Vaba eestlane , August 31, 1982

              \NT. 65
hmentaarid
lias ilmuva kommunistlikt}!
Lilahva Hääl" andmetel i l -
t n i aeg tagasi okupeeritud
pnekeelne teos, mille tiitel
&1 eesti keelde tõlgituna kõ-segaselt
ja kummaliselt —
jmissid on välistatud",
it vaatleb ja retsenseerib
Hääle" veergudel August
Igi nimeline tegelane, kes
-aatele annab vägeva peal-laamat
mehiste tshekistide
^t".-
— tegemist on Eestis te-ja
tegutsevate tshekistide
,saavutuste" kirjeldamt
|iklimägi ütlebj et raama-pissejuhatava
osa kirjuta^
oma kohalt erru arvatud
pB iüem Eestis, Venemaa
pndral August Pork ning
ttab alla, et teoses- mis
ftavate dokumentide ja ar-tjalide
alusel koostatud,
p tshekistid ja ajakirjani-kariigi
julgeolekutöötajate
Bssitust võitlusest isise- ja
[aste, salakuulajate, diver-bandiitide
ning nende kä;
btu".
jus esmevate artilite auto
fest selgub, et siin on pea-aprotsendiliselt
tegemist
)a, kellede hulka tilgub
jiksik eesti' nimi. N i i leia^
märkimist eestlastest
Ago Teras, Alfred
It ja Valter Mürk. Võit-
^diitide" — see tähendab
^ade vastu langesid
meestest Peeter Paul,
feihaus, Julius Mürse,
chulman. Jaan Põder,
sas, Edgar Uusküla, n e l ­jakümned
teised,
^gi retsensiooni kohaselt
raamatus peale võitlus-
?ndade vastu ka tshekis-
|t kodanlise aja tegelaste
ise tegevuse paljastama
1 aiste luurajate ja sala=
jiälitamisel ja kajijutuks
|rahvavaenulike kuulujut-ieerimisel
ja fashistide
lävitamisel. Retsenšioo-läreldada,
et eesti metsa-
)gevus pärast Teise maa>
jppu oli Eestis tunduvalt
ja mtensiivsem, kui se-arvatud.
Nü märgib
f. et hitlerlaste käsilaste
)etajate kulakute natsio-putusel
tegutsesid metsa-
Hjõugud, kelle kallale-
|i hukkusid paljud kom-la
kommunistlikud nop-partorgid,
täitevkõmi-i
, uusmaasaajad, naised
LBaqditismi vastu astus
Wekutöötajatega võitlu-
|rahvas," väidab PähkH-fstide
tegusid õõnsa sõ-ülistades.
1 atus on ka muud nia-'
luide, pikem artikkel
tissepast, tema pojast
(s oli 1940. aastal Eestis
^eoleku rahvakomissari
0 asetäitjaks, Eesti esi-
Itshekistist Boris Kum-
]test. Sergei Kingissepa
^sandeks oli väljaselgi-
Jate töörahva esindaja-
[ise asjaolud kodanliku
|1. Peidust olevat välja
liktor Kingissepa reetja
liikhorst, kes olevat ela-pie
all kusagil Rakvere
niuidngi, millised on
Randid", mille alusel
tide memuaarteos ön
'ähklimägi retsensioö-hldada,
et „raamat
fekistide võitlusest" lä-
1 mööda tshekistide kõi-atest
^vägitegudest**
5sti rahva massilisest
pv Siberi sunnitöölaag-i
Eesü Vabariigi aegse
Il sõjameeste julmast
Nähtavasti olid vas-endid
ja arhiivimater-l^
kistidest kirjameeste-'
eit suletud.
lääb selgusetuks, miks
^^sti Raamat" sellise
Jeles välja andis. Näh­teta
selle valede alieU-^
£hva ette ümuda jä
jalikuks propagandasf
riaiivsete venelaste
ü kciffiti mustata ja
(Järg lk. 3)
1
Nr. 65 VABA EESTLANE teisipäeval, 31. augustü 1932 - Tuesday, August 31, 1982
" " i i i i i i i i i i n i m_
mVlARST
NÄDALALÕPUL
4.j S, ja 6. sept
A. Mae, td. 493-7231
11. ja 12. sept.
dr. M. Leesment, tel. 481-6834
laomanlkku
siiiidistatakse
relvapärcist
Mälle Muirma pärandustombu
advokaat alustas protsessi M. Muir.
ma mõrvari N.-Ignatehko ja maja­omaniku
E . Koore vastu, kus mõrv
toimus. Kuna M. Muintia ei surnud
Icuulihaava tõttu koheselt, vaid
paar tundi hiljem, siis advokaat
nõuab valuraha, kadunu kannatuste
pärast ja matusekulusid. Majaoma-nikku
süüdistatakse, et tema oli
hoolimatu, kutsudes M. Muirma
oma majja, kuna ta teadis kolm
päeva varem, et tema üürilisel oh
relv. Mõrvar mõisteti 20 aastaks
kuni eluajaks vangi. •
»K:irupulma äärmised võimaliiii-
Foto: Vaba Eestlane
ee koik olevat rohkem
(Algus lk. 2)
Uskuge või mitte —
suurima väUsvõIa koormaga riik e i
ole Poola vaid hoopiš4ukis IWehhi-ko,
kelle võlgade kogusumma ula­tub
sa-mil j ardüedolTarüe. Mehhi­ko
on praegu nii suurtes rahalistes
raskustes, et taha laenanud rah­vusvahelised
pankurid tulid äsja
kokku arutamakš Mehhiko valitsu­se
palvet võlgade mahamaksu täht­aegade
pikendamiseks. Lisaks sel­lele
planieeritakse Ühendriikides
Mehhikole uute laenude andmist,
et majanduslikku kitsikusse sattu­nud
riiki välja aidata jJraegusest
kriitilisest olukorrast.
Mehhiko, suured majanduslikud
probleehiid tunduvad pealiskaudsel
vaatlusel arusaamatutena, kuna
seal avastati teatavasti mõned aas­tad
tagasi maailma suuremad õli-vanid,
mis peaksid valitsuse ja
rahva üle aitama kõigist ähvardä-vaist
karidest. Kuid — ütlevad as­jatundjad
— suured õüvarud ongi
üheks suure võlakoorma põhjusta­jaks,
kuna ametist lahkuv president
Jose LopezPortillo| ei osanud olu­korda
ja maailmas puhkenud ma­janduslikku
kriisi õieti hinnata ning
lootes õlist saadpatele suurtele
sissetulekutele, investeeris ta mil­jardeid
dollareid uutesse tööstus­tesse,
millest paljud on ebaefek­tiivsed,
samuti sotsiaalreformides-
§e. Kuna õlirahadest kõigiks nen­deks
kaugeleulatuvateks plaanideks
ei jätkunud, siis tehti kergel käel
välislaenusid, muu hulgas ka Kana­da
pankadest, kus raha laenaja­teks
olid Royal Bank of Canada,
Bank of Montreal ja Toronto Domi­nion
pank. Maailma tabanud ma­janduskriis
ning õlihindade oota­matu
langus andis ränga hoobi ka
Mehhiko majanduselule ning pre­sident
Portillo lahkumisel jääb te­ma
sassiläinud pärandust selgitama
ja lahendama uueks presidendiks
valitud Miguel de la Madrid.
Kuid temale langenud ülesanded
on erakordselt komplitseeritud. 71-
miljoni elanikuga riigis on peaae­gu
pooled töövõimelistest inimes­test
ilma tööta ja suurem osa rah­vast
elab nii-ütleda peost-suhu, na­gu
seda on võinud konstateerida
ka paljud Mehhikot külastanud sim-se
mandri eestlased. Kuna rahva
iive on 3 protsenti aastas, siis
peaks valitsus igal aastal juurde
soetama 700.000 kuni 800.000 uut
töökohta, mis praeguses olukorras
on ülepääsematu ülesanne. Inflatsi­oon
on viimastel aastatel kasvanud
30-protsendi ulatuses ja käesoleval
aastal isegi tunduvalt suuremal
määral ^ umbes 70 protsenti.
On arusaadav, et see olukord ei
tekita muret mitte ainult Mehhiko
Juhtivates ringkondades vaid ka
Washingtonis, kus mõeldakse naa­berriigi
toetamisele praegustest
raskustest ülesaamiseks. Mehhi­kos
ei ole töötatööliste abistamiseks
ettenähtud vajalikku kmdlustust ja
mis juhüib süs, kui puiiane batsiU
kandub Kesk-Ameerika riikidest
Mehhikosse, kus samuti võib tekki­da
punaste' geriljaliikumine. Ja
sellega oleks kommunistlikud mäs­sumehed
kandnud oma võitluse va­hetult
ühendriikide piiridele, mil­list
võimalust president Reagan ja
tema nõuandjad peavad tõsiselt ar­vestama.
mi
Seitsme Kunsti Nädala videoringist osavõtjaid, kelle ühistööna valmlf;
sed".]Pildi! ees Anita Nippak (vasakul) ja. Asta WiMmann., .
teid kultuurilise tegevuse ar
Rahvuskultuuriline nõupäev Eesti Kunstide Keskuse Seitsme Kunsti Nädala viimasel tööpäeval kä­sitles
tegeliku loovtöö kõrval rahvusliku eksistentsiga seotud põhimõtteid, püüdlusi ja eesmärke. Ligi 40 osa­võtjaga
nõupidamise avas E K K president Stella KerSon, andes edasi Ram Rebase poolt kokku seatud
mõtteid, mille iile soovitas igal otsustada ja süs oma allkirjaga kinnitada. Saadud mõtteist tuli koostami­sele
üldine rahvusliku tunnetuse proMalmatsiooBs.
Osavõtjad jagati nelja gruppi, praegusel hetkel kõige enam vaja, oleme tegijad ja tarbijad, kel on
kus juhendajaiks olid R. Rebas, P. vastati, et rohkem koostööd, suu- tahe globaalsesse eesthise võrku
Sepp, A. Willmann ja V. Sermat. rematmajaiiduslückü potentsi, kee- kuuluda, ineil on vaja sihte ja pro-
KÕigile osavõtjaile jagati kaks tee- le säüitaiiiist ja Enesemääramise jekte,^ga puudub küUaldane infor-sidega
lehte arutluse aluseks. õigust. K a on vaja suuremat enese- matsioon. Torontos oleks vaja kes-
Pärast gruppides arulemist, kus usaldust ja^^^
esimeseks küsimuseks oli: kelle
Selle kõrval on vaja kommunikat-sioonivahendust
killustumise ja
omaette jäämise vältimiseks.
1
Teatrialane õppestiiMliuni
Unda Pakrile
Noor eesti lavastaja Linda Pakri satsib vasM Eesti Abistamisko°
mitee äri uksel. Kuna s%ise lähenemine ilmneb joba õhus, IseU^
rast ongi kohe küsimuseks: Mis uudist on teatritegevuses? Teatavastfl
oli ta möödunud sügisei balti teatrifelstivaSi ja -sümpoosiom üks osa»
lejaid ja lavastajaid.
Ja kohe ongi uudist, mis seni rontost on. kohe parast teatrieten-suvepuhkuste
varjust pole liikuma dust. Ta valmistub N W Yorgis la-pääsenud.
Linda JPakri ütleb, et ju- vastaja assistendi kutsele välja-ba
reedel, 10. septembril toimub paistvate maailmakuulsate lavasta-
Elmar Maripuu jiüitimisel tegutse- jäte juures. Koos tuleb töötada
va Eesti Veiderdajate tJhingu teat- Pariisist tuhiud lavastajate Fran-riõhtu,
kus tuuakse lavale, õigemi- coisel Gründ'i ja Francoise K o ­ni
küll esitatakse, sest Eesti Ma- viiski ga, kõhnas lavastaja on Yos-ja
kohvikus lava puudub, Elmar hiOiüa Jaapanist.
Maripuu uus näidend ,,Super- Linda Pakri ütleb, et „La Ma*
Esto". Näidend esitati juba suvel ma'V teater on eestlastele tuttav,-
Chicagos, kus selle kohta öeldi, et kuna seal esitati kord eesti näite-
,,40-minutilises näidendis jagatak- kirjaniku Paul-Erik Rummo nai­se
sama luua küljest heakskiitu ja dend „Tuhkatriinumäng". )õppe-vitsu
eestlusele, üksiknähetele siin stipendiumi saamine ongi seotud
ning Kodu-Eestis". just selle lavastusega. Kohtudes
Aga mis on uudist ülejäänud „ L a Mama" direktori EUefl Ste-osas?
Linda Pakri ütleb, et seda wartiga, oli s^, kuuldes et Linda
viimast etendust võib võtta mõnel on eestlane, huvi tundnud P.-E.
määral ka kui lahkumisetendust,
sest tSL m saanud Ontario Art
CounclI'ilt suurema õppestipen­diumi
(ca 5—6000 dollarit)
üheks hooajaks (8 kuuks) New
Yorki „]La Mama" teatri juurde.
ülesandeks peaks olema säilitada
ja edasi arendada eesti kultuuri.
leidis A. WUlmanni grupp, et see
on kõigi eestlaste kohustus.
Sama arvasid ka Rebas-Korki
grupp, V. Sermati grupp arvas, et
eesti kultuuri saab arendada ja säi­litada
siiski köduniaäl.
Küsimusele, kas eesti kultuuri on
kust eesti ajakirjanduse ja fümide
vaatamiseks, ka video-kosjakonto-rit,
kuna Eesti Majas võiks olla
kõrts. Ta andis idee ESTO-listi
koostamiseks, mille kaudu saaks
informatsiooni vahendada.
A. Willmann leidis, et peaksime
olema kodueestlastele moraalseks
toeks, kuna juba see,
et me nü kaua oleme väljaspool
Praegu on sageli nõrk ühistunne,
mida saab kaotada inimeste tege­vuse
juurde tõmbamisega.
Vümaseks küsimuseks oli arva­muse
teada saamine, kas eestlus
on vabatahtlik kohustus või peale­sunnitud
programm? Arvati, et see
võimalik säilitada ja edasi arenda- peaks olema vabatahtlik, mis võib
da ka väljaspool kodumaad, leiti, et siiski muutuda sunduseks, õige
mõnes osas on see võimalik kuigi eešüäne hakkab eestiäseks loomu- Võtmepositsiooni osas ta arvas, et
raske; ankrukoht on kõigile ras- sunnü Teiselt poolt leiti et vane- ^^^^^ kõik olulised, aga ka neid
kustele vaatamata kodumaal. maiV peaks olema kohustus lapsi
Kas aga on kodumaal võimaUk eesti kooli tuua^: kui see on seUes
eesti kultuuri edasi arendada, selle ühiskonnas olemas,
peale arvati, et mõningate tingir Teisel lehel oli Välis-Eesti kül­mustega
arvestades see on võima- tüuriprobleemide diagnoosiks antud
lik, kuigi on raske tsensuur ja suu- 6 punkti, mis ühiselt läbi käidi. Esi­mene
punkt küsis, kas ollakse ra­hul
eesti ühiskonna kultuuritegevu- ^i^^^e. Deklaratsioonis oli öeldud:
sega? üks grupp arvas, et võib ra- Tunnen suirt vajadust eesti rah-hui
olla, aga võiks siiski enam te- "^^^""sti, eesti kunstinäituste, eesti
Küsimusele, kas eesti kunstü ja ha. Teine arvas, et praegu ollakse muusika, eesti teatri. Ja eesti aja-muusikal
on mingi rahvuslik eri- rahul, aga 20 aasta pärast, kuidas koirektse tutvustamise Järele;
tunnus, eripitser, leidsid ühed, et on siis öhikord. Kolmas leidis, et e l ^ ^ - ^ ^ eesti maastiku Ja
teatud määral see on olemas, teised saa olla rahul, kuna neljas jättis ®®sti keele kaunikõlalisuse' Järele;
aga ei leidnud- midagi mida saaks seUele vastamata. : Hulle on tähtis, et eesti organi-rahvuslikuks
pidada. Küll on rah- Järgmine küsimus oli: millised satsioonid töötaksid efektiivselt,
yuslikkus märgatavrahyatraditsi^ puudujäägid on Välis-Eesti ühis^ koordineeritult Ja demokraatlikult,
oonides. y ; konnas, mida neist võiks paranda-
Küsimusele, kas eesti kirjanduse da, täiendada, lisada, muuta? Esi-edaspidine
ilmumme ja avaldamine mene grupp leidis, et meil on põ-
Rummo ja Mati Undi vastu ning
küsinud vestluse" lõpul, kas ta ei
ole huvitatud ka nende juurde õp­pima
tulemisest? Sellele oli Linda
vastanud, et miks mitte, kui kutsu­te
ja lubate anda väljaõppe. Selle
peale tuligi kutse ja võimalus ka
Sisuliselt tähendab see, et stipenT stipendiumi saamiseks. See tree-dium
kannab kaheksaks kuuks päi- ning ^annaks võimalusi teatriloo­ga
ja Elamiskulud. Lahkumine To-. minguks otsese töö kõrval Kanada
laval ka nii eesti kui ka balti ula­tusega
lavastaja tööd teha. Esial­gul
muidugi New Yorgis, f
Mis ta on teinud pärast inöödu-nud
sügisest Balti teatrifestivali?
Ta ütleb, et praegu on lõikamisel
: videofilm MacClean-Hunterile.
Selle käsikirja kirjutas Linda abi­kaasa;
V ::-:^^y'.>-:-- ^v:'"'
namine okupatsiooni võimu poolt.
Kodumaine luule om siiski omale
koha leidnud.
kodumaad eestlastena püsinud ja
eesti kultuuri viljelenud, on neile
olnud suureks toeks.
on vaja, kes panevad masinaid
käima.
•pärast arutlemist võeti vastu'
rahwisliku tunnetuse deklaratsioon,
millele Hilda Truüpere kirjutas kal­ligraafiliselt
teksti ja järgmisel
päeval kõik oma allkirjadega kin-
M N D A P A K E I
see on ulmekirfanduslik lngi$
kus tegevus toimub kuu peal ja
kus üks raal osutub venelasile
salajas! andmeid audvakis reetu­riks,
viies kogu baasi tehnilise sissesea­de
segadusse. Filmi nimetus on
,,The Intruder" (Sissetungija), Veel
pole teada millal see lõplikult val­mib
ja missuguse TV-saatejaama
kaudu esitamisele ivõiks tulla.
Mõne minutiga on saadud lühi­ülevaade
Linda Pakri elus juhtu-vaist
suurtest võimalusistr Jääb
vaid õnne ja edu soovida, et tagasi
tulles ta võiks om^a oskusi ka eesti
teatrile edasi anda.
EESTLANE
Minu meelest oh tarvilik^ et eest*
lastel oleks tugev usk eesti rahva
tulevikku, et me kultuurilisel Ja
oh võimalik eesti keele oskuseta,
leidsid kõik, et see pole võimalik.
kas kodumaal ilmuv kirjanduslik
looming rahuldab osavõtjaid? .
flmneš~et~teädmišed~kõäumai
ilmunud kirjandusest polnud eriti
avarad. •
Mõned loetud raamatud ei rahulda,
teised siiski, üldiselt teatakse sel­lest
liiga vähe, et otsest hinnangut
langetada. '
Küsimusele, kas väljaspool kodu­maad
ümuv kirjanduslik looming
on rahuldav, oli üldiseks hinnan­guks,
et mitte enam täies ulatuses,
hilist potentsi, mida pole osatud vaimsel pinnal tunneksime solidaar-kaasa
kiskuda. Noored kardavad, sust kodumaal asuva eesti rahya-et
neid ei saUita, kui nad küllalt ; .
ei valda eesti keelt. P. Sepa grupp Olen veendunud, et oleme võime-pidas
vajammks/infokeskuste koor- Hsed ületama takistusi eesti pagu-dineerimist,
kriitika kvaliteeti prot- laskultüuri ülesehitamisel, et meie
sessis ja praktikas. igaühe panus kord hiljem eesti kul­tuurielu
üldarengus omab suurt
Sermati grupp leidis, et tuleks tähtsust.
. rohkem isiklikke kontakt© luua, Näite eesti rahvuskultuurile toe-
Kanadass Väljaspool Ssikdad:
$45.-» $55.^
$24.» $29.-
$ 1 3 . » $15o-.
KIMPOSTIGA -f SAATEKULlü
Kanadas
uurida töögruppide abil rahva
arvamusi Ja meeleohisid j a lei­dis,
et Seitsme Kuiisti Nädal oli
suurepärane oma aktiivsete
grammidega.
$4f.» + $39.-
poolaastas $26.» + $19.50
veerandaastas $14- + $9.25
tiise andmisest andis A. Haavänüt.
Ta andis pikema ülevaate oma aia-äri
Eesti Sihtkapitalile Kanadas
pro- kinkimisest, mida ta tegi Eesti V a - .
bariigilt saadud kõrgema hariduse
J . Kork arvas, et pmidujääkideks on
eriti viimaste aastate raamatud ja- külustatus ja laiaüpäisatus, mistõt- ^^^^^ ^"^^^
tavad soovida, millest kõiki ei ta- tu on vaja keskendumist, infokes- sek^ sem viljatuks jaanud.
hagi lugeda.. . . kust^^^^^^^^ Seitsme Piimasena puudutas rahvuslikke
Kes peaks olema vastutav eesti Kunsti Nädala taolisi asju võiks küsimusi E K N esimees L. Leivat,
keele säilitamise ja edasiarendami- rohkem olla. ' märkides, et eelnevas on juba rah-se
eest? Selle juures arvati, et k p - Kes on võtmepositsioonis nende vuskultuüri mitmest aspektist kä­gu
eestlaskond globaalses ulatuses, probleemide lahendamisel? Kork ^Hletud. Siin on rahvuskultuur vii-kuid
peamiselt siiski kodu ja yane- leidis, et meil önvõtmepošitsioo- loomingulise tegevusega seo-nid
Higa palju ühe isiku kätte ko-sesse^^^
jj5ik. laiemat ulatust kui hariduslikku
rõhuasetust, ideid ja efesmärke.
Kultuurilise tegevuse Juures pfeab
silmas pidama enesemääramise
jä vabadusvõithišliku tegevuse
alasid, nii et rahvuslik tegevus
oleks läbipõimitud- kultuuritege-
^yiisega. •
1
$22.-
$11.-
ja; veerandi-
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA-ds
LENNUPOSTIGA aastas $49.>-, poolaastas
suistas $14.— + SAATEKULU — aastas
$33.-^ ja veerandaastas ^16.50
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi
Eamada aadressidele palume märkida ^,POSTAL COBE^ Ja-
USA aadressidele „ZSP CODE"
Pangatshddc või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
mad.
Küsimusele, mida on eesti rahvale gunenud. Pi Sepp arvas- et
STOKHOLM(EPL) - Rootsi välisministeerium kutsus välja N. Lii­du
suursaadiku Rootsis Mihhail Jakolevi, esitades talle suulise protesti
telefonilimide äravõtmise vastu Rootsi Ja N . Liidu vahel. Peame säästma selle terviku, seda,
N. Lüdu sammud teleühenduste olles 31-s4 varasemast otseliinist kmdhistama veelgi tugevamaks
takistamiseks on selges vastuolus
Helsingi kokkuleppega, konstatee­ris
protesti esitaja, välisministee­riumi
kabinetisekretär Leif Leif-land.
Ta avaldas suursaadikule
lootust, et lunid taastatakse nor­maalses
idatuses.
Protesti põhjustas asjaolu, et N.
jätnud järele 5
smmas., v' • .•.
liini kiimmagis vastastikuse arusaamise ja koos-tööga.
Kökkuvõtteila gruppide arutlusest
märgiti, et eesti rahvakunsti tuleb
edasi anda noortele teoreetiliselt
ja praktiliselt, nii, et meie rahva
Vähendamine teieliikluses ^oi­mus
ühepoolselt, s.o. N . Lüt ei pi­danud
vajalikuks ette informeerida
Rootsi valitsust.; Ettekäändeks olid etnügraafüine arengulugu peab ole-
„tehmlised põhjused". Need põhju- ma selge. Tuleb kasvatada järel-
Lüt. on alates 15; juuHsttaMstanudsed tabasid samal ajal k lääne- kasvu, õpetajaid, kes peavad loen-riike.
• :guid ja.annavad kursusi.-vr^^
Telllmme soafa:
VABA EESTLANE
1955 Lesiie St., Qm Mills, Ont. M3B 2M3
Palua mulle saata V A B A EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kkipostiga alates .........
. . . . . . . . . 19........ Tellönise katteks lisan $ äinjuuret
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (RaSta saata MiiDltl ^hthüijas).
Nmü
BQ3ECDDD