1985-11-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESmANl teisipäeval, 5. novembrü 1985 — Tuesday, Noveiüber 5,1985 U. 1
I • . •••
lesti raamatii]
BO acistcaf
Aastal 1935: d i möödunud
aastat esimese eestikeelse raamatu
Ilmumisest.
Arvestades selle tähtaasta ulatust
Ja iga, kuulutas riigivanem Konstantin
Päts 20. veebruaril 1935. a.
Eesti Vabariigi 18. kestvusaasta
Raamatu-aastakSj võttes selle oma
patronaazhi alla,
: Ülesanded, mis täitmata eesti
raamatu alal, olid — raamatukogude
ajanõuete kõrgusele tõstmine,
raamatu leviku kindlustamine
ja kirjanike olukorras töötamiseks
võimaluste leidmine; loovate talentide
vabastamine ainelistest muredest,
et kõik, kes teadlikud meie
kultuurilise arengu ja edendamise
tähtsusest; asuksid tööle uue ajajärgu
rajamiseks meie vaimses
elus.
Rahvuskultuuri ja rahvahariduse
aõukogu 24. märtsi koosoleku: otsusel
asuti Raamatuaasta korraldamisele
laiemal alusel.
Sedamööda RÄ patK>oniks oli
riigivanem,^r.3ur. h.
Päts. Tenia äšetäitjaiks ülemjuhar
toja kindral Joh. Laidoner, hari-dussotsiaalminister
Nikolai Kann,
^välisminister J. Seljamaa, majan-dusnunisterK.
Selter, rektor prof.
J. Kõpp, prorektor dr. H.^^^^K^
piiskop H.B.Rahamägi^ ja veel
kiimme: tuntumat isikut erialadelt.
^ M üldjuhtimine |a
korraldus lasus haridusminister N.
Kannu õlgadel, koostöös peami-mstri
kohustetäitja K. Eenpalu ja
. i l liikmega. Raamatu-aasta ülesannete
ja algatuste teostamine lasus
peakomiteel. Need olid ülesanded,
mille rändamisel olid meie
omavalitsuste organisatsioonid
teadlikud, et tügeV kultuur teeb tugevaks
kogu rahva.
Kuna RA eestseisuse ja
miteö koosseisu ja ülesannete esi-laniine
siinkohal viiks pikale, mä^
^ e vaid N . Kannu ja K. Eenpa-lut,
Eesti Kirjanike Liidu esimeest
E Hubelit jk: Eesti Kirjanduse
Seltsi ^imeest P. Tuglast, triM-töösturite
ühingust A. Weilerit,
Räamätu-aastä peakomiteest H.
Männikut, M K i r j ^ ^ ^
matukatiplej ate Ühingu esimeest.
Juubelinäitus teostus Tallmna
Kunstihoones septembri algul
1935-aastal koos Tallinna Ajaloo
: Seltsiga.
Raamatu-ball teostus Estonias.
Auti välja RA kõned, valmistati
1000 m eesti j,Raamatu fÜÄi".
R^ suur^ndmu^ed
Tartus teostusid vddi hÜjem. „Vanemuise"
suur saal oli tungil kuulajaist,
kui Jaan Tõnisson kõneles
' a i r t u s e l . ; •
Kõrvalruumis oli eesti raamatute
suurnäitus^ liigitatult ja esitatud
„Postimehe^' raamatukaupluse personali
pbdtkõirgvitriimdel,^^^
kaJasä aitasid ka ,iPbstimehe" teiste
osakondade tööjõud.
Kuigi tänavu raamatuaastat ei
peeta, Öii ag^ ihnhe, et see oleks
^ t i vajalik. Ka eelsel
öonilist raamatukuud tuleks taas
edukalt rakendada. See tagaks
head raamatute müüki meie järjest
noorsoole.
Herbert Micheisoai
LINNAVALITSUSE VALIMISED
TEISIPÄEVAL,
Kimstnik Kai Käärid üke oma tä^^ äratanud maali ees. Foto: Vaba Eestlane
Oktoobri viimasel nädalalõpul toimus
Eesti Majas Kai Kääridi 12.
iseseisev kunstinäitus. Näituse
avas toimetaja H. Oja, vaadeldes
Kai Kääridit kähe kunstialal viljelejana
— tantsides ja maalides,
ning seoseid neis väljendusis, kuiia
tantsulised elemendid näivad ilmnevat
ta kolorüdierksais: mi^^
tehnikas loodu^ kunstiteostes/ ' •
Näitusel oli esitatud 56 mitmesuguses
tehnikas loodud töid, mida
kunstnik oli jaganud šeitsemesse
grippi: pastellmaalid loomapea-dest,
Suurim grupp akvarellid, õli-kbllaazhid,
akrüülkollaazhidj ja^
gad^s vümase veel abstraktseks,
suurteks plahvatuslikeks komposit-sioohideks,
edasi abstraktsed õli-kollaazhid
ja kolm värvilist klaasmaali.
Hästi raamitud tööd andsid
" näitusele väga hea "üldmulje.
föitatud tööd olid erinevaist aastaist,
uuemaist pani imetlema tänavu
suvel välminud „Cardiff Cast-le",
kus loss paistis läbi esiplaanil
oleva reaalse reljeefsusega loodud
botaanilise keskkonna, mis andis
kogu tööle sügavuse. .
|Cai Kääridi; äsjane näitus pii
pöördepunktiks ta kahe muusa teenimisele.
Kunstinõüandja Norma
Grindeli sooyituJsel ta loobus tantsust
jä selle õpetamisest ning pühendub
ainult kujutavkunstüe. Konsultandi
arvates on Kai Kääridil
suured eeldused ta seniseid kujuta
vkunstUisi töid arvestades sel
alal ja nii tal on ees iseseisev näitus
ka kanada ühiskonnale.
Kai Käärid täitis oma töödega
Eesti^^^^ M väikse kunstisaali.
Selles oli ühe tantšitari temperament
leidnud värvides neid lahendusi
impulssidena, mis tal laval olnud
omased: dünaamika, hoogsus^
särtsakus, elujjõud ja kompositsioo-nijulgus,
aga selle kõrval midagi
nii ^ õrna ja kerget kui liblikalend.
Sellelt pinnalt ta on vaadelnud
maailma ja loodust nii reaalselt
kui ka abstraktse meeleolutsemisena
nendes tehnikates mida ta
käsutab, oma päriskäekirja otsimi-sel.
• ' ^ •
•••• ---^^^^^
VALDATE WALIFIKATSIOONro
Teil on õigus Toronto linnas valida, kui olete
Kanada kodanik või Briti alam, olete 18-aastane
või vanem 12. novembril ja olete
— elanud Toronto linnas ajavahenMkul'3 septembrist
23. oktoobrim 1985 või/^^^^^^^^^^
—_ teie ja teie abikaasa ei ela siin, aga olete
üüriHsed või maaomanikud Tor^^^^ linnas.
Kui teie iiimi on eksikombel kantud valijat^
nimekirja, pole teil õigust valida.
Kui te olete õiguslik vaHja,keUeninü^^^o^^
eksikömbdjäämid välja vaJijatenu^^
saate teie siiski valida omandades erilise valimis-tumiistuseMnasekretärilt
või täites vastm
deklaratsiooni vormi teie hääletuspunkti ame
juuresolekul. Isikuttõendavad dokumendid on
Kui te omandasite Kanada kodakondsuse
oktoobril või hiljem ja muidu kvalifitseerite
valijana võite ka teie omandada erilise valimis-tunnistuse
või anda sisse eelpoolmainitud
deklaratsiooni. Kodakondsust
meridid on vajalikud,
vastane
valida, kui teil pole selleks õigust *
valida enam kordi kui lubatud *
valida teises, teile mittemääratud valimis-f^
lefönihumbrit
is *
• TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ai . •
Teiefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
V
OH tesov ajale&e laisJd^^
levikH tõtto.
üks toll übel veerul $5.—
esiküljel ................ $6.—
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 1 l-ai ja
nädala teise ajalehte kuni kol-^
map. homm. kella 11-ni.
1.444-4832
Väljaspool tööaega
Leida Marley - 223-0080
Postiaadress: •
9 Parravano Ct.
Wiliowdale, Ont. M2R 3S8
õimitledeš:Eešti^^M
dist Torontos (EKKT) tema 30-aas-tase
kestvuse puhul märgime ara
ka luubelinäituse organiseerijate
tublit tööd selle läbi vümisel. Kuna
näituse ayajaks oli provintsivalit-suse
minister Tony Ruprecht Ja
eesti rahva esindaja aüpeakonsul
Ilmar Heinsoo, siis sai see näitus
meie kunstikultuuri esindava välja-paneku
mantli, mida ta aga matte
ei olnud ära teeninud.
iga loommguJmltiüse vaatle
eesmärk ori selle taset tõsta, selleks
peab vaaÜus toimuma külma
ja erapooletu pilguga. Tagasivaates
tuleb mõte, et. EKKT juubelinäitus
sel oleks võibolla pidanud olema
esindatud kõikide kunstnike teosedy
kes aastate Jooksul EKKT näitusil
on esinenud. Selgesti on see süur-üritus,
kliid EKKT võiks siiski seda
näitusit plaanitseda kogtiiii provint-sivalitsuse
toetusega. Näitust lahjendas
asjaolu, 6t väljapandud oli
suur arv loomingut nõrkadelt
kunstnikelt, mis olemuselt tüiipiline
algajale kunštignipile. Väljapanek
on ümselt toimunud ilma zhürüta
— lubamata esindusnäituse puhull.
Kahtlemata on Ant^ Vommi sisuliselt
läbimõeldud Ja hoolikalt viimistletud
maal „Muutuv maailm"
näitusel tähelepanuäratav maal,
kUikeUegil tundun hind ($7p00Ä
liiga kõrgena. Siis allakiijutanu
maali hooMkalt uurides väidab, et
Ants Vomm saanuks keskmise tun-nipalga
oma töö eest. Kunstnik Mri^
kis selle maali Metropolitan Toronto
raamatukogule, kus ta Jääb eesti
kunsti esindama. Skulptuuride
hulgas väärib Ants Vommi roosast
marmorist Lydia Koidula büst samuti
tähelepanu. Ka teised skulptuurid
on kerrektsed.
Benita Vommi kaks eluktuselise
oskusega lõpetatud maali ori hea
esindusnäituse tasemel.
Vaadeldes esinejaid tähestikulises
Järjekorras teeme Järgmisi
helepanekuid:
Alar Aedma kujundab ©male
abstraktset käekirja, millesse naer
mei tulevat rohkem isikupära.
Helmi Herman on tundelise maitsega
kunstnik. Viimastel aastatel on
ta areneva eduga suundunud skulp-parimas
Moore'ile.
Mai Järve m ausalt kaheilmeli-ne,
otsides nii realistlikus kuii ka
lihtsavormilises abstraktsioonis.
Viimane laad ori alati tundunud tu-
Tiiu Kadak -r- on Mndlalt välja-kujundanud
omalaadse Ilutseva
stiliseeriva lilledemaallmise laadi
vesivärvitehnikas. Käesoleval näitusel
tegid mõned küldmurkadega
raamid suurt ]^ahju motiividele.
Kai Käärid on loovalt otsiv Ja
eksperimenteeriv kunstnik. „Ar-mastajad",
kuivatatud botaaniline
kollaäzh pronkskuues on huvitav
lähenemine, kuid ei ole loominguliselt
usutav.
Abel Lee esitas kaks segatehnikas
maali.
Arthur Mihkelsoo on meile tuntud
kogenenud ning mitmekülgne
;kmistiiifc.:
Ervin ,Milvek-on tuntud vibreeriva
vesivärvitehnikaga, millele kipsist
torso Ori loomingulaadilt sugulane;
käesoleval näitusel esitatud
inaaiid olid rsäudlkamai.
Magda Pihla viis maali on kompositsiooniliselt
killustatud, kuid
niõried sisaldavad huvitavaid detai^
1e.:;-:-;>- .
^ Ema Relviku; yesivärvimaal
,,Ladva oks" on realistlikult hästi
kirjeldatud.
Rudolf Saarimgu on vilunud, kitid
kuivas vormis kujundav skulptor.
Hugo Silberberg on spontaane
impressionistlikus laadis koloriidi-;
korrelrtselt maaUv kunstnik.
Saliin® Soovere
arvulise varieeruva tasemega väljapaneku
esindusnäituse jaoks.
Skulptuurne looming turidub isikupärasemana
kni maal.
John Tanneri Juures leiame järjekordselt
isikupärast Ja huvitavat
värviotsmgut ning arendavat kom-positsioonikujundämist,
niis lisavad
näitusel.
Monica -Uessom tugevus on joome
graafiline nõtkuvus puude ku-
Jundamiseinirig lüüriline üksildus^
tunnetus.
Näituse lõpul oli külalisraamatus
üle 1100 nime. - ,,"v
PARIIS - 26. oktoobrü kardeti,
et kogu Pransusmaal tekib kaos,
kui ühe päevaga tuli muutmisele
23 miljonit telefoninumbrit. Muudatuse
tingis asjaolu, et Prantsus-mal
lõppesid senises süsteemis te-lefoninunibrid
ja igale vanale
numbrile tuli uusi numbreid juurde
asetada. Kuid kogu muudatus läks
sujuvalt.
Kui teid leitakse süüdi olevat nende nõuete
rikkumises võidakse teid karistada $2.000.00
trairviga ja kuni öJoiulise vangistusega. V
1980. aasta omavalitsuslike valimiste seadus-
Roy V. HendersoE
City Clerk and
Returning Officer CITY OF TORONTO
liHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
ja
Harris ja Arthur Lismer
Need kes on olnnd huvitatud Kanada
kunsti arenguloost on kindlasti
teadlikud j,Grpup of Sevetfi"
osatähtsusest. Art Gallery of Ontario
(AGO) on edumeelsena
püüdnud laiendada publiku kunsti-teadlikkust
erilaadsete näitustega
mitmest maailmanurgast Mõned
neist on olpnd koguni provokatiiv-sed,
(näit. ,^urOpean leeberg" Ja
„MiSs General Idea**), kuid alati
jäädes ergutavaks ja informatiivseks,
y''': •.'.
27. septembri s{vatiAGO'ska£^^
Kanada kunstniku näitus, kel mõ-lemal
oli suur osa Kanada knju-tavknnsti
af enemisel ja tiitvustami-
Lawren Harris ja Arthur Lis-mer
olid mõlemad ^^Group of Se-ven'i"
lükmed, samal ajal ka oma
tugevate isiksiMe ja idealismi läbi
erisuunalised teerajajad kanada
kunstis. Esitatud maalid,'valmista-^
tod peale Group of SevenM*Maia-^
Ii minekut (1932 a.), on valik mõ-
YÜmase 30-e eluaasta jo)oksal, samal
ajal tähistab näitus nende mõlema
100-aastast sünnijuubelit
Lawren Harrisse väljapanek tiitliga
9^tnia Buddhi Manas^* koosneb
88 maalist, mis suuremalt
osalt on esmakordselt näitusel nähtavaina
Ja suuremalt osalt on otsingud
hoolikalt töödeldud geo-meetrilistes
abstraktsetes stiilides Ja
filosoofiliselt sümboliseerivad ning
idealiseerivad vaimseid väärtusi.
Harris kuulus teosoofide filosoofi-lis-
usulisse gruppi ja püüdis oma
loomingus anda — nähtavat vormi
hinge otsingu vaimsetele ja Intellektuaalsetele
avastustele. Seda
füosisoofiat tahab ka näituse pealkiri
„Atma Buddhi Manas^Vkokku
võtta. „Grou^ of Sevenf*oli ilma
valitnd juhatuseta ja organisatsiooni-
struktuurita kunstnike grupp,
kuid Harris oli siiski kõikide poolt
tunnustatud kui selle grupi juhtiv
isiksus. Tü suri 1970. a^tal 85 ši.
•Vanuses.:-
ArthuiT Lismer otm
vidmset Ja uitellektuaalset loonun-gulist
väljendust looduse vormide
läbi. Temale oli kunstilooming
mitte nüa^istike ja objektide kirjeldamine,
vaid loodusesse sisse elamine
ning selle tunnetuse edasi
andmine. Tema inspiratsioon kulmineerus
1951. aaSstal British Co-lumbia
ürglooduse avastamisega*
Ta ei püüdnudki traditsionaalseid
„ilusaid'* looduse motiive kirjeldada,
vaid meisterliku vormitunnetusega
esitas ta ürgseid, tihti isegi
brutaalseid looduse vorme, Icasiita-des
tõsist, vahel koguni rasket koloriiti.
Lismer oK suur kunstitead-likkuse
edendaja, uskudes et aina
irohkem loodusest eemalduvad linnainimesed
saab looduse Juurde
tagasi viia ainult neid Juba lapsepõlvest
peale loodust nägema ja
austama õpetades. Sellisena oli ta
veenev ning hinnatud kunstipedagoog
ja organiseerija.
Lismeri 96 numbrist koosnev
väljapanek tiifliga „Canadian jung-le"
sisaldab maastiku- Ja looduse-maale
mitmesugustes meneflustes
nii värvis kui ka monokroomis.
Arthur Lismer suri 1969. a* 84-
aastasena.
""Näitused jäävad avatuks Toron-tos
kuni 24. novembrini.
Suurimdd veinitootjad
LONDON — N. Liit on maailma
suuruselt kõhnas veinitootja,
järgnedes Itaaliale ja Prantsusmaale,
öeldakse äsjailmunud ,,World
Atlas of Wine". N. Liit produtseerib
3,500 miljonit liitrit veini aastas.
Itaalia 7,700 ja Prantsusmaa
7,100 miljonit liitrit '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 5, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-11-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851105 |
Description
| Title | 1985-11-05-02 |
| OCR text | VABA EESmANl teisipäeval, 5. novembrü 1985 — Tuesday, Noveiüber 5,1985 U. 1 I • . ••• lesti raamatii] BO acistcaf Aastal 1935: d i möödunud aastat esimese eestikeelse raamatu Ilmumisest. Arvestades selle tähtaasta ulatust Ja iga, kuulutas riigivanem Konstantin Päts 20. veebruaril 1935. a. Eesti Vabariigi 18. kestvusaasta Raamatu-aastakSj võttes selle oma patronaazhi alla, : Ülesanded, mis täitmata eesti raamatu alal, olid — raamatukogude ajanõuete kõrgusele tõstmine, raamatu leviku kindlustamine ja kirjanike olukorras töötamiseks võimaluste leidmine; loovate talentide vabastamine ainelistest muredest, et kõik, kes teadlikud meie kultuurilise arengu ja edendamise tähtsusest; asuksid tööle uue ajajärgu rajamiseks meie vaimses elus. Rahvuskultuuri ja rahvahariduse aõukogu 24. märtsi koosoleku: otsusel asuti Raamatuaasta korraldamisele laiemal alusel. Sedamööda RÄ patK>oniks oli riigivanem,^r.3ur. h. Päts. Tenia äšetäitjaiks ülemjuhar toja kindral Joh. Laidoner, hari-dussotsiaalminister Nikolai Kann, ^välisminister J. Seljamaa, majan-dusnunisterK. Selter, rektor prof. J. Kõpp, prorektor dr. H.^^^^K^ piiskop H.B.Rahamägi^ ja veel kiimme: tuntumat isikut erialadelt. ^ M üldjuhtimine |a korraldus lasus haridusminister N. Kannu õlgadel, koostöös peami-mstri kohustetäitja K. Eenpalu ja . i l liikmega. Raamatu-aasta ülesannete ja algatuste teostamine lasus peakomiteel. Need olid ülesanded, mille rändamisel olid meie omavalitsuste organisatsioonid teadlikud, et tügeV kultuur teeb tugevaks kogu rahva. Kuna RA eestseisuse ja miteö koosseisu ja ülesannete esi-laniine siinkohal viiks pikale, mä^ ^ e vaid N . Kannu ja K. Eenpa-lut, Eesti Kirjanike Liidu esimeest E Hubelit jk: Eesti Kirjanduse Seltsi ^imeest P. Tuglast, triM-töösturite ühingust A. Weilerit, Räamätu-aastä peakomiteest H. Männikut, M K i r j ^ ^ ^ matukatiplej ate Ühingu esimeest. Juubelinäitus teostus Tallmna Kunstihoones septembri algul 1935-aastal koos Tallinna Ajaloo : Seltsiga. Raamatu-ball teostus Estonias. Auti välja RA kõned, valmistati 1000 m eesti j,Raamatu fÜÄi". R^ suur^ndmu^ed Tartus teostusid vddi hÜjem. „Vanemuise" suur saal oli tungil kuulajaist, kui Jaan Tõnisson kõneles ' a i r t u s e l . ; • Kõrvalruumis oli eesti raamatute suurnäitus^ liigitatult ja esitatud „Postimehe^' raamatukaupluse personali pbdtkõirgvitriimdel,^^^ kaJasä aitasid ka ,iPbstimehe" teiste osakondade tööjõud. Kuigi tänavu raamatuaastat ei peeta, Öii ag^ ihnhe, et see oleks ^ t i vajalik. Ka eelsel öonilist raamatukuud tuleks taas edukalt rakendada. See tagaks head raamatute müüki meie järjest noorsoole. Herbert Micheisoai LINNAVALITSUSE VALIMISED TEISIPÄEVAL, Kimstnik Kai Käärid üke oma tä^^ äratanud maali ees. Foto: Vaba Eestlane Oktoobri viimasel nädalalõpul toimus Eesti Majas Kai Kääridi 12. iseseisev kunstinäitus. Näituse avas toimetaja H. Oja, vaadeldes Kai Kääridit kähe kunstialal viljelejana — tantsides ja maalides, ning seoseid neis väljendusis, kuiia tantsulised elemendid näivad ilmnevat ta kolorüdierksais: mi^^ tehnikas loodu^ kunstiteostes/ ' • Näitusel oli esitatud 56 mitmesuguses tehnikas loodud töid, mida kunstnik oli jaganud šeitsemesse grippi: pastellmaalid loomapea-dest, Suurim grupp akvarellid, õli-kbllaazhid, akrüülkollaazhidj ja^ gad^s vümase veel abstraktseks, suurteks plahvatuslikeks komposit-sioohideks, edasi abstraktsed õli-kollaazhid ja kolm värvilist klaasmaali. Hästi raamitud tööd andsid " näitusele väga hea "üldmulje. föitatud tööd olid erinevaist aastaist, uuemaist pani imetlema tänavu suvel välminud „Cardiff Cast-le", kus loss paistis läbi esiplaanil oleva reaalse reljeefsusega loodud botaanilise keskkonna, mis andis kogu tööle sügavuse. . |Cai Kääridi; äsjane näitus pii pöördepunktiks ta kahe muusa teenimisele. Kunstinõüandja Norma Grindeli sooyituJsel ta loobus tantsust jä selle õpetamisest ning pühendub ainult kujutavkunstüe. Konsultandi arvates on Kai Kääridil suured eeldused ta seniseid kujuta vkunstUisi töid arvestades sel alal ja nii tal on ees iseseisev näitus ka kanada ühiskonnale. Kai Käärid täitis oma töödega Eesti^^^^ M väikse kunstisaali. Selles oli ühe tantšitari temperament leidnud värvides neid lahendusi impulssidena, mis tal laval olnud omased: dünaamika, hoogsus^ särtsakus, elujjõud ja kompositsioo-nijulgus, aga selle kõrval midagi nii ^ õrna ja kerget kui liblikalend. Sellelt pinnalt ta on vaadelnud maailma ja loodust nii reaalselt kui ka abstraktse meeleolutsemisena nendes tehnikates mida ta käsutab, oma päriskäekirja otsimi-sel. • ' ^ • •••• ---^^^^^ VALDATE WALIFIKATSIOONro Teil on õigus Toronto linnas valida, kui olete Kanada kodanik või Briti alam, olete 18-aastane või vanem 12. novembril ja olete — elanud Toronto linnas ajavahenMkul'3 septembrist 23. oktoobrim 1985 või/^^^^^^^^^^ —_ teie ja teie abikaasa ei ela siin, aga olete üüriHsed või maaomanikud Tor^^^^ linnas. Kui teie iiimi on eksikombel kantud valijat^ nimekirja, pole teil õigust valida. Kui te olete õiguslik vaHja,keUeninü^^^o^^ eksikömbdjäämid välja vaJijatenu^^ saate teie siiski valida omandades erilise valimis-tumiistuseMnasekretärilt või täites vastm deklaratsiooni vormi teie hääletuspunkti ame juuresolekul. Isikuttõendavad dokumendid on Kui te omandasite Kanada kodakondsuse oktoobril või hiljem ja muidu kvalifitseerite valijana võite ka teie omandada erilise valimis-tunnistuse või anda sisse eelpoolmainitud deklaratsiooni. Kodakondsust meridid on vajalikud, vastane valida, kui teil pole selleks õigust * valida enam kordi kui lubatud * valida teises, teile mittemääratud valimis-f^ lefönihumbrit is * • TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ai . • Teiefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832 V OH tesov ajale&e laisJd^^ levikH tõtto. üks toll übel veerul $5.— esiküljel ................ $6.— nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 1 l-ai ja nädala teise ajalehte kuni kol-^ map. homm. kella 11-ni. 1.444-4832 Väljaspool tööaega Leida Marley - 223-0080 Postiaadress: • 9 Parravano Ct. Wiliowdale, Ont. M2R 3S8 õimitledeš:Eešti^^M dist Torontos (EKKT) tema 30-aas-tase kestvuse puhul märgime ara ka luubelinäituse organiseerijate tublit tööd selle läbi vümisel. Kuna näituse ayajaks oli provintsivalit-suse minister Tony Ruprecht Ja eesti rahva esindaja aüpeakonsul Ilmar Heinsoo, siis sai see näitus meie kunstikultuuri esindava välja-paneku mantli, mida ta aga matte ei olnud ära teeninud. iga loommguJmltiüse vaatle eesmärk ori selle taset tõsta, selleks peab vaaÜus toimuma külma ja erapooletu pilguga. Tagasivaates tuleb mõte, et. EKKT juubelinäitus sel oleks võibolla pidanud olema esindatud kõikide kunstnike teosedy kes aastate Jooksul EKKT näitusil on esinenud. Selgesti on see süur-üritus, kliid EKKT võiks siiski seda näitusit plaanitseda kogtiiii provint-sivalitsuse toetusega. Näitust lahjendas asjaolu, 6t väljapandud oli suur arv loomingut nõrkadelt kunstnikelt, mis olemuselt tüiipiline algajale kunštignipile. Väljapanek on ümselt toimunud ilma zhürüta — lubamata esindusnäituse puhull. Kahtlemata on Ant^ Vommi sisuliselt läbimõeldud Ja hoolikalt viimistletud maal „Muutuv maailm" näitusel tähelepanuäratav maal, kUikeUegil tundun hind ($7p00Ä liiga kõrgena. Siis allakiijutanu maali hooMkalt uurides väidab, et Ants Vomm saanuks keskmise tun-nipalga oma töö eest. Kunstnik Mri^ kis selle maali Metropolitan Toronto raamatukogule, kus ta Jääb eesti kunsti esindama. Skulptuuride hulgas väärib Ants Vommi roosast marmorist Lydia Koidula büst samuti tähelepanu. Ka teised skulptuurid on kerrektsed. Benita Vommi kaks eluktuselise oskusega lõpetatud maali ori hea esindusnäituse tasemel. Vaadeldes esinejaid tähestikulises Järjekorras teeme Järgmisi helepanekuid: Alar Aedma kujundab ©male abstraktset käekirja, millesse naer mei tulevat rohkem isikupära. Helmi Herman on tundelise maitsega kunstnik. Viimastel aastatel on ta areneva eduga suundunud skulp-parimas Moore'ile. Mai Järve m ausalt kaheilmeli-ne, otsides nii realistlikus kuii ka lihtsavormilises abstraktsioonis. Viimane laad ori alati tundunud tu- Tiiu Kadak -r- on Mndlalt välja-kujundanud omalaadse Ilutseva stiliseeriva lilledemaallmise laadi vesivärvitehnikas. Käesoleval näitusel tegid mõned küldmurkadega raamid suurt ]^ahju motiividele. Kai Käärid on loovalt otsiv Ja eksperimenteeriv kunstnik. „Ar-mastajad", kuivatatud botaaniline kollaäzh pronkskuues on huvitav lähenemine, kuid ei ole loominguliselt usutav. Abel Lee esitas kaks segatehnikas maali. Arthur Mihkelsoo on meile tuntud kogenenud ning mitmekülgne ;kmistiiifc.: Ervin ,Milvek-on tuntud vibreeriva vesivärvitehnikaga, millele kipsist torso Ori loomingulaadilt sugulane; käesoleval näitusel esitatud inaaiid olid rsäudlkamai. Magda Pihla viis maali on kompositsiooniliselt killustatud, kuid niõried sisaldavad huvitavaid detai^ 1e.:;-:-;>- . ^ Ema Relviku; yesivärvimaal ,,Ladva oks" on realistlikult hästi kirjeldatud. Rudolf Saarimgu on vilunud, kitid kuivas vormis kujundav skulptor. Hugo Silberberg on spontaane impressionistlikus laadis koloriidi-; korrelrtselt maaUv kunstnik. Saliin® Soovere arvulise varieeruva tasemega väljapaneku esindusnäituse jaoks. Skulptuurne looming turidub isikupärasemana kni maal. John Tanneri Juures leiame järjekordselt isikupärast Ja huvitavat värviotsmgut ning arendavat kom-positsioonikujundämist, niis lisavad näitusel. Monica -Uessom tugevus on joome graafiline nõtkuvus puude ku- Jundamiseinirig lüüriline üksildus^ tunnetus. Näituse lõpul oli külalisraamatus üle 1100 nime. - ,,"v PARIIS - 26. oktoobrü kardeti, et kogu Pransusmaal tekib kaos, kui ühe päevaga tuli muutmisele 23 miljonit telefoninumbrit. Muudatuse tingis asjaolu, et Prantsus-mal lõppesid senises süsteemis te-lefoninunibrid ja igale vanale numbrile tuli uusi numbreid juurde asetada. Kuid kogu muudatus läks sujuvalt. Kui teid leitakse süüdi olevat nende nõuete rikkumises võidakse teid karistada $2.000.00 trairviga ja kuni öJoiulise vangistusega. V 1980. aasta omavalitsuslike valimiste seadus- Roy V. HendersoE City Clerk and Returning Officer CITY OF TORONTO liHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ ja Harris ja Arthur Lismer Need kes on olnnd huvitatud Kanada kunsti arenguloost on kindlasti teadlikud j,Grpup of Sevetfi" osatähtsusest. Art Gallery of Ontario (AGO) on edumeelsena püüdnud laiendada publiku kunsti-teadlikkust erilaadsete näitustega mitmest maailmanurgast Mõned neist on olpnd koguni provokatiiv-sed, (näit. ,^urOpean leeberg" Ja „MiSs General Idea**), kuid alati jäädes ergutavaks ja informatiivseks, y''': •.'. 27. septembri s{vatiAGO'ska£^^ Kanada kunstniku näitus, kel mõ-lemal oli suur osa Kanada knju-tavknnsti af enemisel ja tiitvustami- Lawren Harris ja Arthur Lis-mer olid mõlemad ^^Group of Se-ven'i" lükmed, samal ajal ka oma tugevate isiksiMe ja idealismi läbi erisuunalised teerajajad kanada kunstis. Esitatud maalid,'valmista-^ tod peale Group of SevenM*Maia-^ Ii minekut (1932 a.), on valik mõ- YÜmase 30-e eluaasta jo)oksal, samal ajal tähistab näitus nende mõlema 100-aastast sünnijuubelit Lawren Harrisse väljapanek tiitliga 9^tnia Buddhi Manas^* koosneb 88 maalist, mis suuremalt osalt on esmakordselt näitusel nähtavaina Ja suuremalt osalt on otsingud hoolikalt töödeldud geo-meetrilistes abstraktsetes stiilides Ja filosoofiliselt sümboliseerivad ning idealiseerivad vaimseid väärtusi. Harris kuulus teosoofide filosoofi-lis- usulisse gruppi ja püüdis oma loomingus anda — nähtavat vormi hinge otsingu vaimsetele ja Intellektuaalsetele avastustele. Seda füosisoofiat tahab ka näituse pealkiri „Atma Buddhi Manas^Vkokku võtta. „Grou^ of Sevenf*oli ilma valitnd juhatuseta ja organisatsiooni- struktuurita kunstnike grupp, kuid Harris oli siiski kõikide poolt tunnustatud kui selle grupi juhtiv isiksus. Tü suri 1970. a^tal 85 ši. •Vanuses.:- ArthuiT Lismer otm vidmset Ja uitellektuaalset loonun-gulist väljendust looduse vormide läbi. Temale oli kunstilooming mitte nüa^istike ja objektide kirjeldamine, vaid loodusesse sisse elamine ning selle tunnetuse edasi andmine. Tema inspiratsioon kulmineerus 1951. aaSstal British Co-lumbia ürglooduse avastamisega* Ta ei püüdnudki traditsionaalseid „ilusaid'* looduse motiive kirjeldada, vaid meisterliku vormitunnetusega esitas ta ürgseid, tihti isegi brutaalseid looduse vorme, Icasiita-des tõsist, vahel koguni rasket koloriiti. Lismer oK suur kunstitead-likkuse edendaja, uskudes et aina irohkem loodusest eemalduvad linnainimesed saab looduse Juurde tagasi viia ainult neid Juba lapsepõlvest peale loodust nägema ja austama õpetades. Sellisena oli ta veenev ning hinnatud kunstipedagoog ja organiseerija. Lismeri 96 numbrist koosnev väljapanek tiifliga „Canadian jung-le" sisaldab maastiku- Ja looduse-maale mitmesugustes meneflustes nii värvis kui ka monokroomis. Arthur Lismer suri 1969. a* 84- aastasena. ""Näitused jäävad avatuks Toron-tos kuni 24. novembrini. Suurimdd veinitootjad LONDON — N. Liit on maailma suuruselt kõhnas veinitootja, järgnedes Itaaliale ja Prantsusmaale, öeldakse äsjailmunud ,,World Atlas of Wine". N. Liit produtseerib 3,500 miljonit liitrit veini aastas. Itaalia 7,700 ja Prantsusmaa 7,100 miljonit liitrit ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-05-02
