1987-02-19-01 |
Previous | 1 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li'jrary 5-j253. ,^
GcnT Aoquisitlons Soct^on
OTTAWA, Ont, ^^jOAW^x
^ond e t e imall
registration number
«_0 0-0 I L M U i IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Nr. 14 (3310) XXXVI aastakäik Neljapäeval, 19. sJebruary 19, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi
95>
6 6
aastaks\— Soovitus: tehkem Isiklikud
arhiivid korda!
Möödunud laupäeval toimus Tartu Gollege^is päevapikkune
kultuurivaramu konverents, mille korraldajaks oli Tartu Instituudi,
Eesti Kunstide Keskuse, Kanada Eestlaste Ajaloo
Komisjoni, Eesti Kultuuripärandi Klubi ja Eesti Etnograafilise
Ringi esindajaist moodustatud komitee. Ennelõunasel
perioodil võttis osa kuni 60 organisatsioonide esind^at.
Avasõnas ütles komitee esimees meie kultuuripärandi edaspidiseks
¥aade eesti kultuurivaramu konverentsist osavõtjaile
Robert Kreem, et ollakse tuldud
mõtteid saama, andma ja jagama
meid kõiki haaravas rahvuslikus
küsimuses: kuidas kõige paremini
ja .otstarbekamalt eesti
kultuurivarasid koguda, hoida ja
kasutada meiej rahvuslikuks
edasipüšimiseks ja arenguks. Seda
eriti ajajärgus, mil toimub
eestlaste arvu pidev vähenemine
ja eesti kultuuriväärtuste
korraldamiseks, vaid ka eestluse
teadlikumaks arendamiseks uute
olukordade taustal.
Lõpuks ta andis oma seisukohad
eesti ühisarhiivi asukohale, mis
oleks Tartu Gollege'is, kuna see
on seotud hariduslike funktsioonidega.
Kuid ühisarhiivi loomine
Torontosse on aja käsk. •
. Järgnevad referendid käsitlesid
oma organisatsioonide olukorra
vatele •• põlvkondadele? Ta ärvas:,
et meie ajalooraamatute seeriat
tuleks jätkata, vanem kaader
saaks olla nooremale põlvkonnale
nõuandjana abiks. Küll tuleks
meie organisatsioonidel asuda
imende tegevust kirjeldavate ülevaadete
koostamisele seda aastaaastalt
täiendades. Kolmas köide
võiks valmida 1995. aastaks. • . . , # i_ /» \ rv • vui^avmunu ^ ukramlsse John (Ivan) Dcmjan
Pikem ülevaade eesti arhiividest . . . , . ^ j _
põgenikelaagrite
• 0
et Tuhandeid nälgivaid pales-seal
algas möödunud esmaspäe- tiina põgemkke tuli
otsesš 66-aastase
alanemine meie järeletülevates juures kultuurivarade säilitamist,
põlvedes üle kogu Välis-Eesti. kuhu on välja jõutud ja milliseid
Aastal 2000 kui eestlased
jälle kogunema Torontosse
i Ülemaailmseteks Eesti Päevadeks
, on arvult suur osa
põgenlkeeestlas|e lainest jõudnud
teisepoole elu jä surma piirijoont,
iäänuä on eemaldunud
raskusi on teel eesmärgi saavuta-
••miseks.'.-.;
Esimesena andis Valdu Lillakas
pikema ülevaate Eestlased
Kanadas" seniste kahe köite, eriti
just II köite sünnivaludest ja probleemidest,
et nende kogeniuste na-seltskondlikust
tegevusest kõrge jal koguda materjale võimalikuks
vanuse tõttu Selleni on vaid 13 kolmandaks köiteks: Kogemusist
aastat, sellepärast tuleb vanema
põlvkonna teadlikkust eesti
ajaloolistest ja kiiltuufilistest küsi-müstest-
ära kasutada meie
rääkides tõi ta esile mitmete autorite
liibadustest mitte kinnipidamist,
mis toimetustööd
raskendas ja kogu projekti
rahvuskultuuriline ja poliitilise aeglustas. Ajalooraamatust
põhivara hoiu ja kasutamise kor- peegeldub Kanada eestlaste elu.
raldamisel. Poleks moraalselt Ees ön uusi probleeme, kuid meil
õige selliseid ülesandeid on ajaloolasi kes on saanud
nooremate lahendamiseks jätta, vastava ettevalmistuse. Küsinlus
li ettenähtud Eesti Arhiiv Ühen-;
d r i i k i de s ju ha ta j ai t Heino
Taremäelt .Kuna ta oli taki statud
kohale tulemast, ;siis luges tema
ülevaate Ellen Irs. Lühemalt käsitleti
Eesti Arhiivi Austraalias,
Bait i Arhiivi Root si s;
Ee st i Kü Itu u rarh i i v i , Ees ti
Keskraamatukogu ja Arhiivi
Rootsis^ Eesti Arhiivi Ühendriikides,
lisades et eesti aineid
leidub ka Hooveri Instituudi,
Balch'i Instituudi, Imniigration
History Research Center'i ja
Kent State University balti kogp-des.
Lõpuks andis ta üldistavaid
mõtteid arhiivi ruumide; personali,
majandamise ja
arhiivimaterjalide . annetamise
.-kohta.
mida shi-iidi moslemi omäkait--
on jiiba 17 nädalat
l. Liibanoni politseivõimud
hindavad põgeriikemkssl
umbes kümnele tuhandele.
Nad täitsid Tüürose (Tyre)
limiä poed ja turuplatsid, et osta
kaitseadvokaat Mark 0*Cöimpr toiduaineid. ,,Me oleksime juba
väidab, et Demjanjuk teenis enne laagrist lahkunud, kuid
punaarmees, langes sakslaste palestiina partisanid ei lasknud
mitmed
! vastu, keda süüdistatakse
«^W.OOO inimese massimõrvas
osalemises, mis toimus Poolas
Treblinka kontsentratsiooni-is
II maailmasõja
i üSA-st
ei ole kunagi olnud Treblinkas.
Avaldasime „Vaba Eestlase*'
29.jaanuari
\trm
Peame " hästikavandatud
ühisafeioonidega |läbi murdma
ees olevatest ähvardavatest hädaohtudest,
küs ollakse
on kas nad on tahtelised oma aega
kinkima eesti iihiskonnäle. Meie
rahvusgrupi püsimine seisnebki
selles küsimuses. Kui me aga
ühiskondlikest kaalutlusist, edaspidiseist aktsioonidest
Konverents saagu selliseks loobume, kuidas oleks siis võima-päevaks
meie rahvuslikus elus, lik meie praegust tegevust ja olekus
mitte ei panda üksnes alus masolu üldiselt tutvustada järgine-
Tartu Instituudi arhiivist, selle
loomisest ja senisest
arengukäigust teise eesti arhiivina
Torontos. Arhiiv vajaks suuremat
iapinda, kuid tö
laup., .14. märtsil 1987 kell 7 õ.
bronto Eesti Maia siiures saalis.
aegia on muudetud.
Esmaspäeval^ 23. veebr,
toimub kaks demonstratsiooni,
5.30 p.L ja
l Pääse $ 15.00 koos toiduga. Laudade ettetellimine kooriliikmeilt
ja tel. 759-8933vM. Ernesaks. '; : r •
toria Sts.
Teisipäeval, 24. veebr,
kogunemine 5.30 kuni 6.
sealsamas (mitte kell 8,
nagu kuulutuses).
Canadian Coalitlon for
through Stren
lyem astus kin-armeesse,
mis - _
Lahinguis shi-iidi
õmakaitšemeeste ja palestiina
(PLO) partisanide vähei on 30.
sept. saadik umbes 800 inimest
i surma saanud. Ka Beiruti
lähedal asuvas Bourzh-el-neh
(ja Shatila) laagrist
30 perekonda välja lastud, kuid
lahingud olevat peale seda
e kohe Mti puhkenud;
Osa palestiina põgenikke
jõudis Mar Eliase nimelisse
laagrisse, mis asub druuside
omakaitse yõimupiirkonnäs.
Druusid on omaette usulahk;^
mis näib olevat ^^^s^^
moslemi kui ka ristiusu sugeme-kabinetiministri
Andre Bisson- tegä. Muuseas kaitsesid druusid
nette ja kolme tema kaastöölise pantvangide-läbirääki jät
vastu (Andre Roy, Normand ^^^^^^^^
Oullette ja Bernard Tanguay),^^^^^
milles süüdistatakse neid (iifeb^^^^
i esinemise salanõus, petta Oerlikoni firma ij^^^^
käest välja 968.857 dollarit. Tema saatus on ikka veel tead-
Dokumentides väidetakse, et j^ata.jumbla^^^ et ta
" tasid Oerlikoni olevat sfii-ittide käes, kes teda
firma 2,98 miUoni dollarilise lihtsalt
maa-ostu St, Jeani piirkonnas
Quebec 'iv provintsis, mille hind
oli septembri 1985 ja juuni 1986
vahel kunstlikult kõrgeks aetud. V
Läbiotsimiskäskudele kirjutas Mulroney andis käsu uurimi^-
alla ülemkohtu kohtunik Jean protseduuri alustamiseks.
Frederick 29. jaanuaril 1987 Läbiotsimised saadeti taide 30.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870219 |
Description
| Title | 1987-02-19-01 |
| OCR text | National Li'jrary 5-j253. ,^ GcnT Aoquisitlons Soct^on OTTAWA, Ont, ^^jOAW^x ^ond e t e imall registration number «_0 0-0 I L M U i IGAL TEISIPÄEVAL JA NELJAPÄEVAL Nr. 14 (3310) XXXVI aastakäik Neljapäeval, 19. sJebruary 19, 1987 Üksiknumbri hind 75 centi 95> 6 6 aastaks\— Soovitus: tehkem Isiklikud arhiivid korda! Möödunud laupäeval toimus Tartu Gollege^is päevapikkune kultuurivaramu konverents, mille korraldajaks oli Tartu Instituudi, Eesti Kunstide Keskuse, Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni, Eesti Kultuuripärandi Klubi ja Eesti Etnograafilise Ringi esindajaist moodustatud komitee. Ennelõunasel perioodil võttis osa kuni 60 organisatsioonide esind^at. Avasõnas ütles komitee esimees meie kultuuripärandi edaspidiseks ¥aade eesti kultuurivaramu konverentsist osavõtjaile Robert Kreem, et ollakse tuldud mõtteid saama, andma ja jagama meid kõiki haaravas rahvuslikus küsimuses: kuidas kõige paremini ja .otstarbekamalt eesti kultuurivarasid koguda, hoida ja kasutada meiej rahvuslikuks edasipüšimiseks ja arenguks. Seda eriti ajajärgus, mil toimub eestlaste arvu pidev vähenemine ja eesti kultuuriväärtuste korraldamiseks, vaid ka eestluse teadlikumaks arendamiseks uute olukordade taustal. Lõpuks ta andis oma seisukohad eesti ühisarhiivi asukohale, mis oleks Tartu Gollege'is, kuna see on seotud hariduslike funktsioonidega. Kuid ühisarhiivi loomine Torontosse on aja käsk. • . Järgnevad referendid käsitlesid oma organisatsioonide olukorra vatele •• põlvkondadele? Ta ärvas:, et meie ajalooraamatute seeriat tuleks jätkata, vanem kaader saaks olla nooremale põlvkonnale nõuandjana abiks. Küll tuleks meie organisatsioonidel asuda imende tegevust kirjeldavate ülevaadete koostamisele seda aastaaastalt täiendades. Kolmas köide võiks valmida 1995. aastaks. • . . , # i_ /» \ rv • vui^avmunu ^ ukramlsse John (Ivan) Dcmjan Pikem ülevaade eesti arhiividest . . . , . ^ j _ põgenikelaagrite • 0 et Tuhandeid nälgivaid pales-seal algas möödunud esmaspäe- tiina põgemkke tuli otsesš 66-aastase alanemine meie järeletülevates juures kultuurivarade säilitamist, põlvedes üle kogu Välis-Eesti. kuhu on välja jõutud ja milliseid Aastal 2000 kui eestlased jälle kogunema Torontosse i Ülemaailmseteks Eesti Päevadeks , on arvult suur osa põgenlkeeestlas|e lainest jõudnud teisepoole elu jä surma piirijoont, iäänuä on eemaldunud raskusi on teel eesmärgi saavuta- ••miseks.'.-.; Esimesena andis Valdu Lillakas pikema ülevaate Eestlased Kanadas" seniste kahe köite, eriti just II köite sünnivaludest ja probleemidest, et nende kogeniuste na-seltskondlikust tegevusest kõrge jal koguda materjale võimalikuks vanuse tõttu Selleni on vaid 13 kolmandaks köiteks: Kogemusist aastat, sellepärast tuleb vanema põlvkonna teadlikkust eesti ajaloolistest ja kiiltuufilistest küsi-müstest- ära kasutada meie rääkides tõi ta esile mitmete autorite liibadustest mitte kinnipidamist, mis toimetustööd raskendas ja kogu projekti rahvuskultuuriline ja poliitilise aeglustas. Ajalooraamatust põhivara hoiu ja kasutamise kor- peegeldub Kanada eestlaste elu. raldamisel. Poleks moraalselt Ees ön uusi probleeme, kuid meil õige selliseid ülesandeid on ajaloolasi kes on saanud nooremate lahendamiseks jätta, vastava ettevalmistuse. Küsinlus li ettenähtud Eesti Arhiiv Ühen-; d r i i k i de s ju ha ta j ai t Heino Taremäelt .Kuna ta oli taki statud kohale tulemast, ;siis luges tema ülevaate Ellen Irs. Lühemalt käsitleti Eesti Arhiivi Austraalias, Bait i Arhiivi Root si s; Ee st i Kü Itu u rarh i i v i , Ees ti Keskraamatukogu ja Arhiivi Rootsis^ Eesti Arhiivi Ühendriikides, lisades et eesti aineid leidub ka Hooveri Instituudi, Balch'i Instituudi, Imniigration History Research Center'i ja Kent State University balti kogp-des. Lõpuks andis ta üldistavaid mõtteid arhiivi ruumide; personali, majandamise ja arhiivimaterjalide . annetamise .-kohta. mida shi-iidi moslemi omäkait-- on jiiba 17 nädalat l. Liibanoni politseivõimud hindavad põgeriikemkssl umbes kümnele tuhandele. Nad täitsid Tüürose (Tyre) limiä poed ja turuplatsid, et osta kaitseadvokaat Mark 0*Cöimpr toiduaineid. ,,Me oleksime juba väidab, et Demjanjuk teenis enne laagrist lahkunud, kuid punaarmees, langes sakslaste palestiina partisanid ei lasknud mitmed ! vastu, keda süüdistatakse «^W.OOO inimese massimõrvas osalemises, mis toimus Poolas Treblinka kontsentratsiooni-is II maailmasõja i üSA-st ei ole kunagi olnud Treblinkas. Avaldasime „Vaba Eestlase*' 29.jaanuari \trm Peame " hästikavandatud ühisafeioonidega |läbi murdma ees olevatest ähvardavatest hädaohtudest, küs ollakse on kas nad on tahtelised oma aega kinkima eesti iihiskonnäle. Meie rahvusgrupi püsimine seisnebki selles küsimuses. Kui me aga ühiskondlikest kaalutlusist, edaspidiseist aktsioonidest Konverents saagu selliseks loobume, kuidas oleks siis võima-päevaks meie rahvuslikus elus, lik meie praegust tegevust ja olekus mitte ei panda üksnes alus masolu üldiselt tutvustada järgine- Tartu Instituudi arhiivist, selle loomisest ja senisest arengukäigust teise eesti arhiivina Torontos. Arhiiv vajaks suuremat iapinda, kuid tö laup., .14. märtsil 1987 kell 7 õ. bronto Eesti Maia siiures saalis. aegia on muudetud. Esmaspäeval^ 23. veebr, toimub kaks demonstratsiooni, 5.30 p.L ja l Pääse $ 15.00 koos toiduga. Laudade ettetellimine kooriliikmeilt ja tel. 759-8933vM. Ernesaks. '; : r • toria Sts. Teisipäeval, 24. veebr, kogunemine 5.30 kuni 6. sealsamas (mitte kell 8, nagu kuulutuses). Canadian Coalitlon for through Stren lyem astus kin-armeesse, mis - _ Lahinguis shi-iidi õmakaitšemeeste ja palestiina (PLO) partisanide vähei on 30. sept. saadik umbes 800 inimest i surma saanud. Ka Beiruti lähedal asuvas Bourzh-el-neh (ja Shatila) laagrist 30 perekonda välja lastud, kuid lahingud olevat peale seda e kohe Mti puhkenud; Osa palestiina põgenikke jõudis Mar Eliase nimelisse laagrisse, mis asub druuside omakaitse yõimupiirkonnäs. Druusid on omaette usulahk;^ mis näib olevat ^^^s^^ moslemi kui ka ristiusu sugeme-kabinetiministri Andre Bisson- tegä. Muuseas kaitsesid druusid nette ja kolme tema kaastöölise pantvangide-läbirääki jät vastu (Andre Roy, Normand ^^^^^^^^ Oullette ja Bernard Tanguay),^^^^^ milles süüdistatakse neid (iifeb^^^^ i esinemise salanõus, petta Oerlikoni firma ij^^^^ käest välja 968.857 dollarit. Tema saatus on ikka veel tead- Dokumentides väidetakse, et j^ata.jumbla^^^ et ta " tasid Oerlikoni olevat sfii-ittide käes, kes teda firma 2,98 miUoni dollarilise lihtsalt maa-ostu St, Jeani piirkonnas Quebec 'iv provintsis, mille hind oli septembri 1985 ja juuni 1986 vahel kunstlikult kõrgeks aetud. V Läbiotsimiskäskudele kirjutas Mulroney andis käsu uurimi^- alla ülemkohtu kohtunik Jean protseduuri alustamiseks. Frederick 29. jaanuaril 1987 Läbiotsimised saadeti taide 30. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-19-01
