1977-09-20-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABADE EESTLASTE HMLEEANBJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecmasetb St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont. MU 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TE^LLIMISmNNÄD mljaspool Kanadat: laastas $32.-, tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENOTPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, $31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. Published by Free Estonian Publisher. Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J2H2 UBE Lääne-Saksamaa on teinud pärast Teist maailmasõda majanduslikult ja sotsiaalselt suuri edusamme ning on kerkinud üheks tugevamaks riigiks läänedemokraatia-te ühiskonnas. Kuid samal ajal on Lääne-Saksamaa välispidiselt läikima löödud sisemises struktuuris midagi tõsiselt katki, mille kõige kindlamaks ja käegakatsutavamaks tõendiks on vasakpoolsete terroristide mõrvad, küüditami-sed, pommiatentäadid ja röövi-misäktsioonid, mis on Lääne-Sak-samaad vaevanud juba aastaid ning milledele ei ole leitud sobivat ravLi" TeiTöriste peetakse üldiselt pahempoolseteks anarhistideks, kellede koosseisu kuuluvad keskklassist pärit noonikid, kes tahavad praegust irüklikku süsteemi ja ühiskondliku korda kukutada, kuid kfelledel ei ole kava ega plaani, mida s^Ue asemele anda. Nad on seni üldiselt tuntud oma juhtide IHrike Meinhofi ja Andreas Baa-deri nimede järele Baader-MeinhoŽ gängi nime all. Uhrike Meinhof poos enda vanglas ning Andreas Baader kannab praegu oma karistust, kuid nende järglased jätkavad nende „tööd" terroriseerides oma hirmutegudega Lääne-Saksamaa elanikkonda ja õõnestades demokraatlikku süsteemi. Käesoleval aastal on Baader- Meinhofi gängi mõrvad olnud eriti masendavad, kuna ta ohvriks on langenud Lääne-Saksamaa peaprokurör S. Buback ja riigi ühe suurema panga i,Drezdner Bank" juhatuse esimees J. Ponto. Prokurör Buback tulistati surnuks oma autos Stuttgart! tänaval ning Pontp lasti maha oma kodus, kus üheks mõrvariks oli Ponto sõbra tütar, ^'ing ohvriterikkama mõrva sooritas gäng äsja Kölnis, kus küüditati linnatänaval päisipäeva ajal Lääne- Saksamaa tööstur G. M. Schleier ning mõrvati tema autojuht ja kolm politseinikku. Kõik mõrvarid on seni: tabamata ning Sehleieri vabastamise eest nõuavad kurjategijad 11 terroristi vabastamist Lääne-Saksämaa vang- '., latest. On loomulik, et sellises olukorras on kogu Lääne-Saksamaa elanikkond ja valitsus närvilised ning on kaotanud orienteerumisvõime. Kuidas on see võimalik, et ühes tsiviliseeritud ja hästiorganiseeritud riigis tulistatakse silmapaistvaid inimesi tänavatel takistamatult päise päeva ajal surnuks? Millest on see tingitud, et kurjategijatel on võimalik nii vabalt Saksamaa sumlinnades oma operatsioone teostada ja see järele jäljetult pant\^ange kaasa võttes kaduda? Need on küsimused, mis huvitavad meest tänavalt ning milledele nõutakse' vastust 'valitsuselt, kes on sattunud terroristide likvideerimisel ja nende väljajuurimisel ummikusse. _ Tundub, et vasakpoolsete terroristide edu baseerub peamiselt kahel teguril: esiteks Lääne-Saksamaa liberaalsel karistuspoliitikal ja surmanuhtluse ärakaotamisel ning teiseks kommunistliku Ida- Saksamaa agentide aktiivsel tegut semisel Lääne-Saksamaal. Senised kogemused kinnitavad, et Lääne- Saksaniaa võimud on kommunis tide suhtes olnud võrdlemisi leplikud, mis võimaldas ühel Ida-Sak-samaa agendil pääseda isegi endise kantsleri Willy Brandti nõuandjate ridadesse. Ning kui lugeda N. Liidu teadeteagentuuri Tassi kirjeldust Baader-Meinhof gängi tegevuse kohta, siis on käegäkatsuta-tav, et terroristid on tihedas ühen duses kommunistliku parteiga. Nii väidab tass, et terroristide-grupp moodustub pettunud noortest ini-mestest, kes aastate vältel ei suut-- vat leida tööd. Terroristidel ei olevat midagi ühist töölislükumisega ega võitlusega töötajate huvide eest. Samal ajal aga hoiatab Lääne- Saksamaa kommunistlik parte valitsust, et see ei hakkaks terroristide tegevuse piiramiseks likvideerima demokraatlikke institutsioone ja piirama demokraatlikke õigusi, lühidalt: bandüte tuleb lasta samas vaimus edasi tegutseda. Terroristide 1 aialdane tegevus vüb meid arvamisele, et Lääne- Saksamaa on sattunud oma demokraatliku stniktuuri rakendamisel sama libedale teele, nagu seda oleme näimid paljudes teistes riiki' des, kus suured Ja piiramatud vabadused nii-ütelda uuristavad ja sööyad ära demokraatliku süsteemi ja lõpuks tuleb võimule mõni diktaator, kes asendab demokraatia diktatuuriga. Lääne-Saksamaa peaks suurendama karistusi ühiskonda terroriseerivatele terroristidele Ja võtma terava vaatluse alla ka nende sidemed kommunistidega ja Ida-Saksamaa agentidega, sest häbimüüri taha peidetud Ida-Saksamaa kommunistlikule rezhiimile ei ole suuremat vaenlast kui vaba Ja Õitsev Lääue-Saksamaa, mille elanikkonda on asutud terroriseerima ja valitsust diskrediteerima. Bonni juhtkond peaks arusaamisele jõudma, et Baader Meinhofi „punaarmee gängi'* puhul ei ole tegemist lihtsakoeliste kurjategijatega ja arust lagedate anarhistidega, vaid hästiorganiseeritud revo-iiitsioonšliste jõududega, kelledel on tugevad sidemed Ida-Saksa-maaga hing Lääne-Saksamaa põrandaaluste pahempoolsete kommunistlikult/ häälestatud •jõudude •ga. ^ K.Ä..- Panama kanali rajaja Ühendriikide omaaegne president TheodoiTEoosevelt president JimmyCarterile:.,Kas ma saaksin simiga mo- •ned sõnad/head juttM puhuda, Jimmy?" • ^- V . ' 52 nime sisaldab loetelu, mille Rootsi Eestlaste Esinduse ¥älis- J a Kodumaa Küsimuste Komisjon on koostanud isikute kohta, kes viibivad hetkel N. Liidu vangilaagrites j a vanglates. Muidugi ei ole nimestik täielik ja komisjon on pöördxmud organisatsioonide ja avalikkuse poole jooksvalt andmete saamiseks kui selgub mõni uus vangistatm. Esinduse .esinduskogul Qtsiistas teatavasti luua Sihtasutuse Eesti vangistatud valDadusvõitlejate abistamiseks. Praktilistel põhjustel saab see teoätuda alles sügisel ja komisjon on nüüd pöördunud kõikide maade eesti keskorganisatsioonide poole ettepanekuga algatada vangistatute abistamis-tegevust, . Tehakse ettepanek luua vähemad liooldusgrupid, kes püüaksid luua sidet nii vangilaagrites viibijatega kui ka nende omastega kodumaal, et võimalikult nendele suunata majanduslikvu Kuna ainult üksikute ,vang.de osas on teada aadressid, siis hx-jimeb esmaseks ülesandeks neade asukobbade kindlakstegemine. . Uus nimesik, järjekorras teine, on koostatud koostöös New lov-gi BATUN-i Balti vangistatutega tegeleva grupiga, samuti on nimestikku korrigeeritud läände tulnud lisateadetega. Peale selie nimekirja on koostatud nimestik ka 1960-—1970 -tea-' daoievaist vabanenud vangidest, kus andmed on peamiselt pärit kaasvangidelt. Nimekirjas on 37 nime. . Kolmas nimekiri sisaldab vangistuses ja vangistuse .tagajärjel surnud vabadusvõitiejaid ning neljas ^sõjaroimarite" proteess-lavastustes surma mõistetuid — neid on 39. Saadud 'andmetel on. osa sur-. manuhtlusi hiljem muudetud eluaegseks simnitööks eriti rasketel töödel, nagu uraanikaevandustes m., kus sasjeli olukord elukardetav. Allpool tooLie ära aktuaalse vangistatute nimekirja. Juhul, kui vangistatu- eluloolised .andmed, karistuse põti ius, karistuse• niäär, ning praegimc asukoht on teadmata, pole seda eraldi märgitud. . BERGMAN,; Feeter. Karistatud 1974 3-aastase sunnitööga. EICHVALD, Vladimir. Sündi- FAST, vGerhard. Karistatud 1974 (?^\2-aasitase sunnitööga. Vabane-mise: kohta puuduvad andmed. HAAVASTIK,.?. Karistatud 25- aastase sunnitööga. \ IRD, Ülo. . .Karistuse . põhjus: • Miötsavendlüs, Karistatud 15-aas-tase sunnitööga. ... • J Ä Ä K O B , Johannes. -Karistuse põhjus: Politseiteenisus saksa okupatsiooni ajal. Karistatud Narva-protsessis 15-aastase sunnitööga. JUSKEVITSiS, Artjom. Sündinud 1931 Volöönias. Ukrainlane. Abielus. Üks laps.. Abikaasa Olga Juskevitsh, elukoht Tähetorni 33, Tallinn.^ Olhiid Tallinna Mõõdu-rnstade Tehase peamehaanik. Enne ärreteerirnist oli. Silikaadi kombinaadi tehnilise informaitsi-ooni osäikonnä juhataja. Arreteeriti 13/124974. Mõisteti 31/iO. 1975 Talilinna-protsessis 5-aastaks range rezhiimiga laagrisse. Karistuse põhjus: Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68 alusel ^nõukogudevastase agitatsioon j a propaganda". Tervislik oiukord: Põeb neerutuberkuloosi. " JÄRVO, ?. Sündimid 1925 . (?) Karistatud I955 (?) 25-aastase sunnitööga. K A L J U . , Jaan. Karistuse põhjus: Metsavendlus. KANGUR,, Beniard.' Karistuse põhjus: Koostöö sakslastega saksa okupatsiooni aj ai. , Karistatud Pihkvaiprotsessis 15-äastase sunnitööga. ' K I I E E N O , . : Mati, Sündinud 1939 Tallinnas. Abielus. Kaks .last. Abikaasa. Malle Kiirend, elukoht Tatari 3—6, Tallinn. Olnud Tallinna Polütehnilise Instituudj energeetia teaduskonna üliõpila ne. Enne arreteerimist, oli Tallinna Eelektrijaama insener. Arreteeriti 13/12-1974. Mõisteti 31/10- 1975 Tallinn-protsessis 5-aastaks range rezhiimiga laagrisse. Karis- : KUKK, Valter. Karistuse põhjus: Koostöö sakslastega saksa okupatsiooni ajal.. Karistatud Pihkva-iprotsessis lO-aastase sunnitööga. K Õ R B O J A ; Kaarel. Karistuse põhjus: Metsavendlus; Karistatud 15-aa,stase sunnitööga. LAARMÄN, Richard. Karistuse põhjus: Koostöö sakslastega saksa olcupätsiooni ajal. Karistatud fa-protsessis I5-aastase sunnitööga. J-P, - Raivo (Raivo-Toomas). Sündinud 1947. Arreteeriti 11/12- 1969. Mõisteti Tartu-pfptsessis Eesti NSV kriminaalkood.eksi §§ 70 j a 72 alusel 5-aastaks sunnitöö - le ,,salaja relvade hoidmise jä salajase organisatsiooni loomise ees'': Viibinud Mordavia vangi- ?ris. • LEIVAND, Jaak. .Sündinud 1949. Arreteeritud 1971. O l i 1972 Leningradi Psühhiaatrilise Haiglas karistust kandmas „1 oata piiriületamise pärast". . LILL.IImar. Vene vangilaagrist Iisraeli pääsenud Joseph Schnei-der, 49 a. vana, pärit Riiast, 011 Pofcma vangilaagris teinud \ foto noorematest- kaasvangidest. Ser-lel on märgitud kolme eestlase nimed, nende seas Ilmar Lill. • LINRA,; ?.' Karistuse põhjus; •Koostöö sakslastega saiksa okupatsiooni ajal. Karistatud 25-aas-tase simnitööga. • MUST,. Leonard. Karistuse põhjus : Koostöö :sakslastega säiksa okupatsiooni ajal. Karistatud Val-ga- protsessis 15-aastase sunnitööga. • MÄTIK, Kalju. Sündinud 1932 Tartus. Vallaline. Elukoht Lehöla 27, Tallinn. Olnud .Eesti: ."NSV Energia Põhja pnrkoima kõrge-, pinge võrkude relee- ja automaatika teenistuse insener. Enne arreteerimist oli Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud. Arreteeriti 13,/'12-1974. Mõisteti Tallinna-tuse. põhjus: Eesti NSV k r i m i- protsessis 6-aasta)ks range rezhii-naalkoodeksi § 68 ailusel ,nõuko-nud 1914. Raadioinsener. Karista- oudevastane agitatsioon ja propa-tud Eesti NSV kriminaalkoodeksi! ganda". Võetud Amnesty Inter-völitsevcis parteis MADRIID — Hispaanias on praegu võimul oleva peaminister Adol- ' fo Suarez'i parteis puhkenud suured lahkhelid ja sisemine võimuvõitlus, mis võib ohustada Hispaa- . nia praegust valitsust. Lahkhelid baseeruvad peamiselt valitsuse majariduspoliitika vormimisel, kuna seni ei ole leitud üksmeelt selles, kuidas võidelda suure mflat-vastu ning vältida sügisel ähvardavaid streike. Suarezi tsentrumist paremal asuvas parteis, mis kannab nimetust Demokraatliku Keskerakonna Unioon, leidub ka neid isikuid, kes olid varem Franco suured toetajad ning need on harjunud asju teisiti ajama ja otsuseid tegema kui seda teevad mõõdukamate polütüiste vaadetega polütlkud. Suärezi partei mõjukas liige ja parlamendi alamkoja esimees Fer-nando Alvarez de Miranda on tei-siooni ja majanduslike raskuste nod ettepaneku, et hispaanias tu- § 1904 (194-1) alusel. EINÄSTO, , Peeter. Sündinud 1939 (?). Abielus. Abikaasa arhitekt. Lapsed. Lõpetas 1973 Tartu ülikooli psühholoogia erialal. Töötas Tartu ülikooli sotsioloogia laboratooriumis teadusliku töötajana. : ELIAS, Anton. .Sündinud 1905 (?). Jurist. Vallavanem Tuhalaanes. Karistuse põhjus: Metsavendlus. Karistatud 25-aastase sunnitööga. Viibinud Dubravlagl 7. vangilaagris 1962—65. leks täieliku demokraatliku süsteemi rakendamiseks ja säüitami-šeks moodustada üldine koalitsloo- .nivalitsus, muie koosseisu kuuluksid ka sotsialistide < nationali kaitsealuseks vangiks. KOV' ( K l I E ) , . . E v a l d . : Sündi-nud 1947 (?). Tööline või üliõpilane (?). Karistajtud Eesti .NSV krimihaalkoodeksi §§ 68, 70, 207 j a'218-1 alusel. : KIEOTOSK, Mred. ..Karistuse põhjus: Politseiteenistus saksa - okupatsiooni ajal. Karistatud Narva-protsessis lõ-aastase sun-. nitööga. KREEK, Sven. Sündinud 1927. Arreteeriti jaanuaris 1975. Karistatud Eesti NSV kriminaatoo-deksi § 68 alusel nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest. Paigutati Seevaldi hullumajja Tallinnas, iküs olevat ennast senini Jannitamaita andmeil iiL&s poonud: migä laagrisse; Karistuse põhjus.- Eesti NSV kriminaalkoodeksi §§ 68 jä 207 alusel, ,nOukogudevasta-ne agitasioon j a propaganda ning tU)lirelva riisumine". Võetud Amnesty InternatsiOna)li ^ kaitsealu- .seks vangiks. M Ö M ) E R , August. Karistuse põhjus: Metsavendlus. NiJCxIS, Elmar/ Olnud 'maanoorte aj akirja toimetaja. Oli en-ne arreteerimist Eesti NSV Põllumajanduse Akadeemia ajakirja toimetaja. Saadeti harilikust vangilaagrist karistustöö laagrisse Vorkutasse. N U R M S Ä Ä R , E . Sündinud 1930 (?). Viibinud Dubrävlagi 1. vangi-laagris 1965. OLDENBÜRGER, Ludmilla Karistatud 2-aastase sunnitööga Kui praegune Ühendiiikicie pn^- sideni Jimmy Garter valimiskampaania kestell kõnesid pidas, siis kriipsutas t a eriti alla, et ta tahab rajada ja kujundada administrat-sioom, kus ausus Ja objektuvsus on tähtsamateks teguriteks. Elu näitab, et selliseid lubadusi on kergem anda kui praktiliselt . teostada. Kõik ühendriikide presidendid on vaiimiskampaania kestel tihedalt seotud paljiide isikutega^ kes neid oma mõjuvõimuga igati toetavad ning aitavad Valgesse Majja pääseda; Nendele inimestele on president ioomulikült tänuvÖlg-lane nmg sellistest võlgadest ei ole pääsemid ka Carter, kelle noorele administratsioonile on raskeks koormaks kujunenud kaks tähtsatele positsioonidele nimetatud isikut — riigi eelarve direktor Bert Lahce ja Ühendrükide peaesindaja Liitunud Rahvaste Organisatsioonis mustanahaline Andrew Young. Mõlen^ad mehed oii presidendr isiklikud sõbrad ja aitasid teda tema raskel teekonnal Valgesse Majja. Eriti suured teened on Ahdrew Young'il, kes organiseeris Ca?- terile presidendivaliniistel neegii-te suure toetuse, milleta Caiter oleks tõenäoliselt Fordile kaotanud. Nüüd on aga selgunud, et endise pangadirektori Bert Lance r:i haasjad on täielikult sassis ning ta on oma füiantsilisi probleeme korraldanud tehingute.ga, mis ei ole kooskõlas Ühendiiikide panganduse eetikaga. Lance probleemid on seda suuremad, et ta onadminisl-ratsioonis nimetatud just šellek! positsioonile, kus' tuleb tegemist teha finantsiliste küsimustega ja rahaasjadega. Mis puutub Andrew Young'i, siis on teiiia tegevus Liitunud Rahva.šte Organisatsioonis näidanud, et Young ei ole oma ülesannete kõrgusel, kuna teda huvitavad ainult Aafrika ja ras.si-probleemid ning kõik muud rahvusvahelised küsimused ei ole talle üldse olulised. Young on deklareerinud, et kuuba kommuiustli-kud sõdurid Ängoolas on stabiliseerivaks teguriks ning tema arvates on rasside vahetegemine inimkonnale palju ohtlikum kui kommunism. Isegi mõned Aafrika riikide esindajad Liitunud Rahvaste Organisatsioonis on märkinud, et Youngi diplomaatiat võib võrrelda elevandi lõhkumisega portselani-uses. • • • (Järg lk. 6) Kuid Carter hoiab visalt kinni oma sõpradest ning ei ole vaatamata teravale kiütikale neid vallandanud. Loomulikult tekib Valir jäte hulgas sellega seoses küsimus — kuhu jääb siis uue administratsiooni ausus ja objektiivsus, mida enne valimisi valimiskampaania kestel ohtralt lubati. Prantsuse parempoolsed ringkonnad on sooritanud enne järgmise aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi, kus ennustatakse lased Gunnar Engström, kes I püi'ü juunis, oli võtaiüd isUdikkJ hilistelt sügiik Poliitiline po| nud kümneid avaldate te poolt. ül( K G B , kuna r( Venemaal vai üks arreteei et rootslastel" I lit kaasas. T£ kaasas nelipühilised saata küllakuts teatavasti nõukogude neil nata. Selleks o| maal asuvalt Mingit süüdj poolt ikka v( vastu. Nad ÜI dud Valge-Vei kJsse. ' i n i r if 23 W E S T MJ Rexdalel (Järg. lk. 3) sotsialistide litsiooni võit liitlaste üle, ilmus liiljuli| terandi 180 ^takse pahem] Ja kirjeldata^ ja värvüikki tide juht Fr punaste liitlij kuidas see kokku varis< Raamat lal poolne koali mistel 55 pr j test ning mugava enal mustatud jal .selt suuri il saavutusi baduste luni tulevad ra? suuda Mittei kommunistel löök järgne] takse üks produktsiooi kõrgele ja arene plaai] tid KÕuavadI mist, kuid vastti, kartel lega oma p| vad majani tismi. Ka vad sõjakaj üleskUiutaii^ seerimist ni tülid kommi vahel. Köi} vähenevad ringiid niii| pade lõppel luste ees sa| Kogu lugi terandi pah geb 1978. tähendab sH sotsialistidt tega alusta! nud haledal Uut raai nädala jook| )an. Kuna ning selle p| polütilised gelikkusest,| suur. Mõn< on juba ai sellel teos< mõju märt) susmaa Vai kib isegi kij ei võiks tail mõnes teLs< Kanadas; ' > .i :,.T< -^^^ . . ^ ^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 20, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-09-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770920 |
Description
Title | 1977-09-20-02 |
OCR text | VABADE EESTLASTE HMLEEANBJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecmasetb St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont. MU 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TE^LLIMISmNNÄD mljaspool Kanadat: laastas $32.-, tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENOTPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, $31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. Published by Free Estonian Publisher. Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J2H2 UBE Lääne-Saksamaa on teinud pärast Teist maailmasõda majanduslikult ja sotsiaalselt suuri edusamme ning on kerkinud üheks tugevamaks riigiks läänedemokraatia-te ühiskonnas. Kuid samal ajal on Lääne-Saksamaa välispidiselt läikima löödud sisemises struktuuris midagi tõsiselt katki, mille kõige kindlamaks ja käegakatsutavamaks tõendiks on vasakpoolsete terroristide mõrvad, küüditami-sed, pommiatentäadid ja röövi-misäktsioonid, mis on Lääne-Sak-samaad vaevanud juba aastaid ning milledele ei ole leitud sobivat ravLi" TeiTöriste peetakse üldiselt pahempoolseteks anarhistideks, kellede koosseisu kuuluvad keskklassist pärit noonikid, kes tahavad praegust irüklikku süsteemi ja ühiskondliku korda kukutada, kuid kfelledel ei ole kava ega plaani, mida s^Ue asemele anda. Nad on seni üldiselt tuntud oma juhtide IHrike Meinhofi ja Andreas Baa-deri nimede järele Baader-MeinhoŽ gängi nime all. Uhrike Meinhof poos enda vanglas ning Andreas Baader kannab praegu oma karistust, kuid nende järglased jätkavad nende „tööd" terroriseerides oma hirmutegudega Lääne-Saksamaa elanikkonda ja õõnestades demokraatlikku süsteemi. Käesoleval aastal on Baader- Meinhofi gängi mõrvad olnud eriti masendavad, kuna ta ohvriks on langenud Lääne-Saksamaa peaprokurör S. Buback ja riigi ühe suurema panga i,Drezdner Bank" juhatuse esimees J. Ponto. Prokurör Buback tulistati surnuks oma autos Stuttgart! tänaval ning Pontp lasti maha oma kodus, kus üheks mõrvariks oli Ponto sõbra tütar, ^'ing ohvriterikkama mõrva sooritas gäng äsja Kölnis, kus küüditati linnatänaval päisipäeva ajal Lääne- Saksamaa tööstur G. M. Schleier ning mõrvati tema autojuht ja kolm politseinikku. Kõik mõrvarid on seni: tabamata ning Sehleieri vabastamise eest nõuavad kurjategijad 11 terroristi vabastamist Lääne-Saksämaa vang- '., latest. On loomulik, et sellises olukorras on kogu Lääne-Saksamaa elanikkond ja valitsus närvilised ning on kaotanud orienteerumisvõime. Kuidas on see võimalik, et ühes tsiviliseeritud ja hästiorganiseeritud riigis tulistatakse silmapaistvaid inimesi tänavatel takistamatult päise päeva ajal surnuks? Millest on see tingitud, et kurjategijatel on võimalik nii vabalt Saksamaa sumlinnades oma operatsioone teostada ja see järele jäljetult pant\^ange kaasa võttes kaduda? Need on küsimused, mis huvitavad meest tänavalt ning milledele nõutakse' vastust 'valitsuselt, kes on sattunud terroristide likvideerimisel ja nende väljajuurimisel ummikusse. _ Tundub, et vasakpoolsete terroristide edu baseerub peamiselt kahel teguril: esiteks Lääne-Saksamaa liberaalsel karistuspoliitikal ja surmanuhtluse ärakaotamisel ning teiseks kommunistliku Ida- Saksamaa agentide aktiivsel tegut semisel Lääne-Saksamaal. Senised kogemused kinnitavad, et Lääne- Saksaniaa võimud on kommunis tide suhtes olnud võrdlemisi leplikud, mis võimaldas ühel Ida-Sak-samaa agendil pääseda isegi endise kantsleri Willy Brandti nõuandjate ridadesse. Ning kui lugeda N. Liidu teadeteagentuuri Tassi kirjeldust Baader-Meinhof gängi tegevuse kohta, siis on käegäkatsuta-tav, et terroristid on tihedas ühen duses kommunistliku parteiga. Nii väidab tass, et terroristide-grupp moodustub pettunud noortest ini-mestest, kes aastate vältel ei suut-- vat leida tööd. Terroristidel ei olevat midagi ühist töölislükumisega ega võitlusega töötajate huvide eest. Samal ajal aga hoiatab Lääne- Saksamaa kommunistlik parte valitsust, et see ei hakkaks terroristide tegevuse piiramiseks likvideerima demokraatlikke institutsioone ja piirama demokraatlikke õigusi, lühidalt: bandüte tuleb lasta samas vaimus edasi tegutseda. Terroristide 1 aialdane tegevus vüb meid arvamisele, et Lääne- Saksamaa on sattunud oma demokraatliku stniktuuri rakendamisel sama libedale teele, nagu seda oleme näimid paljudes teistes riiki' des, kus suured Ja piiramatud vabadused nii-ütelda uuristavad ja sööyad ära demokraatliku süsteemi ja lõpuks tuleb võimule mõni diktaator, kes asendab demokraatia diktatuuriga. Lääne-Saksamaa peaks suurendama karistusi ühiskonda terroriseerivatele terroristidele Ja võtma terava vaatluse alla ka nende sidemed kommunistidega ja Ida-Saksamaa agentidega, sest häbimüüri taha peidetud Ida-Saksamaa kommunistlikule rezhiimile ei ole suuremat vaenlast kui vaba Ja Õitsev Lääue-Saksamaa, mille elanikkonda on asutud terroriseerima ja valitsust diskrediteerima. Bonni juhtkond peaks arusaamisele jõudma, et Baader Meinhofi „punaarmee gängi'* puhul ei ole tegemist lihtsakoeliste kurjategijatega ja arust lagedate anarhistidega, vaid hästiorganiseeritud revo-iiitsioonšliste jõududega, kelledel on tugevad sidemed Ida-Saksa-maaga hing Lääne-Saksamaa põrandaaluste pahempoolsete kommunistlikult/ häälestatud •jõudude •ga. ^ K.Ä..- Panama kanali rajaja Ühendriikide omaaegne president TheodoiTEoosevelt president JimmyCarterile:.,Kas ma saaksin simiga mo- •ned sõnad/head juttM puhuda, Jimmy?" • ^- V . ' 52 nime sisaldab loetelu, mille Rootsi Eestlaste Esinduse ¥älis- J a Kodumaa Küsimuste Komisjon on koostanud isikute kohta, kes viibivad hetkel N. Liidu vangilaagrites j a vanglates. Muidugi ei ole nimestik täielik ja komisjon on pöördxmud organisatsioonide ja avalikkuse poole jooksvalt andmete saamiseks kui selgub mõni uus vangistatm. Esinduse .esinduskogul Qtsiistas teatavasti luua Sihtasutuse Eesti vangistatud valDadusvõitlejate abistamiseks. Praktilistel põhjustel saab see teoätuda alles sügisel ja komisjon on nüüd pöördunud kõikide maade eesti keskorganisatsioonide poole ettepanekuga algatada vangistatute abistamis-tegevust, . Tehakse ettepanek luua vähemad liooldusgrupid, kes püüaksid luua sidet nii vangilaagrites viibijatega kui ka nende omastega kodumaal, et võimalikult nendele suunata majanduslikvu Kuna ainult üksikute ,vang.de osas on teada aadressid, siis hx-jimeb esmaseks ülesandeks neade asukobbade kindlakstegemine. . Uus nimesik, järjekorras teine, on koostatud koostöös New lov-gi BATUN-i Balti vangistatutega tegeleva grupiga, samuti on nimestikku korrigeeritud läände tulnud lisateadetega. Peale selie nimekirja on koostatud nimestik ka 1960-—1970 -tea-' daoievaist vabanenud vangidest, kus andmed on peamiselt pärit kaasvangidelt. Nimekirjas on 37 nime. . Kolmas nimekiri sisaldab vangistuses ja vangistuse .tagajärjel surnud vabadusvõitiejaid ning neljas ^sõjaroimarite" proteess-lavastustes surma mõistetuid — neid on 39. Saadud 'andmetel on. osa sur-. manuhtlusi hiljem muudetud eluaegseks simnitööks eriti rasketel töödel, nagu uraanikaevandustes m., kus sasjeli olukord elukardetav. Allpool tooLie ära aktuaalse vangistatute nimekirja. Juhul, kui vangistatu- eluloolised .andmed, karistuse põti ius, karistuse• niäär, ning praegimc asukoht on teadmata, pole seda eraldi märgitud. . BERGMAN,; Feeter. Karistatud 1974 3-aastase sunnitööga. EICHVALD, Vladimir. Sündi- FAST, vGerhard. Karistatud 1974 (?^\2-aasitase sunnitööga. Vabane-mise: kohta puuduvad andmed. HAAVASTIK,.?. Karistatud 25- aastase sunnitööga. \ IRD, Ülo. . .Karistuse . põhjus: • Miötsavendlüs, Karistatud 15-aas-tase sunnitööga. ... • J Ä Ä K O B , Johannes. -Karistuse põhjus: Politseiteenisus saksa okupatsiooni ajal. Karistatud Narva-protsessis 15-aastase sunnitööga. JUSKEVITSiS, Artjom. Sündinud 1931 Volöönias. Ukrainlane. Abielus. Üks laps.. Abikaasa Olga Juskevitsh, elukoht Tähetorni 33, Tallinn.^ Olhiid Tallinna Mõõdu-rnstade Tehase peamehaanik. Enne ärreteerirnist oli. Silikaadi kombinaadi tehnilise informaitsi-ooni osäikonnä juhataja. Arreteeriti 13/124974. Mõisteti 31/iO. 1975 Talilinna-protsessis 5-aastaks range rezhiimiga laagrisse. Karistuse põhjus: Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68 alusel ^nõukogudevastase agitatsioon j a propaganda". Tervislik oiukord: Põeb neerutuberkuloosi. " JÄRVO, ?. Sündimid 1925 . (?) Karistatud I955 (?) 25-aastase sunnitööga. K A L J U . , Jaan. Karistuse põhjus: Metsavendlus. KANGUR,, Beniard.' Karistuse põhjus: Koostöö sakslastega saksa okupatsiooni aj ai. , Karistatud Pihkvaiprotsessis 15-äastase sunnitööga. ' K I I E E N O , . : Mati, Sündinud 1939 Tallinnas. Abielus. Kaks .last. Abikaasa. Malle Kiirend, elukoht Tatari 3—6, Tallinn. Olnud Tallinna Polütehnilise Instituudj energeetia teaduskonna üliõpila ne. Enne arreteerimist, oli Tallinna Eelektrijaama insener. Arreteeriti 13/12-1974. Mõisteti 31/10- 1975 Tallinn-protsessis 5-aastaks range rezhiimiga laagrisse. Karis- : KUKK, Valter. Karistuse põhjus: Koostöö sakslastega saksa okupatsiooni ajal.. Karistatud Pihkva-iprotsessis lO-aastase sunnitööga. K Õ R B O J A ; Kaarel. Karistuse põhjus: Metsavendlus; Karistatud 15-aa,stase sunnitööga. LAARMÄN, Richard. Karistuse põhjus: Koostöö sakslastega saksa olcupätsiooni ajal. Karistatud fa-protsessis I5-aastase sunnitööga. J-P, - Raivo (Raivo-Toomas). Sündinud 1947. Arreteeriti 11/12- 1969. Mõisteti Tartu-pfptsessis Eesti NSV kriminaalkood.eksi §§ 70 j a 72 alusel 5-aastaks sunnitöö - le ,,salaja relvade hoidmise jä salajase organisatsiooni loomise ees'': Viibinud Mordavia vangi- ?ris. • LEIVAND, Jaak. .Sündinud 1949. Arreteeritud 1971. O l i 1972 Leningradi Psühhiaatrilise Haiglas karistust kandmas „1 oata piiriületamise pärast". . LILL.IImar. Vene vangilaagrist Iisraeli pääsenud Joseph Schnei-der, 49 a. vana, pärit Riiast, 011 Pofcma vangilaagris teinud \ foto noorematest- kaasvangidest. Ser-lel on märgitud kolme eestlase nimed, nende seas Ilmar Lill. • LINRA,; ?.' Karistuse põhjus; •Koostöö sakslastega saiksa okupatsiooni ajal. Karistatud 25-aas-tase simnitööga. • MUST,. Leonard. Karistuse põhjus : Koostöö :sakslastega säiksa okupatsiooni ajal. Karistatud Val-ga- protsessis 15-aastase sunnitööga. • MÄTIK, Kalju. Sündinud 1932 Tartus. Vallaline. Elukoht Lehöla 27, Tallinn. Olnud .Eesti: ."NSV Energia Põhja pnrkoima kõrge-, pinge võrkude relee- ja automaatika teenistuse insener. Enne arreteerimist oli Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud. Arreteeriti 13,/'12-1974. Mõisteti Tallinna-tuse. põhjus: Eesti NSV k r i m i- protsessis 6-aasta)ks range rezhii-naalkoodeksi § 68 ailusel ,nõuko-nud 1914. Raadioinsener. Karista- oudevastane agitatsioon ja propa-tud Eesti NSV kriminaalkoodeksi! ganda". Võetud Amnesty Inter-völitsevcis parteis MADRIID — Hispaanias on praegu võimul oleva peaminister Adol- ' fo Suarez'i parteis puhkenud suured lahkhelid ja sisemine võimuvõitlus, mis võib ohustada Hispaa- . nia praegust valitsust. Lahkhelid baseeruvad peamiselt valitsuse majariduspoliitika vormimisel, kuna seni ei ole leitud üksmeelt selles, kuidas võidelda suure mflat-vastu ning vältida sügisel ähvardavaid streike. Suarezi tsentrumist paremal asuvas parteis, mis kannab nimetust Demokraatliku Keskerakonna Unioon, leidub ka neid isikuid, kes olid varem Franco suured toetajad ning need on harjunud asju teisiti ajama ja otsuseid tegema kui seda teevad mõõdukamate polütüiste vaadetega polütlkud. Suärezi partei mõjukas liige ja parlamendi alamkoja esimees Fer-nando Alvarez de Miranda on tei-siooni ja majanduslike raskuste nod ettepaneku, et hispaanias tu- § 1904 (194-1) alusel. EINÄSTO, , Peeter. Sündinud 1939 (?). Abielus. Abikaasa arhitekt. Lapsed. Lõpetas 1973 Tartu ülikooli psühholoogia erialal. Töötas Tartu ülikooli sotsioloogia laboratooriumis teadusliku töötajana. : ELIAS, Anton. .Sündinud 1905 (?). Jurist. Vallavanem Tuhalaanes. Karistuse põhjus: Metsavendlus. Karistatud 25-aastase sunnitööga. Viibinud Dubravlagl 7. vangilaagris 1962—65. leks täieliku demokraatliku süsteemi rakendamiseks ja säüitami-šeks moodustada üldine koalitsloo- .nivalitsus, muie koosseisu kuuluksid ka sotsialistide < nationali kaitsealuseks vangiks. KOV' ( K l I E ) , . . E v a l d . : Sündi-nud 1947 (?). Tööline või üliõpilane (?). Karistajtud Eesti .NSV krimihaalkoodeksi §§ 68, 70, 207 j a'218-1 alusel. : KIEOTOSK, Mred. ..Karistuse põhjus: Politseiteenistus saksa - okupatsiooni ajal. Karistatud Narva-protsessis lõ-aastase sun-. nitööga. KREEK, Sven. Sündinud 1927. Arreteeriti jaanuaris 1975. Karistatud Eesti NSV kriminaatoo-deksi § 68 alusel nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest. Paigutati Seevaldi hullumajja Tallinnas, iküs olevat ennast senini Jannitamaita andmeil iiL&s poonud: migä laagrisse; Karistuse põhjus.- Eesti NSV kriminaalkoodeksi §§ 68 jä 207 alusel, ,nOukogudevasta-ne agitasioon j a propaganda ning tU)lirelva riisumine". Võetud Amnesty InternatsiOna)li ^ kaitsealu- .seks vangiks. M Ö M ) E R , August. Karistuse põhjus: Metsavendlus. NiJCxIS, Elmar/ Olnud 'maanoorte aj akirja toimetaja. Oli en-ne arreteerimist Eesti NSV Põllumajanduse Akadeemia ajakirja toimetaja. Saadeti harilikust vangilaagrist karistustöö laagrisse Vorkutasse. N U R M S Ä Ä R , E . Sündinud 1930 (?). Viibinud Dubrävlagi 1. vangi-laagris 1965. OLDENBÜRGER, Ludmilla Karistatud 2-aastase sunnitööga Kui praegune Ühendiiikicie pn^- sideni Jimmy Garter valimiskampaania kestell kõnesid pidas, siis kriipsutas t a eriti alla, et ta tahab rajada ja kujundada administrat-sioom, kus ausus Ja objektuvsus on tähtsamateks teguriteks. Elu näitab, et selliseid lubadusi on kergem anda kui praktiliselt . teostada. Kõik ühendriikide presidendid on vaiimiskampaania kestel tihedalt seotud paljiide isikutega^ kes neid oma mõjuvõimuga igati toetavad ning aitavad Valgesse Majja pääseda; Nendele inimestele on president ioomulikült tänuvÖlg-lane nmg sellistest võlgadest ei ole pääsemid ka Carter, kelle noorele administratsioonile on raskeks koormaks kujunenud kaks tähtsatele positsioonidele nimetatud isikut — riigi eelarve direktor Bert Lahce ja Ühendrükide peaesindaja Liitunud Rahvaste Organisatsioonis mustanahaline Andrew Young. Mõlen^ad mehed oii presidendr isiklikud sõbrad ja aitasid teda tema raskel teekonnal Valgesse Majja. Eriti suured teened on Ahdrew Young'il, kes organiseeris Ca?- terile presidendivaliniistel neegii-te suure toetuse, milleta Caiter oleks tõenäoliselt Fordile kaotanud. Nüüd on aga selgunud, et endise pangadirektori Bert Lance r:i haasjad on täielikult sassis ning ta on oma füiantsilisi probleeme korraldanud tehingute.ga, mis ei ole kooskõlas Ühendiiikide panganduse eetikaga. Lance probleemid on seda suuremad, et ta onadminisl-ratsioonis nimetatud just šellek! positsioonile, kus' tuleb tegemist teha finantsiliste küsimustega ja rahaasjadega. Mis puutub Andrew Young'i, siis on teiiia tegevus Liitunud Rahva.šte Organisatsioonis näidanud, et Young ei ole oma ülesannete kõrgusel, kuna teda huvitavad ainult Aafrika ja ras.si-probleemid ning kõik muud rahvusvahelised küsimused ei ole talle üldse olulised. Young on deklareerinud, et kuuba kommuiustli-kud sõdurid Ängoolas on stabiliseerivaks teguriks ning tema arvates on rasside vahetegemine inimkonnale palju ohtlikum kui kommunism. Isegi mõned Aafrika riikide esindajad Liitunud Rahvaste Organisatsioonis on märkinud, et Youngi diplomaatiat võib võrrelda elevandi lõhkumisega portselani-uses. • • • (Järg lk. 6) Kuid Carter hoiab visalt kinni oma sõpradest ning ei ole vaatamata teravale kiütikale neid vallandanud. Loomulikult tekib Valir jäte hulgas sellega seoses küsimus — kuhu jääb siis uue administratsiooni ausus ja objektiivsus, mida enne valimisi valimiskampaania kestel ohtralt lubati. Prantsuse parempoolsed ringkonnad on sooritanud enne järgmise aasta märtsis toimuvaid parlamendivalimisi, kus ennustatakse lased Gunnar Engström, kes I püi'ü juunis, oli võtaiüd isUdikkJ hilistelt sügiik Poliitiline po| nud kümneid avaldate te poolt. ül( K G B , kuna r( Venemaal vai üks arreteei et rootslastel" I lit kaasas. T£ kaasas nelipühilised saata küllakuts teatavasti nõukogude neil nata. Selleks o| maal asuvalt Mingit süüdj poolt ikka v( vastu. Nad ÜI dud Valge-Vei kJsse. ' i n i r if 23 W E S T MJ Rexdalel (Järg. lk. 3) sotsialistide litsiooni võit liitlaste üle, ilmus liiljuli| terandi 180 ^takse pahem] Ja kirjeldata^ ja värvüikki tide juht Fr punaste liitlij kuidas see kokku varis< Raamat lal poolne koali mistel 55 pr j test ning mugava enal mustatud jal .selt suuri il saavutusi baduste luni tulevad ra? suuda Mittei kommunistel löök järgne] takse üks produktsiooi kõrgele ja arene plaai] tid KÕuavadI mist, kuid vastti, kartel lega oma p| vad majani tismi. Ka vad sõjakaj üleskUiutaii^ seerimist ni tülid kommi vahel. Köi} vähenevad ringiid niii| pade lõppel luste ees sa| Kogu lugi terandi pah geb 1978. tähendab sH sotsialistidt tega alusta! nud haledal Uut raai nädala jook| )an. Kuna ning selle p| polütilised gelikkusest,| suur. Mõn< on juba ai sellel teos< mõju märt) susmaa Vai kib isegi kij ei võiks tail mõnes teLs< Kanadas; ' > .i :,.T< -^^^ . . ^ ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-20-02