Vaba eestlane , February 22, 1979

              * ,. ..J
•0/
.15
ma
?ÄUMld(MA: O/Ü Vaba EestOane, 135 Tecumseöi i
PEATOIMETAJA: Karl Arro
POSTlÄADRSSS: P.O. B6^ 70, Sto.C, Toronto S, Oist.
TELLmiSHiNNAD Eassadas: aastas jKJolaa^ $18.
veerandaastas $9.50^ k i r i p o ^ a aastas , pipkastss
ja Veerandaastas $15^-.
TELUMISHINNAD vÄljaspool Kanadat: aastas |35.~, pwjlaas-tas
$19.- ja veerandaastas $10Ä). Kiripostiga USArs:
$58.—, poolaastas $30.~ ja veerandaastas
lÄNUPOSTIGA^ 1^ aastas' $69^, pijototo;
AadTössi mmidatus 4ö c. — üksimmubFi temd' 4® e.
! B ' -
Free Estonian Publisher; Ltd.* 135 Tecumseth St.,
Toronto 3. Oot M6J 2H2
Pr^egusss ülinu^ muutlikus
IMtÜised sündmEsed üksteisele. t}!e jsmSlma.
lastena jälgime pim^ust arengut msm-
Mitmed olukorrsyd OE praegu aSles knajunemisd, aga nad ssal»
^mA kindlasti ühte — et maailmapoliitilisel malelaual ei ole
mldag! püsivat, vsiid seisud muuitnvs^ vastavalt jõudude vahe­kordadele.
Selles üldises arenguprotsessis same ka meie,
baduses vilbllvad eestlased» om& asukohaoim kodanikena üb^
või teisd teel kaasa raakidla.
: Ka 24. veebruar ja Eesti Vabadigg sünd. toimus- olukorra»
mis oli täis muutüklmsl E i olnud süs teada, kuidas arenevad
nnaailmapoliltilised sündmused. Kuid Eesti Vabariik loodi, ¥a^
badussõda võideti, jsi tulemuseks oli õitsev Iseseisvuse aeg Eesti
obva ajaloos.
. Vabas maailm'as oleme. eesti ipabva vabaduse, mõitte kandjaiks
> seMe leest võitlejaiks. Selles võitluses ei seisa meie üksiv Mö&°
dunud aastal ühinesid vile Venemaa poolt vallutatud ralivaesli^
dajad^ eestlaštesit põhjas Inmi ukraMasteM Ipunas et ühise aktr
siooniga Liitunud Kahvaste kaud^ nõuda Vene koloniaalimpeo-iriumi
lammutamist. See aktsioon õn kalgus j a jätimb vile
Vusekopstõõl üle m a a i lm
Meie rahvas okupeeritud kodimiaal elab kommui^ resbM-mi
än^tuses. Ta ei ka iihte iraskenmt talve, kus ka igaplb-vase
toidu saamine on probleemiks. Kuid kommunistlik E^ezhilm
$1 lunne halastust—- dlaši^ sisse ka väljas^clt
i^oitaiheid sisaldavaid pakke, vald saädetsüsse need tagasi.
Nii metsikult Hitubrezhiim, kes Samal ajal sissetoodud ve-
E^Mega ehitab Tallinnal välismaail^
Ilmega vaateakent. SeEe välisfassaadi ja pakutava kultuuri taga
seisab 2^ masendav reaalsus: põhOlste hüniõlguste puudumine,
Eesti loodusvarade ja tööstusliku ning põllumajandusliku too­dangu
kolonlalistlik ekspluateerimine, kontroll kidtüurilse
vuse üle,; kogu rahva suKve aE holdmü© j a 'vennaste' ülemvalst-:
Eestis.;-•••'v^ •
Kõndeme sellest vabale maailmale; ja 'nõ .e<^ta
irahvale. Nõuam© rahvaste enesmääramise Õiguse ja põhiliste
Mmõiguste ^akendam^t^^^E^
Eahvaste ^tineSugused dek|aratsioonld.^^^^N^
kurnist EestM^^^^
Oleme Eesti vabaduse eest võitlejad 24. veebruari vaimus.
Siis taastatakse vabadus Jalseseisvus.' '
• T o r o n t o S j ' ' -^
EESTMSTE KESKNömCmÜ KANADAS
Tiiiiۤ Tyvikene
0 D ID
süütan küünla su
võ
Ses hõõguvas.leegis,
läbi uritulede urja võitlemaks
©es,
Või i Ümer^ mehi: võidukas: m a r ^ , 'ümta?
ahel. W mefeseiiB, ; ; /
s, leegitsev kodumaa siida, näen
Sõdu^d pikas reas Paju J ä l ^ ^
I ^ i , paljude s t e lumala Idrjas, margitud
Eesümaa p a a ^ : :,
Eumab lc«gi kiillas kui k®idm õitse?
Maa, künkad, lausikmäa^ püverünkad, ruMdpõ
Läbi koidukulla s^äb mehe nägi, ' t e 'kaim
' • • •
faas leegib küünla nool mälestuspä
Ksdlil Isamaa ee^t, palves ja mures
Et säraks nüüd lumala pale kui t u i
oms^
VABA EESTMSELE
Seniavaldamata foto piresideait K.
kui kindrivH...Bre^^^
Vabariigi aastapäeva paraadil \Wt. • sostal. Vasa-/
Soomusrongid pidid 13. jaari/õhtul pärast
nüüd Tapal ootama spdade paran-. lahinguid väbastaiti Voldi j a selle
damist. See ootaimine ei rneeldl- ] üpibi^. Karl Färts oma mäles-nud
võitlusvalmidele soo-mus- j tusteoses ,>Kas võit või suim"
ronglastele. Esimese Šoomusron- j koiöstateerib: „Seega oli 'Tartu
gi ülem kapten Karl Parts kuulis v5ti feäes'\ Kommui^ olid
ka, et koimmunistid on Tartus
sooo^taiiud^^^^ tapniisi.
Parteil telskis nüüd 1 ^
sjni on Tartu vabast?am|i^ti
Eestt Vabadussõja algusest 30; novenibr^^^^ suipütud uim-bes
kuu aja vältel taganema Ida^^^^ oli jõudnud Tallnnasi 35
km kaugusele. 1919. aasta Jaaniiaris aga tohrius otsustav pööJre. Eesti valitsus ja sõjaväejuhtkõnd
oli suuitBHid organiseerida mõjuva vastupanu, o|! tulnud väfitšabi soome, rootsi ja taani vabataht­like
ning inglise laeyastilmiiksuse näol. tJlemjuhataja Johan |.a!doner andis käsu vastupealetun­giks.
9» jaanuaril vabateid Jsoomusrongid t a ^ ^ Oli kavatsus Narva isuUnas edasi tungida ja va­bastada
Virumaa. Selgus aga, et taganev pünaväg! oli purustanud sillad Kadrinas j a Rakvere ees.
Ilma et kommunistid.seda ka^tsenulss, Imjunes; s M
all Plaan võis iB.^d. '^sim*;••.,<:^,
icuid enne kui nad seda teostada
said, olid ,,TsMmad" nende
„kotkal" • juba tüvateonidid purulss
pefc&nud. ja katkestatud sulgede­ga,
nokk laiali, oli ta sumiitud põ-
Rutates olid punased oma bal-la%>
IatvoitrhideIe aimud I^^^^^
fe^a h«K>bi, i m i^
basteilt välja ^^^'h^ ja xneüe
viga^iä tei^^d'^ :
Rasked lähüigud vastasega
Ii pidada Tähtvere pargis, mõi­sas
ja iselle ihnbruskonnas, kiis
soomusrongiur. 1 dessandi õn-nestus
vaenla^ lüüa;
14» jaamaril 1 1 ^ ^ 13J30
jwdsid soomusrongid Tartu jaa-xim.
Kari Parts tegi nüüd. Icapten
Oskar lAiigale korralduse koos
S€!omusrong nr. 3 dessandiga min­na
Toomeanäele, kus koanmunis-tid
v ^ l vastupanu osutasid, selle
lltowieerida ja siis t^mma^
tooj!a?.'|oi^-iEfesti
1. ,|(5oimüsrongi ülem kapiten
Aj^on Ir^ sai käsu oma dessant-ošadapä
(p^ löuitaipoolsed
l i r p i a t i ^ jä tpanna valvetõkked
' I e ' t e 8 d i ^ e . - - ' :
kuna soomusrongidega Efcvere-
Narva suunas liikuda ei bnud.
Kapten Anton Irv sõiti$ igul 1.
Soonmsron^ga luurele famsa-lu
poole ja teated, mista
OÜd: soodsad. /\ •
Voldi lähedal Igavere Miias
vanud 8 inessit, nende huilgas val-lavaym
'.ZMm;. vallasek^
Pung, Kaaa*iria ^ u n o o i ^ ^
jt; Hukkumisele pUirmä^
vee! ligi 30 meest nagu maihajää-hudtõendaski.
Eesti vägede saa^
bümin© päästis nende elu.
j^ksis olid aga
sed sees.: Ä s i
seoses tuleks eriti märkida 16-
aastast raudteelase poega nimega
Mihkel Aren, kes koos paari me­hega
pimeduse katte all liikus
vaenlase selja talla j a avas tule
nende patarei pihta. Vaenlane sat­tus
sellest segadusse ja taganes
Tartu suuoas.
10. jaanuari p«ärastlõunalilusta^
sidki nüüd 1. ja 2. sooõiiisrong
liikumist ja jõudsid üma vahe­juhtumiteta
Taimsällu. Süt edasi
liSkudes tekkis kokkupQrk^d pu^
naväe üksustega, kuid jõiil^^s
ki Kiltsi jaama j a jätkati teed
vaenlase rinde seljataga j&akke
jaama. Soomusronglastel õnnes­tus
võtta rohkes.ti vange jasaada
saagiks nii sõjavarustust kii ka
toidumoona. 1. soomuisrongsoori-tas
luuiTökäigu Vägevani -v^äst
kohtamata. Oli selge, et see koon­dab
oma peajõud Tartu Mdmi-
Aimaites eelseisvate Mingute
raskiist andis kapten" Parts käsu
soömusron^de tagasipöördumi-seks
Tapale.
Seal varustati ronge toitainete, tamisegä seoses: „NÖrida oli meü
laskeinoona ja s^udteematerja-! tervelt käes T^rtu lujkikraudtes-lidega,
samuttkui ;tööxiistade-'süd ü^ Bmajöe''.
ga, mida arvati vaja tulevat
Varsti vallutati ka
'"mõis,• kus asusid• üsiaa• suwed
punaväe Msused..': : — ;
Nüüd ei jäiariud kommunistidel
enam aega Jänese raudteesilla
purustamiseks ~ asjaolu, mis
märigis suurt osa Tartu vabastar
mise operatsioonis^, MUikel Aren
laiigels hiljem Orava lahingus. Ta
sai posthuumselt Eesti Vabadus­risti
Kad Parts kirjutas Voldi valhh
tis
Tartu oli viabäštaitud, saa-kagpjtein
teate
1?allinna. Kari
ema mälestusis:
Eriti mõtles Karl Parts Tartu eel­sele
Jänese sillale^, miUe purusta­mine
takistanuks sopffnTJsmngide
iWusse ^ jõudimjišt.
T ^ a l t sooritas kapteti^^^^^^^p^
veel sõidu Rakvere suunas, kuid
selgusv et parandatakse a l l^ Kad­rina
silda. K a oli eesti rahvavägi
koos soome vabatahtlikega Rak­vere
juba v a b a s t a ^ ja jätkas
rünnaikut Narva suunas, mistõttu
soomiusrongide tegevus siin rin­delõigus
ei olnud kõige hädavaj^
12. jwüari'5htul alustati^ s^^^
Tartu Suunas. 13. jaanuari lõuna
paiku jõuti Jõgevale. Siin kohtus
Karl ]E^s^^o leitnant
Julius • l^uiperjanoviga, kes teatas,
et tal pn 60--7Ö meest püssidega,
peale selle veel 250 meest Puur­mani
mõisas ilma relvadeta. Parts
seletas kohe, et täi on sõjasaagiks
Iraetud-relvi ja läsfeemoom Icül^
•lalt..; ^/^V;.;,:
Need jagati välja Ja Julius Ku
perja-nov koos; oma: meestega
•,jp!jem räägiti s t a ^ selle
telegrammi mulje m
ohiud võfTitoe 1 ^ ^
plahvEdAis^e.
need allamäge Jänese silla poo­le
eesti
Karl Parts kirjutab „Kas võit
või surm** veergudel sel ^puhul
Ettevaatlikult sõitsid soomus­rongid
üle sula ja kürelt liikusid' QQtamatä, kuld siisiki meeldiv ja
kahel ,pool raudteed dessandid, üllate^^^^
Vaenlane osutas vastupanu, kuid
taganes siiski kogu : aeg Taritu
poole. Tee ääres^ oli rööbastelt
il ja jooksnud M c s telliskiyiprü-giga
täidetud iiivaplatvomii üks­teise-
otsas. • •::''.:•
ö!i nimelt n i i e& T a ^
vabastamise korraldas' Parts
koos soomusronglastega n|i
öelda omaalgatuse korras —
ülemjuhaitus sai sefiesi kuulda
alles lüljem.
Kommentaarid
I ,,Vaba Eestlases" on mitmel
hui varem rõhutatud, et meie pea*
iekasvavatele gener^tsioomdele,
kelledel OB väga vähe aimu Ees­tist
ja selle ajaloost, tuleks Õpeta­da
senisest põhjalikumalt Eesti
riigi ja rahva ajalugu nmg tutvus­tada
neid nende vägivaHategude-ga,
mille ohvriks langes eesti rah­vas
Teise maailmasõja eelõhtul,
sõja ajal ja pärast sõda vene öku-patsioonijõudude
uuesti Eestisse il-mum
Isei. - Eesti ajaloo ja Eestis
praegu valitseva olukorra tutvusta­mine
meie noorusele on seda häia-vajalikum,
et viimasele ajal on
Moskvas ja Tallknas tegutsev pro­pagandamasin
Irakendatud käiku
eriti kõrgete tuuridega ning Ees­tist
saabub välismaale nii eesti-kui
ka ingliskeelset jlropaganda-mäterjall,
milles on eriti rõhku
pandud meie ajaloo võltsimisele
Hing selle ümberetegemisele koM^
munistide vajaduste kohaselt.
Millegipärast ei ole l i e i l peetud
vajalikuks sellele küsimusele vaja­likku
tähelepanu omistada ning bu
sellest vaikides mööda mindud. Se­da
huvitavam on hüüd lugeda p e
noorema generatsiooni esindaja
Juta Vhkmaä-Jtiksi kirja Stokhol-mis
ilmuvas Teatajas, kus kirjutB-se
autor mainib, et ta ön osa võt­nud
Münsteris» Saksamaa, toimni*
nud läti noorte semmärist, kus
EÕpred on arutanud vastavas semi-naris
Balti rahvusgruppide noorte
vahelise koostöö ^ajadust^ >
f Juta Virkmaa-Juks, kes on ak­tiivselt
tegutsenud New Yorgis,
^AtUN-iSi mahiili et Läti noortele
Euroopas oh organiseeritud juba
kolm aastat nädala-ajalisi semina­re,
mis tegelevad ainult poliitiliste
küsuriustega. Ta mahub, et läti
ffioored on iilemaailmselt organi-seieritud
hing igas pjaguläskesku-ses
on oma noorte organisatsioon
ning noorte vahelise kontakti loo­miseks
nuig nende instrueermii-seis>
laiemas ulatuses korraldatak­se
järjekmdialt noorte kongtesse
Euroopa, Ameerika kui ka maail-ma
ulatuses, millede eesmärgiks
on anda skautluse east välja jõud­nud
noortele kindlaid võima^si
kontaktid^, loomiseks noortegst teis­test
keskustest.
Juta Vürkmaa-Jüks kurdab, et
meil puudub kahjuks küllaldane
organiseeritud kontakt erinevate
eesti keskpste noorte vahel. Meie
eesti noorte hulgas käib settine te-geyiisilhti
ainult isiWilaü pinnal
niihnakse KLENE-i päevadele või
Metsaülikooli, sest sõbrad lähevad.
Autor tõstab eriti esile seminarS
ideed — kontsentreeruda ainnlt
poliitilistele küsimustele. Sellega
võib -äratada mõneski noores huvi
meie välisvõitluse vastu. Šoortel
oh tihti väga ähmane etteki!jutus
meie olmasolevate organi§ats!ooni-de
tegevusest ja ka pollitüistest
olukordadest Eestis . . . Noortele
rääpakse IdM okup. Ees^ kültuu-rilisest
tegeveušest kuid esitletakse
väga vähe asjatundlikku ja päeva-^
kohast poliitilist informatsiooni
olukordadest okup. Eestis ja N.
iüdiis,:-
Juta Vh-kmaa-Juksi väidetele ei
ole midagi enam juurde lisada,
Need on esitatud tabavalt ja asjali­kult
hing neile ^nnab vajaliku ta­gapõhja
autori kuulumine noore­ma
generatsiooni esindajate hulka.
Kahjuks ön meil sageli puutud
jätta mulje, et poliitika on „must
asi** ning sellega ei ole meie noor­tel
põhjust tegeleda. Meie teeksi­me
aga suure vea kui meie lüKtak-sime
noored yälja meie polntilisesi
(Järg M . 3)
liiõned tunnid .pä;rastsoomus-^^
imge jõudis T a i ^ ^ ka Jiühis
Kujperjanov oma partisanidega.
Olgu meenutatud sim xnõnm-gaiä
nhnesid, kes osutasid eriiti
silmapaistvat -algatusvõim ja
oskust Taii^i va1:mstamise öperat-õnnestunüd
läbiviünisel.
muidugi ka|)tea
Karl Parts, Ta HJÕUSIS hiljem ko-
S§dis 1919. a.
Karl
Pajts ärret^ti 1940. a. suvel
Nõukogude Vene
ajail NKVD poolt j a ön sellest
alajtes iteadmata kadunud.
„Ei saa ütelda, dt see plaan
oleks olnud halb. Olgu muuseas
tähendatud, et vaenlased olid üld­se
head plaanlmeheä. Igasugused j loneli aukraadini,
keerulised operaitsiooniplaanid
töötati sageli välja otse geniaal­selt
j a täpselt kuni viimase jüuk--
sekarvani. Teenides vene yaes, tu­li
müI palju kordi kadestada vene
suvel Lendeswehri vastu.
ohvitsere ja nende aiidekust. Kuuldavasti niörvati ta juba Ees-
Kiiid vähe oli nende tarkade seas; t^^^
mehi, kes suutsidmidagi läbi viia. Soonmsirong nr. 2 jüto k
Nii ka käesoleval j u h t u m L i V T ^ : laan Lepp aTOteearltB WKVB
poolt 2. juulil 1940 ja ön tead­mata
kadunud. /
Kolonel Oskar Luga arreteeriti
onm asundiustalus Aifenal Rakve­re
lähedal 1940. a. ^ligisel NKVD
pooit ja tema laij) leiti 1941. a.
Kosel pankur Soheeli fcnmdil.
Soomusorong nr. 1 ülema kohus-,
tetäitja Eduard Neps arreteeriti
NKTO poolt 1940. a. sügisel
asundustalus KohÜa lähedal ja
on teadmata kadunud.
Hilisemates lahingutes 1919.
aastal langesid kapten Anton Irv,
leitnant iBenihold Satx>l0bn!õi ja
Soomusrongide
Divisjoni staabiülem -TJohannes
Poopuu suri 11. märtsia 1929.
I
I.
I
Hr.lS
VALVEAI
NÄDALALi
S4. ja 25. veebr,
53Ä-9863.
3. ja 4/märtsil dr|
uses
STOKHOLM (EPLI
mi sildalhmas asuval
,^ilverasken"
liöpp sai kaelast h£
ma Sergeitorgetil asj
iusse tungis röövimf
pks iS-aastane nooi
NiooTUk tuli pisut
ärisse, tõmbas välja
äs^aomaiiikult kassa'
väljaandmist. Kui
dus, püüdis noonhe
m.utada pussi kõrile
nefcs tuli omai)dku
M t aüaiminupule vaj
le kiiresi k o M juh|
diU99s c t o d politseil
tis püssimehe kinnil
pul tuli arstiabi otsiif
Q Rahvusvaheiis^t
laistegt varieteea;rtlstj
gimarid, Arry j a Rol|
te nimede all neid
täkse, esinesid ShT
uue«aasta vastuvõtu |
S9da esinesid nad
rel galal, kus vübis|
Ja dtol(«naatlto
KÖIB
KINDLUSI
H.LATER
LM-
"INSURAN|
1482 Bathurst
(Bathurst~St.|
Telefon kontoris
KamfBientaorl
(Algus
elust ja polUtilistest
Meil on kodumaal
rahva vastu täita Sl
sed ning neid kohust]
ta ahiult meie kuitm
tOiste püüdluste tih(
Mõtleme sellele E<
aastapäeva tähistaml
Liitunud Rahvaste
on vihnäste aastate
uudtäieliladtN.LU(
Ju all olevate riikidel
mida tantsitatakse
(letud juhtnööride j ^
järele. MaaUma<
peasekretär austerh
Waldheim teab väg^
püsib oma k^Õrgepi
sloonil ainult N. Lüdi{
mipea kui ta mõne
astub/ mis Brezhnl
sõpradele ei meeldi |
laga New York ja rJ
Pr. Kurt Waldhei
eriti suurt vastumee|
kide küshnuse Lüti
Organisatsioonis päej
mise vastu. Ta ei vöj
lupühi vJtötu eesti, 1|
raina j a valge-vene
^ de delegatsiooni, ko^
maorganisatsioonüe
panekut N. Liidu koll
videerimiseks. Ja iJ
et peasekretär kee
noorte märgukhja vi
mülele olid aUa kirj
lääneriikides elavat
S^elline käitumisyii|
niid Rahvaste Orgi
selle juhte kõige hd
ses ja erapooliku
maaümaorgahisatsioj
nud väga kaugele kq
Maiustest. Jääb
miks mängivad läj
kaasa seda naeruväa
toetavad suurte siinj
msatsiooni, mis ei p|
oma põhikirjast ja
dest vaid on muuhmj
like riikide p^^^^
kontsertmeistri osa