Vaba eestlane , November 27, 1984

              Nr. VASA HEOTLANE teisipäeval, 27. novembril 1954 ~ . Tuesday, November 27,. 1984 1 1 . 3
ms .
mVIARSt a-.iB". I -
1. pk 2. dete.
dr. M. Leesmeaä, iel.
S. Ja 9. dets.
©gevHst Eesti
Skautjuhtide kõrgemaks treeningukursuseks on Metsamärgi või Gtiwelll kiu^g^^^^^
raldamiseks on praegu ainult Eesti Skautide Maleval Kanadas, mis on ^ntud Kanada skautide peakorteri
poolt. Selle kursuse vastu on avaldatud elavat huvi nii USA kui Eootsi malevatest, kus küll ka toimub tihe
dl*. R. Vanaselja, tel. 921-7777 skautlik õppealaliniB tegevus, kuid kus ei ole selleks eritreeninguga juhte. Kanada skautmalev on selles
küsilauses palju paremas olukorras, kuna maleva ridadesse küulnb kaks imhti, kes osi õigustatud neid kur-
Msi korraldama, nimelt skm. Peeter KaUaste Ja skm. Jaan Lepp.
Teaduslikyd huvid
viiakse kodudesse
Novembri esimesel nädalalõpul gus vaadeldi lüWdalt eesti skautide ettevalmistatud,
toimus Eesti Maja Noorte ruumides ja gaidide arengut maailmalüku- kwsuse lektorid ernie Metsamärgi
Metsamärgi kursus eesti skaut- ja mise ja Kanada skautluse taustal, kursust juba juhid. Selle kõrgema
gaidjuhtidele. See oa järjekordsiBlt Kursus lõppes õhtul ühises sõprus- l^iirsuse timnus^ on skautjuhtidel
VI kursus eestlastel. Vabariigi ajal ringis. Laupäevasel loengul esine- nahast ptmutud kaelarätiku rõngas,
sai eesti skautlus õiguse kolme sid uute lektoritena skm. Vello halhk^s-punakas kaelarätik ning
Ontario kuulus fScience Centre i^ietsamärgi kursuse korraldami- Soots, nskm. Jüri Laansoo, skro. „puust-konti'' nahkpaelaga
korraldas möödunud suvel tähele- ^^^^ ei suudetud raken- Evald Oder,, nskm, Margus Tae, kaelas. Gaidjuhid vastandina kan-panu
ärataiud raalide näituse mis teostusid gdr. Ene Lüdig, ngd. Mde Kask, navad krae nurgal väikest kirves-
„Masin noore kunstnikuna". Seda ^- Michelsoni juhtimisel Sak- skm. Silver Kask Puuhalus märki. Lektoritena püha-iülastas
üle kolme miljoni inime-^^^^^^* Skautmaleva soov oma Pühapäeval algas tegevus kell 9 päeval esinesid ngdr. Aniie-Mai Kodumaalt tulnud rahvatantsugrupp esinemas OISE laval.
I Metsamärgikursusekslah€nesl973. hommikul palvega ja ettekandega Kaunismaa, skm, Peeter Kallaste,
Äsja tähistati uue programmi lõ- ^^stal, kui Ontario peakorteri loal distsipliinist, kuidas seda arendada ngdr. Süri Lepp ja skm Egbert
pule viimist: raamatu SCIENCE- ja skm. Peeter Kallaste juhtimisel ning millises suunas. ^unge. Kodumäel turistid Vaneou¥eri Meie K^dus
Pjiecaairuõuhikv aassuuas «aggaa llaaaaggrmitec kor- Kursus lõppes ühises sõpriisrin- Kodumaa turistide grupp lendas pärast esinemist Torontos lääm-raldamiser
kuidas seda teha mil- kursuse juht skm. Jaan ^e, esinedes Vancouveris kõigepealt seaSseile kanadalastele ettenähtud
lised eeltööd on vajalikud kuidas ^PP andis edukatele osavõtjatele gSpnisühingu korraldatud õhtul ja üUatuseks kohalikele eestlastele kit-tegeviist
kavandada jjinV tuhat ^^^^ lastasid Vancouveri eesüaste ühiskodu „Meie Kodta", kus Äesid
pisiasja, mille peale tuleb mõteL ' , ^ f ^".^^^^^^^^ ^^flf^'' ««stipära^ kavaga.
L -8 i W a i ^ i J e w s *oi»n Hid, mülised tähistavad Metsamar-ua
ja eiitevaimisrasa lena. ; gi esimese osa lõi)etamist. Skaut- Vihnane esinemine polnud siiski all, et kavatsetud kokkupuude või-
WORKS: An Ontario Science ^^^^^ Metsamärgi kursus Kotka-
Centre Book of Experiments" ihnu- J^^^- ^^^i kursuse vastu oli nii
mist: Kui seni on tuhiud noortel ^uur» et juba 1976. aastal toimus
minna Science Centre'isse teadusil- ^^^f. « Koöcajärvel, seega V
ke katsete tegemiseks, siis noortele Eesti Metsamärgi kursus. Seda juh-mõeldud
raamatu eesmärk on vas- .«km- Jaan Lepp, kes oli juba
. tupidine: see toob teaduse igale ko- .;f^P<i ^^ursused ^^^^^^ ^ _ M -i us- ^
iu olles paliu huvitavat pakkuv skautide juures. Seega nüüd pea Praktiliselt kavandati laagri üles- malevast lõpetasid kursuse nskm. mmgisugune ameüik vastuvõtt, nuks teostuda. Neile räägitud pagu-aga
samal ajal ka hariduslik Sel üheksa-aastase vaheaja järel toimub andeid. Eripunkti juures peatuti'Toomas Altosaar, nskm. Müfk Jõ^ Kontaktid olid toimunud rahvatant- laseestlaste vaenuliku suhtumise
alal on püramata võimalused kat- Metsamärgi .kursus Kotkajär- mängude vajaduste ja omapärade gi, nskm. Peeter Paunik, Toomas sijate kaudu, kes oma harjutusiks asemel kodumaa eestlasisse pakuti
setamiselK i arutlusega. Praktiliselt tehti mit- Kaid, ja Ricky Tae. Gaidmalevast ettenähtud aja loovutasid kodu- neile sooja rahvustunnet.
Noortele mõeldud raamat, kus °° jaotatud kolme ossa meid mänge, et neid osata raken- ngdr. Eevi Novek,.ngdr. Mai Me- maalt tuhiud rahvatantsijaiie ja i
igal lehekiüljel on noortele läheda- teoreetüine, laager ja rakendus, dada üksuse tegevuses. Sõeluti nii ret, ngdr. Sirje Järvel, ngdr. Ava muusikuile. — • • . " . • ..
Ee illustratsioon jaljuhised vasta- 1!'!?,!^^"^"'?^'^^^ pingutavate kui vaiksete mängude Kiüaspea, Monika Kask ja Kadri , j jgeeritud kokkutulek tPi
va katse tegemiseks. TehnoloogiHse skauditarkustV õppimiste ja vabaõhumängude omapärasid. Koop. Qsa kursuse osavõtumaksust ^ ^ ^ ^ ^^^^^ .^^^^^
. . , . seena. Kuna laul on meie rahva omapära, laekus kursusest osavõtjatele tagasi ,^
kus käsitleti nii skautliMtepõM- siis toimus^^k luu i^d i^ogu rembcii5.t^uuu.
mõtteid kui otseseid rakendusi õpetamiseks. kursusest osavõtjad uusi teadmisi
koondusel Ja üldises töös. Pühapäeva pealelõuna oli kaks ja oskusi^ samaaegselt ka oma väi-
_ Sisuliselt käsitleti kahte ala — hun- ettekannet juhtimise otsese raken- kese käsiraamatute kogu. Eesti ühis-
Raamatu koostksid Science duala ja skaudiala. Kuna kursus ^"se suhtes. Esiteks vaadeldi eri- kond võib tulevikus loota noorte
Centre'i teenistujad eeotsas Carol on skaudikursus, siis gaidjuhid, kes nevaid juhtimise stiüe ja kuidas juhtide järelkasvu meie ainukesest
Gold'iga, kes iga katse, mis raa- võtsid osa sellest kursusest, õppi- ^ei^ rakendada. Lähemalt arutati, juhtide treenmgulisest kursusest,
matusse võetud, ka isiklikult läbi. sid otseselt skauditarkusi, mis si- ^^^"^ erinevad juhtimise stiüid järgmisel aastal, täpsemalt 24.-
tegid. Kõik juhendavad illustrat- suHselt on pea samad kui gaididel, õigustatud ning^ mulised ,on resul- 3^ augustini 1985. a. toimub Kot-sioonid
on Ima Holdcroftilt. kuid süski vajavad kohandamist ^^adid nende rakendustel. Erüoen- ^ajärvel kursuse teme osa - näda-
Saatesõnas öeldakse, et kuigi kü- otseses töös. Olgu ka märgitud, et ^us vaadeldi juhi kohustusi, olgu j^ne laager. Selleks omandasid jü-iaskäik
Science Centre'isse on eri- kuna Metsamärk on skautjuhide sus noorte, orgamsatsioom voi eelneval aastal korraldatud Imr-hüvi
noortesse sisendamisega mõel­dakse
kasvatada uut sugupõlve, kel
on tulevikus ideesid Kanada too­dete
vahnistamiseks, mis p^seksid
oma uudsusega maaihnaturule.
Peale esinemisi Järgnes ühine õh­tueine,
kus {söögipalve ütles
preester dr. Eugen Ruus ja pal­vuse
pidas õp. Thomas Vagsi.
Sõna võttis ka reisiseltskonna esm-daja,
kes andis rahvatantsurühma
juhile Vera õunapuule üle kingitu-
^se.
Löäne-Saks€!incicaS
väheneb
ROOMA — Seitsme NATO rii°
gi liikmeist moodustatud gruppi
kelle ülesanne oli Lääne-Saksa-maal
jällerelvastuše (kontrollimine,
on formaalselt riõustuniid kontrol­list
loobumiseks Lääne-Saksamaä
Noortele eesti rahvatantsijaiie oli konventsionaalse relvatööstuse ja
, . . . . . . „ see ainukordne võimalus kahena- varude üle. Dokumendis, mis selle
lise tähendusega, on teadus ise igal kursus, siis gaidjuhtide osavõtt Ka- ii^isk^^ suhtes, ühisarutluses susel 18 juhti osavõtuõigused, see- daläse rmgsõidu ajal kohtuda grupi poolt akldati, öeldi et kont-pool
meie ümber. Ja selleks pole nadas seUest kursusest on eri kok- maantleti nende nõuded. Viimased ^^^^ 3^ võimalus laag- Kanada eesti ühiskonnaga. Toron- roU jääb edabi tuumarelvade, bio°
v^a TillikuTaiilsm^^^ skautide peakor- l' oengud .käsitlesid veel' vajalikku ^igs^miiekuks.' tos hoiti nad higa range kontrolli loogiliste ja keemilistejrel^^^
tooriumi avastuste \gemiseks. teriga. pabentood mis paraku kaasub
Nüüd võib muretseda Ontario Reedeõhtune loengute sari käsit- uhiskondhku, kmd enti skauthku
Science Centrelst „ŠCIENCE- les skautlikke põhimõtteid. Lektori- tegevusega. Rõhutati katsejärkude
WORKS" ja kogu perekonnale on tena esinesid n'gdr. Tiia Kütt, skm. ^gistn hoidmist mng toodi näiteid
S T k s legemist katsetega, noo- Aiits Evard, skm Emi Kiüaspea ja ^^^^f^^^*^^* prakühstest voo­red
aga saavad huvi eksperimen- skm Jaan Lepp. õhtuses kavas aru
taalse teaduse vastu.
EESTLASED ROOTSIS
©Märtsi lõpul korraldas Stokhol-mis
Eesti Komitee Kooli- ja Noor-tetoimkönd
lastevanematele j a . .
-X • 1 Uil.' • • skaudim. Käsitleti skautliku tege-noortejuhtidele
I t i h i p i ^ ^ ^ ^^^^ põhimõttehsi kasva-keele.
pedagoogika kohta noorteor- ^usvahendeid. Rõhutati, et kuigi te-ganisatsioonides
j a teistes noorte- ^^^^^ ^.^^^^^^ vaimus toLuv
OÜga tegelevates^ asutustes nagu ^.«g, siis sihiks on teadlik noore
koolid, suvekodud Jt. Kavas oh ^^^^^^^ ^ ^^^^^^^ .^^^
laudkomiavestlus orgamsatsioomde j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^
esindajate vahel nmg arutlus koos ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ vanusegruppide tege-
. publikuga, l^aitega sellisest peda- ^.^ ^g^utab liikmete vanuse
googikast esmes Andres Koem et- ^^^^^^ omapärasid. Vaadeldi ka
tekandega tegevusest Ojamaa su- tervet arengu astmestikku skautli-tati
skautliku lükumise põhiUst ^^^^ ^e^® skautlus on osa eesti
omapära, nii tõotuses kui juhüau- ühiskonnast, leidis see vahekord lä-ses.
Tabavalt analüseeriti eriti tõo- ^^^^^ arutlust. Käsitieti meie ko-tuse
ja juhtiause erinevusi skauti!- ^ustusi meie ühiskonnna suhtes, ka
kes- astmetes, kuidas need muutu^ avaldati tänu heatahtlikkuse eest,
vad kui noor lügub edasi hundust ^^^^ skaiitius on pälvinud,
skaudini ^ vendurini ja vanem
LooMulikulty m l^a võimalik sa­ma
kursust võtta ka Kanada
skautide juures, millised on võrd­selt
tunnustatud. Kuid need Juhid
kes seda teed kasutavad, jäävad
kahjuks Uma eesti s;kautluse ja
meie rahvusliku meele omapära­dest.
•
VABA^KSTLANS
vekodusl968. kus organisatsioonis ning nende va-
Vorreldes teiste Metsamärgi kur­sustega,
on eesti Metsaniärgi kursu­sed
olnud kõrgetasemelised. See
Toodi näiteid heast vastukajast Hmneb ka- juba selles, et nefed ka­ja
koostööst, mida on saavutatud nada skautjuhid, kes varem on
nii ajakirjandusega, kui eesti or- jneie laagritest osa võtnud, on taas
ganisatsioonidega Ja paljude ük- nõus meie laagritegevuses kaasa
sikisikutega. lööma.
Kuigis skautius on ainult vabatahüi- Rahvusliku nädalalõpu lipunae-ku
juhtkonnaga, kus juhid tasuvad laks osutus ühine kursusest osavõt-^
noortega võrdselt kulusid, ei oleks jäte ja lektorite minek eesti teatri,
see kursus ega muud ettevõtted oi- kus veedeti meeldivad tunnid lõbu-nud
läbiviidavad, kui meil ei oleks sä teatritüki „Kevade*' jälgimisel,
olnud eesti ühiskonna toetust. Selle Nagu üks juht nimetas, et neid
eest võlgneme ühiskonnale tänu Tootse on ka tema koondustel, äga
foolaastos
$54.
$30.
$16*'
$68.-"
$37.
I m A S S I F O S m E LISA0A SAATEKULU JÄRGMISELT:
^ , ,„^cAor,f^/^+« « ^ n ^ - , . ' J /^ • kuld on ka kohustus scda õlglasclt Hüüd ta tc^b kuldas asju paremlni
Eesti Pensionäride ühing Stok- nuseastmete omapärasid. Organi- i^j^^stada - äiada
holmis' avas pärast reisiderohket satoorselt käsitleti tervet skautiik- pghialikud ettekanded olid hästi " Ahm
suve sisehooaja koklfutulekuga ku liikumist nii kohaliku üksus e sei- Põhjalikud ettekanded olid hasü
Eesti Majas, kus kaaspensionär sukohast kui terve maailmaskaut-ooperilaidja
Aarne Viisimaa laulis ^^f^ arengust. Toonitati Eesti
ja vestles. Lauljat saatis Idaveril skautluse keskset organisatsiooni,
Helga Andrae. Kokkutulijaid oli on tegutsenud lakkamatult pea-
' ligisada. Eestist lahkumist.
' Laupäeva hommikupoolsed refe-
; ® Eesti Teaduslik Selts Lõuna- raadid käsitlesid otsest koonduseka-
Roütsi osakonna korraldusel toi- vandamist ja piltiikku rakendust.
mus ettekande õhtu. Kõneles dr. Põhjalikult arutati koonduse üksik-
Ivar Grünthal ^eemal - „Kupisti fü- osi ning nende sõltuvust
sioloogia". , Selleks loenguks jagunes
, ^ .. ., heks - eriloengud hundu-ja skau- ^ ^ ^ ^ f
Uppsala Pensionäride Ühingu ^.^j^j ^^^^^ ^^^^^^^^^ ^ ^m^^m.^,^.^ ^ . ^ Ä Ä Ä L
kokkutulekul Uppsak Eesti Kodus erinevad ' t™™^^
kõneles M.M^tsoo^Jaan Krossi j^oengutel arutati erikoouduste
^ novellist kmdral Michelsom ule. , ^^^^^ ^^htsusl, u^gu avamine,
' '. • ' ' ^ mulised on alaosad hea^koonduse
avamisel, mis on iga alkosa täht­sus
ning kuidas neid tegevuses
lülitada iihiseks tervikuks koon^
duste raamides. l
(Algus lk 2) Põhjalikult arutati katsekavade
Ka uus peammister Rajiv Gandhi ^'õ^^^^i^' kuidas neid õpetada ning
ütles, et tema 'ema mõrvamme oli "^f'^^^ efektiivsed õppevahen-osa
kaugemaleulatuvast konsplrat- Huvitava osa,.loengute sarjast
sioonist, mille sihiks oli India lõ- ^«^«^^^s psühholoogihne analüüs
toestamine. Tema'arvates viimased .^''^^
rahutused ei andnud seUiseld tule- ^^^^^^ ^isiüeti ka erinevate käitu-musi,
kmia India ei ole nii nõrk, e4 misomaparadega noorte vajadusi;
see hakkaks'kõikuma mõnest kuu- pedagoogüiselt neid
jjg^ ^ käsitleda.
' . ' . PealelÕunased loengud hõlmasid
Viimastel 1 päevadelj on liikunud vahendeid ja meetodeid kuidas ka­seni
kinnitamata Muuldused, et kiNvandada aastast tegevuskava ning
gu vahejuhtumi organiseerisid kuidas rahuldada noorte seiklushu-võõrsil
asuvate sikhide yandenõula- visid. Kõneldi aastaaegade oma­sed.
Gandhi ütles esimest kordai et pärast ning kuidas neid tegevuses
mõrvajuhtamiks oM vaidefflõu ole- edukalt kasutada. Veel käsitleti ees- Kotkajärvel toimus Juhtkonna koosoleku raames ka võrdlemisi uue vee­ti
skautide ja gaidide edutuste-nõu- spordiala — ^{piEffJelaeaisõidm dlenaoBisfratsio^mo • Fuirjelaual- Paul • Külas^
deid ning .eeskirju. Viimases-loen-'.pea. :: ' ' -^---^ :-y':..-.; • :Fc4örEr#s'Äve,
Kanadas;
+
USA-ss
$21.-
1.50 :
l Massi postiga (kirlpostiga):
aastds
poolaastas $32.
¥@erandaastas $17.
: VÄLJASPOOL KANADAT ja USA-ds: . ^
LENNUPOSTIGA msim $132.—, poolaastas $69.— }a veeirajidl-'
aastas.$36.—
Aadressi muudatus 70 centi. . Üksiknumbri hind 70 centi
USA aadressidele „ZIP-CODE«- • •
lamada aadressidele palume märkida „POStAL CODE« Ja
pangatshekk või rahakaart kirjutada
VABA EESTLANE
1f S5 Lesli® St., Don Mills, Ont. M36 2M3
Palun niulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates ...........................
.................. 19 Tellimise katteks lisan $....... ./siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata samM tähtkiijas).
Nimi