Vaba eestlane , August 31, 1982

              mm « m i l l l l M I 11 i i m i l l I UI n u l l i l U I lill I II « T r T T r T ~ ^ ' ' " " ' " ' ' " ^ '^
SibtiõtheQüQ Nationafej^
BLMUB
IGAL TEISIPiÜEVAL
JA NEUAPÄEVAl
oti*
Nr. 65 (2889) XXXI aastakäik Teisipäeval, 3L augustil 1982 Tuesday, August 31,1982 Üksiknumbri hind 60 centi
ere 01 Kahe
oli söökla seinale välja ri-ga
Hõbejärve, suurlõkke ja lõpuparäadiga. Hobejärve oli ühtlasi avatud külalistele ja vaatamata hommi- Kiire^^^^jy,» i if * w i v-w •
kuppolsele vihmasajule ja väga kWmale õhtule, mis öösel temperatuuri n u l l p ^^
tevanemaid ja noortesõpru suurlõkkele ümunud üle 350. Skautid^-gaidide laagripere öli samaks ajaks päi- '. auumoriKUiiane ioKKe-sunud
oma haripunkti ja ulatus samuti 350^0^^^ olid saabunud USÄ'st laagri alguseks. ,,Nüüd tSe
' Suurlõkkiele kogunemine algas ju- Kanadas KjoltkajärveL ' se ergutuse saatel: ,,Sütti, süttC ^^^^e skäudi^^
ba vaialt,; et lõkkeväljaku läng-Vaaatajaskomialt palus lõkkevana^^^^^^^^p^^ tuli!*^ seltskondHküks peok^ tantsuporan-kaldal
leida; istumiseks paremat ja esinejaid mitte kritiseerida, kuna Slaidid kõigist siinseist eelmisist öal^, nooremad osavõtjad aga saa-kuiV^
mat kohta, ja kui lõpuks noor- see ej ole mingi teadmiste ega saa- suuriaagreist ja isegi endisa€gsei5t^^^Pa''ast kakaojoonaist magan^^
tepere ise neile reserveeritud päi- yu^^
gale valguma hakkas võttis see nii iiult juhuslik laagris löoto kava, tuste radadele, iihiselt lauldi suu:
palju aega, et suurlõkke algusaeg ent mis annab siiski väikese pildi laagrite laule — neid 'öli vastavalt
hilines. r sellestki, mis siin õpitud on. igale suurlaagrile eiinevaid ja
Näib, et lõkkeväljak kipub jääma Suurlõke ahistati lõkketule süüta- ettenägeliktüt projekteeriti laadava^^^j^^ lõmmaraa/liVq
kitsaks ja vajaks suurendamist, misegä, kusjuures tõrviku toojaiki laulu sõnad ekraanüe/nü et lauljail ^^^^^^^^
eriti kui mõelda ESTO-84 peatselt oli seitse tulekandjat, sümboliseeri- raskusi ei tekiks sõnade meenuta^ ^ ' õunapuu vaijaxm, m
saabuvale Maailmaladgrile. Lõkke- desömä vanusega igat kümmet misel. Hõbejärve suürlaagri jaoki
vana kokkutulel^ii toimis skm. Eg- aastat skautiuse ajaloos. Esimene, oH toodud vastav Hõbejärve hüüd, vormidps f5,irfcnmm„i
bert Runge, keda vüuhult abistas 70-aastane vänaskaut,ulatas^^t^^^^^^^ " - ' - - - , ^^^es 3a taKtsammui
imine hommik oli ilma suh-tjss
eelnevast palju armulikuin ja
võttis kolki vastu sädeleva paike­ega.
mis
Ann Kooiits USA'st ,
Hõbejärve suurlõkke peateema­deks
olid Eesti skautluse 70-aas-ta
juubel ja Hõbejärve, kui küm­nes
suurlaager, mis
ku 60-aastasele jne.
ulatati tõrvik käest kätte kuni vii­masena
viisid selle väike hellake
ja hundipoeg lõkkeni, süüdates
tuleriida pealtvaatajate tavakohä-märgatavalt
soenenud ja HÕ-ärve
noortevägi astus paraadi-väga
kaunikõlalise laagrüauhi aga Vi^ peaUva^t^ät^^* eSe; See oli
oli komponeerinud skm. Gunnar meeliülendav pilt
Bäitt.::: \ ;seUele "
Järgnesid 'üksikesinemised all-laagreilt,
alustades kõige noorema­tega.,..-
Venelaste gaa^itorüstik
vahel;
päevast, skaudid, vanemskaudid-gaidid,
USA noored ja kõik tei­sed
kuni laagri juhtkonnani välja.
^ Ühendriikide ja Prantsusmaa vahekorrad oim
Muutunud eriti pinevaiks pärast seda kui Prantsusmaa valitsus igno­reeris
president Reagani keeldu ^a tegi prantsuse firmale Creusot-ioireae
ja Prantsusmaal tegutsevale ühendriikide firma osakonnale
Dresser France'le korralduse gaasijuhtmestiku varustuse müümiseks
Moskvale. Washington reageeris sellele sammule omapoole vastukäigu­ga,
millega keelatakse nendele firmadele Ühendriikide kaupade ja tee­nuste
müümine.
Prantsusmaa valitsus andis
Dresser Francele käsu kolme ve-nelaste
poolt tellitüd kompressori
ära saatmiseks ning need läkitati
I^e Havre 'i sadam ast ühel prantsu^
se kaubalaeval Venemaa poole tee-
Asjatundjad mainivlcl, et Wäs-toni
sammudel võivad olla
France müüma Creusot-Loire'le
veel 18 kompressorit • mis edasi
saadetakse N . liitu.
N. Liidu valitsus korraldas möö-järgnes
auhindade jaga­mine
nn sportlike saavutuste kui kä
skaütüke grupimängude tulemuste
eest, mille hulka kuulusid Sellised
HeUakestele järgnesid väga vap- võistlused, nagu „Hallihundi
rait hundipojad, edasi gaidid hu- Jooks",„uleöö matk'' jt. Äuhinna-vitavanalianumbrigaigastlaagri-
saajaid oü gruppide viisi ja palju,
mis näitab ühistöö ja koostoimimi-se
saavutusi. •
Järgnes terve hulk tänukõnesid
ja sõnavõtte koos kmgituste üle-
Juhtkonnägrupp esines iselaadse andmisega, millest lähemalt meie ,
„laühiga*', milles nimeliselt tänati ajalehe järgmises numbris.
Hümni laulmisele järgnes piiha-vaikus,
mil lipud langetati ja
Hõbejärve suurlaager kuulutati
lõpetatuks.
Igaüks tõttas koos oma laagrrva-rustusega
kojusõiduks ootavasse
sõidukisse. Oli kojumineku-roõmu,
aga ka kurbust uutest sõpradest
ajct^selt lahkumisel, kuigi suur-
, kes Hpbejärve suurlaagrit
majanduslikult on toetanud.
ErUise grupina esmesid pere­emad,
kelle hooleks oli noortepere
toitlustamine, Nad esitasid koomili­se
ettekande „Pereemä unenägu-',
kus ette toodi la agriperenaiste mu­red
ja viperused, nende kuni 16-
iöödunüd nädalalõpul toimusid Seedriorul V Põhjä-Anieeriki E
Sõjameeste suvepäevad* üheks kaasahaaravaks momendiks oli nel^a
eesti sõjasangari monumendUeMlede panek. Pildil mo s^e
;nuüö.ön lõplikul k u j ü i ; ; , .FotoVaba^Eestlarie
III
väga kaugeleulatuvad järeldused
mõlema kompanii edaspidisele
tegevusele/ -kuna mõlemad vaja­vad
ühendriikide tehnoloogiat;
LepiQgu kohaselt peab Dresser
tunniline tööpäev ja muud^ mille
eest neile osavõtjate poolt häälekalt laagri juht skm. Silver Kask ennus-tänu
öeldi. Perenaistele väga nalja- tas:
ka kodukorra ja köögipõUele maa- „Kahe aasta pärast kohtume
litud lipu olid väljatöötanud köögis Kotkajärvel jälle, siis, kui ESTO-84
dunud nädalal lääne ajakirjanikele töötavad Vello ja Nelly Kubel. Ko- ajal peetakse siin Maaümalaagor!"
tutyunemise Urengoi gaasijuhtmes- ' • • •- ' y ; - ^ • • - / • ; • • ' ' ' ; " ' •
tiku ehitustöödega.
Ajakirjanikele näidati ainult ühte-väikest
torustiku lõiku
ning mõned töölised, kelledega aja­kirjanikel
lubati vestelda, kinnita­sid,
et juhtmestücu fajamisega jõu­takse
õigel ajal valmis.
FatestKna Vqbastusarganisatšib
võitlejate tuumik siirdub Siiüricasse
y i TIHiMETSA ©RAÄFIKÄNÄITÜS
Kohtumine kunstnikuga kell 7--11 õ.
BEIRtJT — Palestiina Yabastusorganisatsiooiii sõdurite evakoee- 1
ffimme Beinitist arenes nädalavahetusel vahejuhtumisteta. Suuremad =
grupid yiidi Beinitist mereteed kaudu Lõuna-Jeemenisse ja maad kau- =
du Süüriase, kus need juubelduisegg vastu võeti. Iisraeli valitsus ka- 1
vatseb ilmselt oma nõudmisi Lübanoniis eksisteerivate pahempoolsete 1
elementide likvideerii]!usekssuureiidada,^^k^ ülemjuha- i
taja RafaeL Eitan mainis, et Iisrael ei Isaa nõustuda Liibanoni pahem- 1
poolse miiUtsaüksuseMurabitöuni tegevusega B e i ^ 1
^ E S H RÄHyÄKU^UURI ARE^JGUJOONI", keU 8 5.
Tartu CoUege'isv kc^apäeval, 8.
. VEINIBAAR Ja KOHV. Sissepääs $S ja $4.
; Käesoleval nädalal külastab lis- ge suuremal arvul suunatud
raeli ja teisi Kesk-Ida riike Ühend- riase, kus nende arvu arvestatakse 5
riikide kaitseminister Weinberger, üle 5000. Osa neist võitlejatest lii- 1
kes otsib võimalusi kestva rahu deti Liibanoni j^õbjapiirkonnas vii- 1
saavutamiseks ja Palestiina proh- bivatö süüria üksustega, kus juba 1
leemi lahendamiseks. Vahepeal on enne on palestiinlaste väekoondisi. =
Iisraeli peaminister Begin maini- ~
nud,
et
JordanI läänekaldale išesei^a
Palestiina riigi rajamist, siis tü­histab
Iisrael kõik Camp Davi-dis
sõlmitud kokkulepped.
Seni on palestiina partisane kõi-
Evakueerimine kavatsetakse lõ­petada
eeloleval neljapäeval ja
viimaste lahkujate hulgas^ on ka
Palestiina Vabastamisorganisat-siooni
joht Yasser Arafaf,
kes kavatseb esialgu sõita Kreekas­se,
kus tal on ette nähtud kohtu-niis^
d sealsete riigitegelastega.
WÄSmNGTON^^^^^-^^ tJhendriikide Kongressi liiget
—-9 senaatorit ja 91 Esindajatekoja liiget on saatnud N. Lii-
.dü presidendile ja parteijuhile Leonid Brezhnevile kirja, milles
nõutakse N;^ iiidu illegaalse okupatsiooni lõpetamist Balti rii-kideis
-~ Eestis, Lätis ja jmüi fcüB-päeva,
mis tähistab 60 aasfa niöödumist sellest päevast, mil
Ühendriigid andsid Baita riilddele oma diplomaatilise tmmus-tuse.
r •'•
Kirjas mainitafese, et Ühendriigid jatikavad ka praegBi
Eesti, Läti ja Leedni vabade valiteulste tuimustamisti^^ K^
Ühendriikide administratsioonid om viimase 41 aasta jooksul
seda sidet säilitanud. N. Liidu illegaahie okupatsioon Eestis
on takistanud eestlaistel, lätlastel ja leedulastel rakendada rah-viissvahelišelt
garanteeritud^^^ ^e^
Edasi väidetakse, et Ühendriildde rahvas on oma esinda­jate
kaudu Senatis ja Esmdajatekojas pidevalt toetanud vaba
Eestit, Lätit ja Leedut. Kongresside koosseisud üksteise järele
on individuaalsete deklaratsioonide ja mõlemate poliitiliste
parteide esindajate poolt vastuvõetud resolutsioonidega nõud­nud
Balti riikidele nende õigustatud köha taastamist tahvus-vahelisfes
ühiškpmia!s.^^^^^W toetavad
rahvusvahelist ühiskonda, mis baseerub õigluse pTintsüpidele
niiig oh rajatud inimvääril^ r
Lõpuks deMareeritakse, et kirjale aUä^
fatekoja ja Senati lükmed toetavad kindlalt Ühendriikide valit-tuse
jätkuvat Eesti, I^ vabade ja seaduslike valit­suste
tunnustamist. Sidemed, mis seovad ameerika rahvast
Balti riikidega, on tugevad ja kestvad. Selle 60. tähtpäeva pu­hul
nõuame N. Liidu iUegaalseokupatidoonikohestJõpetamJst
Balti riikides ning loodame, et Balti riikidele nende vabadused
taastatakse, öeldakse kirja lõpis.
iiiiiiiiiiilHniliiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
I
„õ]!Melilni maa otsingul"
on meie käesolevas numbris
algava joonealuse pealkiri,
mille all on veel Selgitav
„Eesti — päiksekiir pilvede
vahel". Sageli oma ilusast
kodumaast rääkides hinda­vad
noored nende vanemate
vaimustust emotsionaalsest
küljest, nostalgilisest tundeist
kaotatu järele ega arvesta
oma vanemate kodumaa ar­mastust
„puhta kullana".
Väga suureks üllatuseks
oli ühe vana, aastal 1943 il­munud
ameeriklase raamatu
leidmine, kus tundmatu au­tor
kirjeldab oma 1937/38.
aastail tehtud külaiskälku
Euroopasse kus ta jõuab
peale N. Liidu külastamist
Eestise^ mida ta nimetab
päiksekiireks pilvede vahel.
Autor Marion Foster
Washbume ütleb, et ta oli
ühistegelane ja puutus kok­ku
EestiSs olles mitme eesti
ühistegeiasega, kuid selle
kõrval ka Eesti Vabariigi
presidendi Konstantin Pätsi­ga.
See soojus millega autor
kirjeldab Eestit, selle rahvast
ja tähelepanekuid, tingis,
„Vaba Eestlalse" toimetus pa­das
vajalikuks selle avalda­mise,
kui ühe võõra tunnis­tuse
Eesti üle, mis on siiras
Ja positiivselt hindav. Ta
Õpetab meidki pärast unus-to^
halli linikut uuesti näge­ma
oma maad unustamatult
kaunina.
Kreisky Ütleb, et teinašf^tisä^
•iiiilaste poolel
ism
5 BONN — Austria kantsler Bruno Kieisky teatas, et ta lõpetas lis-
I raeli Mhiiglaslike kuritegude tõttu oma aastakümneid kestnud katsed,
I olla vahetalitajaks Eeskida rahu ;oMia^nisel^ küna maailm kardab
I praegu, et Jeruusalemma juhid on l-^^-^md mõistuse.
et. E Kreiškj^ on juudi vanemate poeg.
Ta ütles Lääne-Saksamaal ilmuvas
nädalalehes „Der Stem" avaldatud
5isky on aastaid ohiud võtme-
!'OF:'^sioonir Kesk-Ida rahusobituse
_ käU: te telgitaguse
I' artiklis, et ta ei taha midagi enam tud.-, nü araabia riikide kui ka lis-tegemist
teha Iisraeliga, kes on
„möraalselt alasti". -
: Sõda Liibanonis on maicsnud
Iisraelile kogu selle siimpaatia ja
toetuse, mida see on saanud vii­maste
aastakümnete jooksul.
Maaüm kardab selliste juhtide
hullumeelsust,, mis toetub ainult
relvadde.
^aei. juhtidega, otsides kompro-inicse
ja on koostanud ettepanekuid
ning koostöövorme. Nüüd kirjuta­tud
artiklis tä niaimb, et tal pole
en;im i^tki võimalust ja väljavaä'
iiet" oma tegevuse jätkamiseks, ku­na
temast on saanud partisan, kes
on- palestünlaste poolel. Ta ütles,
et ta julgeb seda
ta tunneb, kuna hiiglaslikud kuri-teodon
toimunud, ja kes üal vai­kib,
muutub kaassüüdlaseks. ^
Kreisy ütles, et kogu küsimuse
traagika on selles, et sõda on vii­dud
Liibanonisse PLO-lt lisraelüe
tunnustuse nõudmiseks, millest on
keeldutud rahu ajal. Aga ta hoia­tas
ka PLO'd, r
et nad mitte ei riskeeriks selle
sümpaatiaga, mille nad on maa-ilmalt
saanud 11-hädalase Iisrae­li
ümberpüramise ajal ja orga­niseeriksid
uusi veriseid rünna-kuiö.
.
' Nad peavad säüitama selles suures
pealinnas nädalate jooksul võidetud
sümpaatia kuni USA ja Iisrael rea­liseerivad,
et olukord ei või edasi
minna nagu senini on läinud. Lõ­puks
ta ütles, et PLÖ evakueerimi­sega
Beirutist ei lahendu, veel Kesk-
OTTAWA — Ottawas mõrvati
möödunud reede hommikul tänaval
Türgi saatkonna sõjaväeline atas-hee
koi. Atilla Altikat, kes oli autos
teel oma korterist töökohta. Kolo­nel
peatas ömä auto punase tule ta­ga,
kui tema kõrvale sõitis üks
väike auto, mülest väljus umbes
30-ne aastane mees, kes tulistas lä­bi
autoakna koi. Altikafüe mitu
lasku, surmates ta sUmapükselt.
Mõrvar viskas oma revoivri ohvri
autosse ja põgenes kiirelt jalgsi
sündmuskohalt. Ta oli veel esmas­päeva
hommikul tabamata. Pärast
mõrva helistati Montrealis politsei­võimudele
ja teatati, et türgi atas-hee
mõrvariks oli mees, kes kuulub
Armeenia Massimõrvade õigus-kommando
koosseisu.