1978-02-21-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. U m.m
Id Saatekulu
35
35
35
15
15
40
25
25
2C
83
40
40
20
20
20
m
oas. Kuna Rau-ühtki
vaba
npustus meie
magamamineku
laneku, et minu
eiselehk seina"
e teisel ja mina
iasest kaptenile
ihaks laia hotel-a
olime .väga
kohe unne. A'5ä
kui mü naihe
;i oli haaranud
"audselt tugeva-püstoli
ja vala.
Aga ees oli
venelase kõr-tolitoru
ta pea
•vis seda petist
fiomises Laine
ahustasin. teda,
gi anda mingi-imalus.
Selgus-iäihud
vaid pa-kogemust9
jä-
|amisväärne, ja
ud mu abi-tragikpomilise
Riagasime kõik
imikuni
helistas kord
lüüsides kuidas
i. Hotellis käi-
/mas punel^
keegi eestlane,
kest^ soome s5-
'idulikku nime- tcada — keula-
) mootorlaeva.
(JärgaeU
0
Torontos pühitses' oma tütre
, ja väimehe Irene ja Harri Toi
pereli;onna.s paljude sõprade keskel
möödunud pühapäevaü oma
85. aastasit sürmiijäeva tuntud
rügitegielaJie ja jurist Johan Hol-berg,
kess vaatamata oma kõrgele
elueale on säilitanud craia elurõõmu
ja optimistliku ellusuhtumise.
Joiian Holbergi nooruse ja pa^
r ^ a d tegutsemise aastad ^ langesid
Eesti Vabarügi loomise päevile
ja Vabarügi ülesehitamise
; aegadele. Juubilar sündis Pärnumaal,
Sauga valla, y; Niida;; täius
lasterikkas perekonnas, kus oli
neli poega ja viis tütart, 20. yeeb-ruarii;;
1893. aastal. Ta oli selles
paljulapselises perekonnas kõige
vanemaks Vösuks,;:ktiid ei jäänud j
., vaatamata ^ellele kodutalu pidajaks
vaid teda • saadeti kes-kkooli
; ja hiljem ülikooli.
Esimese . maailmasõja ajal^
1915. aastal oli, Johan Holberg j
üliõpilane kui ta .mobiliseeriti\
sõtta ja saadeti Pavlovi jalaväe-kooli,
miUe.lõpetas 'ohvitserina.
Ta saadeti teenima 30. Siberi poi-1
Im, mille köõsseisiis viibis Aus^t-ria
rindel.. Tsaari armee; lagime-misel
ei jäänud Johan Holberg j
Venemaale sürldmuste käiku oo- j
tarna vaid saabus kohe 1918. aasta
algul kodumaale kui Eestis. va^
litses sal^a okupatsioon. Kui sama'
aasta lõpul puhkes Eesti Vabadussõda,
siis ühines juubilar;
kohe eesti anrieega ning astus
ratsaväikke, võideldes lõunarin-del.
Sõja lõpul autasustati ta Vabadusristiga.
'
Sõja lõppemisel jätkas juubilar
oma õpinguid ja lõpetas 1&23.
aastal Tartu: ülikooli õigustedus-konna.
Tä hakkas tööle advokaadina,
kuid samal ajal huvitas teda
poliitika, kus ta taMisanjda noore
ja energilise mehena, oma panuse.
Ta ühines põlumeesteiko-gude
eraikonnaga ja valiti 1923.
aastal Riigikogu liikmeks. Nüüd
järgnes elav tegevusperioQd polü-tilmna,
mille kestel J. Holberg
oli Riigikogu, Rahvuskogu ja Rü-ginoükogu
liikmeks ning täites
1927. aas,tal ka kaubandus-töös-
• tusministri ülesandeid. Paguluses
;on> juübEär ' põhiseaduse järgse
valitsuse peaministri fct. ja Va^
bariigi presidendi valirniskomis-joni
esimeihena püüdnud anda
oana panuse nii nagu võimailused
seda oh lubanud. ;
Johan Holberg veedab koos*
abikaasaga oma vanaduspäevi
Ameerika ühendriikides, Chicagos
ning on säilitanud vaatamata
kõrgele vanusele ja vanete-valiel
kõikuma löövale 1 tervisele oma
sõbraliku huimiprinieele.
Tema juubelipäeval tervitavad
teda ja soovivad talle südamest
õnne tema akadeemilised kaasvõitlejad-
korporatsioon Sakalast,
tema suur sõprade ring ja need
paljud rahvuskaaslased, f^ellega
Johan Holberg oii oma pikal elu- j
teekonnal. iihel või teisel viisu
kofeku puutunud ja keüedele ta
on suutnud edasi anda oma optimismi
ja raug^riiatut usku meie
rahva tulevikku. •
B^fLÄKE teWsyal, 21. veebruaril 1978 —
IllLIIIIIIIHIIIIIIIII lill' l"*^
21» I S ^
ao
aa
« o
Mitmekultuurilisus on Kanada valitsuse püsii^a poliitika
põhimõtteks ning sellisena mõjustab iga eluavaldust Kanaöas.
See Kanada valitsuse mitmekultuurilisust teeniv eesmärk
julgustab erineva kultuurilise tagapõhjaga inimesi rakendama
oma niõtted, kogemused ja anded nii oma rahvusliku ühiskonna
kui ka muude kanadalaste huvide teenistusse rikastades sel vüsiS
oma isiklikku elu ning tehes samas Kanada tugevamaks.
Mitmekultuurilisuse poliitika on mitte ainult abiks ja toeks ^
etnilistele kultuurkondadele. Oma horisontaalses, dimensioonis
ulatub: see mõjutama kõiki Föderaalvalitsuse tegevusalasid ning
koordineerib ühtlasi Kanada sellekohase polütika. Just selles ja
etniliskultuurilise tihiskonha huvides kajastubki Kanada
mitmekultuurüisuse tõeline tegelikkus. Mitmekultuurilisuse
direktoraat julgustab massmeediume kirjeldama etnilise
ikultuurieM avaldusi tõetruult. : ;
Mitmeikultuurilisuse ministri üheks ülesandeks, on kindlustada
võrdsed võimalused kõigile kanadalastele vaatamata nende
failtuurilisele tagapõhjale. \
Rahvusliku ühtluse ja üksmeele küsimus nõuab kõigi Kanadas
asuvate kultuurkondade tähelepanu. tJkskõik millise kultuurilise
grupi eraldumine isolatsiooni tooks kaasa vaid Kanada
nõrgenemise. Uue üksteisemõistmise taotlemisel osutub oluliseks,
et kõik kultuurüühmad küsimustesso süveneksid, neid uuriksid
ning oma mõtted ja soovid teatavaks teeks, sest meie kõik
jagame sama ' '
Sagedasti on inimesi raske veenda selles, et parimaks Ä i t e ,
kuidas ühiseid probleeme lahehdada, on koostöö. Lütu seepärast
oma valitsusega! liitu kõigi kanadalastega! Täida omapoohie osa
selleks, et Kanada võiks olla maailniale eeskujuks mitme-kultuurilisena
ja kaksikkeelse rahvana, ^k^^^
elada kooskõlas ja jõukuses. Ela, õpi ja osale oma kultuuripärandis!
Sellega aitad sa kaasa Kanada tugevusele.
Omapoolsete vaadete ^itaaiise
vöiinforaiatsiooni saamise
soovi korral kirjuta aadI^sssil:
Multiculturs
I6th Floor ; •
66 Slater Street
Ottawa, OatorliJ?
K1A0M5
aa a o
Minister of State Ministre ci'Etat
MultJGuliuralism MultiGulturalism® j
tautas Kasuba on andnud loa foto
I kasutamiseks Würalti surimaski
® Stokholmi Eesti Algfeooli 6;
Massi Õpilane Katrin Onno võtab
osa Ahlströmskia kooli juures tegutseva
Mrniteateml tööst. ;Ta
oli kaastegev Prantsuse koolis
antud etendusel, fcustuU esitamisele
katkeid operaittldsst; ja mu.
sical'id(8®t.
Äsja ilmus Aleksis Ranniti uus
luuletuskogu inglise keeles „Can-tus
Firmus", mida trükitehniliselt
saab pidada üle niöistliku trüki- ja
kirjastamisstandardi tõusvaks.
Luuletuskogu ilmus „The EHza-beth
Press" kü-jastüselX 103 Van
Etten Boulevard, New Roehelle,
N.Y. 10804).
Eesti autoreil ega taidlejail pole
seni olnud mi kaunilt loodud tüpo-graafüist
teost. ,,Gantüs Firmuse"
trükkal on maailmakuulus Martino
Mardersteig Veronas, Itaalias.
Aleksis Ranniti „Gaiitus Fir-muse"
luuletused on eesti keelest
tõlkinud Henry Lyman, kuna kir-ja^
iitajafcs on tuntud ameerika luuletaja
James L.Weil. Lisaks 16-le
Ranniti luiüetusele on luuletaja valinud
raamatusse 6 luulega seotud
E. Würalü tööd, kuhu lisaks Vy-
Tõlkija Henry Lyman on Ranniti
luulet tõlkinud juba 1988. a. alates,
millised tõlked on ilmunud New
Directions antoloogiais ja teistes
sihnapaistvais väijaandeis. ta on
teinud nüüd uued tõlked 16 luuletusega
Raamatule on Norman Holmes
Pearson Mrjutanud eessõna, mis
originaalselt oli kirjutatud Yalel
ülikoolis korraldatud samaainelisele
näitusele. Selles eessõnas tutvustatakse
Eestit, kes 13. sajandil
kaotas oma iseseisvuse taanlasilo
ja sakslasile, kuna hiljem sakslased,
rootslased ja venelased valitsesid
seal kuni 1918. a. õnriestus
jälle Iseseisvus taastada. Omfeti
1940. a. alates, kaasaarvatud lühike
Saksa okupatsiooni aeg, on Eesti
ohud Venemaa poolt ökupeeri-
' tud. Vaatamata oma traagiiisele
! saatusele, eestlased on heroiliselt
kaitsnud ja edasi arendanud cniä
kultuuripärandit. ; Autor nimetab
siin „KaleVipoega", kunstnik Mic-hel
Sittowi ja eesti luule arengut
17. sajandist peale kuni see saavutas
19, sajandil oma küpsuse.
Selle rikkalM kultuuri kaks
edasiviijat on olnud graafik
Eduard Würalt ja luuletaja Aleksis
Rannit, üks graafilise kunsti
teine sõnaalkeemik.
Raamat a v a t l e „Cantu3 Fir-muse"
eestikeelse versiooniga ja
pärast Würalti reproduktsioone ja
Ranniti luulet, suletakse luuletuskogu
jälle sama luuletuse, aga
seekord ingliskeelse tõlkega.
Raamatu juurde os päigutaüid
luuletaja kalligraafilise käekirjaga
kirjutatud „Postseriptumto ('antus
Pirmuš". See on essee Wü-raltist,
tema elust, aga palju enam
loomingust, mille Rannit on suure
põhjalikkiisega koostanud, selgitades
kunstniku tehnikat ja raama-nuš
olevaid
30 a. tagasi (1948) ületasid 347
eestlast „Walnutiga" Mändi. See
oli saiurirh grupp, .kes saabusid
Kanadasse Illegaalsel teel. Enamus
neist elavad Torontos. On
kavatsus sei suvel ühiselt täbls-ts/
iSL „WahiUiti" kolme generatsiooni
koiklk-utülekut Ontarios. Pa-luitalise
asj ast huvitatuid registreerida:
Joäm Saarniit, tel.
488-5895. '
des, et Wiiralti loomingus isegi
õrneim, peagi mikroskoopüme
joon saab suure tähtsuse oma dramaatilises
jõus.
Kahe ikuristniku ühist teost on
trükitud piiratud arvul, ainult 750
eks. tuleb müügile erakogudele,
raamatukogudele ja
Wa-ukeganis, IH. sai 26. jaanm-ril
90-aastaseiks Lee Mikkelsaar,
vabariigiaegse haridusministri
abi Friedrich V. Mäskelsaare lesik.
Juubilar sündis Narvas Lee Kal-beok-
Kalbergina. Oli 1904—1921
abielus MethpdiusKjeegiga (helilooja
Cyriliius Kx^eeg! vend),
alates 1921 haridusministri ''abi
Mikkelsaarega. Omal ajal L ^
Kreegina Haa,psalus elades ter
gutese juubilar mõncb aega ka
teatri alal, mängides mõnikord
koos ka hiljuti surma läbi;lahkunud
Hugo Lauriga.
Nüüd Illinoisis oma itütre He3-
be Meyeri-Mikkelsaajre juures
elades oh juubäar veel suhteüselt
hea tervise juures ja loeb hu^figa
^ t i lehte, et eestlaste ©M ja t®.
gevusega kursis (olla.'
• y :
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 21, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780221 |
Description
| Title | 1978-02-21-07 |
| OCR text | Nr. U m.m Id Saatekulu 35 35 35 15 15 40 25 25 2C 83 40 40 20 20 20 m oas. Kuna Rau-ühtki vaba npustus meie magamamineku laneku, et minu eiselehk seina" e teisel ja mina iasest kaptenile ihaks laia hotel-a olime .väga kohe unne. A'5ä kui mü naihe ;i oli haaranud "audselt tugeva-püstoli ja vala. Aga ees oli venelase kõr-tolitoru ta pea •vis seda petist fiomises Laine ahustasin. teda, gi anda mingi-imalus. Selgus-iäihud vaid pa-kogemust9 jä- |amisväärne, ja ud mu abi-tragikpomilise Riagasime kõik imikuni helistas kord lüüsides kuidas i. Hotellis käi- /mas punel^ keegi eestlane, kest^ soome s5- 'idulikku nime- tcada — keula- ) mootorlaeva. (JärgaeU 0 Torontos pühitses' oma tütre , ja väimehe Irene ja Harri Toi pereli;onna.s paljude sõprade keskel möödunud pühapäevaü oma 85. aastasit sürmiijäeva tuntud rügitegielaJie ja jurist Johan Hol-berg, kess vaatamata oma kõrgele elueale on säilitanud craia elurõõmu ja optimistliku ellusuhtumise. Joiian Holbergi nooruse ja pa^ r ^ a d tegutsemise aastad ^ langesid Eesti Vabarügi loomise päevile ja Vabarügi ülesehitamise ; aegadele. Juubilar sündis Pärnumaal, Sauga valla, y; Niida;; täius lasterikkas perekonnas, kus oli neli poega ja viis tütart, 20. yeeb-ruarii;; 1893. aastal. Ta oli selles paljulapselises perekonnas kõige vanemaks Vösuks,;:ktiid ei jäänud j ., vaatamata ^ellele kodutalu pidajaks vaid teda • saadeti kes-kkooli ; ja hiljem ülikooli. Esimese . maailmasõja ajal^ 1915. aastal oli, Johan Holberg j üliõpilane kui ta .mobiliseeriti\ sõtta ja saadeti Pavlovi jalaväe-kooli, miUe.lõpetas 'ohvitserina. Ta saadeti teenima 30. Siberi poi-1 Im, mille köõsseisiis viibis Aus^t-ria rindel.. Tsaari armee; lagime-misel ei jäänud Johan Holberg j Venemaale sürldmuste käiku oo- j tarna vaid saabus kohe 1918. aasta algul kodumaale kui Eestis. va^ litses sal^a okupatsioon. Kui sama' aasta lõpul puhkes Eesti Vabadussõda, siis ühines juubilar; kohe eesti anrieega ning astus ratsaväikke, võideldes lõunarin-del. Sõja lõpul autasustati ta Vabadusristiga. ' Sõja lõppemisel jätkas juubilar oma õpinguid ja lõpetas 1&23. aastal Tartu: ülikooli õigustedus-konna. Tä hakkas tööle advokaadina, kuid samal ajal huvitas teda poliitika, kus ta taMisanjda noore ja energilise mehena, oma panuse. Ta ühines põlumeesteiko-gude eraikonnaga ja valiti 1923. aastal Riigikogu liikmeks. Nüüd järgnes elav tegevusperioQd polü-tilmna, mille kestel J. Holberg oli Riigikogu, Rahvuskogu ja Rü-ginoükogu liikmeks ning täites 1927. aas,tal ka kaubandus-töös- • tusministri ülesandeid. Paguluses ;on> juübEär ' põhiseaduse järgse valitsuse peaministri fct. ja Va^ bariigi presidendi valirniskomis-joni esimeihena püüdnud anda oana panuse nii nagu võimailused seda oh lubanud. ; Johan Holberg veedab koos* abikaasaga oma vanaduspäevi Ameerika ühendriikides, Chicagos ning on säilitanud vaatamata kõrgele vanusele ja vanete-valiel kõikuma löövale 1 tervisele oma sõbraliku huimiprinieele. Tema juubelipäeval tervitavad teda ja soovivad talle südamest õnne tema akadeemilised kaasvõitlejad- korporatsioon Sakalast, tema suur sõprade ring ja need paljud rahvuskaaslased, f^ellega Johan Holberg oii oma pikal elu- j teekonnal. iihel või teisel viisu kofeku puutunud ja keüedele ta on suutnud edasi anda oma optimismi ja raug^riiatut usku meie rahva tulevikku. • B^fLÄKE teWsyal, 21. veebruaril 1978 — IllLIIIIIIIHIIIIIIIII lill' l"*^ 21» I S ^ ao aa « o Mitmekultuurilisus on Kanada valitsuse püsii^a poliitika põhimõtteks ning sellisena mõjustab iga eluavaldust Kanaöas. See Kanada valitsuse mitmekultuurilisust teeniv eesmärk julgustab erineva kultuurilise tagapõhjaga inimesi rakendama oma niõtted, kogemused ja anded nii oma rahvusliku ühiskonna kui ka muude kanadalaste huvide teenistusse rikastades sel vüsiS oma isiklikku elu ning tehes samas Kanada tugevamaks. Mitmekultuurilisuse poliitika on mitte ainult abiks ja toeks ^ etnilistele kultuurkondadele. Oma horisontaalses, dimensioonis ulatub: see mõjutama kõiki Föderaalvalitsuse tegevusalasid ning koordineerib ühtlasi Kanada sellekohase polütika. Just selles ja etniliskultuurilise tihiskonha huvides kajastubki Kanada mitmekultuurüisuse tõeline tegelikkus. Mitmekultuurilisuse direktoraat julgustab massmeediume kirjeldama etnilise ikultuurieM avaldusi tõetruult. : ; Mitmeikultuurilisuse ministri üheks ülesandeks, on kindlustada võrdsed võimalused kõigile kanadalastele vaatamata nende failtuurilisele tagapõhjale. \ Rahvusliku ühtluse ja üksmeele küsimus nõuab kõigi Kanadas asuvate kultuurkondade tähelepanu. tJkskõik millise kultuurilise grupi eraldumine isolatsiooni tooks kaasa vaid Kanada nõrgenemise. Uue üksteisemõistmise taotlemisel osutub oluliseks, et kõik kultuurüühmad küsimustesso süveneksid, neid uuriksid ning oma mõtted ja soovid teatavaks teeks, sest meie kõik jagame sama ' ' Sagedasti on inimesi raske veenda selles, et parimaks Ä i t e , kuidas ühiseid probleeme lahehdada, on koostöö. Lütu seepärast oma valitsusega! liitu kõigi kanadalastega! Täida omapoohie osa selleks, et Kanada võiks olla maailniale eeskujuks mitme-kultuurilisena ja kaksikkeelse rahvana, ^k^^^ elada kooskõlas ja jõukuses. Ela, õpi ja osale oma kultuuripärandis! Sellega aitad sa kaasa Kanada tugevusele. Omapoolsete vaadete ^itaaiise vöiinforaiatsiooni saamise soovi korral kirjuta aadI^sssil: Multiculturs I6th Floor ; • 66 Slater Street Ottawa, OatorliJ? K1A0M5 aa a o Minister of State Ministre ci'Etat MultJGuliuralism MultiGulturalism® j tautas Kasuba on andnud loa foto I kasutamiseks Würalti surimaski ® Stokholmi Eesti Algfeooli 6; Massi Õpilane Katrin Onno võtab osa Ahlströmskia kooli juures tegutseva Mrniteateml tööst. ;Ta oli kaastegev Prantsuse koolis antud etendusel, fcustuU esitamisele katkeid operaittldsst; ja mu. sical'id(8®t. Äsja ilmus Aleksis Ranniti uus luuletuskogu inglise keeles „Can-tus Firmus", mida trükitehniliselt saab pidada üle niöistliku trüki- ja kirjastamisstandardi tõusvaks. Luuletuskogu ilmus „The EHza-beth Press" kü-jastüselX 103 Van Etten Boulevard, New Roehelle, N.Y. 10804). Eesti autoreil ega taidlejail pole seni olnud mi kaunilt loodud tüpo-graafüist teost. ,,Gantüs Firmuse" trükkal on maailmakuulus Martino Mardersteig Veronas, Itaalias. Aleksis Ranniti „Gaiitus Fir-muse" luuletused on eesti keelest tõlkinud Henry Lyman, kuna kir-ja^ iitajafcs on tuntud ameerika luuletaja James L.Weil. Lisaks 16-le Ranniti luiüetusele on luuletaja valinud raamatusse 6 luulega seotud E. Würalü tööd, kuhu lisaks Vy- Tõlkija Henry Lyman on Ranniti luulet tõlkinud juba 1988. a. alates, millised tõlked on ilmunud New Directions antoloogiais ja teistes sihnapaistvais väijaandeis. ta on teinud nüüd uued tõlked 16 luuletusega Raamatule on Norman Holmes Pearson Mrjutanud eessõna, mis originaalselt oli kirjutatud Yalel ülikoolis korraldatud samaainelisele näitusele. Selles eessõnas tutvustatakse Eestit, kes 13. sajandil kaotas oma iseseisvuse taanlasilo ja sakslasile, kuna hiljem sakslased, rootslased ja venelased valitsesid seal kuni 1918. a. õnriestus jälle Iseseisvus taastada. Omfeti 1940. a. alates, kaasaarvatud lühike Saksa okupatsiooni aeg, on Eesti ohud Venemaa poolt ökupeeri- ' tud. Vaatamata oma traagiiisele ! saatusele, eestlased on heroiliselt kaitsnud ja edasi arendanud cniä kultuuripärandit. ; Autor nimetab siin „KaleVipoega", kunstnik Mic-hel Sittowi ja eesti luule arengut 17. sajandist peale kuni see saavutas 19, sajandil oma küpsuse. Selle rikkalM kultuuri kaks edasiviijat on olnud graafik Eduard Würalt ja luuletaja Aleksis Rannit, üks graafilise kunsti teine sõnaalkeemik. Raamat a v a t l e „Cantu3 Fir-muse" eestikeelse versiooniga ja pärast Würalti reproduktsioone ja Ranniti luulet, suletakse luuletuskogu jälle sama luuletuse, aga seekord ingliskeelse tõlkega. Raamatu juurde os päigutaüid luuletaja kalligraafilise käekirjaga kirjutatud „Postseriptumto ('antus Pirmuš". See on essee Wü-raltist, tema elust, aga palju enam loomingust, mille Rannit on suure põhjalikkiisega koostanud, selgitades kunstniku tehnikat ja raama-nuš olevaid 30 a. tagasi (1948) ületasid 347 eestlast „Walnutiga" Mändi. See oli saiurirh grupp, .kes saabusid Kanadasse Illegaalsel teel. Enamus neist elavad Torontos. On kavatsus sei suvel ühiselt täbls-ts/ iSL „WahiUiti" kolme generatsiooni koiklk-utülekut Ontarios. Pa-luitalise asj ast huvitatuid registreerida: Joäm Saarniit, tel. 488-5895. ' des, et Wiiralti loomingus isegi õrneim, peagi mikroskoopüme joon saab suure tähtsuse oma dramaatilises jõus. Kahe ikuristniku ühist teost on trükitud piiratud arvul, ainult 750 eks. tuleb müügile erakogudele, raamatukogudele ja Wa-ukeganis, IH. sai 26. jaanm-ril 90-aastaseiks Lee Mikkelsaar, vabariigiaegse haridusministri abi Friedrich V. Mäskelsaare lesik. Juubilar sündis Narvas Lee Kal-beok- Kalbergina. Oli 1904—1921 abielus MethpdiusKjeegiga (helilooja Cyriliius Kx^eeg! vend), alates 1921 haridusministri ''abi Mikkelsaarega. Omal ajal L ^ Kreegina Haa,psalus elades ter gutese juubilar mõncb aega ka teatri alal, mängides mõnikord koos ka hiljuti surma läbi;lahkunud Hugo Lauriga. Nüüd Illinoisis oma itütre He3- be Meyeri-Mikkelsaajre juures elades oh juubäar veel suhteüselt hea tervise juures ja loeb hu^figa ^ t i lehte, et eestlaste ©M ja t®. gevusega kursis (olla.' • y : |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-21-07
