervin, 44. Aun, 46. Anne, 48.
Ila, 50. Juuli, 52. Bensiin, 54. Lekik,
55. Idee, 56. Isis.
nic Heritage Studies programmi Maaihnaikorra õigluse, töö ja
toetusel ilmunud balti näitekirjan- inimlike vahekordade probleemid
duse koguteos, Igalt rahvalt kaks ' leiavad T . poolt korduvalt süga-näidendit,
eesti teatrikirjandust 1 yat käsitlust,
esindavad Paul-Eerik Rummo'
„Tuhkatriinumäng" ja Enn Vete- Tammelo olevat pulbitsemas
maa .Jluminatsioonid";. esimene uutest ideedest ja plaanidest.
A. Männiku ja M. Valgemäe, teine ; Palju on ta juba korda saatnud,
George Kurmani tõlkes. i kuid p?tlju seisab veel ees.
Püstread: 1. Sära. % Ilusad, 4,
Ora, 5. Siinne, 6. Igav, 8: Eenpalu,
9. Siga, 10. Mudaravila, 14. Utt,
16. Varma/ 20. New Odeans, 22.
Saba, 23. Õlakad, 26. Aram, 28.
Ebner, 30. Atla, 32. Säsi, 34. Len-liufe,
35. Madal. 38. Leebe, . 40.
Aniis,-43. Van, 45. Uje, 47. Nii, 49.
Lii. 1. UK, 53. Ee.
KOOSTANUD ANTS VOMM
28.
Jälle jäi Lõuü^äämere ala pi­kemaks
ajaks unustusse. Alles kui
Smith juhuslikult avastas Uus-
Lõuna ShetlanclL, tekkis meresõit­jatel
suurem tiuvi Lõima-Jäämere
vastu.
Varsti peale seda üks vene eks­peditsioon
Lazarevi ja Bellinghau-seni
juhtimisel, avastasid jaanua­ris,
1821 69-3' lõunalaiusel Paul I
ja Ale^andri saared, mis olid ini­mese
poolt külastatud lõunapoolse­mad
m[aad.
Aasta hiljem hülgekütt kapten
Weddeli tungis jäises ookeanis na­bale
lähemale kui Cook. Meri oli
ees meelitavalt lahti, kuid aeg oli
Ma© ja Weddeli purjetas tagasi
põhja. 1831 Biscoe avastas Ender-bymaa
ja natuke hiljem Grahami-maa.
•..
Kuid kõikidest Lõuna-Jääinere
külmunud ookeaniüurijaist kuul­saim
oli kindlasti Sir James Ross,
kes tungis lähemale lõunanabale,
kui keegi meresõitja enne teda.
"FÜÜGLÄSED E HK
TULEMAALASED . "
Tierra°del Fu^o tühünaü elasid
iiüimesed, kes olid maailma ini­mestest
.madalamal elutasemel
Küna Tierra de FEego tähendab
hispaania keeles Tulemaa, siis
selle asemel, et neid hispaaniapä-raselt
kuteuda, kutsume neid liht­salt
tulemaalasteks.
Palju kühnemas Mümas elavad
eskimod oskavad elada ja jahtida
ja öhitada, kuna tulemaalane vae­valt
suutis end vihma-ja tuule eest
kaitsta.
Kuid ka tulemaalaste hulgas lei­dus
eri tasemel tsivilisatsiooni, õi­gemini
küU barbaarsust.
Tulemäalased olid kääbustunud,
näod valge värviga üle võõbatud,
ihunahad mustad ja juuksed sas­sis,
hääled käredad ja liigutused
metsikud.
Tulemäalased, keda Cook kohtas,
oli eriti nfahäjäetud. Nende ka­nuud
olid puukoortest, tõmmatud
puutüklcidele ja aerud olid väiksed
ja kohmakad. Igas kanuus istus
viis kuni kaheksa inimest, kuid
selle asemel ei tervitada võõraid
Lõunamere saarlaste rõõmsate
hõigetega, aerütasid na4 neist
mööda täielikus vaikuses. Peale
korduvat kutsumist tulid mõned
neist metslastest pardale, kuid nad
ei näidanud ühtki hämmastuse ega
uudishimu tundemärki, ükski pol­nud
pikem kui viis jalga neli tolli.
Neü olid suured pead, laiad näod
tugevate põsenukkidega, nösuni-nad,
väiksed ihnetud sihnad ja
nende mustad rasvased juuksed
rippusid kahludena nende õlgadel.
Habeme asemel ilutses lõua otsas
paar vohavat karva ja terve nende
väljanägemine karjus tohutu vi­letsuse
järgi. Nende õlad ja rinnad
olid laiad, kuid ülejäänud keha­osad
nii kõhetud ja kokku tõmbu­nud,
er nagu ei kuulunukski sama­dele
inimestele. Ja jalad all olid
kõverad ja põlved ebanormaalselt
suured. Kuid isegi need haletsus­väärsed
inimolevused püüdsid oma
oliiv-pruuni nahka kaunistada 00-
kerkoUaste triipudega. Nende nai­sed
olid sama inetud kui mehed.
Nende toit koosnes poohaädanenud
bülgelihast, mis pani nad hirm­sasti
haisema, nü et võimatu oli
nende läheduses kaua seista. Fors-teri
seletuse järgi olid nad ümb­ruskondade
sugukondade väljahei­detud
liikmed.
G. Darvm ja samuti Sir James
Ross kirjelWäd. tulemaalasi kui
häid järelahvijaid. Nad on näitleja­andega
ja pidasid mõnda aega ka
ingliskeelseid sõnu meeles. Darwin
arvas isegi, et need inimesed üle­tavad
austraallased oma vaimu­jõu
poolest, kuigi nende saavutused
on ohiud väiksemad.
,Vaba Eestlase" veergudel hak­kab
lähemal ajal ilmuma kirjanik
Arvi Kork'i algupärane seiklusro­maan
„MehIiiko teel**, mis viib lu­gejad
Mehhikosse. Kõmaan on läbi
vürtsitatud Arvi Kork'i mahlaka
huumoriga ning kirjeldab politsei-aike
pingutavat tööd kurjategija­te
jälitamisel.
Enne „Mehhiko teel" ilmuma
hakkamist avaldab „Vaba Eestla­ne"
Toroiitos elava tuntud selts­konnategelase
Ed. Rüsna nopre-polvemälestasi
tsaari- ja vabarü-giaegsest
Tallinnast^ kirjeldades
eriti elavalt noorsugu koondava
ülemaalise eesti noorsooorganisat-siooni.
üENÜ Esitamist mimg. selle
tööd Ja tegevust. Ed-Riisna mä­lestused
läbistavad viis ajalehe­numbrit
ning kannavad pealkirja
„Kassisaba kivisõdadest ülemaali­se
noorsooliikumiseffii".
Nü oli elu ja loodus umbes kahe­saja
aasta. eest. Palju neist inimes­test
või loomadest säüunud on on
küsitav. Elu ning tehniline areng
on kohutavalt edasi läinud, ning
isegi kuul käidud, ning kavatsetak-.
se Marsile ekspeditsiooni teha. Iga­tahes,
tänu dr. Hartwig'ile ja teis­tele,
kes on meid rikastanud nende
ajalooliste märkmetega.-
•LÕPP.,',
ilme Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõm — Näidendid p
ettekanded aoortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Eavimtaiüaed,'250 retsepti. '
Enn Nõu — Vastavett
Anna Ahmatova — Marie Under
H. Michelson-r Skantükul teeS
H. Michelšoa^Noorsootöö radaiel
H. Michelson—Eesti radadelt
Eduard Krants — Lumeliitlased (luuletuskogu)
Bona Laamaa — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Estonian Officisl Guide ,
Paul Laan — Mõttelend — Pilte ja
Herbert Saiu — Utoopia ja futuroloogia
Karin Saarsen — Lohengrini iahkomisie
„TrüDE" üksikiiambreid
K. Inno — Tartu üniversity % Estonia
A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestased
A. Kub ja — Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja — Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk. 4-64 lk. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsiiist
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumist© — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad H
A. Vomm ^ Ristsõnad IIE
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — M^nu hing (luuletuskogu)
K. Eerme — Suraud laevad ja elavad
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd H
S. Ekbaum —Äjatär (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Kars Ja Erzmnm
J Pitka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad II
A. Käbin — Vaim ja muid 1
Urve Käruks — Koiakondur (luuletuskogu)
2.50 15
5.- m
3.S0 35
3^ §5
35
9.- ss
2.- 15
S.— 15
5.- 40
5.- 25
4.50 25
450 15
1.25
8.50 40
3.- 25
2.- 29
^ 1.5fi ) 20
14.- m
^ 6.65 M
2.1c )
II
40
40
2.50 20
255 20
2.25 20
2.25
20.-
^
40
1.50
A
15
4.-
W
30
4.-
{$ 9 ü
30
M
5.-
AS
40
1©.- 40
20
RAAMATUID LASTELEs
- õppe- ja tööraamat lastele 2.50
Õpeta mimd lugema I — (Õppe- ja tööraamat .
eelkooliealiistele lastele värvitmkis) 3.—
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—.
EesükeeleHarptustik I- 2i5
40
35
Kirjanik Arvi- Kork
30. märtsil tuleb postkootöreis
müügile uus 12-cendine post­mark,
tegi Kanada postiminister
Jean-Jacques Blais teatavaks,
mis suunab tähelepanu ühele Ka­nadas
väljasuremise ohus olevaile
loomale, idaJkuuguarlle Ä puu­male
(Pelis concolor cougar)*
mida tuntakse veel paljude teiste
nimede aü nagu panter, inägüõvi
ja indiaanlaste kurat. Need loo­mad
elavad idapoo^es P.-Amee-rikas
ja Kanadas New Bnmswlc-kis.
Vümased 100 looma elavad
alalises väljasuremise ohus kestk-konna
rikkumise ja jahipidamise
tõttu.
Postmargi on kunstiliselt ku­jundanud
Kanada (metsloomade
kunstnilc ja keskikomia kaitsja
Robert Bateman. Selile suurus on
24 mm x 40 mm horisontaalses
asendis. 22 (miljonit postmarki
trükiti neljavärvilisena Asiiton-
Potteri triMcojas Torontos.
mälestysrcicaiiiat
STOKHOLM (VES) — Kolonöi
ViUem Saarsen on oma mälestu-sed
kirja paainud ja see teos il­muvat
(käesoleva aasta sügisepoo­lel;
teos trükitaikse E . Seimi trü^
jkikojas ja raamat sisaldavat ka
pÜdimatöTJaü.
V. Saarsen sai. seega läinud
aastal 85-aastaseiks. Kõrgele eale
vaatamata on ta veel mitmeifcülg-selt
teovõimas. Tema pikk eluiga
on olnud huvitav ja mitmekesine.
Ta alustas tsaariarmees teenžs-tust
oihitserina ernie I (maailma­sõda.
Mõnesugustel põhjustel ei
olbvat ta saanud osa võtta Eesti
Vabadussõjast, kuigi ta emie ise­seisvuse
väljalkuulutamist olevat
vübinud kodumaal. Vabadussõja
ajal on olnud ta teenistuses poo­la
armees. Kodumaale tagasi,
jõudnud, oli ta algul erateenistu-ses
ja võeti vastu seejärel Eesti
Vabariigi armeesse. Ta öppfs ka
Tartu ülikoolis ja lõpetas selle
juristina. V. Saarseni vümane
teenistuskoht Eesti sõjaväes oli
enne meie iseseisvuse katkemist
Eesti sõjavägede staabis, kus ta
oli teise osakonna ülemaks.
V. Saarseni sulest ilmus 1053.
a. Stokholmis suurem teos peal­kirjaga
„Johan Laidoner", kus ta
on kirjutanud eessõna ja mõned
artMid. >See teos koosneb väga
paljudest kirjutustest ülemjuiia-'
tajast kindral J. Laidonerist, mis
on koostatud väga paljude m^e
tuntud mlmeste tpoöit, kes kindra­liga
lähedalt olid kokku
I
Elmar
snöiesti
Sa varisel
sil. Sinuga]
eestlaskonc
„Kõuelahe;
Sa sündis
vallas taluj
duse omane
koolis,
õpetajate
sid õpetajal
sid Sõjakoc
serv-lipni'kij
Kooliõpetaj
peal ja
päevil olid|
Valtu's Hž
Sa endalel
Anx), kelle
rõõmusid
miseni
Noore
oma tugeT
hoidsid al£
väM. Setl^
Sõnust ka
Omakaitsel
Saksa ot
Sa jälle 01
Valtu's,
sioon ja lj
maalt koosi
tembris. Sil
kulges na(
Tshehhi räj
Saksamai
põgenikelž
lingenis,
oma aja si
sele, noori
tamisele.
1947. a.
koos abil
söekaevuri]
sembris'^
ArthurisseJ
Peale kat
tööaladel
kes'i pabe
arveameti
tööks
1973. a.
,1
t
m
Sinu teg|
ja eesti
der Bays i|
omsdused]
tuuri alal!
sega teei
Vanem",
Eesti Sel j
mitmekori
ja juihatus|
ja Püh
taja kaüai
Seltsi Se^
eestluse hj
nult Thunl
ajalehtedej
Elu" ja:^
tööline. Si
tud lügo
esindaja
\ Mitmeki
des olid
Oounciri
kuulusid
tusse.
Elmar,
I kultuuri ej
' gevuse jul
kaalukaks I
ja kõ
see tugipi
lik üiiisk<|
töös. Sinal
sid oma r:
traditsio3i|
pärast öiil
dane meif
rahvustunl
mine. Sa
et Sinu enl
der paysj
inimesteks
vad aktiij
sioonide
Oleks 0^
aga.;.
Puhka