Vaba eestlane , December 8, 1987

              teisipä#aly 8. detsembril 1987 — Tuesd^ L k .7
oktoobril latilatäti^ Las: Ve-kaks
ySÄ tippsportlast
fctane Al Joyn^r ja; sama
Florenee Griffith. Joyner
kuldmedali kolmikhüppes
: a( olümpiamängude;l^;^^L^
esesTTT^ Pruut võms samas
i 200 rn jooksus ning
tegu tänavu MM-il
as:;.^;:"v^;:-r-,;;^. y
blimata hooaja lõpust, saa-
22-aastärie Saksamaa Liitva-b
i oda vi s kaj a : And re a s
m märkimisväärse isikliku
[di 82.20, millega asus
Ima 20 parema hulka.
)iiiiinniiyiiiiiiiiintNiiiiiiimMBn
justas valvur. Habe peab aga
Ipalustjahömnie värasõ
jitieieterfitöqriumile vajutas
tva pitseri,mitte üksi rir^^
1 et seemeie määd uuesti
|tmuseks;.V,-i;.:-:';:,^
usist võttis ikka tosiseniaku
l seisame üksi — üksi oma
seadusliku võirriu ja vaiitsu-
[ata-lükäta. - ^
les; rindesõdur hädapärase
Ideid, mida:nõudis igapäeya-aad^
oküpeeriv võim.. :
iOniayälitsus isegi; enda
a suutis ta mõningal niääräl
i hariduse/varüstarnisej^
ieyari)nde ja rahva vahel ta
oma seljataga tugevat
k kõik rinde vajadused viib
hva moraalsed, iüüsilised ja
bdele siiri tarbekaks lakeii-õitlev
rinne, kangelaslikult
ja tagala, kuid puudus jneie
s meid hüyatuks meie öitias
ra palgalise olukorda,
polnud meie endi teha, ega
['oimü loodud häldüssüsteerh,
•gemušed ja mille tuleniusi
näinudl Eesti oli saksa
mille tunnusena - paremad
k ustel nimesid ^^^—^^^
igä kaasus meie tänaypilti ar-
Kandyaid, kes juba ,,Kolman-
Wlkenime — „Goldfasaneri".
pnet näinud,iega tundnud ka
kirianöus kunst muusika
Äsja tegutsema hakaeiid Toronto Eesti Kammerorkester
on dirigent Norman Reintamme juhatusel vilkalt ennast
vahnisnud esimeseks avalikuks etteasteks. Ilusa jõulueelse
kavaga 'esineb orkester Eesti Maja suures saalis pühapäeval,
13. detsembril, kell 7.00 õhtul. Kava esimesel poolel tut­vustab
ennast orkestri professionaalne tuumik ja teisel poolel
esineb orkester- täies koosseisus. Meeles on peetud nii
maailma-klassikaline looming, kui ka eesti heliloojad.
Kava algab Viljar Puu tagaplaani-muusikat pakkuma,
„Eleegia'ga'*, (väga põhjamaise hoolimata oma seisusest kui tun-kõlaga
lugu), mida esitab pilli-, nustatud solist, kellel äsja ilmus
rühma juhtidest koosnev kvartett, heliplaat Montreali Sümfoonia
Kuna kvartettidest jääb tavaliselt Orkestri saatel. Monica Zerbe on
eemale kontrabass, siis järgmised meie lauluarmastajaile juba tuttav
kaks pala on valitud just kont- nimi nii Esto^ajasest esinemisest
rabassi mängija Viiu Variku RoyThompsonM Hallis kui ka ta
võimete näitamiseks. Esimene on oma kontserdist, mis suure menu
üks Mozarti armuserenaad, mida osaliseks sai. Vähem tuntud on
laulab bariton Avo Kittask. meie rahvale sopran Desiree
Klaveril saadab dirigent Norman Medri, noor lauljatar kes alustas
Reintamni, kuid kitarri või man­doliini
aseniel^ on kaasamängijaks
kontrabass, esitades ühte
es im ese aasta lau 1 uõp i n g ui d
Toronto ülikooli juüres;^ Öi-kestri
üks põhipiõtteid on võimalikult
kumat virtuooslikku tükki, mis pakkuda esihemiskogemusi meie:
üldse kontrabassile kirjutatud, noortele tõusvatele tähtedele jä
Keninsi ,j(
.s.
a Tafiivaldis Kenins, Balti neidudega Röy Thompson HallMs 24. nov., 87, peale
ia-'ettekannet. Vasakult paremäle:^E^ Läti aupeakpnsul dr. E.
, Lydia Vanderveen (Eesti).
Teine tükk on Rossini duette kir-^^^^^^^^p
jutätüd tshellole ja kontrabassile, põhinlõtte teostus/
lu Kayo Kajüi
poolt seatud jõultiläuludega.
KaväteiSel poolel leidub klassi­kalise
jäbarokk-ajastu muusikat,
mis peaks meie kuulajaskonnale
tuUava|ria tunduma; kuna see oh
kerge õhuline muusika, tihti ra-suure
poolehoiu leidnud meie
keskmise -ja noorema põlvkonna
kus prl. Varik on tshellist Eero Toetus, m orkester on
Vöitki saatjaks. Esimese kava- saanud eestlaste käest, on olnud
poole lõpetab jällegi kvartett; ootamatult julgustav. Esimene an­netus
saabus pensionärilt kes
jcahetseš, et tery ise tõtt uta täi v išel
ajal kontserdile tulla ei: saa, kuid
siiski soovib seda ilusat ettevõtet
toetada. See liigutav töetiis tõestas
järjekordselt suun panust, mida
on üle aastate teinud meie pen-jatud
tantsuviisidele, ; mis oma sionäridv^^^^^^
üldlaadilt ei erilnemeiegi rahva- kultuurettevõtted peaaegu üksinda
viisidest; Esimehe pala on üks ar- ülal pidanud
mastatumaid Mozarti divertimen- aga, et laekunud toetuste järgi ot-lo'sid.
Teihe tükk on barokk- süstades näib, et orkester on
ajastu helilooja Pietro Locatelli
, ,Concerto örõsso''. See vorm on
huvitav, kuna siin osa orkestril on. seas. Paistab, et meie pealekasva-kohati
,,soolo'\ partii, kus üle- nud haritlaskond on orkestri ma­jandusliku
käekäigu osalt enda
hoolde võtnud, mis mitte ainult ei
rõõmusta orkejstrit vaid kahtlema­ta
ka julgustab vanemat generat­siooni.
Nähtavasti jätkub
kultuürisõpru, kes nende huvisid
edasi kannab. Toetusi on ka või­malik
kontserdi ajal koha peal
teha, või posti teel, saates Toronto
Eesti Kammerorkestrile, aadress
.334 Wellesley Št. E . , Toronto,
Önt, M4X 1H3. Kui tshekk kir­jutatakse
Eesti Sihtkapital Kana­das
nimeie, saab tuiumaksuvaba
kviitungi.
Edaspidistes kavades on orkest­ril
veebruaris esinemine
Andrese kiriku
aastapäeva tähistaval jumalatee­nistusel
ja aktusel. Vana-Ändrese
poolt on neile hasjiituse saal lo^
votatud. Aprillis tuleb esinemine
külalisena Toronto Eesti Mees­koori
aastakontserdjl. Kutse anti
Meeskoori poolt edasi enne veel
kui orkester oli moodustatud!
Loomulikult selline austav ja
meelitav usaldus leidis orkestri
poolt sooja vastukaja. Ja aprilli
lõpus on ette nähtud orkestri ke­vadkontsert,
mi l lega Toronto
Eesti Kammerorkester lõpetab
oma esimese hooaja.
Ka tulevase hooaja tegevuse
raamkäva on valmis. Sellest me
aga siinkohal pikemalt ei kirjuta.
Jääb vaid soovida, et soojad
suhted eesti publiku ja uiie
orkestri vahel jatkuksid, et kõik
kontsertsaal id oleksid täis, kõik
esi
koosseis on saati
Viimaseks esitatakse J. S.
89. kantaat, mis tegeleb halasta-mise
ja ligimese armastamise tee­maaga,
Sol istidena kantaadis lau­lavad
sopran Desiree Medri,
metso-sopran Monica Zerbe ja
bariton Avo Kittask. Kantaat
lõpeb vägeva koraaliga, kus
solistidele lisandub veel viie­liikmeline
lauluansambel, kes
kuulutab end võitjaks ,,öle surma,
kuradi, põrgu jjapätu*', lõpetades
uue orkestri avakontserdi küllaltki
julge ja positiiysp hopdi peal.
.Kontserdile järgneb keskmises^
saalis vastüvõp orkestri toetajäile,
kus neil võimalus esinejatega mul­jeid
vahatada, ehtsa prantsuse Fol
Roger shampanjeri-klaasi juures.
Neile, kes alkphpoli ei
pakutakse j,Perrier*' (prantsuse)
mineraalallika vett. Suupisteks on
Rooneme küpsised ja kodutehtud
jõulü-piparkoogid. Vastuvõtu ajal
musitseerib Eesti Maja tiib­klaveril
klaverikunstnik Armas
Nagu näha, on orkester saanud
südamliku vastuvõttinieie muusi­kute
poolt; paljud neist oh • raken- ^
datud avakontserdi kavva. Peale
ühe orkestri-proovi kuulamist
teatas ooperilauya Avo Kittask, et
sellise orkestriga oleks temal au
esinedaning loobus tasust. Sellele
zhestilejärgnesidkä teised muusi­kud,
pidades öl u li seks uue orkest­ri
toetamist. Näitena
nimetada, et klaverikuhstnik
mas Maiste nõustus
tutvustav rahvusvaheline
ajakira v,Gräniaphone'', on 0ma
vflimastes numbrites tähelepanu
ipühendanud Ed. Tubina teoste
salvestustele j a juisjii liing
oktoobrikuu numbreis, firma
Chahdos Eecords
sarjale. 5,Music from• Estomiia".
Teatavasti ilmus sarja esimene
plaat möödunud suvel, millel
Shoti Rahvusorkester, Neeme Jär­vi
juhatusel, esitab Heino Elleri
kolm lühemat helitööd ja Kaljo
Raidi Esimese sümfoonia. Kui
,,C5ramaphone'i" juunikuu
number üksnes reklaamib nifrieta-tud
plaati, siis juba oktpobn väl­jaandes
ilmub arvustus, mille ^11
õn nimetähed R.L. Arvustaja
ütleb muuseas järgmist:
,fAinukesed eesti heliloojad, keda
me siin tunneme, on Eduard
Tubin ja Arvo Pärt. Mõlemad olid
Heino Elleri õpilased nagu seda
oli ka teine helilooja sellel
heliplaadil ^ Kaljo Raid . . .
Elleri muusika asetab teda Griegi
lähedusse, kusjuures ta peen när­viline
pinge ning tunglevus, tee­vad
ta JScriabini liitlaseks.
Seevastu ta Eleegia harfile ja
keelpillidele** on hoopis midagi
muud. Sellel patal on tõelist
noblessi ning elegantsust ning
ilm-ne lein, mida teos väljendab,
on t e m pe re d v a i k se
üsna liigutava leian olevat. Selles
on põhjamaist ja võib olla vEesta
rahvaviisi, mis selgitasid mulle
Tubina muusika lätet ja väga ilus
dialoog soolo vioola ning harfi
vahel. Helikeelel on tõelist
väärikust ja isikupära. Ma olen
mänginud seda pala sageli ja aina
kasvava naudinguga. Sooviksin
kuulda Elleri mõnda suuremat
teost.
Raidi Esimene sümfoonia aas-
-nimekirjad üli-
Kohtume 13. xletsembri kont­serdil
ja sellele järgneval Toeta-
ANDRUS VOITK:
Keiimsi,,Gloria'^
Thomsöii Hallis
õhtul toimiis 93. Mendelssohnl kooriJnooajai
avakontsert. Esitati läti helilooja T. Keninsi dramaatilist
looitilMgüt 5,Gloria'' viies osas. Teda olid inspireerinud Pope
John XXin (18814963),^ Balti naise kiri Siberistp
^—68); viimane osa lõppes
luvad temale. Keniosile anti
bukett üle kinnisel vastuvõtul (
- natuke hiljem.
Peale vaheaega esitati Carl Orf-fi
(1895-1981) „Garmina Bura-ha'*,
kus laulis ka kaasa Toronto
Lastekoor. See oli samuti mõjuv
ja sai suure ovatsiooni osaliseks. ,
Sponsoriks oli Benjamini
Laboratoorium ja vastiivõtu-kbr-raldajaks
Balti Muusika Kanada
Foorumil Komitee, kuhu kuulusid
dr. ja pr. E; Upenieks, pr. Benja-min,
dr. Arstikaitis, Herta Lejins;
Maiki Ändre-Lupp ja Mai Järve.
E. V. aupeakonsul L Heinsoo
abikaasaga ja palju teisi kutsutud
külalisi võtsid osa kinnisest vastu­võtust
Rohelises Ruumis. Hiljem
oli teine vastuvõtt Loode-ftiajees.
Tulevikus on plaanis esitada ka
teiste Bialti heliloojate loomingut.
Suurim tänu läheb Aardvarki lille-ärile
(pr. Linda Sepp) kelle anne­tatud
l i l l e k o r v kaunistas
vastuvõtu-saali ja kelle imeilusad
roosi-buketid rõõmustasid esine­jaid.
Suur tänu läheb käperekond
Benjaininile, df. ja pr. E.
; Upenieksile korralduse eest,
EKN'üIe toetuse eest, kolmele
Balti neiule Lydia Vanderveen
(Eesti) V Eva Nainaisa (Läti) ja
Ruta Siis
veel koorijuht Elmer Iseler,
koorid ja paljud teised, kes
abistasid selle õhtu heal korda­minekul
— kõigile palju tänu! j
Wm. LittleT arvustust võib
lugeda Toronto Star-i 25. nov.
numbrist.
EKN'u esindajat (rahvuskul­tuur)
Maiki Andre-Luppi esindas
sel õhtul Mai Järve. ; '
Jõudu ja edu Balti heliloojateie!
Balti Muusika Kahada
Foorumil Komitee liige.
Saal õli välja müüdud ja osa ini­mesi
isegi seisid. Oli märgata
baltlaste ülekaalu ja nende hinges-tunud
kaasaelamist.
Aupatirobnideks olid kindral-kuberner
M . Sauve, Ontario leit-nantkuberner
Lincoln M . Alex-ander,
minister Lily Munro,
metro linnapea C. Dennys Flynn
ja Toronto linnapea Arthur C. Eg-gleton.
Lincoln Alexander'it
austati sõjaväelise auvalvega,
Mängiti,,God Säve theQueen • '
ja ,,0 Ganada", millele järgnes
^vMusic's Praise'' ja ,,Gloria''.
Peale ,,Gloriat" oli suur ovat­sioon
ning lavale tulid kolm iBäiti
rahvariides neidu, kõigil suured
Toosi-buketid käes. Lilled anti üle
koörijuht Elmer Iselerile ja
solistidele FäyeRobihson, Sandra
Graham (Ingemar Korjuse
Pedrott,E. Iseler tõstis lillebuketi
rõdul istuva Talivaldis Keninsi
poole, andes märku, et need kuü^
tast 1944 kujutati
21-aastane, mil ta veel Õppis
Elleri juures. Teos reedab tõelist
vormitunnet ja peent proportsioö-ni-
meelt ja nagu vÕib eeldada,
pigemini arenevat kui täieUkuIt
väljakujunenud isiksust . Järvi
saavutab ühoti Rahvusorkestrilt
andunud mängu ja: heliplaadil ori
soe tunnetus ning head detailid.
Huvitav ning tasuv salvestus.**
,,Müsic from Estonia** heli­plaati
on võimalik tellida (LP
plaatv kassett voi CD ketas) K.
Raidilt, tel. 499-6488 ja osta
vjVaba Eestlase** talitusest.
Kinkige sünnipäevaks
00