Vaba eestlane , October 5, 1982

              Nr. 74
ID
dde National Cancer
Bktor dr. yincent De-paremate
ravimeeto-
Jmisega suudetud vähi-
[ite arvu vähendada,
irvude kohaselt on alla
vähihaigete suremus
limase kümne aasta
btsenti, alla 50-ne aas-psenti.
Erifisi edusam-
|a selliste vähih alguste
lisel, mis viis aastat
Md peaaegu sajaprot-
Irmaga. Siia kuuluh
inimeste juures avas-c,
mille ohvrid terve-tsendi
ulatuses koUne
pärast' haiguse avas»»
|iaiguse põhjustajaks?
lüsimUiS^le annab dr.
se, mainides, et tema
I protsenti vähihaiguse
>õhjustatud keskkon-
|est teguritest laiemas
?distj sigarettide suit-
Eokkupuudetest vahi- ^
Istavate kemikaalide-tähtsamaks
teguriks
mis võib põhjustada
bhihaigustest. 30 prot-
Ihtumitest on tingitud
5—10 protsenti ke-umbes
3 protsenti
famisest. Mis puutub
5e, siis kinnitavad
need inimesed, kes
lal hulgal tumerche-jangevad
vähemal ar-
|e ^ohvriks kui tavalis-pad.
j— Terry Fox oma
ilemandri lonkamise-
Ikahe suursaavutuse-idale
kanada rahvus-kuid
kõrvuti selle-mrte
rahvamasside
^ed vähihaiguse uuri-late
sumniade anne-linister
Menaebem
erilise uurimisko-
Istamisest Lääne-Bei-laste
laagrites aset
lõrvade uurimis*iks.
parlamendi nii kau-lanööverdada,
et see
opositsioonis oleva
Ettepaneku vastava
imiskomisjoni moo-kda
kõike vaatama-
Beiruti veresauna
janud tuhandete lis-llidametunnistus
ning
[emonstratsioonidega •
Itsioonidega asjasse
jt ja süüdlaste vas­si.
[valdatud surve on
n kaugele vünud, et
[une ja aatekaaslane
Ariel Sharon on lõ-itnud
iisrali sõjajõu-tragöödias.
Nimelt
laagrid ümber pii-sõdurid
andnud pa-rivaenlastele
kristli-
|ele loa laagri alade-ja
seal „palestiina
tsimiseks. Begin kin-jole
üsraellaste asi
monlased hakkasid
[sl tapma.
selleks liiga lapsik
|a kaaluka vabandu-rrida.
Kui Iisraeli
\hu tingimiisi hülja­otisse
tungi/id ja pa­analad
ümber pilra-bde
kohustuseks ka
Ivate tsiviilisikute
liitlemata olid Bogin
ted juhid väga hästi
slangistide tsiviilisi-laskmine
tähendas
|fiile lambakarjaaia
list. I
h a ümber hõljub vä^
Ja lehk ning sedp ei
•'valdada oma jõhk-lisega.
Võib-olla an-tagapõhja
ja viib
Ifirsnektiivi Iisraeli
jm juhata ja kindral
Icut ta massimõrva
linis: „See, mis tii-jivitada,
see hävitä-illmuvaf
[ 9 odavam
fOS/
I
•J:
Nr, n VABA EESTLANE teisipäeval, 5. oktoobril 1982 - Tuesday, October 5, 1982 Lk.'3
VALVIARST
NÄDALALÕPUL
% 10. ja 11. okt
dr. R. Pahapm, tel 921-777?
16. ja 17. okt.
dr. A. Maey tel. 493-7231
riikidest MSA
konservatiivid®
cijcakirjcss
ühendriikide ajakiri „Human
Events" kirjutab väljapaistvalt oma
26. juuni 1982 numbris Balti rü-kide
saatusest ja Balti Vabadus­päevast
IC juunü. Artikli juures on
suur maakaart, Balti riikidest, kus
on ka eraldatud Eesti, Läti ja
Leedu. Artikkel algab, et 1918.
aastast alates oüd Eesti, Läti ja
Tänapäeva kasvatuse probleemil
lapsi ei kasvatötö? — aga
tuleks kasvatada?
Paljud, ka õpetajad OE veendunud, et täiaapäeva Ikasvatoses Jffi
koolis on Midagi katki ja viltu. Koolis pole'koirda, lapsed ei õpi mi­dagi,
need om tavalised kuknused. Miks's nii? :Miks.'midagi ett©
ei võeta?
Teooriaid selle puhul on palju. Dale räägib kuidas ta alguses
üks asjalikumaid on noore norra tahti^ — nagu paljud teised — re-pedagoogi
Erling Lars Dale vaate- volutsioneerida kooli. Aga tegelik-koht,
mida allpool refereerime: kus osutus teiseks.
Kuna paljud lapsed ei omanda Miks on järeleandlikkus kasva-teadmisi,
tekib neist pikapeale üus tuses kasvanud?
alamklass, kes midagi ei oska teha See oleneb ühiskonna arengust.
peab leppima väga tagasihoidli- Vanasti oli laste kasvatamine häda-ku
sissetulekuga. vajalik, et elu ülal hoida. Tuli õpe­tada
lapsi tööd tegema. Ja lapsed
TÄNAPÄEVA KASVATUS" hoolitsesid hiljem oma vanade va-
LIIGA JÄRELEANDLIK nemate eest. Nüüd on töö ja pere­konnaelu
lahus, tööd teevad suu-
Tänapäeva kasvatus on liiga jä- reit osalt masinad. Ühiskond hoo-releandlik.
Sõnad nagu distsipliin, litseb vanade eest, mitte lapsed,
autoriteet, võim ja sundus on saa- Kasvatamistarve väheneb, normid
Leedu maailma avalikkii4<5 tl f d ^0- septembril alustas õppeüööd TES Täiendusko©L Pildil klassijuhataja Ene Lüdig oma H klassi õpilas- nud liiga parempoolse" tähendu- muutuvad uduseks. Kui elati tihe-kui
vabad isespiwad T ^ ^ A M ^ esimeses koolitmmiSo ' - Foto: Vaba Eestlane se. Distsipliin vabad iseseisvad riigid. Need eriti on kujunenud dalt koos, siis oli ka teisi täiskas-kohn
riiki, kellede idapiiriks on -— . — - • • ••• • • .' .. 'V
Nõukogude Vene, oUd Leaque of * xm^^^ n m.- .
Nations Hiloned ja nea oHd 0 . a J^I^YQ Niitenberg WACf usu- ja kultuuripärandid. SeUele
tuli aga lõpp 1940. aastal Molotov
ja Ribbentropi pakti läbi, miUe Mikroelektroonika tööjõudude vaiadus suureneb
soimisid omavahel Nõukogude Ve- • . . ....
ne ja Natsi-Saksaiiaa.'Salajane li- (Universtiy of Waterloo) Gazette avaldas 15. septembri numbris pooleleheküljelise artikü „Hyd- l^f^,^^!^."' ^.^^.^1^^'?. .Zf !'1^.1I?!L1!J. iLi?/J!!!!f
autoritaarseks. Lapsed peavad sel vanuid, kes aitasid lapsi kasvata-puhul
olema passiivsed, neil pole da. Nüüd neid ei ole ja vanemad
selle kohta midagi öelda. Aga seda on tööst tihti väsinud ja kulunud,
saab teisiti esitada.
õpetajal on õigus nõuda, et kõik GENERATSIOONIDE ^
õpüased saavad õpetust, oskavad PURUNENUD „KETT*
näiteks end väljendada kirjalikult
sa seUes lepingus asetas need maad executive gives advise to UW" (Hydro eksekutüv annab nõu UW-le). Artiklis kirjutatakse, et Avwo Nü- ^^^tele usu endasse ja iseteadvuse, edasi generatsioonilt generatsiooni-
Nõukogude Vene mõjupiirkonda tenberg on üheks aastaks valitud Waterloo Ädvisory Councili presidendiks; nõukogu esindab UW õpUas- ^^tž ! ^ l^Sl^f^? . L . lf!,?^^!!^®Ll^i"rrL;„Ki^ Sõnad nagu võiM ja suimd om^^^
yad negatiivse kõla. Aga kool on kasvatada. ; :
Ta kirjeldais oma kohustusi nõu- ju sunduslik asutus, sinna pole mi- Kui seda kõike vaadelda, siis
kogu kandidaadi esitamise komi- dagi teha. Keegi ei mängi näiteks selgub, ^^e
teele ja UW ametnikele, kes üt- malet ilma reegliteta. autoriteet, Võim ja sundus omavad
lesid, et nad Oli kindlad, et aeg, Kui mõni poiss ilmub teiste hui- positiivse sisu ja tulevad uuesti ja-mis
ta peaks selleks andma, on ka ja lööb noa läüä sisse, siis tuleb lule seada. Nende vahenditega on
ia siiani Duduh neil knlmpl rüoi] — — - X .^^^ ö .x.«., küllaldanie. ta minema saata. Pole mõtet lasta võimalik kasvatada lapsi inimes-võim
ise otsiKtada • v V * b ^^^^^^^^^^^el, mis on praegused liku kitsikuse ajal on veelgi täht- Hydros on tema hooleks uurimine, tal seal olla, „temast ani saada"^. teks, kel on endausaldust, kes o&"
^'•^ise iSe "^^^^^ ^ ^^^^^ sam teada, mida töösUis lõpetajailt isiküku koosseisu asjad, finants, kuna tal Võibolla on kodus raske, kavad protesteerida ja esitada
1^ V. . • .. Nütenberg üles, et taon insener, soovib saada. Et WAG'iseUes asjas korporatsioonide suhted ja energia- Minemasaatmine tähendab, et nõudmisi. ' EPL
- / ^ i r ^ ^ ^ " ^ ' ^ j ^ ®^ kes pole veel kontoritöös kuigi kaua juhendada, tahab ta koostada min- süsteemide* planeerimine, see alati poissi Võetakse tõsiselt nii nagu ta ' - - ' ": '
^ teamiKud nende rnkide saatu- oinud^ ^ga tä tõusis ettevõtt
Ja varsti peale seda kõik kolm va- töölisi. Amiame selle artikli lühendatuna edasi.
nSlt''^''^'''^^' Nõukogude Ve- ^ Niitenberg ei tahtvat ega ka- maid tulemusi saavutada.
1Q41 Vnctni A ir 1 "u- • vatseyat rääkida professoreile ja See suund ei ole siiski nii märgatav
.cinr/ off r u 1 ' ^kooU ametnUiele mida õpetada, kontoritöös ega disainimisel, kus
f j p i ^^^"-^^^^^ ^ -^^^ "^""^^ Ta üües ühel intervjuul, et ta on noored töölised on rohkem mdivi-hal
Bahi mere aares voeti vaevoi- ^^ga huviatud nõu andma koostöö- duaalsema juhtimise aU.
muga ule Noi^ogude Vene poolt ^se programmi kujundamisel ja Nütenberg märkis, et majandus-
"udub neil kolmel nigd selgitam
tsustada oma riikide juh- .{-nncfnca
timise üle.
soeles t, mälestused kultuurdisest va- kohale pärast seda, nõukogu võiks kasutada rohkem ae- jõujaamad peavad opereerima ja
badusest on^ikka^värskelt, meeles feui ta oli olnud seotud kolme On- ga tähtsamate;küsimuste juures ja laiidas energiat paremini tarbijaini VANEMATE KOHUSTUSED)
baltlastel. Uhendnigid pole kuna- tario Hydro jõujaama ehitamise-^ viia.
gi , tunnustanud seal Nõuk. Ve- LASTE KASVATAMISEL
©Eesti Ap. Õigeusu Püha Serafi-mi
kirikus New -Yorgis õnništas;
praost ülempreester Emanuer^^L^^^^^
ga 1970-ndaiI aastail. programmi vastavalt tööstuse soo- Lõpuks rääkis Niitenberg, et
ne okupatsiooni ja uus lootus ise- ^üüd ta on Hydro planeerimise ja videle; Ta ei arva siiski, et nõukogu omal vabal ajal ehitab ta koos pe- Vanemad peavad lastele näita- tai. Leeripühale oli kogunenud kiri-seisvusele
võib jälle jesile tulla, ku- adminisratsiooni ^lal abipresiden- võiks või tahaks tegeleda teiste rekonnaga väikest suvilat pÕhJa ma, kuidas nad peavad käituma ja kutäis rahvast, nende seas palju
na mõlemad Esindajatekojad ^võt- diks. Selles töös on ta üks kahest ülikoolide probleemidega, vähemalt poole Uxbridge'i.' Ta kavanda? tegutsema. Nad peavad ütlema, noori^ kuna õmiistatav Lisa Eattai
sid ühel häälel vastu resolutsiooni teenistujast, kes raporteerib presi- mitte otse. Kuigi näiteks fondide- selle ise ja ehitab ka ise, sest see millal lapsed esinevad valesti ja on agaralt kaastegev noorte peres
kuulutada 14. juuni Balti Vabadus- idendile tööde käigust. Teisi abipre- programm on teistu äri- ja tööstus- on ikka väiksem projekt kui Lake- lapsi karistama, kui need ei käi gaidides ja rahvatantsurühmas. Pä-päevaks.
.. isidenti süüdistatakse igas asjas, inimeste töö, ei saa ka WAC end view ja Lambon jõujaamad, kus olemasolevate reeglite järgi,^^ ^K^ kiriklikku õnnistamistalitust
Balti Vabaduspäeva resolutsioo- ,mis juhtub täna, aga Niitenbergi sellest täiesti isoleerida. ta oli kümne aasta eest vastutaval vanem ei karista, siis ei oska laps toimus Kattäide kodus päevakoha-ni
läbiyümine on Balti Vabaduslii- |„süüdistatavat kõigis selles, mis Niitenberg märkis, et enne kui ta kohal ehituste, juures, öeldakse ka, eraldada lubatud tegusid lubama-: ne koosviibimine lähemate sõprade
du töö viljaks, kes. on, kogunud ivõib juhtiida homme," iseloomusta- nõustus presidendikoha vastuvõt- et tal on abikaasa ja kaks tütart, tutest. ja leerilapse kaaslaste osavõtul,
oma ümber laialdaselt isikuid, kes -itakse huumorikalt tema positsiooni, misega, tal oli mõnel määral mu- kellest üks oh keemiainsener ja
on mures Balti rükide, nende ela- . Nütenberg on aastaid ohiud kü- reks, kas tal leidub aega.
• nikkude ning^ inimrikkumiste üle lalislektoriks UW konstruktsiooni^
. Balti riikides. Võtnud oma ideaa- programmis tsiviilinseneridele ja
üks Balti riikide enesemääramise talle on meeldinud selle ülikooli
riigikorra on Balti Vabadusliidu inimesed, kes on pühendunud töö-iiikmed
võtnud kontakti Ühendrii- le, on teadmistega ja huvitatud õp-kide
riigiametnikkudega,'õpetiaste- pimisest. Selletõttu ta.oli rõõmuga
ga Ja ameerika avalikkusega, et aktsepteerinud pakloimise, kui teda
võita üldist toetust Balti riikide kutsuti ühinema Industrial Adviso-iseseisyuseks
ja vabaduseks. ry Councü'iga. Ta ütles, et võttis
selle koha vastu huvitava välja­kutsena,
aga ka kui isikliku komp­limendina,
saades alul abipresiden-diks
ja nüüd selle grupi presiden-.
diks.
TORONTO — Igal aastal polit- Niitenber- ütles, et ta õpib seUes
sei ja vabatahtiikud viidavad sadu töös üsna palju, võimalik et roh-tunde
kadunud jahimeeste otsimi- kem kui ta ae^a investeerib,
sel, paljud otsimised on lõppenud ^ga ta õnib ka üliõpilastöölistelt
aga traagiliselt. 1981. aasta kolmel ja noortelt lõpetajailt, kes on tui-viimasel
kuul kasutati 3478 töo- töötama H^dro juurde, mis
tundi 40 otsimise iriuhul Ontario on suurim koostöö-õpilaste töö-põhja-
ja Sault Ste.'Marie piirkon- andja.
dades. . Nende,^a tutvumiseks on tal igal
Ontario provintsi ,p6litseikomis- aastal kohtumine uustulnukatega,
-sar Jim Erskine ütles jälle, et,nad kes küsivad Niitönbergilt ja vastu-
. on väga mures jahimeeste julge- pidi Niitenberg küsitleb ka neid.
oleku- pärast, kes lähevad kaugele WAC osas ütles Niitenberg, et.
põhja sel sügisel. Kõik jahimehed tuleb jätkata vestluse arendamist
peaksid olema targad ja plaanitse- teaduskonna esindajatega. Ta soo-
.^ma oma jahikäigu, mõeldes julge- vib aktiivsemat sekkumist nõukogu
^ olekule ja säilimisele enne põõsais- liikmete poolt tööstuse aspekti sel-
' se minekut. Isegi need, kes on ju- gitamisei, aga ta ei soovi, et nõu-ba
kogenud jahimehed. . kogu läheks administratsiooni töö
Komissar ütleb, et viimane asi,' üksikasjusse või räägiks õppepro-mis
on vajalik enne jahikäiku, õn grammi sisust,
teha kindlaks, et keegi kindlasti Kus meil peab olema oma seisu-teaks,
kuhu oled minemas. Ka soo^ koht, on kinnitada vajadust mikro-vitab
ta alati kaasas kanda tüpo- elektroonikas, kus nõudmine on
graafilist kaarti ja kompassi ning suurenemas ja on näha, etsee jät-teine
kommerts-ala õpilane.
EIRiPOSTIGA + SAATEKULU
K&nadass Väljsspo<^
y Eanadati
+ $39.—
-f $19.S0
+ $ 9.25
$22.-
$11.-
ARVO NIiTENBE.PvG
. . . VÄLJASPOOL KANADAT |a USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas .$26 Ja veerand-aastfi.
s $14.— -f SAATEKULU aastas $66.—., pooisastss
$33,— ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus: 50 centi.
Kaiaada aadressidel® palame mäa-kida „POSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE«
Pangatshe^ või rahakaart kurjutada
Free Estonian Publishers nimele.
kub.
Võib-olla on vajalik õpetamine
energia poolel, kus nõudmine on
väga püsiv ja kool võiks juhtida
õpilasi tagasi tööstusse, kus neid
vajatakse.
2 magamistuba, lijula, saun, ühisniumld, siaur knmt IV2 km At­landist,
¥2 km äridest. — Tel. 447-3844
«<ai>oaiD<KniHKiaB>o4M><MB»o«a>o<i»o^
osata neid kasutada. .
Lõpuks annab ta juhise abi kut­sumiseks:
kui kuuled kolme lasku
õhku või ^^olme vilet, siis see tä­hendab,
et jahimees vajab abi; aga
neid rahvusvahelisi signaale võid
ka ise põõsastesse eksinult käsu- Aga see on ülikooli asi kuidas asi
tgcja. korraldatakse.
" Küsimusele, kas on mingit tasa­kaalu
praegu selles, mida UW Õpe­tab
ja mida tööstus soovib, hindas
Niitenberg olukorda üsna heaks.
Raskel majandusliidul ajal on Wa-
Toronto päevaleht „Toronto terloo ülikool teinud paremini oma
Star" avaldas oma niööduhud nä- .tööd kui mõnied teised.
dala ajalehes neljaveeruHse foto Tegelikult Niitenberg hindab õpi- 464 Sunset Bcäch Rd., P,0. Box 460
GNE National Gift Show'st, kus lastööliste oslmsi ja UW lõpetanu- Oak Ridge, Ontario LOG IP®
üht eriti kallist muistset minia- te head taset. .
tüürset sõidukit imetleb Melissa Laborotooriumis Ja tööstuse olu-
Viinalass Sudburyst.' Tema vend korras on õpilastöölised eelneva-on
esinenud Torontos viiuldajana.
iesticaiieCNE -
kinkeesemete Biältusel
WihoK Leske. Sdis&i^
PEREKONNA SAUN
Tel. 773-0497
0<III>(MIIH>«nCHMD><KII»O<II><MII»<KI»O«I>O<B»O«»O4^
PADE KEEMILINE
PUHASTUS
nStaingnard*^ binna ^ees
Elotuba, sdögitaba ja koridof
(Ka snööblijmhastias)
Pee^Jer ¥Glin(g .
Tel. 690-4961
19S5 Lesiie %U Deai Mills, Oni M3i 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veeraadaästaks — tavalise / kiripostiga alates ..................
........ 19....... Tellimise katteks lisan $.... ...siinjuures
rahag / tshekiga/ rahakaarcHga.. (Raim saata amjsllt tähtkir|as).