Vaba eestlane , March 16, 1982

              Nr. 21 Nr. 21 ^^^A EESTLANE teisipäeval, 16. märtsü 1932 - Tuesday, March 16, 1982
lud Eesti Kee-htusena
teostur
lite võistlusele
(lasid küllaltki
st. Kirjutami-ceeieoskust
kui
'^^5iks järelda-ratud
eesti kir-lärtteösed.
Vä­le
kaudu tekib
selle Olemusest
lolikava.
leratsioon tun-lorte
saavutuste
latki kui npo-oma
auhindu
sammuga on
vanemate sü­les
eesti keeles
tkata uue loo-
I kohaselt peaks
korras.
j)rel emakeelse
[sunduseks. Sõ-
(kstis seda, mis
lida tuleb kü-selgust
otsida,
idusliku teose
Iva noored leia*
selle raama-vui
seda saaks
milles sõnaya-tõlkeprobleem.
olnud katsuda
kida võõrkeel-^
[varamu tutvus-ole
kaugemale
tõlkefondl ja
, nagu see
kõik problee-juures
ei saa
e generatsioon
lõigata,
ketserlik mõte,
raamatud eest!.
ale eesti kee-ipõlvele?
Võib-eabU
noortes
itada eesti kui-nad
püüakidd
keelt rohke-eesti
kirjandu-tpurielule?
Pea­raamatud
igal
landuse tutvusta-oleks
mitte ai-ijaidhnvipak-slle
lapsed oma-lida
alustavad ja
pn probleem las-ppetamisega^
aga
gsflastest, nende
rääkimine. Just
miks kodumaal
^hakanud ilmu-raamatuid
Eesti
maa ja rahva
sotsialistliku vär-
(liist tõlkekirjan-propagandaliselt
saks, et ra^esti
ilutatakse pagu-pildi
andmiseks
Isun sama vahen.^
tuleks katsetada
iva teosega. Seda
lestel teha ja en-
^ünused lõplikult
)n jäänud. Inglis-läratajaks"
eesti
imisel võib sidu-
I kultuuriga, kuhu
m ja põhjalikuni
idus peaks Uitu­le-
ja kooliaasta
[ujandusvõistluste'
Et noored leiak-;
silku koolitöö ja
lise ka teise tee
rde lähenemiseks,
fna, katsetajatena.
aga ulatu ilikur
idusega kogemus-
Ituleks neid läbi
la, võibolla on see
la ukse leidmiseks.
pent on paar nä^
Bvusvõimetu, kuna
[ikoteerivad ja keelr
kamast, kui prae-munda
oma ener-lanekut,
mis hõl-ida
energiaküsimu-ivid
väidavad, et
^õu peaks jagama
Ha neid iseseisvate
^a arutlema. Libe-ivad
kogu pakendi
jgseltj väitesj etsel-ite,
arutlemiseks pole
lon tehtud mitmeid
lahendamiseks,
)artei pole järele-
[, /Tegelikult „keel-
(Jär^lk, 3)
1
Lfc 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
ja 21. märtsil ^
dr. H. Tari, 922-38241
TUHIMAAD Kultuuripärandi Klubi tööpõllult
27. ja 28. märtsü
'Hll, tel. 921-7777
Mööduhnd as^^ organlseeiitrSSIsilni poolt Ees^
i i Klubi, taUti^^^^^^]^^
Tervis- ja Ho(riekkiideiriihik<^numi^^^^ p^
tegevuskava. New Horizoiiilt saadi suurem niajahdus^ toetas,
- . z 1 iiriiirn J . ostcti ettenähtud fjoto-video-audio varustnEs. Toetas on antud IS-kon-
Kui palju maksab kassi lennupilet Torontost Calgary'sse? KolinK»™mend dollarit. Seda ma maidagi §eks tegevusperioodiks, sisaldades vastava iehnilise varustuse, materjale,
ei teadnud enne vesüust Evi iaamaliga, blondi tüdru kuga põhja tuWaaöelt, kes sõnnitseb ehtena k^^ asiäajairiiseks ja osalisteks esemete hoiokohtadeks. TöOo
Evi JaamuS Yukon Temti^orieümist, maast akust» loodusest
inimestest
H.KIRiK
Insuraöte
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Londoni Eesti Selts
pidas peakoosoleku
Londoni, Ont. Eesti Selts pidas
oma korralise aasta-peakoosoleku
pühapäeval, 7. märtsü s.a. Kinnita­ti
tegevus- ja kassaaruanded ja
valiti juhatus koosseisus: .Kaljo
Loone — esiixiees, Väino Emola —
abiesimees, Osvald Kõpper — kas­sapidaja,
Lembit Tonnis — ku:ja-toimetaja
ja Rob|ert Kreem, kelle
ülesandeks jäi kohaliku seltskondli­ku
elu korraldamme, loengute ja
muu tegevuse näol. Juhatusliücme
kandidaatideks jäid Tiina Hansen
ja dr. Jaak Purres.
Rcvisjoni-komisjoni valiti Ernst
Reima ja Kaljo v^kkerta, kandidaa­diks
sai Harry Raudvee.
Sihtasutus Seedrioru juurde te-gevliikmeteks
valiti: Väino Emola,
Fanny Karu, Osvald Kõpper, Kaljo
Loone, Asta Loone, Karl Martin,
Jaak Purres, Valdeko Reücman,
^aul Rohununn, Endel Rätsep,
Lembit TÕi^nis ja Artur Vaart.
Koosolek kinnitas kä möödunud'sü­gisel
seltsi juhatuse poolt Seedri­oru
juhatusse Londoni esmda j Ehteks,
määratud Kaljo Loone ja Lembit
Tonnise, kelledest Kaljo Loone on
praegu Sihtasutus Seedrioru esime­heks.
/
Koosolekul, millest võttis osa
kuusteist seltsi lüget, arutati pike­malt
Metsaülikoolile eeloleval su­vel
Seedrioru ruumide ja maa-ala
kasutamisele andmist, kusjuures
esimehele anti volitus Metsaülikoo­li
soovüe vastu tulla. ,
rippuvat looduslikku kuUatükM nM^et!!, miMele on Joodetud Kaks tillukest tõngäst. keti. jaokso
Ega ma ei saa kassi süa suurlin­na
põrgusse maha jätta, ütleb ta
päev enne, kui vahepeatusega Cal-gary's
alustab lendu Whitehorse'!
Yukon Territooriumil. Neaide rida­de
ilmumisel on ta,kas ühes või
teises või koguni kuskil mujal. Ja
kogu lugu võiks olla ilus romaan,
kui see poleks 0silugu algusest lõ­puni.
Evi Jal^mulil on suur reisimis-huvi.
Ta ei taha aga seda rahulda­da
turistina, vaid soovib kõik need'
huvitavad paigad ise läbi elada.
Tänapäeval on selleks võimalusi
— ^võibolla tüdrukutel veel roh­kem
kui poistel; Kui ta Torontos
'lõpetas High Schooli, siis ta siir­dus
kuueks kuuks tööle Bermu-dasse.
Sealt Vancouverisse ja sealt
Kaliforniasse. Siis tuli tagasi To­rontosse
vaatama vanemaid ja
kontrollima, kas Toronto on vahe­peal
rohkem meeldima hakanud.
Toronto ei olnud paranenud.
Nüüd on Evi hoopis kaugemale
jõudnud ja arvab oma tõelise ko­du
asuvat kuskil Alaska kandis,
Yukoni Territooriumil. Viimased
aastad on ta viibinud seal ega ta­ha
kuuldagi, et peaks oma päris­koduks
valima mõne tihedasti ^^^^^^^^"^^^
Evi Jaamul ühel tühimaa kalarikk^I Järvel,
ja 'matkamas. Mitut seks. 300.000 turisti läbivad seda
sõidu ja tanspordikulud toleb issMikult kanda.
Klubi juhatusliige Emil Eenne jad" valmistamfst diapositiividel
selgitab klubi tegevuskava. See on Kavas on üle paarikümne otsese
põhüiselt kolmealaline: foto, vi- programmi nii meie kunstniku,
deo, mis haarab peamiselt helilin- muusikute ja avaliku elu tegelas-^
distamist ja kohnaiidana video- test ja organisatsioonide tegevu-/
kaameraga pildistamine ning teh- sest.
tud pildistamistulemuste esitamine E. Eerme; ütleb, et oma,des 16
televisiooniaparaadi icaudu. Sisuli- mm filmiprozhektori on sellega
selt langeb tegevus kahte tehnilis- esitatud kanada helifilme omava-se
ossa, milleks on vastavate pro- helisil kokkutulekuü kui ka mõne
jektide läbiviimine nii fotoalal, nädala eest „Ehatare" külaskäigul;
helilindistamisel ja videolindista- selle ala on enesele võtnud Hel-misel
ning nende lõpliku valiku ja mut Aavik. Hiljuti esitati „Ehata-monteerimise
järele tehtud tööde res" värvilisi diapositiive automat-avalikkusele
esitamine. Teemasid kast Calgarysse, Banffi, Vancou-on
lugematult, lugematult on ka verisse ja tagasi läbi Yellowstone
mälestusteraamatuid, võimalusi pargi ning lühiläätsaga tehtud lil-talletada
muusikuid, esinemisi, üri- levõtteid E. Eerme kogust,
tusi ja meie mitmekülgset kultuu- Viimistlemisel on praegu eelmi-rivara
eilsest, tänasest kui ka se aasta ülesvõtted eriprogrammi-homsest.
dena ning jätkatakse uue varustu-
E. Eerme ütleb, et tekib küsi- se abil intervjuude ja diapositiivi-mus,
kes selle kõik teostab. Vas- de tegemist. Lähimaks sarjaks on
tusekson, ' eestlaste käsitöö. Nõusolek on M.:
. .. , Aerult tema tehtud puutaldrikute
et seUele saaksune igaulks kaasa - öllekappade ning vokkide jääd-aidata,
kel on seUise tegevuse vustamiseks diapositiivide pro-vastu
huvi, aega 3a tahtmist. grammis. =
Eelmine aasta oli programmide E. Eerme ütleb, et selline tege-koostamiseks,
varem õjjitud varus- vus on huvipakkuv ja kõik, kes
tüse: tundmaõppimiseks, milleks sellest on huvitatud, võivad kaasa
• J 1 . J / j • • i , V . .-^ asustatud piirkomia. Hoopis vastu- lohedel on ennevad kudemis- paika igal suvel - Yukoni joe k1 a- ^k atsu^ti^ ^k^a.a^s a tõm^m^a^t.a^ v^a^s^t^a^v^a^ hu- taSiduatas ekNse w Hoii'z õm^^^D^ on
pidi — ta unistab oma palkmajast ajad, nu et toredaid puugiaegasid nuuretkede algpunkt, oluhne asula kursustest osa. ( "°gi"i"seKS,
kärestiku-jõe . kaldal, kus aknast
võid näha kudemisvalu^ lõhesid
hüpates rühkimas vastuvoolu:
Miks sulle seal meeldib? ^ pi­kutan
oma vestluskaaslast iiffg"
looduse unelmatest tagasi täna­päeva?
Kõigepealt loodus ja maastik —
need on nagu filmis — inimese ^^^PP^^^^?
polt korraldamata ja Teostamata. — see
on mitu. enne Alaskat. Turistidele püütakse
Eas sinu pikim lõhe oli sellest serveerida mi palju ajalugu kui
lühem või pikem, suiitan käed võimalik.
mi. laiali kui..ulatab? ' Kas sa kutsud meidM skna oma
Ei, on heatujuline vastus. Minu imedemaale?
pikim kala,oli täpselt 45. cm ja Ei kutsu. Aga kui tulete, siis
see oli „lake trout" — järveforell. viin teid seda ilu vaatama. Ma
Ja selle sa lasksid muidugi täis sain alles möödunud aastal kätte
^ oma lenduri juhiloa ühe-mootorill-oli
vana kala ja nii sega lendamiseks. Nii et koini sõp-
Senise väikese alguse ja lühike­se
aja jooksul on: alustatud mit­meid
programme ja jäädvustatud
mitmesuguseid eestlaste üritusi.
Neist võiks nimetada eestlaste
hoolduskoda „Ehatare" nurga-
Edvi asetamine
„Eesti Kodu"
et juhatus peaks koosnema isl-^^^^^
kuist, kelle vanus on pension!-,
eas, kaastöötajate Icoiita yanose
määra ei ole.
Meie noored saaksid rakendada
oma tehnilisi teadmisi või sel alal
ja avaaaktus, õppida ning praktiseerida vastava-külastamine,
te seadmete kasutamisel
„KilIamängud 1981", helilooja Klubi esimeheks on S. Veiden-
Eoman Toi sünnipäeva märki- baum, abiesimees Helmi Hansen,
See tejcitab otsemaid teistsuguse ^r^^t)itud ja kriimuline, et polnud ra saan kaasa võtta. Ja kindlasti mine Vana Andrese koguduses, sekretär .Ellen Irs, laekur Ä. Soots,
tunde, oled nagu osa sellest. K5i- >"ing't mõjet- Aga mu kõige väge- läheme mõne mägioja juurde M - ^^^^ 'Zm^mtasHn^atl i^^mmii-ririlZp^K^Äl
ge rohkem mõju avaldavad aga vamad kalad on veel püüdmata, da pesema. Liustücuveedja kevad- ^j^^^^^. ^^^^ Intervjuud vik. E. Eerme, Maria Veskoja,
sealsed inimesed - tulvil, pionee- kmmtab Evi Jaamul. rt,!?M«vf'^l alustatud Liis teke ja Salme Stella Kerson, Helen Peterson ja
Kas sa ei igatse vahest eest! oesnudkuUaliiva alla orgudesse. ^ .^^^ ., • ^ , / • T • TI
rivaimu, julgust ja ettevõtlikkust, seltskonda? . Enamasti ei, tasu see pesemist, s'.t. ^'^'"'««•Sa. Alustatud m seeria Lame Pant. .
ja külalislahkust. Ei ole tunglemist, „Mälestuste maja"^ mis näitab Lõpuks ütleb E. Eerme, et kõik
(Algus lk. 2)
dumine liivakastis mängimisest"
ei ole kal^justanud Kanada elu ja
valitsus töötab tavakohaselt edasi.
Parlamendi töölesundimiseks on
siiski üks võimalus olemas kui
parlamendi juht Jeanne Sauve par­lamendiliikmed
kokku kutsuks.
Kuid Jeanne Sauve ütleb, et ta oioi
parlamendis korrapidaja ülesanne­tes,
mitte valitsev jõuallikas. Ta on
väitnud, et kui parlament tekitab
ise segaduse, sius tuleb see tal ene­sel
ka klaarida.
Kanadas on samasuguse
koira lahendanud 1936. aastal sel­leaegne
parlamendi juht R. B. Ben-nett,
kes väitis, et juhi ülesanne
on võimu valvamke, vabaduste ja
privileegiumite kaitsmine parla­mendis.
Praeguse sammuga on üks
partei võtnud i^arlamendilt selle
jõu ja parlamendi auväärsus on
alla kistud, kusjuures Kanada rah­vas
on pettunud sellisest poliitili-^
sest „näitemängust"* Jeanne Sau­ve
kardab oma sammu astumist
põhjusel, et konservatiivid võiksid
tul^vik^s teda vihata nende boiko^
teerimise lõpetamine pärast ja ta
tegevuse parlamendi juhina tulevi­kus
võimatuks ttha.
Liberaalidel on omad põhjused
järeleandmisest keeldumiseks, sest
küi konservatiividele antakse see­kord
sellise taktikaga järgi, siis
võiksid uued parlamendi „hõiva-mised"
toimuda väga sageli ja
muuta parlamendi töö peaaegu
viljatuks.
Kogu probleemi suur traagilisus
aga seisab asjaolus, et ajal kui Ka­nadas
valitseb tohutd tööpuudus,
nia]andus(iilu on kriisiajajärgus, in­flatsioon
on tõusul, pangaprotsent
hävitavalt kõrgel, et siis meie par­lament,
kus peaks tehtama häda­vajalikke
lahendust toovaid sam­me,
on jätnud oma kohustused ja
jonnakate lasteni keelduvad selle
Itöö tegemisest; milleks neid Otta-wasse
on saadetndo
. HA
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Poolaastas
feerandaasta
Msiksab Kanadass
$45.- $55.-
$29.-
$15.-
on Andres Küngi tõukejõuks
ei ole kiirustamist,Kõik tumievad Jah aga usu voi ei ka seal mees ei tee sellega omale elamist . ^ ^ - .^^^^^ ^hine
teineteist ja kõik on nagu üks pe- on uks eesrtane pede minu: Toi- kuid vahest juhtuvad isegi mõned ^ , ^ ^ ^rile (Ellen
re. Seal elavad täiesti teist tüüpi vo Suurkask - abielus -ja nelja suuremad tukid näppu. ^ ^ ' j 762-5329)
inimesed. l^pse isa. Oli alul piirivalvur. Kas see on su oma leitud nug- ^^^"^ „liestiaste suvema irs, lei. /oz DJZ^;.
• Kust see Inimtüüp õieti pärineb, ^^^^ tegeleb kinnisvarade' müügi- get? -— silitan kaelaehteks kujun _—
-eks need ole kanadalased nagu ga. Sinna mahub inimesi veel — datud lamedat kullakildu; Ei, vas-siingi
— paljude rahvaste segu? eestlasi, kui ka teisi. Aga neil kõi- tab Evi, ma olen leidnud ainult ük-
Muidugi. Sinnagi tuleb uusi ini- peab olema hinges see looduse sikuid kullatolmu terakesi. Aga —
mesi. Mõned tüdinevad ja lähevad kutse, mis inimesed seal õnneli- ma pole ju sinna läinud kulda ot-ära,
mõned jäävad. Mõned käivad kuks teeb. Ilma selleta tunned end sima.
kaks kuni kolm korda edasi tagasi pärapõrgus, inimestest ja jumala- Iga uus päev on veidi pikem,
enne kui selgub;—- kas jäävad või test mahajäetjid Siberi vangina. Räästad tüguvad jä vahest jookse-lähevad
tagasi tsivilisatsiooni. See Ega Whitehorse polegi see vii- vad lausa sorinal, õhus lõhnab ke-tm
ürglooduse kutse ja inimese si- mane kolgas.. Seal on oma^kinod, vadet. Ei ole raske mõista, miks
semine võitlus, mUlest Jacklx)nrkõrts^^ kohvikud ja tantsuklubid, Evi Jaamul Torontost ära sõitis ja
don on kirjutanud. Kaljud, järved, liuväljad, draamaringid, laulukoo- isegi oma kassi ei jätnud siia kivi-jõed,
mäed, kalaveed ja suusanõl- rid ja kõik, mida inimesed vaja- ja tsemendi-dzhunglisse vaevlema
vakud ja siis see tunne, et see kõik vad seltskondlikuks rõõmustaini- Eeino Jõe
on sinu oma. .
Tööolud? ' o • B L A i .. OJL
' Töid on igasuguseid, sellele, kes ICOOrSI Q[meM kmibl
töötada tahab. Whitehorse ise on
16.000 elanikuga linn, kus elavad
mitmesugused ametnikud, kaevu­rid,
geoloogid — mineraalide otsi­jad
ja teeninduspersonal nende Rootsi ajalehe Svenska Dagbladeti „Namn idag" alalises rubrii-jaoks.
Talvel olen töötanud linnas, gig esitatakse 36-aastase Andres Küngi kohta küsunus: mis on tema
ka Calgarys sekretäri ja ametniku- tõukejõuks? Küsunust põhjustab eestlasest publitsisti erakordne pro-na,
suvel aga geoloogide kämpi- duktsioon — tema sulest ilmus just 25. raamat „Dessa mina minsta"
des. Telklaager püstitatakse tava- (Harriere), mis käsitleb individuaalse inimaM asutaja ja juhi Britta
liselt mõnda kohta, kuhu saab ai- Hohnströmi elp.
nult helikopteriga. Laagris' on pe- .
Ajaleht annab Andres Küngi
tausta: tsiviilökonomist, sündinud
Rootsis; eestlasist vanematest, oli
raadio kultuuriveerandtunni OBS-i
toimetajaks aastatel 1969—1972,
taks, kaljud, okaspuud ja telgid, seejärele vaba ajakirjanik ja kirja-
Kõigest sellest ei saa siiski küllas: kaastööga ajalehtedes, raadios tj^ks tema raamatutest, „Bruce!
tanuks. Koos sõpradega, kes ena- Ja TV-s, samal ajal' loehgupidajaks Driven av kärlek eller...", mis
masti kuuluvad meditsiinipersonali koolides, ühingutes ja kogudustes, käsitles; lõuna-ameerika misjonär
hulka, käin telkimas^ kalastamas, TV lasteprogrammi väliskommen- Brule Olsonit, tekitas intensiivse
taator, kolumnist kristlikus ülerii- vaidluse küsimuses, kas' kristlik
gilises ajalehes Dagen ja Eesti misjcnitegevus surmab kultuuri.
Päevalehes ning oma TV-kolIeegi- kirjutab SvD ja küsib uuesti:
de portreteerija • ajakirjas Aret „Mis tõukab Andres Küngi?" Üht
Runt. ilmselt väsimatut vabadusvõitlejat.
Küngile on Författarförbundet
poolaastas
m
EIMPOSTIGA -t- SAATEEULlü
$49.»
$26.-
$14-
H- $39.—
$19.5(0
$ 9.25
E^anadat:
$44.—
$22,~
reema, kes valmistab meeskonnale
toitu, ja annab vajadusel esmaabi.
Evil on terve peotäis pilte nen­dest
kämpidest: sini-sinine taevas
ja sini-sinine vesi,. mäetipud taus-ja
aastail 1979 sai t^ Herbert
Tingestini nimelise auhinna oma
laamatute ja vabadusvõitluse
eest, mis hõlmab, nii
läänt^
VÄLJASPOOL KANADAT ja USAd:
LENNUPOSTIGA aastas . $49.—, poolaastas $26 |a veerand­aastas
$14,— -h SAATEKULU -—aastas $66.—poolaastas
$33.— |a veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 50 ceriti. üksiknumbri hind 60 oenti
Kanada aadressidele palume märkida„POSTAL€ODr* ja
USA aadressidele „ZIP CQiDW
Pangatshekk või rahakaart kkjutada
Free Estonian Publishers nimele.
Liilia Corradi
Liina Merilo
kontsertmatkal^
Euroopasse
Euroopamatkale lendasid sopran
Liilia Corradi ja pianist Lüna Me-rüo.
Nende esimene peatus oli
Genfis, kus Liüia Corradü oli kont­sert
^0. veebruarU Liina Merilo'
klayerisaatel. Järgmine kontsert
oli 28. veebruarü Zürichis.
Shveitsist jätkub reis Saksamaa­le,
kus Liüia porradü seisab ees
mitmeid esinemisi We'stfalenis,
Düsseldorfis j.t. kohtades. Aprüüs
tahetakse esineda Stokholmis ja
sealt siirduda esinema Helsmgisse.
Tagasi New Yorki loodetakse Jõu­da
aprilli keskel.
andnud „eluaegse stipendiumi" EPL:
F A M I L Y T R U B T C O R P O R A T I O N R E A L T OR
1052.KINGST0N RD., SCARBOROUGH. ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures .kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios.
VICTORLIBE
TEL KONTORIS: 694-3336
KODUS: 488-0129
T@fffmine saota: ^
VABA EESTLANE
1955 Leslie %U Don Milts, Ont. MSB 2M3
I
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
...... 19. / Tellimise katteks lisan $••........ siinjuures
rahas / tshddga/ rahakaardiga. (Raha saata amualttähtkiijas).
Nimi
KINNiSVARADiVAHENDUS!