Vaba eestlane , February 20, 1979

              . STOKHOLRS (EFL} — Ois.võinwlik, et Mevai aastoS
purjVspordöloiüinplaaäi ajall kohaldatakse üks k oM
päevas edasl-tagas! sõite TaUinna, ütles SiDome olümpiainees-konna
ti^iün^ülem Kalevi Tolvosieiilliijutl^V Wmsif
Soomes
oma luules tugevate sidemetega Lõniia-Eesö va­nemate
siiniiiiMuUas. Tema nägemuslik luule Soomest» selle sha-manliknst
soome-ugrilisest tundest }a müstikast, agajra oma
ümbrusikoniiast mujal maaümas on tunderikas ja tähelepaniierk.
01 valitud pa]*emik t® varem ilmunud kogudest.
$10.09—saatekuii 50 eesti
lAABAVÄL .,VABÄ EESTLASE" fÄLiTüSES
• Teiseks võimalusdK on reser-ir^
ridä Tallinnas 50-^0 paadi-
^sohta, mülisde jiihul oleks ööbi-mine
oltopialinnas võimailik, üt-
$5 Toivoneh.
i.• Tallimia puirj«ttam!sv5istiuste
} j^aks on tulevat aastal kõik
i Helsingi höteüikohad menree-
\ ritud.
Seda on tehtud mhvusvalieliste
Äsaoutamisettevõfcete kaudu. F6h-pseks
on see,l et Tallinna iiotel-
I d ei suuda kaugeltki ikõid küla­lisi.-
äomjutada.i^^
; ScMpmIased «andsid 'Mjuti lUle
^ d e p o o l t Tallinna eshStatu^^
seterniinali. Seitse Ituud kestnud
töö sai valmis feafe nädalat emie
Ätaega. M e r e t e r m i ^ on ©hi-tmlid
csaiihisus Alfred Palmberg.
Planeerijaks oli
Mereterizninalis
Äijatele njrig büi^Goimu^^
Iile, pimvalvele,
gäle, baiar,, kauplused ja xläike
vastuvõturuum tähtsatele Mar
steievad 1^
katusega varustaibud koridori
l^5«du te^
Nii saabuvate kui k£& lalikuvate
i?diMJate tollikontroll töimu][j
jpmadfi^ laudf^ äires. ^
Fassikontrpll m toliüau<Me mõ-feasuitusele
tölfival siivä. Sdle pindab m
^2.000 ruutmeetrit, '^'allinna vam-
' linna, siluett mi aäim ^ i l ^ ^
Ižse teaasöst ihooi^ taga. Terml-idaii
-taga asuv vana sadama juiii>
koniia eihitus laanmutataikse 2^3
^ s t a pärast Teltminali kapätsi-
Ižeet xm 5m^m reisijat tunnis.
on 1220 fcm
kolmnurksel mamruudil ning 145,3--
kilcmeetrine keskmine tunnikiirus
päev varem saamitatM 1161,8 km
pikkusel lennul.
Uus-Meremaal . joofesis shotlame
AlUan Wells 17, jaanuaril häid tule­musi
Mihidistaintšides. 100 metris
ta. tagapi^ksloli^ 10,25 Ja • 200 m
20,14.
\ Eesti MuusikakoEverentsi iosedato I5pp-pipM|ks o i Canneia ':
M ja T õm EalaaM kontseft. Bldil IielikuiistnP
Foto: ¥aba Eestlans
Lää-ne-
Saksa siseraja telvashüppere-feordi
tagajärjega 5.5®. Ta dn Lää-ne-
Saksa teiyashtippajäist saanud
ka spordiväljakul parima tulemuse^
5.51. Euroopa teivashüppe rekÄi
aga lüüppas veebruari alul Lenin­gradis
peetud Mjsisevõistlusel^J^^^
ri P r o h ^ ^ 5.57.
Möödunud hooajal kolm masil-mameistrikulda
saanud ameerikla­ne
EricHeiden ulsuifcas West Ailis
peetud^^võistlustejl 1500 meetrit aja­ga
1.58,0. See on sele ala
nius h a r i l iM rajM. on nor­ralane
Jan Erfe S t o ^
1.59,79.5000 m Võitis E. Heidm aja­ga
7.20,41.
56-äastane Lääne^aksa
dur Hans Werner Grosse püstitas
Austraalias kuue päevaga seits
iBaailmarefcordit. Neisft tähtsaimad
indentifitseejiniine, kusjuures
p i r a ^ on teada 23 instltutsioo-
OQ oleims bait! -kö«
saddefid
MITTEILÜNGm .ATO ..BAL-
1978. M t i s d i e Gesellsohaft in
Deut(äiland veerandaastati ilmu­va
ajaikirja uues (numbris mäles-tuskiitjuitus
minister le. Liepins-biie,
E. Kanti Mrmateacie, St.
Lozarsfltise 80^äastane, kirjaiiii:
E. Scliäper 70-aastaiiev p i ^ ^
ülevaade ,J)ieBa|ten M Aust-palien",
k ^ ,JKj>guja" II
noortelaagrist, ,,Kafa^
kopi juiibelid^^ 4. Balti Konve­rentsi
kirjeldus ja lütenaid balt­lasi
käsidevad Id^
seas ka teade ESTO-60 organisee­rimisest,
-
Möödunud maikuu! Torontos
Associa^on for «he Ädvancement of Baltic Studies(AÄBS)taiiir
mdal kbnverentsa moodustati erikoniitee, mille üle^deks oa
Balti materjale koguvate raamatukogude võrgu väljakujundam!-
m Komitee esimeheks õn pro2. John F. Gadzow Kent S t ^^
koomt, Emilija E. Ziplans,
Heino' T s m Ä Eesti Arhiivi
VajadiK balti materjale kogu­vate
raamatukogude võrgu yäljar
kujundaimisefes tuleneb liha suu-misvast
baSti-alasesit mtrimis»
tööst ühendriikide ja Kanadas.
Komlt^ lUesaadeks o«i kindlaks
teha kus asuvad baEi ikogud, te-kitada
huvi nende kogude alal-hmdmise
j ^ laiendamise vastu,
võimaluse piirides läbi viia dupli­kaatide
vahetust ning kaugemas
perspektiivis leida võimalusi bal­ti
matOPjaHde k^talogi^rlimiseite
Põhja-Aimeerika ulatuses, et luua
n.ö. W t i mEberjallde iihiskatai^
gt ^vi:-:^
Hiljuti toimus
Baltic teöüaxjes Neitwöilk^^^i^^^
diaating Commititee t ö ö i k ^^
Kent State iüikoolis,n^ pea^
le ülal mainitud komitee
osa võtsid veel dr,
ja Marju Parming AABS1 Biblio-graafia
feomiteast ning ?iruta
Osis O t o Sta4^ i B i ! ^ raainatu-
^feogust/v.-; ^-V
Kaiks iipeva feestniud töökoGS-olek
osutid produfstiivseis ja
pandi tugev alus komitee edaspi­diseks
ILMUSID, JA m MÜÜGIL „VABA EESTLASE" mSTUSES
iilicir Sdndeü
DokuMesitaalfte&s andekaimas! eesti soost spoonist Arthmr Ha-
Juhan Toldavast, kes «põgenes" 1955. a. Rootsi ja saavn-p&
golaskon&a usalduse, koni 1963. a . N . Liitu t a ^ läks.
tsirimlne põhkeb paljudele dokumentidele ja i s iW
kokkupuuteile.
man
tas
Osa oeisit oin juba huvi iüles näi-danM
feaasatö^ Baltic
Resousoes Network programmi
raamidas. Kavas on (koriti^t luua
veed teiste > institutsioonidega, et
^ h®8d Muiksid :koGštÖöSs@ balti
kogude vorgii väljatöötamiseks.
Msyterjalide säilitamine juba
olemasolevates kogudes, saimuti
kui ka nende niiaiterjalide säilita­mine,
millised veel pole laamatu»
ikpgudels või ülje anr
tüd; on I j h ^ pun^
tiks koniitee töökava.
Baltic Bösources Networik
Coõrdinaiting Commitee töötab
tihedas koostöös baäti teadiislikU
ühingu AABSIga ja kavatseb
edaspidi k:ökikutuldku!d korralds^
da seoses AABSl ikmverentsid^^
ICooscSekul esitas Marju ^Par-sniiag
ülevaate raalide baasfl
töötavate niehhaiiiseerititd „ka-lincir
Šdüdei)
ning Heino Taremäe andis ülevaa-
TÜfideesmarMdena seati • iÜ^ ju-' te EesÜ Arhiivi ühendrillddes ^
Ijaoleniasplevate balti ko^
f anu leidnud doknmentaaljutnštuse „KGB kutsub Evet" Snglis-kec^
e väljaanne. Eestikeelse teose Ümnmisel nimetati seda
rohkem kui tõesti sündinud looks, vaid hoopis kõigUe kodumaad
külastajaile vajalikuks käsiraamatuks. Võõrastest rahvustest
KGB agenti^
..221 lk. Hind $12.50 ^ saatekulu SO centä
Kirjavaihetus ja, järelj^jimised
Baltic Resources Netwoilk Coor-dinating
C^ommil^ osas palutak­se
gaata leedu päritoluga komi­tee
esimehe prof. John P, Gadzo-wi
nimele aädr^ü: Prof. John P.
Cadzow, Director, Ethnic Heritage
Program, Kent State IJniversity,
729 Wnght Hall, K Ä , öhJo
Siiniköhal võiks V n^iikida,
0t Kmt State ülikoolis on üsna
tugev leedu programm, samuti
kui ka eesti keele kursused. Vii­mase
7—ö aasta joo(feul on äöa!
Mtstudüht leedu-alast doktori­tööd
ning 4 leedu-alast magistri­tööd,
ülikooli laamiajtukögus M -
düb rohkem kui 4000 köiteline
leedu raamatukogu, samuti kui ka
tublisti väifcsemad eesti ja läti
kogud. Koosolekust osavõtjail oli
vpimalus külastada ülikooli 12-
korruselist raamatukogu hoeniet
(1.200.000 köidet, 550Q ajakirja
teülimist,. 245,000 riiklikku doku­menti
jne.), et seal isiklikult tut­vuda
eesti j ^ läti kogudega.
TÕNIS ja MAI Ml©
„Ega suppi mi kuumat helbita,
kui seda keedetakse", oli ta vas­tus..
-v.V--.^
Möödus paar päeva. Siis tuli
mulle ootamata feüialine Audru
härra Lei-sakut,
et ta loobuks kaebamast,
jutustan teile, milles asi seisab.
SeUel protsessil võivad (^^^ hoor
pis teiš^ tagajärjed, kui härra
Leis& seda ette
^eMe.;iile,^et jahü-:^
juhtu midagi lubamatut. •
tagajärg — nii^^l^
minule antakse h i m d i p a s sM ei kaebaks neid noori i n i i n e s i tt
Audru naõisa jaihipeost võttis <)sa
kuberner Suvor^w. Meie
maga kuulusime ta saatkonda ja
.Äne^ sel .päeval.ka
aüiäd, et protsess
käiku ja ajalehed kirjoitavadsel-teenistuse
eest. lastakse lahr
ti või paigutatakse k a u g ^ Sise^
abikaasa Meda»
Kas proua tuletab meelde, fc.esir
nesin nende juures sakslas .na?
ipõtl^in endamisi.
Istunud mu vastu tugitooli; alus­tas
ta larast väisföst kõhklust eesti
keeles:
„Meil Audrus on suisr mure — te
teate, selle ähvardava protsessi pä­rast.'
^.
Teie, härra Meeves, olete härra
Leisikü öõber. Kas te ei tahaks te­maga
j^äkida?Palugef teda, et ta
peab lastele klaperjahti. Nemad ei
ole ometi paruni- ja sinu-^ahelišes
pusMemises süüdi!"
Išmael jäi mõttesse":
„Seda asja oleks liitne korralda­da.
Miks ei ümu keegi jähisdts-koniia
papadest või mammädfest
Kutsusin ta„Endla" restorani.
Mina kui fcarsMaae alkoholi ei
tsfttnud -~ joogu 4^ ära kä' minu
osa! Seda ei lasknud ta ütleda
kaht korda. Varsti läks ta keel
pelmieks.
„Ah, niikuinii tuleb saladus värs-minu
juurde vabandust paluma?" ti vä.lja", lõi ta käega. ,
„Kas sa loodad baM mõisnikke | „Uueks kuberneriks on ette näh-ümber
kasvatada?"
ei maadle. Las saksad
oodata ja tunda hirmu!"
Veel samal õhtul kirjutasin kaar­di
proua Lessingtüie Audrus:
,yAsjad kõige paremas korras!"
Postkontorist tagasi tulles asti-sin
sisse Margussonide juurde
S€8äk
.tusse !'V:;--;V;-;;;-v^
;,Kahjuks ei aja mina seda as-
Venemaale. See mmeeriks^ meie ja."
„Meid isiklikult see e|
parem ^^eks, kui pöör-duiksite
ise härra Leisiku poole."
,,Ma tegin katset, aga ta ei võt­nud
mind jufelegi:"
lest pikalt ja laialt. Kuberneri vas- „Kardan, et mu võimalused on
tased, tõsised vene mehed, kasutar
Vad neid kirjeldusi, est teda mõui-^
lada — vaadafe, kuidas ta taliipoe- ne.
gadega ümber käib! Sel ajal, kui
isubemer pidutses miõisniike pea­mehe
pures jä jõi shampanjat,
trampisid mõisnikö pojad ja tütred
Asjais haara^ kinni kufeemeris-sevaenullikulit
suhtuv p ^
leht „NovoijeVremja", kes puhuks
sündmuse veelgi suuremaks.
Kuberneril tuleks aru anda sise­ministri
juures. Temal olöks enda-feaitse
lihtne. Ta seletaks, et tal oli
5ga,
piiratud."
teie vastu täiesti avameel-ininust
ariil ölemie nai­sega
mõlemad Pärnu inimesed.
Meil (m vpike maja Kuninga uulits
säl. Lapsed käivad alles koolis.
Ma e i tahaks saada pillutatud/'
:„Teen, mis minu võinsuses!^' lu­basin.
:„Katsunlammaist pesta, nii
jaama rongüe vastu. Ootasin
jandist ^õpra, aga see Jäi
ta.'' .• •
Seale a©©m^ kohtasin hoopis
teist ja /huvitavamat tuttavat—
Riia purutagudiku ajalehe „Rigski
Vestnüm" toimetuse lüget, 'keUe
erialaks olid kohtuprotsessid Riia
rimgkonnäikohtu istungeü. Tundsin
teda Ibii suurt hooplejat. Kuna kiit­sin
taide kõik järele, pidas te mind
oma sõbraks.
ieed pSilid^ja^noShä^ Mndlnwitas tõsisel^
meie^ hea4 tuttavad. Ag^^ selle küdukuke.Pärnusse. See sel­gus
1
tegema suurele viijatallamise prot­sessile.--.;
' „Eestis on vanasõna
sööb kurat kärbseid. Kas Rüa
oma siknad peast välja palja
te;juures,'kuidas vaeseid Mitar^^
brišaalselt r - k te
rahva naerda ja pilgatk.
Ega nemad ei ole süüdi
läksid ja^ käinult s^^ jääger
neid juhtis!"^^^^^^'^^ ^
Muidugi ei ole nemad süüdi'."
andsin prouale õiguse: „Kas dete
hän'a Leisikjigä r ä ^
; ,,Ei,'seda ma^d^^^ :Karda»
härra lieisiku
tud Vene Rahvuslaste Lüdu esi­mees
tarak^ov. Sellel on tekki-nwi
Saratoyi k i b ^ a n g u s sekelr
isi. Otsitakse ta jaoks uut kohta;
Nüüd tuleb l^artuü^ na­gu
taevamanna talle appi.
Jahipeoi viibis meie kuberner,
kes lakub sakslaste taildi:ekuid. Asi
iäheb kohtusse. Kui s ^ a viljatal-lamise
protsessi ajada nagu vajaj
siis läheb kuberneri jalg^^ jaoks uues majas
tuliseks, et ta end Võkh Ä
Istusime õhtulauas ja kuulasime
Valentini vadina^ j k^^^^
ses. Ismaelmttas kabinetti. ^^^^^
aega ei kostnud sõnagi, siis kuul­sin
vänam^e häält:
„Juks on kuts#", rfõüab küll pe­rekonda
toita."
Kikitasin kõrvuv
Mina olen selleks sün, et ku:juta-da
artiklit, mis peab Ümuma Riias
ja Peterburis. Supp saab soolane
ja varsti on Lüvimaa kuberneri
nimi Tarakanov!"
Küsisih, kuid^^ ta kavatseb ahd-meid
,,Sõidan Audnisse, et ise oma sil­maga
näha tallaitud#^.*'
Need (did alles uudised!
Kandsin kohe \m. "ism^^^ ette.
„ M u l on sihi kä sõna kaasa rää­kida!"
vihastas ta. / ;
Vanamefö vaatas"; maile järsku
Kas see on kärbes; kui Lihnmaa otsa:
selle tagajärjel saab uue kuberner j „Sulle oleks vaja lutti! Kõik, mis
fcphttid on Jäänud mi vaeseks, et
otsid saaki Pärnus?";
„Kas need on^kärbsedi, kui mõis­nike
peamiees laseb oma jahiselts-konnal
tallata talujmja^^m^
Ahaa, Juks hakkab naist võtma!
oletasin.
Söögilauda tagasi tulnud, lausus
Ismäel:
„Parun teinud Mülile tuule jalge
alla. Saanud teada, et toatüdruk
peab ühendust lahtilastud poisiga;
laes elab Papissaarel. Süüdistfiuud
teda spion^rimises, käxatariud:
„Mina nuhke oma ma/jas ei sailli!"
M i i l i jodcsnud kohe Juksi juurde.
Eks Rähn võta ta oma hoole ala.*'
,,Nü üürike oligi süs;Taevaingli
agentuuri iga", tähendasin. • ,Ku3
Miili jääb Papissaarele, saab pa­ri?
.„Niiiidpistfcad näpuga taeva! Pa-
,,ütelge oma
et villad jäävad kuivaks."^^^^^^^^^ l
Püüan hoolitseda sete eest et Pissaare nisuv^ja pärast ,e^
õ t o l kõnelesin ' I siia ühtki uut kuberneri."
hiilgab, võtad sa puhta küllana!" run uue tõendi, et tema järel spio-
,Polltsei vastu ei ole mul midagi
mõistlikud mehed, eriti.ses
Margusson", mühatas ta.
femaefliga vvõtsin.'. .'asla' tõsiselt
kõne alla:
„Kas sa pole mõtelnud sellel®'
©t sina oled praegu ses jääger, kes
„EIame — näeme l "
,,Mis on selle uu«! kuberneri ni-
;S©e .ofi Mes; saladiB.", •: , .
„ M i s siis nii?"
,,Kas sa tõesti arvasid, et mul
on Dõsi taga? Kopuitasin ainult põõ­sale,
et näha, mis: linnud sealt väl­ja
lendavad.
Olgu süs peale — tõmbame
kriipsu alla! Mina tiüade Ja'tuule»
neeritakse—- tal uus põhjus vihas-
„Ei ole meie mure", tegi Ismael '
jutisle.lõpu.
Mi
.im
ly Parma rei
Uut ja
II
Pariinat koh'
USA-st
.^Sierra Nevada d^
mäeahelikus kas\
kõige parem ja aro|
vi. Reis KoiumbiE
ük,kulteeikUlastf
Istandust," seletat
vait ja mä usun
Küsimusel: „Ki
paremat osta s£
tee::, j
,jE^anAmeeril
II j ä i ^ kohvi kuuli
pordiks, siin saate
järgulist."
Müline pettus ja
küll turistile onl
vü on isepärane m|
lega harjub varsti j«
detakse meie ta\
väga kange, meeldil
-maga segatult.
Kohviistanduse-tuJ
rahommikul jeepidJ
kahes sõidukis vai|
ning kaks juhti ja
looklevaid ning k(
aieid pidi aina üles |
puhku on meie teh
Inglfemaalt, keel(
ja a^rusaamad
paremad, kui koha:j
sa ingliskeel(
Bmie kohalejõuc
vääce puhkepe
varjatud poekese ji
ääres, kus jaini
saab osta limonaadi]
hapealsed ka kõike
>sevad. Isuratav see|
justt verine liha,
tisielt k m i ^^
separve keskel Väij|
geveeline mägestil
le ja seal peseb k<
paiTaijasti pesu,
Idbekül^^
nühkab esiemade
vahel, ]asi?ekariabi]|
Mülii Äilir
Kohvitaim sii
Parim kohvi
5000 jala (ehk i
fcõi^usel mäev
maid ning suure;
duši on Sierra Ne"
del 200—300 ümber,
mine suurus on 3
1200 hektari ja a
teel tuleb vastu
veoautosid kohviko
üsna suur manööve]
pisiikeselgi jeepü,
jäist mööda saada.
Külastatav koi
nab kõlavat nime
meile näidaitakse
mist ta kõigis^erias'
Esialgsena kasvat
taimed pottides,
mäeveergudele istut
he aasta pärast
sas juba saaki;
aastas lö—20 aasta "j
Kohvi korjamine i
ainult käsitsi, sest |
on nii roheüsi kui
pruune vilju, mülise
leb ja mis näivad
meiie jõhvikadi-Niopi
nult valmis vilju ja s
kudel kailtotel, et i
köiega suurte puude
tarna peavad.
Jä tasu? Korjajad!
tööd sageli pPerekd
lapsed igas vanuses
tudi Tasu on tükitöd
pidamine istandujM]
($1.00) 5-gallonili^
läheb töö j
hmi mehaaniliselt,
kohvivüi juhitakse
vette ligunema, siis
ta limane kest ja vä
res fcahe-pöolega k
lel pole ei lõhna ega
päevase käärimise jj
takse või kraadi
abü kohvioad suu;
- kuivataitakse kuumi
hamväärtuslik III J
kese käes. Lõpuks!