Vaba eestlane , June 26, 1984

              1 VABA EESILA.^b teisipäeval. 26, juuml/1984 Tuesday, Jirne 26,1984 Nr. 48
. WAMAm EESTLASTE EMLEKANBIA
VABA £ E S T L Ä NE
VlLJAANDJA: O/tJ Vaba E«Üane, 1955 LesHe St Doa Mills,
Ont M3B 2M3
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Triss
TELEFONID: toimetus 4444823, taütus (tellimised, bmlutused,
- ekspeditsioon) 444-4832
mUMISHINNAD Kanadas: aasta .$51.—, poolaastas $28.—
ja veerandaastas $15.-=?
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pocÄ-
^").— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — tJ^iknumbri Mnd 70 e.
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
bjulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—p ^iküljel $;
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lešüe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
võimalusest
Äsjasel liberaalide uue parteiju­hi
valimisel oli üllatavalt palju noo­ri
osavõtjaid, ^ageli jäid tv-ekraa­nile
ainult noored, oma kandidaadi­le
tähelepanu juhtivad noormehed
ja neiud, jättes mulje,-et nii tähtis
ülesanne kui on Kanada ühele suu­remale
parteile juhi valimine, kes
samal ajal sai ka Kanada uueks
peaministriks, on usaldatud noorte
kätte. See võis küll juhtuda, et tv-kaamera
,;püüdis kinni" nooremaid
nägusid, aga ka üldpildis oli nende
osä vägk arvukas,; See näitab, et
kanada hoorusel on küllaltki ambit­sioone
oma poliitilise partei kaudu
juhtida oma riigi valitsemisega
seotud tavasid ja ehk koguni ka
tulevikulootusi
Haruldane foto Narva kaitsel ahingust 1944. a. talvel
( Kanada kohtönikud |a kohtud
oa tavaliselt oma otseste tegemisel
|a karistište määramisel Võrdlemisi
liberaalsed ning s^eli jääb mulje,
et kuriteo sooritanud isik on pää­senud
tunduvalt kergema karistuse­ga
kui seda kuriteo iseloomu järe­le
otsustades oleks võinud ennus-tadai
Seda suurema rahuldustunde­ga
võis nüüd vastB võtta neid ot­suseid,
mida määras Briti Kolüm"
bia Ülemkohus kahele noorele nai­sele,
kes sooiritasid oma poliitiliste
Nõupidamiste nimel terve rea tef-
Foriaktsioohe, mUle t^ajärjel te­kitati
mlljonitesise dollaritesse ula­tuvaid
kahjusid ning kümme im­mest;
sai vigastada. •
Kohus mõistis 30-aasžsise Ann
Hanseni ehiks a|aks ja tema kaas­lase
21-aa^tase Julie Belmaše 20-ks
aastaks vangi, leides, et mõlema
kaebealuse patukoorem on niivõrd
suur js süüteod niivõrd tõsised, et
kergemate karistuste määramine ei
ole võimalik. Kaebealuste pature­gister
hõlmas Torontos Litton §ys-temis
ettevõtte pommitamise, mis
tekitas initme miljoni dollari suu­ruse
majandusliku kahJE ning vüs
väiksemate või suuremate vigastus­tega
haiglasse kümme inimest, eda­si
Hydro jÕuj^ma pommitamise
Vaneöuveri saarel, ühe kaupluse
põlemasüütam^Vancouveris^ suu­rema
dünanüidikoguse ja rehade
varastamise ning uute kuritegude
planeerimise.
Kaebealuste seletustest kohtus
ilmnes, et nad ise ei tunnista endid
terroristideks, vaid nende eesmär­giks
on likvideerida praegu^ um­mikusse
jooksnud maailma hing
asendada see uue maäÜm^a, kus
ei ole korruptsiooni, sõda, inimese
kumamist uiimese poolt ega loo­duse
lüvetamist Nii-siis, peafis-kauäsel
vaatlusel võiks Järeldada,
et siin on tegemist tüüpiliste maa­ilmaparandajatega,
keda ei rahulda
enam praegune maailm ning kes
Idealistükei motüvidel on valmis
looma uut maailma^ Mõlema naise
kasuks kõnelesid ka mõned tunnis­tajad,
kes eriti alla kriipsutasid
Heid humanistlikke motüvej mis
oid kaebealuste Õhutajateks ja
nende seadusevastaste -tegisde tli°
Euid teod näitavad, et need nai­sed
ei olnud kaugeltki süütud idesi-listid,
vaid igast küljest läbMpse-tatud
terroristid, kes olid valmis
vabrikuid jä ettevõtteid purustama
ning inimeluisid hävitama, et nende
enda sõnade kohaselt ,4uua inim­konnale
paremat tulevikku"! Koh­tulikul
uurimisel tehti peagi sel­geks,
et kaebealuste pseudo-idea-lism
oli tihedalt seotud kommunist-'
Mke ideedega, kuna nefl olid kon­taktid
kommunistliku parteiga ning
igasuguste ,,rahuorganisatsioomde-ga"
Ühendriikides, Inglismaal |a
Lääne-SakSamaal, kellejst osa oii
kommunistlikn- partei katteorgani-satsioonid.
Kobtus e! rõhutatud, miks kae­bealused
kõige ägedamalt atakeeri­sid
Torontos tegutsevat Litton Sys­tems
vabrikut, kus valmistatakse
elektroonilisi juhtimisseadeldy
ameerika tübrakettidele, kuid ar­vesse
võttes Moskva viha ja sappi
nende rakettide vastu, mis ähvar­davad
kummutada Moskva sõjalise
ülekaalu Euroopas, võib oletada,
et Juhtnöörid selleks aktsiooniks
;tuMd Idast
Kaebealune Ana Hansen demon­streeris
kohtus, et ta on tüüpüme
punaste kasvandik kui ta loopis
pärast kohtuotsuse väljakuuluta­mist
kohtunikku tomatiga, mis aga
ei tabanud märki. Sellhie käitumi­ne
meenutab kommunistide manee­re
Ja ülbust Eesti Vabariigis toi­munud
kohtuprotsessidel, kus kae­bealused
Oma, jdealismi" allakriip­sutamiseks
kohtunikke trotsisid ja
ignoreerisid, lubades vaatainata
neile määratud karistustele maail­mas,
punase ^adifei iuia,
Mõned targad mehed suvatsevad
ütelda, et midagi pole uut päikese
all Kõige vähem ön vist seda uut
kommunistide maailmavallutamise
võitlustaktikas. Kõik käib vana
mustri järele, miUega tutvusime
juba palju aastakümneid tagasi ise­seisvas
Eestis» •
siiiuiiiiniiiliinitiHiiiniiiiiniiiiHiiiiiiiiiiH^
aaatomicdyade laos on 18.000--41.000 tiramala
gunud kabe tuumarelvastuse spet^alisti porft
usub, ei N. Ludu
nagu olevat sd-arvestuses.
Kui kõrgem number on täpne,
siis see tähendaks, et N. Liidu sõja-materjalide
varud on palju siiure-xnad
kui senini' ai-vestatud. -USA
üldine tüumalaengute ZTV mitme­sugustele
relvadele V on 25.000—
26.000, alates kpnventsionaalseist
relvadest kontinentidevaheliste rel-
.vadeni. • ' •
:. N. Liidu sojamaterjäiide varude
suurus varieerub laialt, kuna
Kreml pole kunagi avaldanud oma
tuumarelvade arsenali suurust.
Ka on X^SA arv samuti arvesta°
tud, kuna Pentagoni poUitika on
mitte avaldadai oma sõja varustu­se
suurust
Kuid ÜSA ametivõimud pole an­tud
ar^-udele vastu rääkinud ja
neid on laialt kasutatud USA sõja-=
jõudude arvestamisel. ;
Veebruari teisel poolel jõudis
kohale Eesti Relva-SS brigaad, mis
nüüd 20. Relva-SS diviisiks ümber
nimetati. Diviisil oli, pinud kaks
rügementi, 45. major Paul Aenti
juhatusel, kuna koi. Hans Kurg oli
saanud surma Neveli all ja.46. ko-.
lonelJuban Tuulingu komando all.
Neile moodustati^ varsti 47. rüge­ment
juurde/ esialgul küli ainult
kähe-pataljoniline; 18. armee, alt
Pihkva juurtest üle toodud idapa­taljonid.
Soodeni pataljonist (250
meest) sai 1/47, Rebase pataljonist
(lõo rneest) 11/47 ja Ellrami patal­jon
(250 meest). Elkara oli. ise ta-ganemisvõitlustes
surma saanud,
vüdi üle 46. rügemendi täiendu­seks.
Pataljonid olid need üksused
ainult nime poolest; olid kõik um­bes
kompanü tugevuses ja neile tuli
\fekelt mobÜiseeritud mehi juurde
komplekteerida..
Aga enne kui need üksused Eesti
Diviisi juurde jõudsidj pidid nad
Toüa metsalaagrist, kus nad olid
ümberformeerimisel, Krivasohu
minema, -et uue läbimurde füvista-misele
kaasa aidata. See tolmas 2.
märtsil värske rüütliristikaYaleri
major' Reb'ase ja kapten Soodeni
juhtiraisel. Rebane oli nimelt esi­mese
eestlasena • 23. veebruaril
.1944,Rüütliristiga vääristatud. ,
Eesti Diviis jõudis 19/21veeb­ruaril
Nar\'ä: rindele; Vahepeal oli
45. rügemendi I pataljon koi. Rii-palu
komando all Tartus- rongilt
maha võetud ja Meerapalu alla•
saadetud, et üle järve tulnud ve­nelasi
tagasi tõrjuda, mis ka toimus
12.—15. veebruaril. Rüpalu mehed
jõudsid Nan^a alla kaks päeva hil­jem.'.
Eesti \. Diviis asus positsioonile
Vepsküla ja Rugi sillapeade vastu,
mis nõukogude vägedel oli õnnes­tunud
moodustada jõe .läänekalda­le.
45. rügement P V e n t i kbman-
•"do all asus paremale tiivale, II pa­taljon
oli Narva linnast põhja poo­le
mööda jõge kuni Siivertsini.
kapten P,: Maiüa komando all. ku­na
I pataljon kattis riimet Siivert-
•sist Vaasa.taluni piirates Vepsküla.
3: Tuulingu komando äU oli Vaa-sast.
põhja kuni Rügikülani ka Itn.
Weberi n pataljon positsioonil Rii-giküla
juures. Seega oli Riigiküla
sillapea kontrollimine 46. rüge­mendi
ülesandeks, kuna. Vepsküla
sülapead pidi 45. rügement vaes
hoidma, ainult 46. rüg. parem tiib
ulatus selleni.
19. veebr./õhtul, kiü saksa ük-gušed
välja vahetati, tegid punased
üllatüšrünnaku ja ühendasid mõle­mad
sillapead. 46. rügemendi viies
kompanü taastas ise olukorra pä­rast
mnniaj alist lahingut. Ööks vas-'
tu 22. veebr, oli ter\^e diviisi lõik
üle võetud. 46. rüg, esimene kom­panü
püüdis kohe venelasi Vaasa
talust - >-älja; lüüa, kuid kompanii
ülem langes sel katsel ja talu- jäi
venelaste kätte, 46. rügement Qt-
;sustas 25, Eesti Vabariigi vaoadus-päevaks:
venelased, sillapeast välja
lüüa.;
Rünnak algas eestlaste poolt 24.
veebruaril kell 05.00 piki kaeviku-joont
kus venelased asusid. I -pa­taljon
ründas lõunast põhja poole
ja II pataljon põhjast lõunasse.
Heideti käsigranaate piki kaeviku-'
joont ja võideldi-tääkide ja labida­tega.
Kell 16.00 oli vastupanu mur­tud
ja viimased venelased püüdsid
üle jõe idasse pääseda, mis mõnel
ka õnnestus.. Nõukogude pool oli
kaotusi üle 600 mehe, eestipoolsed
kaotused olid 2 ohvitseri ja 12
reavõitlejat langenud, 32 haavatut.
Sillapea . vallutamiseks kulutati
14.000 käsigranaati. Rünnak kestis
12 tundi Harald Nugiseks sai sa­ma
rünnaku teise rünnakrühma
juhtimise eest • teise eestlasena-
Rüütliristi (rist anti üle 9. apriUü).
Mõned päevad hiljem likyideeriü
ka Vepsküla süläpea 45, rügemen­di
meeste poolt. Ja siis asuti peale"
paarinädalast vaikust Vaivara ligi­dusse
väljaulatuvate punaarmee
.;san'ede" likvideerimisele, mis Kri-vasoo
kotist kuni raudteeni-maan-teeni
välja ulatusid. Vahepeal, oli
ilm sulaks läinud ja venelased ela­sid
soopadrikus kogu aeg jalgupidi
vees. Selle tõttu olid vangilangenud
^unaarmeelastel kõigil Jalad mäda­nemas.
7 nõukogude diviisi ründa­sid
Vaivara suunas, et jõuda Soo­me
laheni. •
Armeegrupp ..Narva" läks 26.
märtsil seda ,,läänekotti" likvidee­rima.
170., 11. ja 227. ID asusid
koos krahv von Strachwitz'i tanki-brigaädiga
rünnakule. Saksa pata­reid
avasid kell 5.55 hommikul
tule ja tankibrigaad 502 sõitis kõi-
. ge ees. Venelased olid omale kõr­ged
palisäadid ette ehitanud, kuna
kaevikuid oli võimatu kaevata.
Nendest vallidest pidid nüüd- rün­dajad
üle romma. Kuigi punaar-meelased
vasturünnakuid tegid, oli
paari päeva pärast „läänekott". lik­videeritud.
Punased kaotasid üle
6000 langenu, paarsada neist voeti
vangi koos 60 kahuri ja muu sõja-materjaliga;
. /
Siis tuli ,,idakötr' (teise „sarve")
kord. 61. ID ja Strachwitzi tankid
likvideerisid ka selle. Plaanitseti ka
ülejäänud sillapea likvideerimist
Jälle oli soomusbrigaad Strachwitz
rünnakuteravikuks mõeldud. Rün­nak
algas 19. aprillil kell. 4.35 ja
sellest võtsid osa 61., 122. ja 170
ID ja ,,.Feldhermhalle" di\iisi rün­nakrühmad.
Aga metsaalune oli
märg ja pehme, Tü'ger-tankld jäid
kinni ja mitmed neist pidid mehed
ise õhku laskma. Sakslased ei saa­nud
pünavenelasi soost ^•älja. Ka
rünnaklennukite . söösmd ei aida­nud
-— pommid langesid pehmesse
sohu, kas ei lõhkenud või lõhkedes
viskasid kahju tegemata- ainult mu­da
taeva poole. 24. apriliü otsus­tati
rünnak katkestada. Von
Strachwitz sai briljandid oma rüüt-lirisü
tammelehtede ja mõõkade
juurde.
Aga venelaste sülapea j ä i püsi­ma.
See ulatus Nan'a Jõest kuni
Auvereni ja sealt 16 km lõuna poo­le,
Lauka soost läbi, üle Omati
Narva jõe idakaldale tagasi. Peip-si-
poolset osa purasid teiste üksus­te
hulgas ka Eesti Piirikaitserüge-mendid
2, 3, ,4 ja 6, mis nüüd
300. diviisi (eriülesaimetega) nime
kaneisid. Nad olid oma divüsistaa-biks
saanud 13. lennuväe. välidi\ii-si
staabi Ja moodustasid' kaks rün-nakgruppi
, paaris-rügementidena
põhjagrupp ja lõunagrupp.
Peale võitluste' Krivasoo süla-peas,
mis kohalikku . iseloomu
kandsid, jäi armeegrupp Narva'"
ees front rahulikuks: Venelased
kogusid jõudu uuteks rünnakuteks,
mis algasid 24. juulil ja mis see­kord
Nar\'a jõe joonelt läbi murd­sid,
ning Narva linna vallutasid,
frondi Sinimägedele surudes.
3Ieüe eestlastele on. poUitiüse
partei mõistes nagu midagi eema­letõukavat,
kuna mõned „parteid*V
meie viimase ajaloo kümnendikul
on jätnud halvad. kogemused ja
teadmise, et polütilises parteis ön
midagi meelevaldset. DemokraaÜi-kus
ühiskonnas on polütilme partei
süski rügi vaütsemise vorm, mUle
alusel kogu läänemaaüm funk-tsio-neerib.
.:..(.•:.,..
V Üheks viisiks kuidas saada osa­liseks
s^ellises töös on liitumine Ka­nada
poüitüiste parteidega. Mõnel
määral on seda ka seni katsetatud,
kord on isegi kandideeritud Kanada
parlamendivalimistel, kuid siis on
kõik jälle nagu unarusse jäänud.
Küll on feestlaste probleemide vü-miseks
Kanada valitsuse teadmisse
selline vüs sobivaim, sest seÜega
viiakse see otse parteilisele pinna­le,
vastupidi meie senisele tavale,
et oleme, suhelnud ainult, rahva
poolt valitud parlamendiliikmetega,
keUe hulgas on aastate jooksul lei­tud
toetajaid ja sõpru, kes meie
muresid on mõistnud ja mõnel
määral ka katsunud omakorda neid
kergendada. Kuulumiseg a parteis-se
aga oleks ka selliste kontaktide
loomine hoopis kergem.
Nii on rõõmustav, et grupp eesti
noori organiseerisid Eesti Konser-vatüvide
Klubi ja hakkasid kohe
energiliselt tööle, korraldades kõ­nekoosoleku
aktuaalsete probleemi­de
käsitlemiseks ja võtsid osa äs­jasest
suuremast seminarist, umg
kokkutulekust Need noored on hea
haridusega mehed, kes valitsevad
keelt ja kelle teadmised konsena-tüvsest
maailmavaatest on osaüselt
päritud nende vanemailt, kes on
neile andnud hea kvalifikatsiooni
ka eesti küsimuste kanada, partei­poliitilisele
foorumile vümaseks.
Teataval määral vajaksime sa-mästigust
gruppi ka überaälide
partei juurde, sest vaevalt meie
väikest rahvusgruppi arvestades
toimiksime ratsionaalselt, kiii kõik
lootused ühele kaardile asetaksime,
Vajame oma rähvuspolütüise ees­märgi
taotlemisel sõpru mõlemast
parteist, na,^ senised kontaktid on
olnud. See tingiks ka samasuguseid
noori liberaalide partei ridadesse,
kes istutaksid otse parteilise vormi
juurte juurde meie vajadused ja
püüdlused.
H.
N. Liidu juhtide eraelud on nii.
privaatsed, .et vähesed ,väljaspool
valitsevat fruppi teavad, kas uus
N. Liidu kompartei juht Konstan­tin
Tshernenko on abielus ja kas
talon lapsL
Läänemaailma mimesed ja ena­mus
nõukogude elanikke ei tead­nud,
et Juri Androppvil oli naine,
kuid vaatlejad ei tea, kas ta oli
esimene või teine ja kas ta oli" elus
kuni ihnus avalikkuse ette surma
puhul. :
N; Liidus ei ole esimest, pere­konda
ja elüdi eraelu ön hoolikalt
varjatud üldise publiku eest. Kuna
N, Liidus pole valimiskampaaniat,
kus naised seisaksid oma abikaasa­de
konnal tseremoonia ajal ja.
ametlikud elulood harva sisaldavad
sedaliiki isüdikke detaile..
Tshernenko biograafia, mis anti
välja ametliku uudisteagentuun"
Täisi poolt toob ära tema aeglase
tõusu läbi.partei hierarhia, aga ai­nus
isiklik detaü;: on anmd, et; ta
vanemad olid Siberi talunikud.
Mdropovi ametlik biograafia oli
samasugune. Oli küll kuuldusi et
tema abikaasa on surnud või et
nad olid lahutatud. Aga ta iinius
Liidu hoonesse kui .\ndropon laip
oli väljas, siis N. Liidu allikad
andsid talle nimeks Tatjana.
Üks erand neis reeglites oh K i ­kita
Hrustshovi name Nina, kes
järgnes mehele ka USA külaskäi­gule
1959.
• . • .. ^ •.
. Leonid Brezhnevi abikaasa Vik­toria
esines avalikkuse ees ainult
1972, kui endine -ÜSA president
Richard NLxon külastas nõukogu­de
pealinna oma abikaasa Pa:t"iga,
Kuid teda tunti nü vähe, et paljud
küsisid Lääne reportereüt kes ta
.oh.: •' '
Kui Andropov tuli A-õimule
1982. a. novembris, siis teati, et
tal oh poeg Igor, kuna noorem.
Andropov kuulus N. Liidu dele­gatsiooni
lükmete hulka Madriidis
peetaval .Euroopa julgeolekukonve­rentsil
Mõnikord on saadud üksikasju
teada, kui mõni sugulane sai valiid­suse
positsioonüe või mõni skan­daal
lekkis %"älja. Mõned usuvad, et
Andropov aitas omia.tõusu sellega,
et paljastas, skandaali oma eelkäij.^
Brezhne\i perekonnaelus. 19S3. a,.
veebruari lõpul lekkl^ N. Liidu al­likaist
teateid, et üks kõrgem
tsirkuse ametnik, kel oli sõbralik
vahekord Galina Brezimeviga, juhi
tütrega, oli arreteeritud altkäemak-'
.su skandaali tõitu. Tsirkuseartist,
keda tunti ..mustlane Boris" nime
all. kes samuti öeldi olevat oimKi
Galina sõber, arreteeriü ka j
\-äärtuslik kunstikogu konfiskeeriii
tema korteris, nagu seekord teata­ti
ka N.Lüdu oma allikaist.
L^nemaailma esindajad arva­sid,
et see rmtud intomiatsioon.
mida normaalseit oleks peetud sa­lajasena,
oli ka\-atsuslikult av.ilda-tud
Brezhnevist halva maine jätmi­seks
ja Andropovi edutamiseks, kes
oli siis KGB ülem. kes pidi tead­ma
arreteerimistest. Monod juhtide
sugulased on langenud ci<X(singi:,st
. koos juhtidega. Hrushrshovi -viii-mee^
endine valitsuse aj.ilehc ..Iz-vestia*"
peatoimetaja, viid; vähema­le
ajakirjanduslikule kohale kui
Hrushtshov oma.koh.ilt l^t<4. aas­tal
kõrvaldati.
l
Nr. 48
NÄI
30. Juunü
dr. R,
7. ja 8.
dr. T.
TORON
oon) — tl
Kongress
korraldadtil
Vabaduse'!
saniaaegscj
va „Balli
korraldatal
Konvercntl
ni parlanij
eite luua
rahvaste, \i
on nõusol
saadik M l
Lacvarc
kus toiniii
tribunali
daks Balli
.Hclsiiigissl
Slokhohnjj
luuri ctu
vabaõhuni
Reisi
niaailmak
meelde tl
nõuavad
dust ja
suhteid bij
de tuletai
rahu Euil
vabadusel
riikide
tuumareb
riikidest.
KorraU
selline r<i
maailm sel
red on
sist Qsa>
ja reislkj
kuid 1<
teatavaks
kunsti
Long '
Country
aprillist
going pll
tus. Nältl
neli kui
kes elabj
on leidnij
lane Gai
Smith.
kiver, V
nud eest
nud küni
ri jühei
olnud
neapoli55(|
bolmis.'
aast<
Mailcifl
Eesllnsfj
gevuse
Ilomnii!
harjuiusJ
Jaan Aij
mai jn
, .samuli
• sonin.^t. j
.näitas yl
nenasin
disko-taj
ja lm'
Eistrn*
pides lj
. <c nä(l:i1
li peaf!.]
lal. :
Launi!
söögil
1 isi ja
on näfij
.kümm(
olid K.ij
ja pastj
1074 0!|
ja rahvj
di„Ed
laarsolf