Vaba eestlane , February 20, 1979

              intaarid
„Vaba Eestlase.'« 5
l on Eestist psh
|e Taljasaadetavas
|hes ,JKodamaa*' too-
Täüseesaastegsi
lete Arendamise
idatült VEKSÄ) jiE-
|i!ekust, kus esitata
\ niöödunnd t^evus-tehti
plaane unfe
iustamiseks ja nute
jildamiseks knltuorf-is
ja südi aH väKs-lestlaste
mõjutami-
Eestis valiteevale
le rezMimrle la-
Ining selle süstee-
\e i-akendajatega le-irjeldust
analüüsi­le,
et juha moödu-iti
nõndanimetaMi
pte alal suuri pin-leid
pingutusi pee-
(ks, kuna kavas on
veelgi laiendada,
ka uute juhatus-tööprotsessi
ra,
tõsteti esile mö6-
|organiseeritud kifr
lelandamist js
[tegevust lektorite
Jiniile kaudu välis-
K laienenud võima-
|t^ada Nõukogude
lu arengule, tcitvur
liiritegelastega Ja
; Kuijd nüüd vofe.
hoorsootoöproh-sü
sündinud ja
laanud väBseestlas-kultuurihuvide
>iniaiused. Kodu­delt,
et «lähtudes
kultuurisuhtlenii-
^dsast arengust ja
et iihingu liikmes-e
kultuurltegelas-
I jõud pakuvad tän-ilusi
ühingu tege
^štainiseks, kavan-tegevussiiu-aasta&
s." Ja siis
sksel köhal 1979:
ivas on „vanimai
ijsdehe ,,üus Ihn"
tähistamine'* ja
etievalmlstaini-suure
progranimi
livümiseks vaKtD
esimehe asetait^
[eineri nimeline
lavaks sekretäriks
SESA juhatus Sai-l^
evuskava ja teg^
plaane pagulas-terviku
ja an-hoiaku
murdmi-jkendataksö
isegi
varjupüskop Ed-
\e iehakse arvata-välismaaamas
^kiike mõjutami-uueks
abiesime-
148-aastane jurist
ies ^arem olevaiž
|idu välisministee-
(.Mitte diplomi
I just ^süsteemis".
eni" siin tahen-j
mõistatada. VÕib
(on tegemist KGB
aduse alal.
|eab eriti vajali-itada,
et YEKSÄ
/ai aastal keskse
BStlastfe ajalehe
ätapäeva. EuS
fatseh polütüistel
ka kõiki pa-pseestlasteks,
sös
sed ,JJue B t o "
ajaleb*© siinsel
lnlng„Kodümaa'*
Blt ühte patta
(lased ühe pisike»
läbiimbutatud,
jäänud ning eesti
lldunoii vanaee^t-fs
on New Yorgis
ihnuva tibatilliü-
Mku eesti ajalehe
Mad. Kui VEKSA
iunistliku propa-
^päeva suureks
itsaks sündmu-le
VEKSA meeSo
i " toimetajatela
li pütide all Maa-
[head pidutuju ja
jäävad tulevikus
ja oma liistude
wad i>aguluses
^killu rahule oma
(Järg 3)
I
-ii
\
Nr. M
^™^f•"T,^|«l.^l•l^LMJ^n^^^
m. s
IJÄDALÄLÕPUL
M. ja- 25. veebr, (öy.: Essad, M .
S. ja 4. noartssl dr. R.
Eesti Ablst^sülsk^mitee caiysfcab-Torontos
registreeriinisegci
\AM. PUHK1EK0DU REGISTREERIMISE LEHT
OB
STOKHOIM CBPL) - Eesti
Komitee juihatiis oma ViEnasel
Iflofosoaekul otsustas määrata G«ma
käesoleva aasta miihinm^^^
Eahvataeteu ühing Kassarile, fees
paljud© aastate jooksul on meie
noori vinud aiktiivsste tegelajste-m
©esit^ lahvakiunsti ilusate vara­salvede
j t o d e ja QQ:5L tütTOtanud
sesti rahvataiitsu ja Tahyarõiva|4
korduvalt Euroopa ringreisidel,
jtoeerikas ja-^itl Rootsi kordu­vatel
esinemistel eesti ja rootsi
pfublfloüe pidudel ja, televfeiboois.
Auhinna suurus bn 5.000 kroom
' (ca $1250.—) ja auihind antakse
B^ti Komitee Ase-Äsja
jõuti kokkuleppele Eesti Ähistamiskomitee ja „Eesti Kodu" v * l korterimajade üHeaM-miseks
ning Büüd on EÄK alustanud eeltöödega Eesti Kodu*V^ kõ^a»^^^
•ehitamiseks., EAK.eslme®jsÄHred;S ' ' ^ ' "
A. Sepa ütles, et äsja 'kirjutati
alla „Ee^ti Kodu" Meandmisele
advokaadi poolt. Tegelikult viibis
see 8 kuud päs-a^ p-iduiikku üle^
andmise tseremooniat möödunud
suvel, kuna „Eesti Kodu" Juhatus
leidis, et kõik tööd ei olnud kor­ralikult
lõpetatud ega vastanud
koikkuleppes
le nõuetele.
msteekogu kocsoiekul
17. märtsü Stokholnus Sh^traton-
V Aidake
, . V A B A E i
leviks kõladesse eesti kodadesse!
(Algus BE. 2)
ja' lõ
hestamlskatsetega, milleks kasu­tatakse
sageli ahitiiid kpnimuniS'
iide kontrolli all
Mtuuffiinimesi. V
Miflest see tuleb,- M
aJaBehed tunnevad väga vähe huvi
välissündmuste ja välispolütüiste
probleemide vastu? Kuldas seda
seletada, Gt
mlikem
partel Joe Oarki äsjasel lirälisrei-seil
kadumažl^inu(l''kah
s^st kui selistest maaÜma tasa-tolu
ja tulevikku ähvardavatest
sündmustest nagu seda O E irevo-lutsloon
Iraani^
Inimeste! ei ole valissündmüste
; • Xõ^ik kokkuvõte saayutetl Ees-
• i i .Vabariigi aupeakomspfl ' I.
Heinsoo vahendusel.
Västaivalt koikteuleppele tuleb
tdia mõningaid lisairÄ
Sest kunagi väljatöötatud kokiku-lej^
kaitses igas punkti „ ^ t i
Kodu" jättes nimetaJnaJta EAK
huvid. Osa laMhelisid on kojame­he
korteri pärast, nüüd ,jEssti
Kodu" maksab EÄKrle selle eest
j a vastutasuks EAK annab lõpe­tamata
tööde arvel „E«5ti Kodu­le*'
teatud
on pisut üle 26.OÄ cU)liao. I^iiid
ise EAK-le maksma 26.00Ö d ^
larit. Sellöga on EÄiK osa
suures ettevõttes lõfpötatud. „Ees-ti
Kodu" on vatois nmg seni m&\
EAK valduses olnud garaazh&io-had,
arvult 17,79.000 dollari vääa>
tuses, anti ,>Eesti Kodule'? üle
^elppoa n l m ^ ^ ^ ItcÄde^
Selle, pikemat aega aktuaalsena
olnud küsimuse lahendamise kõr­val,
on eeltööd käinud ehituse
teise faasi
puHfcekoau. Seni pole veel mingit
seisukohta võetud.- '
Dr. «^s^an Eoos, meie vanadeko­du
asjaajaja ja välissekretär on
öelnud, et lätlasei ja feedula-sed
OÜd teada saanud -eestlaste
sest ja selles asjas tema
Abikaasa mnt-
Siminilaeg
Süiniacg
uus leht, mis esitatakse
abi asuityusele.
Eestlaste hulgas on
SMmest, kes seiest on
Ja Ä. Sepa üttebki, et nüüd pü-hendatakse
kogu jõud tulevas®
eesti puhkekodu rajamisele.
aastail pii v a l i t^
vastu ,,^pursing^to laadis va­nadekodule,
kiiid eiiüd hakatakse
kergemini luba sa^mä sellise puh­kekodu,
ehitamiseks. Seal on, ette­nähtud
ühistoitlustamjne, arstide
jäielvalve ja tpatastaa^ Kor­terid
ei ole müüdavad ega päran­datavad,
inimestel on s^a õigus
seal surmani elada. Riik anmb
selleks toetust jä sellise võiks ai­nul
t eestlaste grupüe teha.
kuid
kavas on ehitus teha 50—80 voo­dikohaga.
Praegu tahavad selle
vanadekodu ehitamisega kaa­sa
tulla Ipased ja l©e(Ma^, et
Äaida üht iilüst Ä i rahvaste
saaks ehitust: täpsenia^
a on vajalik, et kõik
asjasMiuvitatud end registreerik-sid
lähema veerandaasta ehk kol-sne
kuu ijooksul. k u i regisitreeai-
.jnijie läbi, süs selgitatakse välja
palju on võimalik toetust saada,
sest ilma nende andmeteta ei*saa
äsada rilMiku toetusse hanksipte
le, Kolitacle saamisel ollakse .põ­himõttel,
kes ees i s ^ mees,, ehk
spOTiavalduste järjekorras.
• A. Sepa lisas vee!, need
50--^0yoodikohta jaotatakse
fuumidesse kus Kanada seadus^
kohaselt pole üle kahe inime­se,
kiüd on võimalik teha ka
fwime iUielfe Inimesele.
Wefoii #
taso
Vallaline
Soovib
Soovib ja m'
eest masina
On muud sissetioleW
„suppiemeiidi"
pidevat
Soovib ^abatahtllknlt kaasaatdato
au
Ruumi soov SioSnaesele
Praegu taptldtatese wtayaid lu­basid,
ega pole veel kmdel, mllli^
sesse lahtrisse valdaks©,©nd'spW
tada. TegelMt^^^b^^ vÄiahised
kolme variandi vahel: esimeseks
iHi. „nursing hGme'^ teiseks i j ^ ^
kekodu ehk pansionaat ja kolm^
hoolduskodu.
Esialgu on katse ignd^is^^
ka ,,Koduabi" programmi alla.
Sealt saadakse kord nädalas söö-vSaesl
tuli hhtsuavl i,p õkhinjunsietaLv aedi aJoalleevhaedt^kMl^^i^soe^s^ ^M^^^s^^^^ ^j^^^^
ajalehtedel vajalik oma veergudel veel valminud
välissündmusi käsitada — las' lu­gejad
loevad selle asemel lehe­külgede
kaupa jäähokimängude
kirjtlilusi ja uurivad Toronto Hn
dus vaatamas, tüüaksö toitu, feü-sitaikse
arstliku vajaduste järel,
kuna need kulud katab provintsi-valitsus.
Kuid neü, kel' on omal
teha ja see oleneb sissetuleku
suurusest. Kuid ila^astajate tran^*
popt tuleb ise korraldada.
peab olema vastav ettevalmis­tus,
mis. saadud vastaval
nsvalitsue koosolekutel esitatud j "^9^^^ maksta, tuleb ise seda
.<^nav5tt^ kuidas kathiata rin­dadega
naissoost kõrtsiettekand-jald
sundida endHe riideid selga
-panema..
On imelikj et Kanadas leidub
koni poolle miljonilise tiraazhiga
ajalehti, millede junsres ei ioöta
ühtegi väüskorrespondenti. Mõ-
Ksd neist suürajalehtedest kasu­tavad
vastavate kokkulepete alu-ühendriikide
korr^pöndente
Ja kommentaatoreidi kuid teised
^ tunne ka sellel mooduse vastm
mingit huvi ning ignoreerivad
maailma poliitilisi sündmusi, na­ga
ei puudutaks need üldse Ka-snsidat.
See on põhiliselt vale filosoo­fia
kui ajaleht pe4b vajalikuks
rahvale ainult seda anda, 'mida
rahvas tahab. Ajalehe ülesanne
seisab ka selles, et ta peab rah­vale
andma informatsiooni, mida
ta peab rahva ja riigi üldhu^de
seisukohast lähtudes vajalikuks.
&Mda tulevik Ja rahvaj vabadus
ning heaolu olenevad kahtlemata
osalisdt sisepoliitiliste probleemi
de Ja majanduslike küsimuste
leiillikust ja rii^hneheltest la-lüendan^
sest, kliid kõrvuti sellega
oa Kanada tulevik tihisdalt seo­tud
ka maaümaš esie kerkinud
põlevate prob!eenüdega. Ning Ka­nada
elanikkond peab olema nen­de
probleemidega ja praegu rah-vüsval^
elisel silniapiiril esile ker-
Mvafe kõuepilvedega
ajalehed ja teised^
vahendid sdleeesž ei hoolitse,
Mis võib juhtuda, et kanadalane
seisab ühel päeval üllatunult kui-
1 ^ pumbatud
ees või kuuleb hommiku raadiost
. i^abava uudise, ett Aafrikas oma
tÕQ ära teinud Castro diviisid on
sooritanud üllatusliku
STOKHOLM — Eesti Rahvuskongressi ämber, mis korraMatskse
Stokhohnis aastal ISSOühenduses ülemaailmsete Eesti
tekkisid Roots! Eestlaste Esinduse uues esmduskogus teisel
pühapäeval, 28. jaanuaril
Teatavasti on rähvusköngressi
korraldamine ülemäaihnse kesk­nõukogu
poolt pandud selle liik-mesorganisatsioonüe
REE-le, mu­ie
vastu on protesteerinud Eesti
Komitee ja sellele lähedalseisvad
orgaiüsatsioonid,
kes • on : ettevalmistusi . teiuMdl
konkureeriva teise kongressi
korraldamiseks samal ajal.
Vaidlused eisinduskogas puuduta­sid
küsimust kas otsida teed kahe-
Millal võiks see ehitus valmis
Sellele arvab A. Sepa, et
midagi ennustada,
siis mitte eime 1980. aastat, kui
toetuste ja loa saamine soovide
kohaselt areneks. Kogu' ehituse
valmimine võib nõuda kuni. 1
miljon dollarit.
.See on suur summa JaÄ. Se-soovitab
kõigil eestlastel te-i @ Baltimore ajakiri ,3altmu>ie"
ha oma Mnkep^d EAK ärist, kj^^ldas artlkü, anüles käsitleti
sest ka seUe'puhast«lu lähebL^jg^g^^^j^^^
konföoleva eestlaste
- landi polütüises tegevuse häs^^
timtud naist, tiks neist; esimesse
gruppi loiuluvaks oU I t e
Willin (Mare T^ür). Ta on end
hästituntud advokaadina üles töö^
tanud Balthnore linna abiproko-röri
k<ihale ning nagu ajakui mäir-gib,
olevat Mary Ann Wülin see,
kes juhib tegelikku tööd prokora-tuuris,
kuna tema ülemus olevat
ainult tseremoniaalseks juhata-jaa^.
Ta oh selle kõrval mitu aas-
, , , . .. , . , Jat olnud Baltimore Eesti Seltsi
kordse kongressi^^^^^^ ko-kompromissi
teel voi jätkata seni'
tehtud eeltöid vastavalt kÄnõu-kogu
pölt antud ülesandele.
hai, £dtab kaasa reklaami korral­dajana,
samuti televisiooni ja
raadiosaadete organtseerimisei.
On veel aktüvne rahvatantsutruipl
liige ja laulugrupi „Omad poisid*',
inänadzheriks. Väike tütar Linda
aga käivat eesiti täienduskoolis ja
rääkivat laitmatult eesti keelt
® Varemalt Rootsis, Fälkcipihgi^^
elanud silmapaistvalt andekas hoor
eestlasest maletaja Jaan Esion m.
asunud Hispaaniasse ja võistleb
seal males. Ta mängib praegu kaa­sa
RÜton Cup t t ü ^ juhtides
6 raundi järele võrdsete punktide­ga
(5) ühe hispaanlase ja kahe
Karl Laantee oma sõnavõtus
konstateeris, et kogu kiisimus OM
üledimensioneeritud — kongress
on deklaratiivse, mitte
ütäise iseloomuga.
Küsmiiäses pingeid otsuseid ei
tehtud
Kursuse lõpul lantakse talle vas­tav
tõend. Kui seda tÕen<Üt oi
ole, süs keskvalitsuselt toetust ei
saa. Sellise ,^duabi'' käikulÄ
mine õieks eestlaste oma ettevõ-
Iže ja nüüd alustataksegi EAK
puhkekodu huvüis;te registreeri­misega-
koos lisaküsimusega kas
regitreer^a soovib vabatahtlikult
kaasaaidata selles programmis.
Praegu on registreeritud tosina-võsra-
inimesi.:;
Minnes oma vestlusega kavat­setava
puhkekodu juurde, seletab
., eit EAK ei jaksa oma
jõuga seda maja ehitada ja vajab
onm ühiskoma abi. Inimjesed, kel
On võimalik, võiksid omapoolselt
seda algatust tdekdai registreeri­des
end huvEisto perre. Selliseid
registreerimise lehti saab EAK-st
ja A . S # a ütlebki, öt kõiki and-mföid,
mis lehel on Icüsitud, ei m.-,
ta ütuhugi edasi, vaid need jää­vad
EAK salajaste materjalide
hulka, See leht bn esialgu oma
tarbeks ja hiljem, kui asjad on
Maksab Eanadass
Poolaaste $18.-
Veerandaastas $ 9.!
$35.
$19.—
$10.50
Foolaasfas
153.'
$28.
$15.
$30.—
$16^50
23 WESTMORE Dr., Sutte 21®
LENNUPOSTIGA fllem^msmäesse:
Aastas $69,—, pobla^tas $3li»§, mrandaästas $18.-
Aadressi m u u d ^ 40 Üksikiwü»i hiiMi 40 od[ilS.
USA aadressiäeto
„POSTÄL COBl"
ZIP CXIDB" V '
Kalifomias Valley FiressMubis aimetati Viivi PiSrIsillale täsiutä-lieks
väljapaistva töö eest ühiskondlilcuE alal ja sekretärina pres­siklubis
vastava pühendusega seinaplaat. Esitatud pildil Viivi
Ftiilsild koos Kalifornla osasligi senaatori ASam Robb^^^
UISe- üfle osarSigi piSssiaga ^^iriiigtaiud resolutsiooni. :
Fangätsheld: või posti rahatet kirjsMa
Free EsftöQiaii IH&bliäb^ aimele.
Müügil Vi^aba EesÜase*
mmm.
VÄIA lESTLÄMi
Nstal Stn. Toraiito 3 . Onfr.
^^^^^^^^^^^^^^^^^ 'M^^
š^ata ^/ABA EESTLANE aas^^ piDpIaaG|a&s /
vs^mndaastaks — tavalise / kiripo^ga a l a t e s - "
- - - - - - - - - - 197----; Telto - siiöjuures
/ tsMiga/
ussm.