Vaba eestlane , December 8, 1987

              Lk. 8 VABA EESTLANE teisipäeval, 8. detsembril 1987 - Tuesday,.December 8,
Ristsõna nr : r 8 "
i •. • 10 n 9 • P • •
• •13 V li li m B• \ i •
• • m 19 1
m n 23 m ^
. •• • H 2S 26
• •
V •
k 27 m
29 30 1 • 3; m 32 H 36 33 •
• • 37 v i 38 m • 39 • B
i ••• • • 1 H •
r 4?
FÕIKREAD: 1. Muusikariist,
6. Ruttav, kiirustav^ 10. Sõbra­mehed,
IL Väike, 12. Sõdur tea­tud
ülesandega (sõjas) j 13. Endine
eesti kirjastus, 14; Võõrasema,
16. Alati, 18. Mitte vana, 19.
Sõidab merele 22. Magusavõitu,
24. Rõdu, 25. Toit tehakse maits­vaks
. . :, 27. Raskus, 29. A.
Kivikase teos, 32. Varem, 35.
Rinnalaps, 36. Tuttav nimi auto­omanikele,
37. Ühe saareriigi
pealinn, 39. Pilkava sisuga kirjan­dusteos,
40. Teadustaja raadios,
41. Sõnas, lausus, 42. Okastega
taim, 43. Ratsahobused.
PÜSTREAD: 1." Eesti esimene
Euroopa Julgeoleku
(Algus lk. 2)
neutraalne saareriik Vahemeres.
Seal elab 320.000 inimest, ja
selle kaitsejõud moodustavad
8.000 sõjaväelast ja umbes 1.000
politseinikku. Poliitiliselt Malta
toetab kõigi Euroopa rahvaste
püüet, elada vabadena ja sõltuma­tutena.
Suurriigil nagu Nõukogu­de
Liidul ei ole mingit õigust sek­kuda
teiste riikide siseasjusse.
Edasi ütles minister dr. Vincent
Tabone, et Euroopa Ühisturg on
1 Euroopa demokraatliku ühtsuse
aluseks ning et Malta soovib
samuti astuda selle täieõiguslikuks
liikmeksl Ta kutsus ka teisi
neutraalseid Euroopa riike järgne­ma
sellele ideele ning avaldas
lootust, et tulevikus ^on kõik
Euroopa riigid ja rahvad poliitili­selt
ja majanduslikult ühinenud.
Küsimusele, kuidas Malta Va­bariigi
valitsus suhtub praeguses­se
Balti Vabariikide olukorda, kus
nad Olli jätkuvalt okupeeritud
Nõukogude Liidu poolt, vastas
minister, dr. Vincent Tabone
järgmiselt: antud olukorra loomi­ne
on toonud suurt kahju Balti
rahvastele ja seganud nende
rahvaste vabat arengut poliitilielt,
majanduslikult ja kultuuriliselt ja
on tekitanud ka suurt kaotust kogu
Euroopa ühtsusele. See on vastu­olus
rahvusvaheliste seadustega ja
tsiviliseeritud inimühiskonna põ­himõtetega
ja varem või hiljem
tuleb Nõukogude Liidul taolisest
agressiivsest poliitikast loobuda.'
Pärast pressikonverentsi lõppe­mist
sai Malta Vabariigi välismi­nister
dr. yincent Tabone kingiks
Willam J. H. Houghi analüütilise
teose Eesti, Läti ja Leedu oku­peerimise
ja annektsiooni kohta.
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
Konverentsi IV faas lõpeb 18.
detsembril, mil algab jõuluvahe-aeg,
ning jaanuarikuu teisel poolel
1988. ai (algab konverentsi V faas.
kutseline muusik, 2; Avaldan
austust, 3. Soome mehenimi, 4..
Laevaomanikud, 5. Rammusaks
söötma, 7. Sõi aplalt, 8. Väike
tuli, 9. Jala osa, 12. Inglise kõrg-aadlik,
15. Ühe kohaga seotud,
mitte mujai, 16. Imepärane ,17.
Mitte raske, 20. Naisenimi, 2L
Minister mitmes E. V. vai itsuses,
23. Siseelund, 26. Põõsastaim,
28. Georgia osariigi pealinn
USA's, 29. Puuvili, 30. Heina
liik, 31. Looma kehaosa, 33. Et­tekanne,
34. Vanad ja . . . . —
Tammsaare teos, 37. Tahtmine
millegi järgi, 38. Vankri osa.
RISTSÕNA NR. 1415
LAHENDUS
-.1^: ..Kolmas,'^S;.
Jensen, 9. Üritama, 10. Etem, 11.
Aare, 13. Mats, 15. Imal, 17. Ilo,
18. Anton, 2L Iva, 22. Kunst,
23. Aasis, 24. Lunch, 25. Kitsa,
27. Ihkan, 30. Ano, 31. Sedan,
34. Oja, 35. Relv, 37. Noah, 38.
Aade, 40. Arul, 42. Lõrinal, 43,.
Saluut, 44. Galeer.
PÜSTREAD: 1. Trio, 2. Müts,
3. Are, 4. Simon, 5. Jaago, 6.
Ema, 7. Nari, 8. Naelas, 10.
Eton, 12. Emis, 14. Alumine, 16.
Avitaja, 18. Atlas, 19. Tanud, 20.
Nahin, 25. Kartus, 26. Tola, 28.
Kool, 29. Nahkur, 32. Ebert, 33.
Alang, 36. Valu, 37. Null,
Dou, 41.Raa.
PUHÄSTARÄE
seinast-selna, lahtiseid j
idamaiseid vaipu, mööblit®
auto sisemust o kahjustusi
uleujutamiste puhul, seinu ja
põrandaid.
® Scotchgard ®
kodudes © kontorites
225-1749
. Penni Peter
SQIfllHIIIIIIOQIIQüDilBigiBlIIDOIDfllDBIIDOIBBnilllBIBIIIIIIBen
MANAGUA (AP) - Nikaraa-goa
sõjakohtud on käesoleva
aasta vältel kohut mõistnud
Austraalia TV-staar
on eestlane .
i-seenates
ja filmides on läbi löönud eestlan­nast
näitleja Louise Pajo, kes äsja
oli külaliseks Sydney Eesti Majas
toimunud kireval õhtul.
Louise Pajo
süüdistati 248 inimese tapmises
ja 423 haavamises. Kohtu alla
antutest olid 791 ohvitserid.
Need andmed käivad rista vastu
Nikaraagua valitsuse senistele
väidetele, et ainult kontrad
tapavad süütuid talupoegi, kuna
kommunistide poolt juhitud va-iitsusvägedel
on rahva poole-hoid
ja sõjavägi abistab
talupoegi: kus aga vähegi
Toronto Ülikooli Estonian
Studies" kavas on uurimisel
,,The National Uprising in Esto­nia
Summer 1941VV, (Rahvuslik
ülestõus Eestis suvel 1941.).
Uurimus teostub professor
Rebasse juhtimisel kapt.A. Nõm­mik'u
poolt.
Üldolukorra selgitamiseks on
kasutada küllaldaselt ajaloolisi
raamatuid ja niälesluste^kogusid.
Andmed on -puudulikud selle
kohta, kuidas teotsesid põran-daalused
vastupanu-1i ikumise
grupid; kuidas moodustati metsa­vendade
salgad ja esimesed
omakaitse (partisanide) üksused;
kuidas likvideeriti nõukogude
kord Eestis valla-, alevi- ja linna­valitsuste
ülevõtmisega; kuidas
moodustati kohtadel uuesti Eesti
omariikluse-aegsed valla, alevi,
linnade ja maakondade omavalit­sused,
juulis ja augustis 1941.
Kus leidsid aset relvastatud
kokkupõrked või lahingud metsa­vendadel
ja omakaitsel kommu­nistidega,
hävituspataljonlastega,
nõukogude politseiga ja sõ­javäeliste
üksustega. Mis oli
nende võitluste tulemuseks.
Milliseks kujunes vahekord
saksa sõjaväeliste juhtidega, kust
saadi relvad ja laskemoon. Kuidas
oli organiseeritud lahinguline juh­timine,
kui kõrvuti võitlesid eesti
ja saksa üksused.
Sündmuste kirjeldustes tuleb
märkida: koht, aeg, üksus, juht,
mida taotleti ja kuidas leotseti.
Kui kellelgi tolleaegsetest akti­vistidest
on raskusi oma mäles­tuste
kirja panekuga, siis aidaku
sõbrad teda mälestuste lindista­misel.
Manalasse varisenud isikute ni­med
märkida ameti- või töökoha,
ees- ja perekonnanime kirjutami­sega.
Vabas maailmas elavate
isikute nimed, vastavalt isiku
soovidele ja nende nimed, kes ei
ela vabaduses märkida eesnime ja
perekonnanime esimese tähega.
Kõik ülestähendused ja lindid
saata võimalikult 1. veebruariks
1988. a. Tartu Instituudi arhiivile,
;,c/o Suvi mv\ 310 Bloor
Street West, Toronto, Ont.
Canada M5S 1W4.
pühi ja head uut
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND:
ESTONIAN S C O U T I N O ; . . . • . . . . . : . . . . • • • •
Fred Limberg ~ ISAMAA EEST . . .
EDUARD RÜGA graafik ja maalija . . . . . . . \ . . ;
Ivar Ivask — E L U K O G U . , ; . . . . . . . . . : . . . . v . . . . .
Heino Jõe - LUGÜKABIST, LUGU KÄNNUST . . .
Anna Ahmatova—Marie Under REEKVIEM.......
Herbert Michelson - SKAÜTLIKUL TEEL . . . . . . . . .
HerbertMichelson-KODUMAALTVÕÕRSILE....
Herbert Michelson-NÖ()RSOOTÖÖ RADADEL ..
Herbert Michelson - EESTI R A D A D E L T ; . . . . . . . . . ,
Paul Laan- MÕTTELEND--pilte ja peegeldusi.....
Aarand Roos - JUMALAGA, :KARS JA ERZURUM . '
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu). .^^.^^^ . . . . . . ..
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)..,........
Johan Pitka-RAJUSÕLMED^^.^^. .
Urve Karuks - KODAKONDUR (luuletuskogu)....,.
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu)
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) ..
Andres Küng - MIS TOIMUS SOOMES? . . . >..:.
Einar Sanderi - LOOJANGUL. LAHKUMINE;
TALLII?NAST . . . . • . ^
V. Veedam - LURICH AMEERIKAS . . . . . . . . . ; . .
E. Uustalu - TAGURHDI SÕUDES
(Mälestusi 1914-1943) . . . / .
A. Roos - RÄNDAMAIE (luuletuskogu)
Prof. Felix Oinas''::—^^;K^
j.m. esseid . . . . . . . . . . . . . . . . .
E. Sanden „SÜDA JAKIVID''. •. ^ • . . • .
. Külvet - NÄITEMÄNGURAAMÄT
(5 n ä i d e n d i t ) . . . . . . . . . . . . . v . . . . ^ . . ..
H. Rajamaa - MARJE UNDER I N I M E S E N A ' . ; .
Gisela McBride - TALJES FROMESTÖNIÄ^^. . . : ..
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu — PILVE ALL
J A PILVE PIIRIL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
E. Uustalu - FOR FREEDOMÖNLY^^^...
REHVITUD PURJEDEGA E : : ^ . ^ ^ . ^ , . . . . .
NAER ON TERVISEKS - k õ d i j u t t e ; . . : . . . .\
Ilmar Jaks - NEPTUN . • . . : . . . . . . . : . . : . . . . . . . . . . .
Ivar Ivask - VERANDARAAMAT (luuletuskogu)....
S. Ekbaum - luuletuskogu ÕTOMÄRGI ALL ;. . : .
Ants Vomm RISTSÕNAD I I . . . :
NAER ON TERVISEKS n . . . . : . ! : . . . . . . . . . . . .
M. Juhkam - USKON MEID AIDANUD .^-^
(Vaiimik vaimulikke sõnavõtte kodumaale) . . . . . . . '
Taimi Proos - ELUKIIGEL (luuletused);...; . . . . ..
E. Eerme - EESTI EKSLIIBRIS VÄLISMAAL IV . . .
H. Meret - TEREMI JUTUSTUS \ .:.
LISANDUSI I mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis
A. Mägi - EUROOPA-RAHVASTE V . /::^.;:.^
AJARAAMAT2641k.,Mes . . . . . .^^^^^^ . . : ; . . : . .
Robert Kreem - VANDEGA SEOTUD;;.;..
E. Past - MAALTJA MERELT ...^
EESTI TEADLASED väljaspool kodumaad..........
V. Kimberg-Kotkas-KARJANE LÄKS KARJAGA . .
PÄRNU POEGLASTE GÜMNAASIUM LÄBI
AEGADE . . . . . -
A. Mägi - EESTI M H V A A J A R A A M A T . ^ . . .^
R. Mariey - ÕIGUS J A T Õ D € . . V . . ^ .
R. Raid - WHEN THE S O V l E T S C O M E l . - ; . . . . . . , .
K. Raid - WHEN THE SOVIETS COMEII:. ....,.
Kari Aun - THE POLITICAL REFUGEES . . . . . . . . .
S. Veidenbaum-TUNDMATATÜLEVlkKU J . . : . : . '
THERAQNG WAVES^^^... ; . ^. v: . . ^
METSAÜLIKOOL1967-1982 . . . . . . . . . . . : . . . . . . .
L. Kolk - SAARE RAHVAS VABAS MAAILMAS . .
EESTLASED KANADAS I. . . . . . . . , . . . . .
EESTLASED KANADAS I I . . . . . . . . . . V ; . .
ESTO'S • » • • • «.
EESTI ÕPPETOOLI
S. Raatma - LUMEKUNINGANNA. .•..
M. Sillaots-TRIPS, TRAPS, T R U L L . ......
VAATA, MADICKEN,. LUND SAJAB . . . . . . : : . : . ; ,
ÕPETA MIND LUGEMA I . .
ÕPETA MIND LUGEMA II .. .: A
NOORTE LAULIKnoodid täiendüskoplidele i:
im .50
'3.50'
5.00
.50
•::..5o:'
I0;00
3.00
.50 .
.50
9.00 .50
5.00 .50
6.00 C50
8.00 $1.00
4.00 .50
8.80 .50
6.00 .50
1.50 .50
«n
14.00 .50
16.20
8.00
'••.5o'::\
.70.
18.00 $1.00
6.00 .70
\3M $1.00
19.50 .70
15.(X)
4.00
.70
^ .50
5.75 ; .50- j
7,00 .70
14.00: $1.00
8.00 $1.00
8.00 :70
18.00 $1.00
7.00 .70
10.00 $1.75
2.25 .70
12.00 $L00
12.00 $1.50
10.00 .50
5.00 .70
25.00 $1 .^0
20.00! $1.00
^2.00 .70
US$2.00
15;00 $L50
mm $1.50
28.00 $1.00
12.00 $1.()0
23;75 $1.00
22.00 .70
us$2.oor
23.00 $1.75
US. $3.75
25.00 $1.00
25.00 $1.00
13.95 $r.oo
20.00 $1.00
10.00 $1.00
25.00 $1.00
14.00 $1.00
30.0() $3.00
29.00 $3.00
37.00 $1.50
5.00 .50
4.00 .50
13.00 $i.po
5.00
^ i¥i
.50
J.UU
8.00 $1.00
Kuna tänavu on esmakordselt
korraldatud Kanadas laiemaula^
tuslik Ülemaailmse Eesti
Vabadüsfondi korjandus, siis oi
sellega seoses tekkinud mõningail
valesti mõistmisi. Nefed on olnu(
tingitud peamiselt asjaolust, e|
mitmed annetajad pole selguse|
selle ülej mis on Ülemaailmne
Eesti Vabadusfbnd.
Ülemaailmne Eesti Vabadusi
fond loodi Ülemaailmse Eest
Kesknõukogu (ÜEKN) pool|
1982. aastal eesmärgiga kpgudj
ühe miljoni ameerika dollarilinil
kapital, rnille protsentides
laekuvate summadega olek!
võimalik finantseerida Eest
vabadusvõitlust pikemas perspek]
tiiyis. ÜEKN omakorda oi
teatavasti Vaba Maailma eestlast!
keskorganisatsioon, millessf
kuuluvad liikmesmaadena USi
Kanada, Rootsi, Austraalia, In<
lismaa ja Saksamaa eestlast]
keskorganisatsioonid.
Kuni seniajani on jõutud Vabal
dusfondi koguda US $237.00Ö|
millisest summast on USA-5
laekunud 70%, Austraaliast 19'
ja Kanadast 7% kuna teistes
maadest on laekunud vähei
Kuna ÜEKN koordineerib liii
mesmaade keskorganisatsiooni(
tegevust ühistes aktsioonides
kõneleb kõigi eestlaste nimel, sü
oleks loomulik, et ka Kanada
elunevad kaasmaalased annaksi]
Vabadüsfondi oma panuse. See
ka põhjus, miks tänavu esmakon
selt on läbi viidud laiemäulatusli|
Vabadüsfondi korjandus Kanadas
Olgu märgitud, et Kanai
eestlaste selle aasta toetuse^
moodustab Iüks US $10,0(
suurune toetus 76% kogu Kariä(
eestlaste panusest. Ülejääqudsell
aasta 56 annetaja toetus on U|
$3180m
Arusaamatuste vältimiseks
soovitav silmas pidada, et toeti
Vabadusjfondile ei ole toeti
Eestlaste Kesknõukogule Kanade
(EKN), kuigi see korjaridi
viiakse läbi EKN-i korralduse
EKN on üks Ülemaailmse Ees
keskhõukogu liikmesmaadest
annetus ÜEKN-i Vabadüsfondi
Kanada eestlaste panus ülemal
ilmseks Eesti Vabadusvõitlusekj
Oma tegevuse läbiviimisel
Kanadas korraldab EKN igi
aastal eraldi toetus-aktsiöoni ko|
janduse ja ÜEKN loodab.
Kanada eestlased toetavad majaj
duslikult nii;EKN-i kui kaÜEKl
i nagu USA eestlased juba aastal
on toetanud Eesti Rahvuf
komiteed ühendriikides ja Ulj
maailmset Eesti Kesknõukogu.
Selgituseks tuleks veel lisada,
toetused Vabadüsfondi tuleks]
lihtsustamise mõttes saata Kanac
dollarites otsekohe Vabadusfbi
dile aadressil:
Estonian World Gouncil, Inc|
P.O. Box 23869, Washingtoi
DC 20026-3869, USA.
Ülemaailmne Eesti Vabaduj
fond vajab kõigi kasmaalasj
toetust ja seda eriti nüüd k\
kodumaa eestlased on näidani
oma julgust avalike väljaastumij
tega ning M. Gorbatshov oi
„glasnostiga*' väga edukalt näi
• peibutavat maailma arvamis]
Sellepärast loodab Ülemaailms
Eesti Kesknõukogu juhatus,
Kanada eestlased annavad on
märgatava panuse Ülemaailmsel
Eesti Vabadusfondile.
Ülemaailme Eesti Vabadus
fondi suurannetajad
august—15. november 1987
EELK Michigan-DetroidivKi
gudus, ÜSA $500; Aasmaa, llmi