1987-12-08-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 8. detsembril 1987 - Tuesday, December 8, 1987 Nr. 91
Nr. 91
PflPV ''^^^^^ ^^""^"^^^^ numbrist ,,tõstetud" pilt koos allkirjaga. Küsi
JT V mess Kas kõik eesti raudteelased oe veee eimedega? ,
m äsjase „Rahva Hääle'
a siis pidigi artiklit ^kgema. Ja ennäe,, inilliiie vahva jutt
koorus sealt välja, vaesest Venemaal üles kasvanud eestlasest,
kelle isa kulakuks tembeldati ja ära küüditati, kelle kolm ven-ka
punaarmeesse, värvati ja kesise Eestisse kulakute sulaseks
ppdi tulemao Aga mehest sai, nõukogude patriotismi mõjul
muidugi, siiski asja — tast sai mülits, kes end majorikraadini
välja töötas. Stahhanovism, teadagi. Aga laseme
jutustada.
KODANIK UURIJA
Pikk kõhnapoolne mees. Heasüdamlikud
silmad. Hall juuksepahmakas.
Tugev käepigistus.
Tere!
Viis aastat tagasi läks raiilit-samajor
Hendrich Kukk pensionile.
Nii ta tahtis ja nii ta tegi.
Kolmkümmend aastat tööd Siseministeeriumi
organites andis
õiguse.
]Vett ja vilet jäi seljataha küll?
„Sedand jah, aga eks seegi töö
tahtis tegemist. Ma ei usu, et
ükski amet kerge oleks. Vastutus
11 on igal pool. Uurija inimese
I saatuse üle ei otsusta, seda teeb
-igamees-ise.•
Kaš ikka kõik vastutavad? Või
kas igaüks oma tööd südame ligi
lajsebki. Hendrich Kukk laskis ja
siiani. Palgaraha tema
jutuks ei tule.
siiski tuleb,' kul^
puhkepäeva valida, kui punaa on
. su kõige kibekiirem tööaeg, kui sa
täna homniikülgi ei tea, kas jõuad
õhtuks koju?
„Jah^ ega ei tea küll, mis just
sfelle töö küljes hoidis. Partei
süuhaSi läksi^^
ejik.;^;;:;.'-^::;;.;:;
Patriotism pärast sedä^ kui Hen-
Kuke V isa-ema öiid : Leo-ingradi
oblastis Vološsovp kandis..
omaenda kätega maja üles löönud.
Kui nad, viis poega abiks, olid
hommikust õhtuni põllul rüganud
ja elu edenema pannud. Ja kui isa
1937. aastal kulakuks ristiti ning
är^ viidi ja siis poole aasta pärast
kehva tervise pärast siiski koju
tagasi lasti. Patriotism pärast
seda, kui sunniviisil kolhoosiküla
loodi ja sealtkandi eestlaste maiade
katused sõelapõhjaks tehti, et
irlimesed kodus mitte metsatukka
ega yiljavälja ei imetleks, vaid
oma elamud ühele platsile
yeaksid. Siis nagu ikka rohkem
kolhoosi värk, kui teise mehe õü
silitisihiküL Nii oli, aga ega
sellega veel jäänud. 1943. aastal
andsid sakslased käsu kolida
estimaale. igale 16 kilo varan-näpu
otsa, ja kõik. Siin ootas
ehtne traataed, kust kohalikud
•faluperemehed valisid
enda põllule. Kuke perest
enam suurt kedagi võtta isa
surmidy kolm venda oli sõjas
e armee
rich Kukest sai Tartumaal sulane.
1944: aastal puhusid sjin uued
sest noormehest sai eesti
sõjamees. Kuus ja
aastat annees, mõni aasta
alaealiste koloonias kasvataja, Siis
Lenini rajooni piirkonnainspek-tpr,
siis vanemuurija,
mend neli aastat jutti.
,,Ei noh^ pool aastat
julgelt vangla arvele kanda, . ."
Ainult et vanglas istus Hendrich
Kukk ise, omal vabal tahtel, ja
rohkemgi kui pool aastat.
.5 r
ju põhiliselt seal ning nende ainus
šilm ja kõrv välismaailmas oli
uurija Kukk, Kas nad vahe!
tulevad ja ütlevad: ,,Liiga tegid,
miilitsamees?-'
•,,Tulevi
nimedena. Ja mitte ise, vaid ikka
kutsumise peale. Nagu tänagi,
mälestustes. Ent tullakse tänavalgi
ligi, et tere, seltsimees uurija,
mäletate. . . Miks ei mäleta,
mõnel ju minu juurde mitmeid
kordi asja olnud. Aga süüdistamist
pole tõesti olnud. Eks
kahekuuline eeluuriniisaeg ole
ikka paras ports, et tõendusmaterjal
kaante vahele saada. Pikendamist
"läks harva vaja. Kord
tõesti. Uurisime üht korterivarguste
seeriat oma poolteist aastat.
Enne gastrollisid vargad Eestis,
pärast meie Lätis ja Leedus jälgi
ajades. No siis muidugi moodustati
ka kolme liiduvabariigi uurijate
grupp. Suur asi oli.' •
Meelakkumiseks ei pea uuri-
Balti Raudtee Eesti Raudteekoniia Tallinna, Tapa, Tartu Ja Valga vcdunmdsed on tänavu
kolmveerand aastaga sihtkohta toimetanud 7600 rasket rong . Pildil ^^asak"?): Tallmna F Dzer-
Sinski nim. veduridepoo kaubarongivedurijuhiö Vladimiir Miroaov, AmMi Eöbalko, Jevgeni
v^^V ,;Edasi'%^: m^^ veergudelt oleme
,;Ega kiin. Elu ön elu ja miilit-satöö
vahel suisa ropp. Vaivekor^
rast tulnult kippusin ikka värske
õhu kätte ja puhta vee alla. Seda
sõna otsesesmõttes." ;
Aga eks oie neidki miilit-samehi,
keda puhas vesi ei aita.
põlve'eestlasest
leht
varemgi vaga julgeid ar-
24. ^sept. 1987.; aasta nümbrlsCvõn
gä poolt kirjutatud ja' nelj^ noorema
aga varustatud) artikli,
• \,;;,,Tõsi: ,ta.^: on, , et-•min
autoriteet on langenud. Arvan, et
$õel sellesse ametisse peaks olema
veelgi tihedam. Vahel vaatan,
militsionäär nõnda tilluke, et ei
paista rahvamassist väljagi.
Miilitsamehe;l olgu ikka kasvu,
rühti ja haridust, Hirigeharidusest
ja käitumiskultuurist jääb mõnel
Eks miilitsa prestiizhi tõmba
alla seegi, et ta operatiivsusega ei
hiilga. Inimest telgitagune ei
huvita; tema näeb seda, mida ta
Ja mind näiteks on
muskohas taksost välja ronimas.
Pärast sekeldasin veel hülga aega
rahandusosakonnaga, et iriikS: mul
suur taksoarve oli ja p h ä . Kirjuta
siis seletusi j ä klaari, et sul õli
kiire. Kuritegevust ei limiteerita^
aga miilitsaauto bensiiiii küll.
Vähemalt minu ajal oli see nõnda.
Ja mis tehnika see meil oli või on.
Osakonna ülemal pii üks niakk,
seegi kärises ja mürises. Pane inimene
nüüd seletust andma, pärast
ei tunne ei tema ega enda häält
kah ära. Mida kohus niisuguse
ga et
jütasin ja kirjutasin. Vahel võttis
koguni sõrmed krampi. Mõnikord
vaatan ajaviiteks TV-st mõnd
kriminaalfilmi politseimasina
iizhikamaid.
kummid aina vinguvad... . Väljamaa
sotsioloogilised uuringudki
kinnitavad, et politseiniku amet
on neil üks preš
kohtunik suisa esimene,
küll, et ühiskonnakord erinev, aga
egas hea ülevõtmine nõnda narr
•õlegi.
'inimestest,
tassiks varas midagi plüiisvaipa
viiendalt korruselt alla, kui teda
takistataks. Ükskõiksus, ei niuud/
Mäletan, uurisin kunagi ühe
Millised võiksid olla uue majandusmehhanismi
põhijooned terri-tooriaalsele
isemajandamisele
üleviidud Eesti NSV-s?
1. Majanduse juhtimise ja
planeerimise; aluseks ön väär-tusseaduse
arvestamine ja
kaubalis-rahalised suhted. .
2. Eesti NSV territaoriurail
paiknev majandus bn Eesti NSV
alluvuses. See kehtib ka raudtee,
m e re lae V a nduse ja pr aeg u
üleliidülises alluvuses olevate ettevõtete
kohta. Majanduse struktuur
korraldatakse ümber, et
tagada eelisareng nendele valdkondadele,
mis põhinevad eeskätt
kohalikul ressursil, on meile majanduslikult
kasulikud,
kultuuriliselt vastuvõetavad ja
maj andam ise t raditsioonidega
kooskõlas.^ /
kelmi lugu, kes müüs ,,Tshai-k
a s i d ' ' . Ja usuti. Kaks
laevakaptenit andsid tollele
naisele kumbki 10 000 rubla! Ei
teinud ostjaid valvsaks seegi, et
müüja isegi auto hinda ei teadnud.
Piisas välismaisest flabefitrükist,
ja kaup oli koos. Hagisumma
ulatus kuskil 100 000 rublani. . .
Olgu see vastasistuja kui suur
suli või röövel või peksja tahes,
sina, uurija, pead^ olema tema
vastu aus, õiglane, eelarvamustevaba.
Kui vahepeal näed
kellele müts enam
mahu, võtab seest
kihyatama küll, Ikuid ega
sellepärast veel tasakaalu kaotada
tohi. Võtad teadmiseks ja ajad äsja
rahuliku närviga edasi. Ainult
tõendid, tõendid ja veel kord tõendid
maksavad.; Fakt fakti kõrvale,
Ja kui siis kahtlustatav ütleb :
,,Jahv kodanik uurijaV see oli nii,
ma olen süüdi,*' tuleb lõdvestus.
Terrta sõnad on tunnustus. Sinu
3. Kaubavahetus nii NSV Liidu
teiste liiduvabariikide kraide ja
oblastitega kui ka välisriikidega
toimub turu kaudu ning on rajatud
tootja j a tarbija otsesidemetele.
4. Voetakse kasutusele kon--
verteeritay rubla kui rahyusva^
lieliselt aktisepteeritud arveWiiis-vahend.
Selle abil toimuvad ka
kõik- arveldused -NSV • Liidia
teiste piirkoudade
5. NSV Liidu eelarvega on
suhetes vabariik kui tervik.
Vabariigi maksed üleliidulisse
eelarvesse kehtestatakse NSV
Liidu Ülemnõukogu poolt pikaajaliste
normatiivide alusel.
Üleliidulisest tööjaotusest võtab
Eesti- NSV osa . -eeskätt
valuutatulude suurendamise kaudu.
:Eesti NSV eelarve tulude
formeerimiseks kujundatakse eri
maksusüsteem; kohalikud eelarved
lahutatakse vabariiklikust
6. Täielikule isemajandamisele
üleminek viiakse läbi kogu territooriumil
ja kõigil majanduse
juhtimise tasanditel.. Isemajan-dussuhetele
rajatakse ka koostöö
vabariigi eri piirkondade, linnade
ön
tMHSZH><ar>tt«X>«)«BMKa»0<m><>«ZIMM!!mKI3MMDEIM
©m valvel e^stlaskoniia
üldhuvide eest!
Me rääkisime Hendrich Kuk-kega
maad j a ilmad kokku. Ta on
asjalik, muhe mees, tema kodu on
soe. Seal on pikad raamaturiiulid
ja Hehdrieh Kuke yiiitsütuste-
TIIÜPÕLfi
7. Majanduses valitseb organisatsiooniline
paljusus, kusjuures
igati soodustatakse tarbija pärast
konkureerivate ettevõtete
olemasolu, Laiendatakse kooperatiivset
tootmist, osa ettevõtete
rajatakse aktsiaseltsi
lõttele. Ettevõtete loomiseks
ja nende tegevuse korraldamiseks
tõmmatakse kaasa nii Eesti NSV
elanike rahalised vahendid kui ka
väliskapital. Toodete kvaliteeti
hinnatakse lähtudes rahvusvahelistest
standarditest.
i^. Tööjõu liikumist isemajandu-sele
üleläinud liiduvabariigi ja
teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse
tööjõu ratsionaalse
kasutamise erirezhiimiga.
9. Juhtimine rajatakse majanduslikele
meetoditele ja ettevõtete
iseseisvusele. Ametkonnad
pole seotud majanduse
arengustrateegia:
mis
üldise
elluviimisega, likvideeritakse.
Plaaniorganid tegelevad ainult
üldiste proportsioonide perspektiivse
planeerirr^i sega.
Otsustamisõigus antakse sinna,
kus lüüakse tulemusi, ^ajanduse
organisatsiooniline ühitamine
areneb alt üles, s.t. kõrgemalseisvaid
organisatsioone luuakse ettevõtete
poolt ja nende algatusel,
kui seda peetakse otstarbekaks.
Ülaltoodud põhimõtted ei ole
võõrad nendele lugejatele, kes on
jälginud viimasel ajal keskajakirjanduses
NSV Liidu Teaduste
Akadeemia akadeemikute Abel
Aganbegjani, Tatjana Zaslavskaja
ja Oleg Bogomolovi, professor
Gavril Popovi ning mitmete teis/e
meyandüsteadlaste poolt avaldatuö
seisukohti. Piirkondliku juhtimise
edasiarendamine nõuab suuri ja
radi kaal se id muutu si, ü ute
võimaluste ärakasutamist iga
piirkonna sisemise potentsiaali
täielikumaks avamiseks. Arenguteede
valik ^ võib seejuures olla
väga mitmekesine., jMeie poolt
esitatud idee on üks võimalikest
arenguVariantideslj. See võib olla
teistele piirkondadele eeskujuks ja
mõõduvõtmiseks, laga mitte
tingimusteta järgimiseks. Igaüks
valib omale kõige sobivama lähenemisviisi
loodus- ja tööjõure:
sursside paremaks kasutamiseks.
Vlõistagi suutsime selles kirjutises
visandada vaid üldised piirjooned
idee kohta, mis on kujunenud
mitmete teadlaste ja publitsistide
mõttetöö viljana.
Esitatud mõtete detailiseerimine
jätkub. Peame aga esmatähtsaks
antud küsimuse' edasist arutelu,
mille käigus vaidlustuksid, täp-sustuksid
ja selgineksid erinevad
seisukohad vabariigi majanduselu
edasise korralduse'suhtes.
"Anname endale ka aru sellest,
et idee Eesti NSV üleviimisest
täielikule isemajandamisele on
radikaalne ja nõuab elluviiniiseks
mi tõsist tööd kui ka täiesti uut
moodi mõtlemist. Kuid meie
rneelest on selline lahendus
ainuvõimalik, et saavutada majanduslikus
arengus põhimõttelist
murrangut, uut kvaliteetiV Meie
jaoks on sügava tähendusega M.
Gorbatshovi tõdemus NLKP
Keskkomitee 1987. aa^ta jaanua-ripleenumil:,^
On tarvis muuta
oma vaateid jä harjumusi, et mitte
jääda eluvoolust kõrvale. See on
meie tungiv nõuanne kõigile
ja veni
SIIM
t l l T M A DE
EDGAR SAVISAAR
MIKKTITMA
Globaalse eei
Selsuvell. kuni 10.au
leidis aset Stockholmis Rol
EestliBS** ja teema lähtepui
II osa
Õhtupoolikull mindi Väi
sadamasse, kus Turu laev j|
ootas. Laeval söödi, joodi
tantsiti. Järgmisel homm|
peale maabumist mindi
lossi hommikut sööma ja losj
tutvuma.
See . on nüüd täi<
restaureeritud. Hiljem tutv
professor Sune Ungars
üHkoole — rootsi ja soome
seid. Tema loeng oli
ebamäärane. Ilmselt oodati te
loengut tänapäeva Soome poli
kohta, millest ta aga ilmsel
tahtnud meeleldi rääkida.
Peale lõunasööki kuulati J
Talve loengut,,Soome välist)
tika pärast sõda", mis oli
põnev ettekanne ja tekitas k
\ jaskonnas küsimusi. P
esinemist lektor Juhan Talve
giidi kohale bussi-sõiduks
Turu linna. Hilisel pealel
sõideti edasi Kausalasse, mi
üks väike küla Lahti iäh
Kausala osa konverentsist
teisipäeva õhtust kuni pühap
hommikuni ja sisaldas mahu
osa programmist. Konve
toimus kuurordis, mis oli se
ürituseks üüritud. Meeldivas
jamaises looduses järve ääre
ka saun, mida kõik MÜTRO(
šed nautisid. Majutamine to
eraldi tubades kahes häärber
söödi ühiselt kuur
restoran/baaris, _ Kuurort
konverentsi ajal eksklusii
MÜTROO-laste kasutada. ,
Esimene täispäev Kaüsal
pühendatud konverentsi
teemale „Globaalne Eesti
Valter Rand tutvustas
põhi-ideid pikas loeng/vesti
mis kestis terve hommiku.
Professor Rand on profi
erneritus'' New Yorgi City
. legeMs (City Universi
Hariduselt on ta ' insener
ajaloolane ja ta on oli
samaaegselt tegev neljas
ülikooli fakulteedis. Kuigi
,,Globaalne Eestlus'' on eti
loogiliselt ebamäärase päritol
võib julgelt öelda et Valter
on selle mõtte mõjuval
energilisim levitaja harit
seas. Tema sulest on ilmunu
kirjutisi sellel äial (vt. Man
42, 45, 47, 50), mida konve
siks oli kogutud vihikusse vi
sissejuhatusega.
Pärast lõunat oli ette n
grupidiskussioon hommik
kuuldud jutust, kuid see jä
professor Ranna soovil ja ta j
oma ideede selgitamist lo
korras. Kahjuks hommikune
jutt muutus ähmaseks,!
tulemusega et kuulajaskon
veel rohkem hämmeldavas se
dis kui see oli enne lõunat. S
osalt tingitud asjaolust et
fessor Rand kõn
,,extempöre"V või
märkmeteta päris mitu tundi,
kompleksne iseloom ei võin
sellist esinemist suurema pu
ees ja grupidiskussi
puudumisel jäi mulje pisut na
keegi oleks tahtnud sunni-sisse
sööta toitu, mis kergel
ei tahtnud minna. Loodet
kulub see konverents õppetu
ühe väärika idee ja mõtlemis
populariseerimisel ja ei jää
sel alal viimaseks.
Õhtul toimus Ilmar La;
luuleõhtu. Luuletajat tutv
Balti Instituudi esimees Ivo I
kes ka jagas välja kuulajaskoi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 8, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871208 |
Description
| Title | 1987-12-08-04 |
| OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval, 8. detsembril 1987 - Tuesday, December 8, 1987 Nr. 91
Nr. 91
PflPV ''^^^^^ ^^""^"^^^^ numbrist ,,tõstetud" pilt koos allkirjaga. Küsi
JT V mess Kas kõik eesti raudteelased oe veee eimedega? ,
m äsjase „Rahva Hääle'
a siis pidigi artiklit ^kgema. Ja ennäe,, inilliiie vahva jutt
koorus sealt välja, vaesest Venemaal üles kasvanud eestlasest,
kelle isa kulakuks tembeldati ja ära küüditati, kelle kolm ven-ka
punaarmeesse, värvati ja kesise Eestisse kulakute sulaseks
ppdi tulemao Aga mehest sai, nõukogude patriotismi mõjul
muidugi, siiski asja — tast sai mülits, kes end majorikraadini
välja töötas. Stahhanovism, teadagi. Aga laseme
jutustada.
KODANIK UURIJA
Pikk kõhnapoolne mees. Heasüdamlikud
silmad. Hall juuksepahmakas.
Tugev käepigistus.
Tere!
Viis aastat tagasi läks raiilit-samajor
Hendrich Kukk pensionile.
Nii ta tahtis ja nii ta tegi.
Kolmkümmend aastat tööd Siseministeeriumi
organites andis
õiguse.
]Vett ja vilet jäi seljataha küll?
„Sedand jah, aga eks seegi töö
tahtis tegemist. Ma ei usu, et
ükski amet kerge oleks. Vastutus
11 on igal pool. Uurija inimese
I saatuse üle ei otsusta, seda teeb
-igamees-ise.•
Kaš ikka kõik vastutavad? Või
kas igaüks oma tööd südame ligi
lajsebki. Hendrich Kukk laskis ja
siiani. Palgaraha tema
jutuks ei tule.
siiski tuleb,' kul^
puhkepäeva valida, kui punaa on
. su kõige kibekiirem tööaeg, kui sa
täna homniikülgi ei tea, kas jõuad
õhtuks koju?
„Jah^ ega ei tea küll, mis just
sfelle töö küljes hoidis. Partei
süuhaSi läksi^^
ejik.;^;;:;.'-^::;;.;:;
Patriotism pärast sedä^ kui Hen-
Kuke V isa-ema öiid : Leo-ingradi
oblastis Vološsovp kandis..
omaenda kätega maja üles löönud.
Kui nad, viis poega abiks, olid
hommikust õhtuni põllul rüganud
ja elu edenema pannud. Ja kui isa
1937. aastal kulakuks ristiti ning
är^ viidi ja siis poole aasta pärast
kehva tervise pärast siiski koju
tagasi lasti. Patriotism pärast
seda, kui sunniviisil kolhoosiküla
loodi ja sealtkandi eestlaste maiade
katused sõelapõhjaks tehti, et
irlimesed kodus mitte metsatukka
ega yiljavälja ei imetleks, vaid
oma elamud ühele platsile
yeaksid. Siis nagu ikka rohkem
kolhoosi värk, kui teise mehe õü
silitisihiküL Nii oli, aga ega
sellega veel jäänud. 1943. aastal
andsid sakslased käsu kolida
estimaale. igale 16 kilo varan-näpu
otsa, ja kõik. Siin ootas
ehtne traataed, kust kohalikud
•faluperemehed valisid
enda põllule. Kuke perest
enam suurt kedagi võtta isa
surmidy kolm venda oli sõjas
e armee
rich Kukest sai Tartumaal sulane.
1944: aastal puhusid sjin uued
sest noormehest sai eesti
sõjamees. Kuus ja
aastat annees, mõni aasta
alaealiste koloonias kasvataja, Siis
Lenini rajooni piirkonnainspek-tpr,
siis vanemuurija,
mend neli aastat jutti.
,,Ei noh^ pool aastat
julgelt vangla arvele kanda, . ."
Ainult et vanglas istus Hendrich
Kukk ise, omal vabal tahtel, ja
rohkemgi kui pool aastat.
.5 r
ju põhiliselt seal ning nende ainus
šilm ja kõrv välismaailmas oli
uurija Kukk, Kas nad vahe!
tulevad ja ütlevad: ,,Liiga tegid,
miilitsamees?-'
•,,Tulevi
nimedena. Ja mitte ise, vaid ikka
kutsumise peale. Nagu tänagi,
mälestustes. Ent tullakse tänavalgi
ligi, et tere, seltsimees uurija,
mäletate. . . Miks ei mäleta,
mõnel ju minu juurde mitmeid
kordi asja olnud. Aga süüdistamist
pole tõesti olnud. Eks
kahekuuline eeluuriniisaeg ole
ikka paras ports, et tõendusmaterjal
kaante vahele saada. Pikendamist
"läks harva vaja. Kord
tõesti. Uurisime üht korterivarguste
seeriat oma poolteist aastat.
Enne gastrollisid vargad Eestis,
pärast meie Lätis ja Leedus jälgi
ajades. No siis muidugi moodustati
ka kolme liiduvabariigi uurijate
grupp. Suur asi oli.' •
Meelakkumiseks ei pea uuri-
Balti Raudtee Eesti Raudteekoniia Tallinna, Tapa, Tartu Ja Valga vcdunmdsed on tänavu
kolmveerand aastaga sihtkohta toimetanud 7600 rasket rong . Pildil ^^asak"?): Tallmna F Dzer-
Sinski nim. veduridepoo kaubarongivedurijuhiö Vladimiir Miroaov, AmMi Eöbalko, Jevgeni
v^^V ,;Edasi'%^: m^^ veergudelt oleme
,;Ega kiin. Elu ön elu ja miilit-satöö
vahel suisa ropp. Vaivekor^
rast tulnult kippusin ikka värske
õhu kätte ja puhta vee alla. Seda
sõna otsesesmõttes." ;
Aga eks oie neidki miilit-samehi,
keda puhas vesi ei aita.
põlve'eestlasest
leht
varemgi vaga julgeid ar-
24. ^sept. 1987.; aasta nümbrlsCvõn
gä poolt kirjutatud ja' nelj^ noorema
aga varustatud) artikli,
• \,;;,,Tõsi: ,ta.^: on, , et-•min
autoriteet on langenud. Arvan, et
$õel sellesse ametisse peaks olema
veelgi tihedam. Vahel vaatan,
militsionäär nõnda tilluke, et ei
paista rahvamassist väljagi.
Miilitsamehe;l olgu ikka kasvu,
rühti ja haridust, Hirigeharidusest
ja käitumiskultuurist jääb mõnel
Eks miilitsa prestiizhi tõmba
alla seegi, et ta operatiivsusega ei
hiilga. Inimest telgitagune ei
huvita; tema näeb seda, mida ta
Ja mind näiteks on
muskohas taksost välja ronimas.
Pärast sekeldasin veel hülga aega
rahandusosakonnaga, et iriikS: mul
suur taksoarve oli ja p h ä . Kirjuta
siis seletusi j ä klaari, et sul õli
kiire. Kuritegevust ei limiteerita^
aga miilitsaauto bensiiiii küll.
Vähemalt minu ajal oli see nõnda.
Ja mis tehnika see meil oli või on.
Osakonna ülemal pii üks niakk,
seegi kärises ja mürises. Pane inimene
nüüd seletust andma, pärast
ei tunne ei tema ega enda häält
kah ära. Mida kohus niisuguse
ga et
jütasin ja kirjutasin. Vahel võttis
koguni sõrmed krampi. Mõnikord
vaatan ajaviiteks TV-st mõnd
kriminaalfilmi politseimasina
iizhikamaid.
kummid aina vinguvad... . Väljamaa
sotsioloogilised uuringudki
kinnitavad, et politseiniku amet
on neil üks preš
kohtunik suisa esimene,
küll, et ühiskonnakord erinev, aga
egas hea ülevõtmine nõnda narr
•õlegi.
'inimestest,
tassiks varas midagi plüiisvaipa
viiendalt korruselt alla, kui teda
takistataks. Ükskõiksus, ei niuud/
Mäletan, uurisin kunagi ühe
Millised võiksid olla uue majandusmehhanismi
põhijooned terri-tooriaalsele
isemajandamisele
üleviidud Eesti NSV-s?
1. Majanduse juhtimise ja
planeerimise; aluseks ön väär-tusseaduse
arvestamine ja
kaubalis-rahalised suhted. .
2. Eesti NSV territaoriurail
paiknev majandus bn Eesti NSV
alluvuses. See kehtib ka raudtee,
m e re lae V a nduse ja pr aeg u
üleliidülises alluvuses olevate ettevõtete
kohta. Majanduse struktuur
korraldatakse ümber, et
tagada eelisareng nendele valdkondadele,
mis põhinevad eeskätt
kohalikul ressursil, on meile majanduslikult
kasulikud,
kultuuriliselt vastuvõetavad ja
maj andam ise t raditsioonidega
kooskõlas.^ /
kelmi lugu, kes müüs ,,Tshai-k
a s i d ' ' . Ja usuti. Kaks
laevakaptenit andsid tollele
naisele kumbki 10 000 rubla! Ei
teinud ostjaid valvsaks seegi, et
müüja isegi auto hinda ei teadnud.
Piisas välismaisest flabefitrükist,
ja kaup oli koos. Hagisumma
ulatus kuskil 100 000 rublani. . .
Olgu see vastasistuja kui suur
suli või röövel või peksja tahes,
sina, uurija, pead^ olema tema
vastu aus, õiglane, eelarvamustevaba.
Kui vahepeal näed
kellele müts enam
mahu, võtab seest
kihyatama küll, Ikuid ega
sellepärast veel tasakaalu kaotada
tohi. Võtad teadmiseks ja ajad äsja
rahuliku närviga edasi. Ainult
tõendid, tõendid ja veel kord tõendid
maksavad.; Fakt fakti kõrvale,
Ja kui siis kahtlustatav ütleb :
,,Jahv kodanik uurijaV see oli nii,
ma olen süüdi,*' tuleb lõdvestus.
Terrta sõnad on tunnustus. Sinu
3. Kaubavahetus nii NSV Liidu
teiste liiduvabariikide kraide ja
oblastitega kui ka välisriikidega
toimub turu kaudu ning on rajatud
tootja j a tarbija otsesidemetele.
4. Voetakse kasutusele kon--
verteeritay rubla kui rahyusva^
lieliselt aktisepteeritud arveWiiis-vahend.
Selle abil toimuvad ka
kõik- arveldused -NSV • Liidia
teiste piirkoudade
5. NSV Liidu eelarvega on
suhetes vabariik kui tervik.
Vabariigi maksed üleliidulisse
eelarvesse kehtestatakse NSV
Liidu Ülemnõukogu poolt pikaajaliste
normatiivide alusel.
Üleliidulisest tööjaotusest võtab
Eesti- NSV osa . -eeskätt
valuutatulude suurendamise kaudu.
:Eesti NSV eelarve tulude
formeerimiseks kujundatakse eri
maksusüsteem; kohalikud eelarved
lahutatakse vabariiklikust
6. Täielikule isemajandamisele
üleminek viiakse läbi kogu territooriumil
ja kõigil majanduse
juhtimise tasanditel.. Isemajan-dussuhetele
rajatakse ka koostöö
vabariigi eri piirkondade, linnade
ön
tMHSZH> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-08-04
