1977-09-20-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 69 •
E E S T L A N E teisipäeval, 20. septem^r^^ ^^77 - Tuesday,;September^O, 197T
Nr. 69
Hind Saatefeuii
0
2.50.
3 . -
230
2.50
5 . -
3.50
- 3 . -
4.30
9. -
l) 3 . -
3. "
5 . -
5 . -
4.50
4Ä)
1.25
8.50
4. —
2 . -
1.50
14.~
6.65
2.1G
530
2.50
2.25
2.25
2.25
2 0 . -
1.50
4 . -
4 . -
4. -
8.80
5.~
10. -
6. -
35
w
15
40
35
35
35 ;
35
15
15
40
25
25
15
40
25
20
85
#
40
40
20
20
20
20
15
30
30
40
40
40
20
2.50
3. -
4. -
2.25
50
40
40
33
[llatusi: juhtuda. Aga
lab?'
:.lle tagasi. Ta vastas
[ja kõhklematult,
iie hoolega. Asjad on
•Castro on mul käes.
p s t i Kanada poole
•just lennujaamast,
e läheb Mehhiko po-
Ir.. neile kus sa oied
pmas. Nad on varsti
Id su hädast välja."
W.t e i s e s otsas valli
loopis uus hääl tele-
[LTada Ghong.
:ondo."
eriti, iil la tunudoie-pt
kuuldes?"•.imestas
piko bandido.
mängisin ma kii].
:>pude lõpuks ma jät-jrahekesi
sinna selle
|e teineteisel niikaua
kuni ma Mehhikost
ias see harilikult nii
[Hiinamaa mees mi-
?d teravad sõnad po-atsegi
cria sõbrale
p s i s ta siis.
•te, kelleks sa. mind
|'::astro on mul käes
[iie nüüd adios — üt-võib
nüüd sind lah-
^e Kanadamaale jär-
^Jba vaba!".õiendas
•\ arvasin mina,
ka juba läbi vüli-mui
on kohwipõh-faravõtmeid,
kui sul
sks läheb." .
(Järgneb)
H. E P P A R U J Ä ^
Sündinud 11. märtsil 1956. a.
Inglismaal. Keskhariduse omandanud
George S. rienry Seconda-ry
Schoolis Torontos. Lõpetas
1977. a. Toronto ülikooli Honours
B. Sc. kraadiga mikrobioloogia
alal. Töötab omal alal Humber
Memorial haiglas, et saavutada
Subject Registered Technologist
kraadi. Akadeemiliselt kuulub
Korpi Filiae yPatriäesse.
•KATRIN E. LINDRiS . .
Sündinud 1955. a. Oshawas ning
keskhariduse saginud Leaside
High Schoolis Torontos, õppis
rohuteadust Üniversity of Torontos
ning lõpetas õpingud 1977. a.
kevadel, saavutades B. S c Phm.
kraadi. Akadeemiliselt kuulub
Korp! Filiae Patriaesse.
IMBI ROOST
Sündinud 19. juunil 1955. a. Torontos.
Keskliariduse omandanud
Nelson Ä, Boylen Secondary
Scho(>l'is. Lõpetas Toronto ülikooli
Faculty of Nursing, B. Sc.
N. kraadiga. Töötab õena lastehaiglas
Torontos. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Filiae Patriaesse.
Läti pressibüUetaäni teatel on
Kanada Edmontoni ajaleht „The
Edmonton Journal" teinud ettepaneku
Riia kommunistlikule ajalehele
„Sovetskaja Latvia" hakata
vahetuskorras avaldama artikleid
inimõiguste küsimuses. Kanada
lehe ettepanek tuli- põhjusel, et
nõukogude ajakirjandus on korduvalt
kritiseerinud Kanada valitsust
inimõiguste rikkumises.
Näiteks ümus mitu artiklit aja-lehes
„Sovetskajä L a t v i a " , kus
mainiti, et Kanada valitsus rõhuvat
eskimo j a indiaani vähemus-rahvaid,
et käitutud ebainimlikult
jaapanlast^ga II maaihnasõja ajal
jne. Peale selle süüdistatakse, et
Kanada avalikkus , M i t a b valesid
inimõiguste alal N. L i i d u kohta''.
Kanada leht on teatanud Rna lehele:
„Et mitte raisata aega iga
süüdistuse punkt-pünktilt vastamisega,
meie pakume parema lahenduse.
Meie: trükime oma lehes kõik
teie süüdistused, kuid soovime, et
sel juhul teie trükü^ite ära kõik
artiklid meie ajalehest, mis käsitavad
inimõiguste rikkumisi N.
Liidus." ;^
Riia leht .pole seni Kanada lehele
vastanud.
ANNE. H A N S L E F ] \
Sündinud 1954. a. 'Torontos. Lõpetas
Toronto ülikooli rohutea-duse
alal Bachelor of Science in
Fharmacy kraadiga. Keskhariduse
omandas Royal York Col-legiate
Institute'is. Töötab omal
iiiai Torontos. Akadeemiliselt
kuulub K o r p i Filiae Patriaesse.
E N E - L Y NAIRISMAGL."
Sündinud 1955.a. St. Cathari-nes'is,
Ontarios. Lõpetanud Laura
Secord Secondary Schoori, kps
võitis Ontario scholarship'i, Lucy
Morrison Memorial stipendiumi
j a Luders Fharmacy stipendiumi
ning võitis auhinnad prantsuse ja
saksa keeles ning keemias. Lõpetas
1977. a. Toronto ülikooU
Bachelor of Science i n Pharmacy
(B. sc. Phm.) kraadiga. Töötab
omal alal St. Cathferinesls Potter
& Shaw Pharmacy juures. Kuulub
Korp! Filiae Patriaesse.
EŠTHER-LILIAN HtJRDEN
Sündinud 1953. a. Hamiltonis. Lõpetas
McMaster'i ülikooli psühholoogia
alal Bachelor öf Arts kraadiga.
Õppis ; edasi . H a m i l t on
Teachers CoUegCis, mille lõpetas
1975. a. Bachelor of Education
kraadiga. Töötab õpetajana Ha-mUtonis.
Akadeemiliselt ..kuulub
Korp! Filiae Patriaesse.
M A L L E . SAKSNOT-; ,
Sündinud 1955. a. Torontos,
Keskhariduse omandanud
Vaughan Rd. CoUegiate Institu-te'is.
Lõpetanud Toronto ülikooli;
V i c t o n a College'i 1977; a. Honours
B. A. kraadiga prantsuse ja
saksa keele alal. Kavatseb tulevikus
õpinguid jätkata. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Filiae Patriaesse.
Moskva fihnifestivali küiästanud
ajakirjanikud on üllatunud, kuivõrd
vananenud ja aastaid muutumatute
printsiipide järgi seda ettevõtet
korraldatakse, yümastel
aastatel on kogu festival koondatud
Rossia hotelü sellise tõhususe:
ga, et festivali külastaja ei;
se sellest hotellist sammugi
astuda. Peale selle on hotell hoole-a
valvepostidest ümbritsetud.
Mõningad väikesed muudatused
on siiski toimunud — fihne ei tõlgita
enam kõvasti verie keelde,
vald-need jooksevad linal vastavas
keeles j a ' vaataja saab kasutada
automaatseid kuuldetolkeaparaate.
Venelastele on füm esmajoones
poliitiline j a rahvuslik esindamine,
kunstiväärtüs on : hoopis • vähem
tähtis. Festival tuletab meelde
mingisugust rituaali.
On silmapaistev, kuidas väliskülalised
selle kohmakuse ja igava
esitamise nurisemata välja kannatavad
. jä hiljem intervjueerituna
koguni kiidavad. .
Filmid ise on tavaliselt keskpärased.
Vahel võib leida pärle peamiselt
arengumaade fihnjde hulgast.-
.
• EPL^ ^
Oregoni ülikOQli Eiigene's lõpetas
inglise keele ning ajakirjanduse
äiad K a i M a r i Kadaja-Larson.
Cregoni riigiülikooli Cornwallis'es
Oregonis lõpetas Kadri Mai K a -
daja (,moe ja tekstiüide alal). Mõlemad
lõpetajad on metsateaduse
magister Peeter Kada ja ning kutsevaliku
eriteadlase M i i l a - K a d a j a .
tütred. Kuna vanemad lapsed perekonnas,
pojad Toomas ja Juhan,
juba varem ülikoolid on lõpetanud,
siis on kõik : kuue-liik.
melises perekonnas nüüd akadeemilise
haridusega. .
LINDA. P A K R I
Sündinud 1953. a. Inglismaal.
Keskhariduse omandanud Victoria
Park Secondary, Schoolis. Lõpetanud
Toronto ülikooli B. A.
kraadiga draamas. Linda on esi-
,mene üliõpilane, kes saavutas sellise
kraadi Toronto ülikooli ajaloos.
Kavatseb edasi tegutseda
teatri alal. Aliadeemiliselt kuulub
Korp! Filiae Patriaesse.
Chj.rtereä
72?. Don Mills Rd. S i l t e m
Don Mills. Ontario
483-6308, 429-4944
ADVOIwUT-NOTAR
Hoom 1912, Royal Trnst Tower.
Toronto Dominioa Ceitre
^nsiiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont (Bay <& King) M5K 1K7
TeleJon: 869-17T7
i4-tundi telefoni valveteenistus
,,Dogmad teaduses ja teisi mälestusi
ühelt astronoomilt" on
pealkirjaks kirjutisele ühes astronoomia
ja astrofüüsika aastaülevaates
(Annual Review o f . . . ) mille
kirjutanud dr. Ernst õpik, ilmneb
Annual Reviews Inc;'kirjas^
tüse (Kalifornla) eelreklaamist.
•
Georg Kurman, kirjandusloo, professor
Western Illinois üükoolls, on
kirjutanud huvitava artikli, mis
vaatleb draamakirjanduses seda,
mis juhtub füüsilises maailmas
nende seadustega, mis arusaadavad
füüsikutele ja inseneridele.
Artikli pealkirjaks on tõlkes ,,Entroopia
ja tragöödia surm (kadu)"
— märkmeid draama teooria
jaoks. See ilmus „Comparative
Drarna", 9/4 (1975) lk. 283—304.
Entroopia on üks mõiste termo-dünaamikas
Uoojusõpetused), niis
näitab kuhu poole füüsiline
maailm läheb ja seetõttu on seda
nimetatud ka aja suunanäitajaks
(arrow of time). See suund, ent-ropia
kasv, ei v i i meid just roosilises
suunas, kuid see on kõrvalasi.
Võttes appi ka nn. kommunikatsiooniteooriat
näib, et klassilise
tragöödia • teeandnüne absurdsele
teatrile pole sugugi üllatav.
E.A.
ölandi. ligidal tõimiiyate Rootsi
mereväe manöövrite puhul ümus
sinna hulka vene kalapüügitraale-reid,
miliised on väga hästi varustatud
antennidega ja elektrooniliste
kuuldeseadeldistega, osa neist
ongi ilmselt ehitatud vaivelaeva-deks.
Kmsi traalerid loata olid ilmunud
.Rootsi territoriaalvetesse, käsutas
Rootsi toUivalve nad K a i -
marsundi Mörbylängasse. Vene
kalalaevadel on lubatud heita ank-ut
Rootsi territoriaalvetes halva
ilma puhul, mida aga neil päevadel
pole esinenud^
Teisipäeval vabastati traalerid
Mörbylängast ja võisid tagasi
siirduda rahvusvahelistesse vetesse.
' .;•
Svenska Dagbladet kirj
sündmuse puhul:
..Nagu harilikult on tegu eksitusega
või on traalerid kannatanud
raditsiooniliste ,,vene" õnnetuste
all. Iialgi pole vene kalapüügüae-vadel
nii raske navigeerida ku"
just Rootsi meremanööyrite ajal.
Aga meie peame hüdaüsi loomu-ikult
aitama. Seda abi võiks ju
kombineerida sellega, et müüksime
ära rootsilaevade suurepärase
navigeerimisvarustuse, nii et need
tulevikus enam ei satu vene kalalaevade
keskele."
i ^ I S SAAB E E S T I PAGULASKIRJANDUSEST? See muretsev
niõte tuleb pälie paljudeie; kes välismaal ihnuva eesti k i r - •
janduse jätkuva bea käekäigu iile mõtlevad. Aja raudsed
hambad söövad eesti pagulaskirjandust niõlemalt poolt, n i i
loominguliselt k u i tarbijaskonna ^küljelt. E e s t i ilukirjandusliku
proosa suurmeistri K a r l Ristikivi hüjutine surm tõi taas reljeefselt
esile tõdemuse, et sõja ajal pagulastena Eestist lah-ikfunud
nooreingi kirjanikepõlvkond (Ristikivi o l i Eestist laiskudes
väid 31 aastat vana) on siirdumas Toonela teedele.
M E M U A A R K I R J A i r a U S ^ N HÕIVANUD E S I K ^ ^
L A S K I R J A N D U S E ÜLDPILDIS. Tagasivaatava ja vananeva
ikirjanduse mulje jätab seegi tõik. Mälestusraamatuid on vü-masel
ajal ilmüniid-tõesti pädju. Kirjanike Kooperatüvi vü-mastes
raamatusarjades esineb rohkelt mälestusraamatuid,
sageli mitu Itöidet ühelt .tagasivaatavalt autorilt. Aga kuna
Kooperatüv oma kirjastamispoliitikas katsub arvatavasti
vältida liigset memuÄris^rünisprotsessi j a asetada suskiveeil
pearõhu uudisloomtngiile — j a seda muidugi õigusega — süs
o n rohkelt :mälestusraamatmd ilmunud väljaspool Kirjanike
•Kooperatiivi kirjasituspläaiü. ; ž
Need mõtted memuaaridega seoses e i ole muidugi mäles-tusraamaitute
väljaandmise vastu suunatud. Huvitavaid fakte
j a olustikulist tagapõhja sisaldav hästi k i r j a pandud mälestusteos
— olgu selle autoriks siis August Mälk, K a u l Ka-..
dak, Arno Raag või Eduard Ole—• ön tavaliselt pajlju mõnusam
lugemismaterjali k u i kehv romaan. K u i d see kõik näitab
teatavat tendentsi eesti pagulaskrjanduses.
P A L J U D K I R J A M E H E D ÖN TEGEVUSVÄLJALT ENNEA
E G S E L T TAGASI TÕMBUNUD. J ^ sellepärast on eesti paV •
gulaskirjandus jäänud tubli tükk vaesemaks kui see praegu
olla võiks. K u h u on jäänud'Ilmar Talve, Ilmar Laaban, Ivar
Grünthal, kelle kontosse kuuluvad miitmed pagulaskirjanduse
tippsaavutused? Nad on vaikinud pikemat aega mitte ai- ^
nult uu^oomingu autoritena, vaid nende vahe sulg ei löö kaasa
^ka n i i vajalikus kirjanduselus esseede, artiklite j a arvus- ;
tuste kirjutamisel. Mõnda aega jlõi pagulaskirjanduse vaagimisel
j a debati elushoidmisel kaasa noor Ivo liiste. Nüüd ei
ole temast: enam pikka aega midagi näha ega kuulda olnud.
Võiks tuua teisigi nimesid, fees viimasel ajal kas yägä vahe .
või peagu iüdsemitte ei ole enam sona võtnud.
KÕIK POLE MUIDUGI V E E L KADUNUD VÕI TAGASI
TÕMBUNUD. Nü näiteks vahepeal üpris kaua kirjanduselust
eemal olnud Ilmar Mikiver on taas aktiivne nü luuletajana
k u i , arvustajana j a kirjanduse analüüsijana. Helga Nõu, i l o - .
Laaman j a Urve Karuks, k o lm talendikat naisautorit, on hoo-"
litsenud selle eest, et värskeid tuuli puhuks pagulaskirjanduse
lehtlas. Pedro Krusten, Bemard"; Kangro, Arvo Mägi,,
Aleksis Rannit. K a l j u Lepik, Ivar Ivask.. Ilmar Jak^,RaimOhd
Kõik, Valev Uibopuu — küllap neilt j a mitmetelt teistelt on
veel mõndagi oodata lisaks senisele mitmekesisele ja tänuväärsele
panusele. Heino Susi, täiesti uus jõud kirjanduspõllul,
rikastas pagulaskirjandust kahe huvitava j a hästi kirjuta^
tud sõjaraaniatuga, milledele cm v i s t veel'lisa oodSüta.
K u i d siiski on tunne, ^t eesti pagulaskirjanduse näitelava
on muutunud iisnahõreda^^^ Ja e i ole näha, et u u s i jõude
noorte hulgast peale tuieoms oleks. Kõige nooremaks eesti
pagulaskirjanikiüLs kutsutud- Aarand Roos on juba kolmküm-.
mend seitse aastat vana. Uus põlvkond, kui mõhed katsetused
välja arvata;, puudub täiesti. J a kuhu bn jäänud kirjandusajakiri
„Mana"? Umbes kaks aastat ei ole enam ilmunud
ühtegi uut „Mana" numbrit. „TulimuId'V -kuigi see muutub
mahult j a sisult hõredamaks, on s i i s k i suutnud järjekindlalt
ilmuda.: . • ':\
K O K K U ÖN K U I V A M A S K A ; L U G E J A S K O N D . Eesti k i r j a n dust
kõige enam lugenud j a toetanud põlvkond, need kes ko-dumaailt
lahkudes olid juba .'küpsed kolmekümneaa&tased inimesed,
on peagu kõik jõudnud j u b a pensioniikka või sürdu-nud
Manala väravate taha, Paguluses ülikooliõpingud või eestikeelsed
keskkoolid lõpetanute põlvkond oln jõudnud v6i
.peatselt jõudmas üle viiekümnenda eluaasta künnise. Muidugi,
eks nemad hUvi j a jõudu mööda loe j a osta eestikeelset
kirjandust. Ja ega pensioniikka jõudnudki ei ole kirjanduse •"
tarbijaskonna;st taandunud, nemad •moodustavad^ i
jaskonna-lugejaskonna tuimiiku. Aga juba neiljaikümnendate
eluaastate alguses olev põlvkond väliseestlasi on see põlvkond,
kes eesti keelest j a eesti kultuurist on välismaal üleš-kasvanutena
vaid pooleldi Qsa saanud j a seetõttu on eiiamUs
neist pagulaskirjanduse tarbijate hulgast välja jäänud.- K u i gi
paljud: neist agaralt kaasa löövad väliseestläskomia elus
nü; ühiskondlikul kui rahvuskultuurilisel alal, katab nende
kirjandushUvi peamiselt juba oma asukohamaade keeltes •.
trukitud kirjandus. ,
N I I E T P E S S I M I S M I K S PAGULASKIRJANDUSE TULEV
I K U SUHTES O N TÕSIST PÕHJUST. Realiteetidele n i i loomingulisel
k u i lugejaskonna poolel tuleb silma vaadata. E d a s pidise
lugejaskonna kahanemise juures võivad kirjandusteo-sed
tõenäoliselt varsti ilmuda vaid fondide j a sihtkapitalide
toetusel. Aga kas selleks on tehtud küllaldaselt ettevalmisatusi?
•
Need read .pole mitte mõeldud hingekeUa löömiseks. Pigem
ergutuseks olemasolevaid ressursse otstarbekalt ja kaugele-nägevalt
kasutada. Eestlased on visad ja jonnakad. Nmg
lääiremafilmas majanduslikult: ü^^^ sisse seatud.
See peaks siiski tagama eesti pagulaskirjanduse edasipüsimi-se.
J . T.
Lääne-Berliini saabus Ida-Sak-samaalt
sealne populaarne poeet
Saraha Kirsch. Ta on kaheksateistkümnes
ida-šaksa kirjanik,
kes on idast lahkunud, kuna ta
on. toetanud, protestilaulüiut Wolf
Biermanni. K i r c h on sellega seoses
kaotanud 1^ kõmmimistliku
pp.rtei lilkmeõigused.
Mul on väga hea meel, et ,,Vaba
Eestlane" toob mi asjalikke
kokkuvõtteid Tartu :. Instituudis
peetud loengutest ja seega levitab
© Riina Paabo valiti sihnapaistva
edu tõttu muusika j a muu tege^
vuse eest koolis jä lihiskormas
siimapaistvaks Ameerika noo-reks.
Valijaks o n The Association
of Distüiguished Young Ameri-cahs
(ADYA). Riina Paabo on.
loengute sisu ka nende seas, kes ! esinenud nii t a n t s y , ' kuid eriti
ühel või teisel põhjusel ei saa vümati muusika alal, korduvalt
loengutele tulla, aga üks väike i h i - edukalt Eesti Maja pidudel,
dusviga kipub sinna sisse: loengute
peamine korraldaja E. Anija on v .. " ' .' "... • °:
Tartu ln^«";«|^^*^tär^^
esimees^ Esimeheks on,dr. Harry jpä^^^^^^^ pööräuda sekretäri
MemüoK. jj aadressU: 37 Groveland
^Kasutan siinkohal j u h u s t teata, Bonvms, Ont./ M3A
da,^e enamusjpenguist on^heh-igp tel. (416) 447-895^. :
lindistatud ja kui aeg ja raha lu- ^ .
bab, tahetakse neid kassettide näol E. ARUlA^^
laenutada koduseks või väiksema- T.I. sekretär
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 20, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770920 |
Description
| Title | 1977-09-20-07 |
| OCR text | Nr. 69 • E E S T L A N E teisipäeval, 20. septem^r^^ ^^77 - Tuesday,;September^O, 197T Nr. 69 Hind Saatefeuii 0 2.50. 3 . - 230 2.50 5 . - 3.50 - 3 . - 4.30 9. - l) 3 . - 3. " 5 . - 5 . - 4.50 4Ä) 1.25 8.50 4. — 2 . - 1.50 14.~ 6.65 2.1G 530 2.50 2.25 2.25 2.25 2 0 . - 1.50 4 . - 4 . - 4. - 8.80 5.~ 10. - 6. - 35 w 15 40 35 35 35 ; 35 15 15 40 25 25 15 40 25 20 85 # 40 40 20 20 20 20 15 30 30 40 40 40 20 2.50 3. - 4. - 2.25 50 40 40 33 [llatusi: juhtuda. Aga lab?' :.lle tagasi. Ta vastas [ja kõhklematult, iie hoolega. Asjad on •Castro on mul käes. p s t i Kanada poole •just lennujaamast, e läheb Mehhiko po- Ir.. neile kus sa oied pmas. Nad on varsti Id su hädast välja." W.t e i s e s otsas valli loopis uus hääl tele- [LTada Ghong. :ondo." eriti, iil la tunudoie-pt kuuldes?"•.imestas piko bandido. mängisin ma kii]. :>pude lõpuks ma jät-jrahekesi sinna selle |e teineteisel niikaua kuni ma Mehhikost ias see harilikult nii [Hiinamaa mees mi- ?d teravad sõnad po-atsegi cria sõbrale p s i s ta siis. •te, kelleks sa. mind |'::astro on mul käes [iie nüüd adios — üt-võib nüüd sind lah- ^e Kanadamaale jär- ^Jba vaba!".õiendas •\ arvasin mina, ka juba läbi vüli-mui on kohwipõh-faravõtmeid, kui sul sks läheb." . (Järgneb) H. E P P A R U J Ä ^ Sündinud 11. märtsil 1956. a. Inglismaal. Keskhariduse omandanud George S. rienry Seconda-ry Schoolis Torontos. Lõpetas 1977. a. Toronto ülikooli Honours B. Sc. kraadiga mikrobioloogia alal. Töötab omal alal Humber Memorial haiglas, et saavutada Subject Registered Technologist kraadi. Akadeemiliselt kuulub Korpi Filiae yPatriäesse. •KATRIN E. LINDRiS . . Sündinud 1955. a. Oshawas ning keskhariduse saginud Leaside High Schoolis Torontos, õppis rohuteadust Üniversity of Torontos ning lõpetas õpingud 1977. a. kevadel, saavutades B. S c Phm. kraadi. Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae Patriaesse. IMBI ROOST Sündinud 19. juunil 1955. a. Torontos. Keskliariduse omandanud Nelson Ä, Boylen Secondary Scho(>l'is. Lõpetas Toronto ülikooli Faculty of Nursing, B. Sc. N. kraadiga. Töötab õena lastehaiglas Torontos. Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae Patriaesse. Läti pressibüUetaäni teatel on Kanada Edmontoni ajaleht „The Edmonton Journal" teinud ettepaneku Riia kommunistlikule ajalehele „Sovetskaja Latvia" hakata vahetuskorras avaldama artikleid inimõiguste küsimuses. Kanada lehe ettepanek tuli- põhjusel, et nõukogude ajakirjandus on korduvalt kritiseerinud Kanada valitsust inimõiguste rikkumises. Näiteks ümus mitu artiklit aja-lehes „Sovetskajä L a t v i a " , kus mainiti, et Kanada valitsus rõhuvat eskimo j a indiaani vähemus-rahvaid, et käitutud ebainimlikult jaapanlast^ga II maaihnasõja ajal jne. Peale selle süüdistatakse, et Kanada avalikkus , M i t a b valesid inimõiguste alal N. L i i d u kohta''. Kanada leht on teatanud Rna lehele: „Et mitte raisata aega iga süüdistuse punkt-pünktilt vastamisega, meie pakume parema lahenduse. Meie: trükime oma lehes kõik teie süüdistused, kuid soovime, et sel juhul teie trükü^ite ära kõik artiklid meie ajalehest, mis käsitavad inimõiguste rikkumisi N. Liidus." ;^ Riia leht .pole seni Kanada lehele vastanud. ANNE. H A N S L E F ] \ Sündinud 1954. a. 'Torontos. Lõpetas Toronto ülikooli rohutea-duse alal Bachelor of Science in Fharmacy kraadiga. Keskhariduse omandas Royal York Col-legiate Institute'is. Töötab omal iiiai Torontos. Akadeemiliselt kuulub K o r p i Filiae Patriaesse. E N E - L Y NAIRISMAGL." Sündinud 1955.a. St. Cathari-nes'is, Ontarios. Lõpetanud Laura Secord Secondary Schoori, kps võitis Ontario scholarship'i, Lucy Morrison Memorial stipendiumi j a Luders Fharmacy stipendiumi ning võitis auhinnad prantsuse ja saksa keeles ning keemias. Lõpetas 1977. a. Toronto ülikooU Bachelor of Science i n Pharmacy (B. sc. Phm.) kraadiga. Töötab omal alal St. Cathferinesls Potter & Shaw Pharmacy juures. Kuulub Korp! Filiae Patriaesse. EŠTHER-LILIAN HtJRDEN Sündinud 1953. a. Hamiltonis. Lõpetas McMaster'i ülikooli psühholoogia alal Bachelor öf Arts kraadiga. Õppis ; edasi . H a m i l t on Teachers CoUegCis, mille lõpetas 1975. a. Bachelor of Education kraadiga. Töötab õpetajana Ha-mUtonis. Akadeemiliselt ..kuulub Korp! Filiae Patriaesse. M A L L E . SAKSNOT-; , Sündinud 1955. a. Torontos, Keskhariduse omandanud Vaughan Rd. CoUegiate Institu-te'is. Lõpetanud Toronto ülikooli; V i c t o n a College'i 1977; a. Honours B. A. kraadiga prantsuse ja saksa keele alal. Kavatseb tulevikus õpinguid jätkata. Akadeemiliselt kuulub Korp! Filiae Patriaesse. Moskva fihnifestivali küiästanud ajakirjanikud on üllatunud, kuivõrd vananenud ja aastaid muutumatute printsiipide järgi seda ettevõtet korraldatakse, yümastel aastatel on kogu festival koondatud Rossia hotelü sellise tõhususe: ga, et festivali külastaja ei; se sellest hotellist sammugi astuda. Peale selle on hotell hoole-a valvepostidest ümbritsetud. Mõningad väikesed muudatused on siiski toimunud — fihne ei tõlgita enam kõvasti verie keelde, vald-need jooksevad linal vastavas keeles j a ' vaataja saab kasutada automaatseid kuuldetolkeaparaate. Venelastele on füm esmajoones poliitiline j a rahvuslik esindamine, kunstiväärtüs on : hoopis • vähem tähtis. Festival tuletab meelde mingisugust rituaali. On silmapaistev, kuidas väliskülalised selle kohmakuse ja igava esitamise nurisemata välja kannatavad . jä hiljem intervjueerituna koguni kiidavad. . Filmid ise on tavaliselt keskpärased. Vahel võib leida pärle peamiselt arengumaade fihnjde hulgast.- . • EPL^ ^ Oregoni ülikOQli Eiigene's lõpetas inglise keele ning ajakirjanduse äiad K a i M a r i Kadaja-Larson. Cregoni riigiülikooli Cornwallis'es Oregonis lõpetas Kadri Mai K a - daja (,moe ja tekstiüide alal). Mõlemad lõpetajad on metsateaduse magister Peeter Kada ja ning kutsevaliku eriteadlase M i i l a - K a d a j a . tütred. Kuna vanemad lapsed perekonnas, pojad Toomas ja Juhan, juba varem ülikoolid on lõpetanud, siis on kõik : kuue-liik. melises perekonnas nüüd akadeemilise haridusega. . LINDA. P A K R I Sündinud 1953. a. Inglismaal. Keskhariduse omandanud Victoria Park Secondary, Schoolis. Lõpetanud Toronto ülikooli B. A. kraadiga draamas. Linda on esi- ,mene üliõpilane, kes saavutas sellise kraadi Toronto ülikooli ajaloos. Kavatseb edasi tegutseda teatri alal. Aliadeemiliselt kuulub Korp! Filiae Patriaesse. Chj.rtereä 72?. Don Mills Rd. S i l t e m Don Mills. Ontario 483-6308, 429-4944 ADVOIwUT-NOTAR Hoom 1912, Royal Trnst Tower. Toronto Dominioa Ceitre ^nsiiaadress: P.O. 326, Toronto Ont (Bay <& King) M5K 1K7 TeleJon: 869-17T7 i4-tundi telefoni valveteenistus ,,Dogmad teaduses ja teisi mälestusi ühelt astronoomilt" on pealkirjaks kirjutisele ühes astronoomia ja astrofüüsika aastaülevaates (Annual Review o f . . . ) mille kirjutanud dr. Ernst õpik, ilmneb Annual Reviews Inc;'kirjas^ tüse (Kalifornla) eelreklaamist. • Georg Kurman, kirjandusloo, professor Western Illinois üükoolls, on kirjutanud huvitava artikli, mis vaatleb draamakirjanduses seda, mis juhtub füüsilises maailmas nende seadustega, mis arusaadavad füüsikutele ja inseneridele. Artikli pealkirjaks on tõlkes ,,Entroopia ja tragöödia surm (kadu)" — märkmeid draama teooria jaoks. See ilmus „Comparative Drarna", 9/4 (1975) lk. 283—304. Entroopia on üks mõiste termo-dünaamikas Uoojusõpetused), niis näitab kuhu poole füüsiline maailm läheb ja seetõttu on seda nimetatud ka aja suunanäitajaks (arrow of time). See suund, ent-ropia kasv, ei v i i meid just roosilises suunas, kuid see on kõrvalasi. Võttes appi ka nn. kommunikatsiooniteooriat näib, et klassilise tragöödia • teeandnüne absurdsele teatrile pole sugugi üllatav. E.A. ölandi. ligidal tõimiiyate Rootsi mereväe manöövrite puhul ümus sinna hulka vene kalapüügitraale-reid, miliised on väga hästi varustatud antennidega ja elektrooniliste kuuldeseadeldistega, osa neist ongi ilmselt ehitatud vaivelaeva-deks. Kmsi traalerid loata olid ilmunud .Rootsi territoriaalvetesse, käsutas Rootsi toUivalve nad K a i - marsundi Mörbylängasse. Vene kalalaevadel on lubatud heita ank-ut Rootsi territoriaalvetes halva ilma puhul, mida aga neil päevadel pole esinenud^ Teisipäeval vabastati traalerid Mörbylängast ja võisid tagasi siirduda rahvusvahelistesse vetesse. ' .;• Svenska Dagbladet kirj sündmuse puhul: ..Nagu harilikult on tegu eksitusega või on traalerid kannatanud raditsiooniliste ,,vene" õnnetuste all. Iialgi pole vene kalapüügüae-vadel nii raske navigeerida ku" just Rootsi meremanööyrite ajal. Aga meie peame hüdaüsi loomu-ikult aitama. Seda abi võiks ju kombineerida sellega, et müüksime ära rootsilaevade suurepärase navigeerimisvarustuse, nii et need tulevikus enam ei satu vene kalalaevade keskele." i ^ I S SAAB E E S T I PAGULASKIRJANDUSEST? See muretsev niõte tuleb pälie paljudeie; kes välismaal ihnuva eesti k i r - • janduse jätkuva bea käekäigu iile mõtlevad. Aja raudsed hambad söövad eesti pagulaskirjandust niõlemalt poolt, n i i loominguliselt k u i tarbijaskonna ^küljelt. E e s t i ilukirjandusliku proosa suurmeistri K a r l Ristikivi hüjutine surm tõi taas reljeefselt esile tõdemuse, et sõja ajal pagulastena Eestist lah-ikfunud nooreingi kirjanikepõlvkond (Ristikivi o l i Eestist laiskudes väid 31 aastat vana) on siirdumas Toonela teedele. M E M U A A R K I R J A i r a U S ^ N HÕIVANUD E S I K ^ ^ L A S K I R J A N D U S E ÜLDPILDIS. Tagasivaatava ja vananeva ikirjanduse mulje jätab seegi tõik. Mälestusraamatuid on vü-masel ajal ilmüniid-tõesti pädju. Kirjanike Kooperatüvi vü-mastes raamatusarjades esineb rohkelt mälestusraamatuid, sageli mitu Itöidet ühelt .tagasivaatavalt autorilt. Aga kuna Kooperatüv oma kirjastamispoliitikas katsub arvatavasti vältida liigset memuÄris^rünisprotsessi j a asetada suskiveeil pearõhu uudisloomtngiile — j a seda muidugi õigusega — süs o n rohkelt :mälestusraamatmd ilmunud väljaspool Kirjanike •Kooperatiivi kirjasituspläaiü. ; ž Need mõtted memuaaridega seoses e i ole muidugi mäles-tusraamaitute väljaandmise vastu suunatud. Huvitavaid fakte j a olustikulist tagapõhja sisaldav hästi k i r j a pandud mälestusteos — olgu selle autoriks siis August Mälk, K a u l Ka-.. dak, Arno Raag või Eduard Ole—• ön tavaliselt pajlju mõnusam lugemismaterjali k u i kehv romaan. K u i d see kõik näitab teatavat tendentsi eesti pagulaskrjanduses. P A L J U D K I R J A M E H E D ÖN TEGEVUSVÄLJALT ENNEA E G S E L T TAGASI TÕMBUNUD. J ^ sellepärast on eesti paV • gulaskirjandus jäänud tubli tükk vaesemaks kui see praegu olla võiks. K u h u on jäänud'Ilmar Talve, Ilmar Laaban, Ivar Grünthal, kelle kontosse kuuluvad miitmed pagulaskirjanduse tippsaavutused? Nad on vaikinud pikemat aega mitte ai- ^ nult uu^oomingu autoritena, vaid nende vahe sulg ei löö kaasa ^ka n i i vajalikus kirjanduselus esseede, artiklite j a arvus- ; tuste kirjutamisel. Mõnda aega jlõi pagulaskirjanduse vaagimisel j a debati elushoidmisel kaasa noor Ivo liiste. Nüüd ei ole temast: enam pikka aega midagi näha ega kuulda olnud. Võiks tuua teisigi nimesid, fees viimasel ajal kas yägä vahe . või peagu iüdsemitte ei ole enam sona võtnud. KÕIK POLE MUIDUGI V E E L KADUNUD VÕI TAGASI TÕMBUNUD. Nü näiteks vahepeal üpris kaua kirjanduselust eemal olnud Ilmar Mikiver on taas aktiivne nü luuletajana k u i , arvustajana j a kirjanduse analüüsijana. Helga Nõu, i l o - . Laaman j a Urve Karuks, k o lm talendikat naisautorit, on hoo-" litsenud selle eest, et värskeid tuuli puhuks pagulaskirjanduse lehtlas. Pedro Krusten, Bemard"; Kangro, Arvo Mägi,, Aleksis Rannit. K a l j u Lepik, Ivar Ivask.. Ilmar Jak^,RaimOhd Kõik, Valev Uibopuu — küllap neilt j a mitmetelt teistelt on veel mõndagi oodata lisaks senisele mitmekesisele ja tänuväärsele panusele. Heino Susi, täiesti uus jõud kirjanduspõllul, rikastas pagulaskirjandust kahe huvitava j a hästi kirjuta^ tud sõjaraaniatuga, milledele cm v i s t veel'lisa oodSüta. K u i d siiski on tunne, ^t eesti pagulaskirjanduse näitelava on muutunud iisnahõreda^^^ Ja e i ole näha, et u u s i jõude noorte hulgast peale tuieoms oleks. Kõige nooremaks eesti pagulaskirjanikiüLs kutsutud- Aarand Roos on juba kolmküm-. mend seitse aastat vana. Uus põlvkond, kui mõhed katsetused välja arvata;, puudub täiesti. J a kuhu bn jäänud kirjandusajakiri „Mana"? Umbes kaks aastat ei ole enam ilmunud ühtegi uut „Mana" numbrit. „TulimuId'V -kuigi see muutub mahult j a sisult hõredamaks, on s i i s k i suutnud järjekindlalt ilmuda.: . • ':\ K O K K U ÖN K U I V A M A S K A ; L U G E J A S K O N D . Eesti k i r j a n dust kõige enam lugenud j a toetanud põlvkond, need kes ko-dumaailt lahkudes olid juba .'küpsed kolmekümneaa&tased inimesed, on peagu kõik jõudnud j u b a pensioniikka või sürdu-nud Manala väravate taha, Paguluses ülikooliõpingud või eestikeelsed keskkoolid lõpetanute põlvkond oln jõudnud v6i .peatselt jõudmas üle viiekümnenda eluaasta künnise. Muidugi, eks nemad hUvi j a jõudu mööda loe j a osta eestikeelset kirjandust. Ja ega pensioniikka jõudnudki ei ole kirjanduse •" tarbijaskonna;st taandunud, nemad •moodustavad^ i jaskonna-lugejaskonna tuimiiku. Aga juba neiljaikümnendate eluaastate alguses olev põlvkond väliseestlasi on see põlvkond, kes eesti keelest j a eesti kultuurist on välismaal üleš-kasvanutena vaid pooleldi Qsa saanud j a seetõttu on eiiamUs neist pagulaskirjanduse tarbijate hulgast välja jäänud.- K u i gi paljud: neist agaralt kaasa löövad väliseestläskomia elus nü; ühiskondlikul kui rahvuskultuurilisel alal, katab nende kirjandushUvi peamiselt juba oma asukohamaade keeltes •. trukitud kirjandus. , N I I E T P E S S I M I S M I K S PAGULASKIRJANDUSE TULEV I K U SUHTES O N TÕSIST PÕHJUST. Realiteetidele n i i loomingulisel k u i lugejaskonna poolel tuleb silma vaadata. E d a s pidise lugejaskonna kahanemise juures võivad kirjandusteo-sed tõenäoliselt varsti ilmuda vaid fondide j a sihtkapitalide toetusel. Aga kas selleks on tehtud küllaldaselt ettevalmisatusi? • Need read .pole mitte mõeldud hingekeUa löömiseks. Pigem ergutuseks olemasolevaid ressursse otstarbekalt ja kaugele-nägevalt kasutada. Eestlased on visad ja jonnakad. Nmg lääiremafilmas majanduslikult: ü^^^ sisse seatud. See peaks siiski tagama eesti pagulaskirjanduse edasipüsimi-se. J . T. Lääne-Berliini saabus Ida-Sak-samaalt sealne populaarne poeet Saraha Kirsch. Ta on kaheksateistkümnes ida-šaksa kirjanik, kes on idast lahkunud, kuna ta on. toetanud, protestilaulüiut Wolf Biermanni. K i r c h on sellega seoses kaotanud 1^ kõmmimistliku pp.rtei lilkmeõigused. Mul on väga hea meel, et ,,Vaba Eestlane" toob mi asjalikke kokkuvõtteid Tartu :. Instituudis peetud loengutest ja seega levitab © Riina Paabo valiti sihnapaistva edu tõttu muusika j a muu tege^ vuse eest koolis jä lihiskormas siimapaistvaks Ameerika noo-reks. Valijaks o n The Association of Distüiguished Young Ameri-cahs (ADYA). Riina Paabo on. loengute sisu ka nende seas, kes ! esinenud nii t a n t s y , ' kuid eriti ühel või teisel põhjusel ei saa vümati muusika alal, korduvalt loengutele tulla, aga üks väike i h i - edukalt Eesti Maja pidudel, dusviga kipub sinna sisse: loengute peamine korraldaja E. Anija on v .. " ' .' "... • °: Tartu ln^«";«|^^*^tär^^ esimees^ Esimeheks on,dr. Harry jpä^^^^^^^ pööräuda sekretäri MemüoK. jj aadressU: 37 Groveland ^Kasutan siinkohal j u h u s t teata, Bonvms, Ont./ M3A da,^e enamusjpenguist on^heh-igp tel. (416) 447-895^. : lindistatud ja kui aeg ja raha lu- ^ . bab, tahetakse neid kassettide näol E. ARUlA^^ laenutada koduseks või väiksema- T.I. sekretär |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-20-07
