Vaba eestlane , December 22, 1983

              •::..9S
bjast
s
sliidu kauaaegne
iivne kultuuri-tege-ubjas
suri Tartus
vanuses ja maeti
e 9. augustil.
dis 28. jaanuaril
Samuti Alatskivüt
rskuslüdu esimees
i rahuliku j a tasa-iseõppija
ja töö-esti
Karskusliidu
arskuse kupjaks",
asuus hiiüti. Veel
tkas ta hariduse
Ülikoolis,
.ekkisid hääd side-ivate
karskustege-s
selgeks soome
sti keelde' dr. M.
teose ,,Karskus-a
K l . U . Suomela
s ja sportvõime",
t-täiskarskuse tee-tvunenud
Soomes
ööga, eriti õpi-
' koostas ta õpirin-aldamise
käsir^a-
" E e s t i vabahari-ahendiks.
Ta õhu-ist
ja käigushoid-ajbumi
„Eesti
193i'^i* toimetas
r i t " , kirjutas aja-kussisulisi
artik-eriigilise
karskus-arskuskoosolekuid,
verentöe, kongres-es
neis ettekämie-yõim
likvideeris
i^ise. E . Kubjas
aärjämõisa klüni-s,
mis sõja aja!
salusse.
bas raskekujuline
iks sidepidäjaiks
aaslased, kes teda
rd ja teatavate
külastasid. .
bikaasa Alvüne,
ärit Puka-Otepää
s asiivast Uibu-gastel.
Bernhard Mäelo
vluiiiiiiiWMiiiiii
¥ABA E E S T L A N E ndjapä-gvai, 22 T h u r s d a y , - B e^
itta Keauidäš
mendi-pärandi
d on tuh
oma annetused
e eesti organi sat-idele-
V;::'.'
ifal Kanadas
uvaba kviitungi
t i ' Maja, 958
Toronto, Ont
2R6
UI...
Surlüigtonis
lätlane 0 . Bera»
tekkimisest.
gaaiäs kui. vene-petades
mainis,
häbiväärne olles
'"*du suhtes.
nelejat huvitava
t i tegi seda 0.
mel.
sed olid
s koos
olid Vancouveri
ioos perekond
'a sõbralikus ko-idas
sisuka päe-
'must ja Pärmi­ks,
kes käis möö-ja
viibis kolm
neles elust tana-osviibmiise
kor-
Puusepp.
kogudfiis©
900
tuile
imus VancoBV©-
i n ^ fiasaar/Sfi/3»
saadeti jõula-
'javigastatuile ja
Ettenähtud cm
1984. a. jaani-
@sti Kultuuri Ühing
Kcmodcis tegevus-kcalender
1984
Reedel, 13. jaanuaril 1.
EKtJK peakoosolek; 2. Dr. Merry
Bullock'1 loeng laste psühhöloo-
•/giast.;v:r VJ; l,'-^
Reedel, 10. veebruaril laudkon-
Bavestlus aktuaalsel sotsioloogilisel
.. teemal. ,:FakoiTaldaja ^dr. H.-^Hans-'
son.
Reedel, 9. mkrtsil prof. A.
Võöbuse loeng rahvuskultuurist.
Reedel, |30. märtsil prof. dr. Il­se
Lehiste loeng keeleteaduslikul
teemal.
Reedel, 13. aprillil insener Hei-m.
Loo ja dr. Laine Loo valgus-pildid:
«Kunstivarasid Eurüopast"..
Reede, 11. mai kaVa on veel
selgumata.
Kõik eelpoolnimetatud loengud
toimuvad ,,MeieKk>du" saalis/ al­gusega
keJH 9.30.
Esmaspäeval, ..9. jaanuaril on
uue eestiainelise;loengusarja «Ees­ti
keel;ja kultuui:", algus SGÜ-s,
\^ lektor mag. T. .••ifesj,
Äcsrne Viis-imoa
sünnipäevakontsert
; Stokholmis
Aarne Viisimaa 85-aastase i ^ n -
nipäeva tähi^tattiise kontsert Stok-hohnis
Jakobi kirikud toimus iau-päeval,
26;; novembril. See kuju­na:
enn©kõijs^i selle meie legendaar­se
laulja oma kontserdiks, iriille
ümber olid kaastegevad Stokhphni
Eesti 'Naiskoor ja Jakobi kiriku
organist Andres Öondeman.
Juubilar esitas ulatusliku kava
kirikumuusikat,. lauldes kontserdi
algosas O. Olssoni „ Kaunis on
gõihakoda", C. Francki. „Taevas-test
andidest" j a G. Wennerbergi
„Kuni paistab päike". Kava hili­semal
poolel esitas ta oma tuntud
hiigelnumbri, A. Dvoraki „Piibli
laulud, o^. 99". Seda nõudlikku
tööd, esitades jäi mulje, et meie
ai^nästajtud ja bmnatud laulja sar­naneb
ürgsele tammele, keda aas-tatevool
ei nõrgenda,^ vaid kellele
see lisab ainult tugeWst ja ilu. I
E F L
lapsed näevad imd jtt vastel jõuluö^^
Väravate tähepoisid virgalt käivad Igal oma kiirgav
Latern kaasas, pihus sedel soovidega, laste imistustegs^
E^miklelii^ešt, miä vahel säkkäsuurtestt
Igatsustest saada klaverit või mootorpaati. S l ^ l on
Jõidutaadi loss ^ i imeasju: nukud väikesis
Koerad, kassid lõngadest või päris elus loomad. Autod,
Lennukid ja rongid, mängamajad..; pasanad ja trummi4
Kotte kubjas, hulgal telsa, mida pälcapikadieh^este järgi
Korda saevad. Põdrad loildseis rakmeis suure vankri ees
Kuu neil jagab juhatusi Isõiduks. Jõuluvana muheledes
Yöötabtalvekuube reisibhõbekarda kaetud pilveladi
Eesti Vabariigi aupeakoDsul Ilmar Heinsoo kõnelemas õp.
avamisel „Ehatares", konsuli kõrval seisab
Ederma ja E A K esimehe Alfred Sepa
Foto: Vaba Eestlane
Sihtasutus Seedriona peakoosolek toim^ 3, J e t s e m U SeeddoinQ
peahoones. Halva ilma tõttu, mida ilmateated veelgi suurendasid, oln
kohale Omunud kasinalt tegeyliikmeid, kusjuiire^ kaugematest linna»
dest oli enam inimesi kohal kiüi lähemalt.
Aktsia Mnd 21. dets. $12.81
Toronto, Ont. M 5 H 1J8
King St. W., Room
Telefon päeval 3 6 4 - l l M , - ,
õhtul 925-6812
Hilise peakoosoleku jyõhjustas
kauaaegse raamatupidaja ja Seed-rioru
auliikme Jüri Juurandi surm,
mille tõttu kassapidaja ei saanud
esialgselt väljaJjcuulutatud, 4. no­vembri
kuupäevaks valmis majan-dusairuannet:
Koosoleku avas esi­mees
August Jurs, keUe ettepane­kul
. mälestati . .vaikse . seisakuga
lahkunud auliiget. J . Juurandit ja
teisi tegevliikmeid.
Järgnevat töökoosolekut jubitas
põhikirja kohaselt esimees ja pror
tokoUis sekretär K. Varangu. Eel­mise
peakoosoleku protokoll kin­nitati,
mille 'järele kassapidaja R.
•Voltre esitas kassa- ja majandus­aruande.
See nälüsis läbikäiku $21.4108,11
ning käibevarsi: $1S>,72S,€|4 SUBII-nises.
1984. a.. eelarve, mille kandis
ette kassapidaja R. Voltre, on ta­sakaalus
$24,300-iga; suurem läbi­käik
sellejuures Suvehafjapeo ja
Noortekodu arvel.
Uude juhatusse valiti enamuses
tagasi senine juhatus: A. Jurs, E.
Piil, L. Kimsto, R. Voltre, K.
Loone, L. Tõnis ja A. Lepson
(uus). Kuna põhikiri näeb ette ka­heksat
liiget, siis anti juhatusele
volitus end veel tihe liikme võrra
täiendada.
Lahkunud juhatuseliikmetele E.
Tiilenile ja K. Varangule avaldati
tänu suure abi eest.
Vastavalt põhikirjale, mis nõuab
kähe-kolmandiku tegevliikmete
osavõttu põhikirja muutmisel,
jBeet! järgmisel.piÜnapäevalp^oa
!!• detsembril, järelkoosolek,
kiK otsustati miunta ühte põhi-
5urja paragrahvi
Selle järele kinnitati juhatus järg­miste
ametijaotustega: Ä. Jurs—-
esimees; E. P i i l — abiesimefc; A.
Lepson—-' sekretär; R. Voltre —
kassapidaja ja juha,tuseliikmed L.
Kimsto, K. Loone ja L. Tõnis, üks
liige lisamisel.
Et hõlbustada kaasmaalastele
Siiveharja i peo kfüJast^ist Eesti
päevade nädala algusel, pn kor­raldamisel!
ühissiõite bussidega Ees­ti
iMajajal Eesti Kodu juurest To->
Jõulud-»kms MHU heU
Ku^kdt helkja tahrelume — läbi räitsme tikandi ja tahtt
Karges säras — maailm n i i nagu hiigel jõulupuu. Tulvab
Tuba soojust piparkoogi lõhna, värske vaigu hingust töss on
Küünla koormas kuusk. Lapsed ootavad, tillu tähti täis oa
Nende pilgud: kais on kmdda talvetuules õhust saani sfdim,
Kas on Vanal valge habe ulatumas maani, vitsakhnp ehk vööl
l a kukeaabits käes? Yõimmo^h lelud — mänguasjad
Kallid tähekiija teki all tal kaasas? Aga ema, isa — neil
On hoopis piiblikkjad kõrvm, koorilaul ja idrikiitee ilu.
Kuused sirged teede äärtel jutustaks kui Jõululapse künnist,
Kaugest maast, kus taeva hiilgus kuldsel kumal eht|5 kõrgust
Üle karjuste ja lauda, sõime ees, kus mglid kummardasid
Bi, Juml õnuMas nnimima s^alivald^ inimhmgi igaviku eel.
TÜNA T U V I K E NE
„MÕni ime, et süda on raske
Jä aeg läheb kallimaks. . . . . .
Rahvas otsib üht vana kaske,
kus all o l i allikas."
Viivi Luik
Noortekodu läbikäik oli $8743,41,
ning Suveharja ülejääk $5701,72.
Tegevusaruande kandis ette esi­mees
A . Jurs, millest selgus terve . J
rida' parandus- ja korrastustöid, Lembity jyhfide RAKS vciatl^s üksuse,,^
PIRET, KAI K R E EM
Sündinud 19S® Torontos. Lõpetas
Järvis CollegiateInstitutell979i ja
Toronto ülikooli Kehalise kasvatuse
osakonna 19Š3. a. kehadel B.PÄ.E.
kraadiga erialaga tervjišhoius. Pea­le
Laval ülikooli prantsuse keele
kursust asus esialgul tööle New
Yorki. Nüüd töötab Mehhikos. Aka­deemiliselt,
kuulub korp! Amicitias-
Vancouveri imardl-päeva
pidy
"Vancouveri Eesti iSelts korral­das
mardipäeva maskeraadi Ino-vembri
teisel poolel. Parimate
maskeeritute hindamiseks oli zhü-rii,
kuhix kuulusid Richard Suk-mit,
Valter Jääger, Leo Mqrel,
Maie Kirss, Erika Tammperel ja
Aino Pungar. Esiteks valiti l^-st
mäskeeritust seitse parimat j seejär
rel sai valimisel esilmese auhinna
„Klaun" (Lmda Leemet), teise
auhinna „Härjavõitleja hispaan­lannaga"
(pr. ja hr. Rannala), 'kol-mandalcs
„MaaihTiaruumi naine"
(Karin Rida). ;
: • • -;V.v-.':.;"'.
t B O B a a a a B O D B Q o a a a i a i B a o a n a a i a i i i m B i D i D o o a a a a
V A J A T A K S E . ' '
lapsehoidjat
kahele lapsele (2- ja 4-aastased)
pooleks päevaks 2—3 päeva näda-
Jas Bloor & Runnymede rajoonis
jaau.—juUni> lõpuni. j
HeL 762-2367
id m a D B • • B • • • M 0 B o 0 n D o o B • o n o o n ot m o D o o o
mis tehti enne Suveharja pidu. Ta
märkis ka^ et läinud tegevusaastal
saadi tal aupäevadest valesti aru;
neli nädalalõppu oli ära jaotatud
ainult linnade poolt toiduvahnista-miseks,
tööle võis iga inimene tul­la
võimaluste piirides igal neljal
nädalalõpul. Sellepärast tuli mõne­del
inimestel tublisti rohkem pin­gutada,
kuid töödega saadi siiski
valmis.
Suveharja pidu õnnestus üldiselt
hästi, nii päevase aktuse kui ka
vabaõhuteatri osas.
Esimeeis ütles tänii kõigsle selle
juures töötanutele ja Lydia Vo-hu-
ViksteinUe ilusa katdetendu-
§e eest
Laste suvekodu, tänu Leena
Kimstole, tuli toime isegi ülejää­giga.
Kahjuks näitab osavõtjate ja
sellega ka eestlaste juurdekasv^
tunduvat, vähenemist, mis pole ka­suks
meievrahväle.
Tegevuskava esitas samuti esi­mees.
Selles pandi suurt rõhku
korrastustöödele tJlemaailmsete
Eesti Päevade raames toimuvate
Suveharja pidustuste heaks korda­minekuks.
Mõningaid eeltöid on juba telli-tud,
nagu vabaõhuteatri etenduse
suhtes^ mida lavastab Asta Söö-dor^
lavapilt TasiVoSöödorilt,
ja teisi, et kergendada kevadisi ja
varasuviseid tegevusi. Kavatsusel
on kutsuda Suveharja pidustustele
ka mõnda tähtsamat kanada po­liitikategelast.
Pühapäeval, 11. detsembril toimus skautüksus Lembitu Maleva juh­tide
rakendusliku seminari teme kokkutulek Heino JÕe kodus. Ette„-
kande ja vestluse teemaks oU sel komral skautüksuse ajalooline taga­põhi,
omapära ja traditsioonid.
Praegu, kus valmistutakse Eesti
lipu sajandale, sünnipäevale, on
põhjust nägu pöörata Eesti mine-,
viku poole. Kõige vanem eesti rah­vuslik
juhtmõte — kirja pandud 13.
sajandil kroonik Lüviijiaa Hendri-ku
poolt on lause ,,kui üks sü­da
j a üks hing". Selle lausega kut­susid
eesti maakondade vanemad
rahvast ühinema pärast võidukat
ümera lahingut aastal 1210. See
lause on praegu käibel skautüksus
Lembitu Maleva juhtlausena.
Sellele dokumenteeritud lausele
on üles ehitatud
ka skautüksuse märk MM. Lem­bitu
rist kajastamaks üksuse ni­mikangelase
Sakala vanema
Lembitu taotlust:
ühendada eestlasi põhjast, lõunast,
idast ja läänest.
Lembitu poiste kaelarätikusõlele
lisandub üksuse teenetemärgina
hõbesõlg. üksuse juhiks valitule
antakse kuldsõlg.' Veerandsajandi­liste
vaheaegadega hinnatakse ük­suses
pikka aega edukalt tegutse­nud
juhte hõbe ja kuld teeneteris­tiga.
Lembitu risti formatsioonis ri-vistunult
arvatakse skaütrühihade
koondused
ja kokkutulekute lõpetamiseks
kasutataks Lembitu poiste sõp-imsringi.
See erineb traditsioonilisest kitsa-riönalisest
sõprusringist./
Ajaloolisele traditsioonile on ba-seeritud
ka maleva allüksuste ni-Äüsed:
noolepoisid, ammukütid,
sõjasõitjad, mõõgamehed ja nuia-mehed.
Need on „väeliiksuste'' niv
inetused muistses eesti malevas,
kelle erinev paigutus lahingufor-matsioonis
oli vajalik.
Skautüksusel, samuti nagu igal
inimesel,-
' igal ' perekonnal,' igal: kooül ja
igal organisatsioonü peab olema
oma „nägu" — nü välimuses kui
.•'ka .karakteris
rõhutas seminari vestluse algataja
Heino Jõe. Iseloomuta ja pideva
arenguta skautüksus on kurb näh­tus
ja läheb vastu lagunemisele.
Lembitu omapära ja traditsiooni­de
kohta esitati palju detailküsimu-si,
mis kujunesid arutluseks. Need
ori kõik rakendatud juhtide kogu
otsusel pärast põhjalikku kaalu­mist.
„Mina olen neis püüdnud
teostada oma ligi 60-aastaseid
skaudikogemusi, sest selle aja
jooksul kujunevad igale innustu­nud
skaudile oma tõekspidamised",
tähendas kõneleja.
RAKS lõppes kohviga ja Jäme-sääre
skaudiarhiivi paljude raritee-tide
vaatlemisega.
BBEB ässas
CHRISTMAS
Mati Riivald
— I pool: Hulkuri jõululaul, Neil karjastel näljal,
Helisege, jõulukellad, Üks roosike on tõumud, Et tulge, oh
lapsed, Jõululaps, Pliha öö.
II pool: O, Holy Night, O, Little Town of Betlehem, It Came
Upon a Midnight Clear, Do You See What I See, What Chlld
IsThis? . . • '
Elaveri, oreli ja orkestri saateSo
Saadaval Toronto Eesti Majas ABISTAMISKOMITEE ÄRIS
iSTLASED ROOTSIS
® Boräsi Eesti Seltsi: Naissektsi-oon
korraldas lõbusa sügispeo,
kus esinesid naissektsiooni laulu-grupp
Aiide Saare juhatusel, Hilda
Veske esines sketshiga, kuid õhtu
põnevamaks esinemiseks oli kat­kend
Eduard Vilde näidendist
„Vigased pruudid", mille lavastas
Hermilda Jakobson, tegelased olid
Jen?iy Sammelselg, Ella Prenta,
Magda Heinmaa, Elisabeth Meis-terman
ja Saima Pertel; naised
esinesid mi naiste kui ka meeste
nurgal, kambri akna
all kasvas kask. See oli suur ja
võimas. Kahe käega tüve ümbert
haarates puutusid sõrmed vaevalt
vastakuti. Pale aga surus vastu
valge tüve südpehmet tohtu ja pea
kohal laius imeline okste võrgus-
Talve pakasöödel kattusid oksad
härmatisega, millele kuupaiste an­dis
külma kristalse sära> Märtsi­kuu
öökülmad ja päevade päikese­paiste
aga riputasid kaseokstele
tillukesi jääpurikaid, mis helisesid
kui kellukesed tuules.
Ja siis tuli kevade, tärkava rohu,
lillede, ja lõhnade kevade — aga
ülekõige hiirekõrvus kase hurmav
kevade. I^üs, kui ööd olid valged ja
kambriaken lahti.
Suved olid palavad ja põuased.
Ja selle järel tuli sügis. Kase kulla­sed
lehed helendasid tohtrimaja
nurgal, kuni esimene hallaöö ja sü­gistorm
vüsid need eemale kella­mehe
põllule ja sealt edasi surnu­aeda.
Metd endid aga ära, laia
maaüma.
See pn lugu meie kasest Kursi
tphtrimaja nurgal. Seal oli meie
esimene • ja viimane kodu Eestis.
Seal pidasime oma pulmad. Sin^a
tõime oma poja; Seal elasime üüe'
sõjaajad, okupatsioonid ja rasked,
kaotused.
See on lugu meie kasest, mis
sümboliseerib kõike, mis kunagi
oli ja veel oleks vpinud olla ja mi­da
enam ei ole.
Pärast seda juhtus nü palju.
Rändamised iihest maast teise,
uued majad, uued kodud. Nü oli
see meile kõigile, kes läksime ära.
Kõik jäi maha. Aastad t u M ja läk- ^
sid. Palju saime tagasi ja palju
enam lisaks, aga — mitte üälgi va­na
kaske ja allikat.
„Kased ei lõhna siiin maal," kir­jutas
isa oma esimestes kirjades
Kanadast Rootsi. „Meil on kevade,
aga kased ei lõhna". — Isa kask
oli jäänud Taägeperasse, vaarisa
Lupe Otti kaasikusse, kus isa kar­japoisina
kondis nurmel ja puhus
vilepilli. Ta ei saanud enam üalgi
sinna tagasi.
E i saanud enam tagasi need tu­handed
eesüased, kelle nimed on
täitnud ja täidavad meie ajalehte­de
veergusid "surmakuulutuste jä­medas
trükis. Terve sugupõlv eestr
lasi on värisemas hauda. Neliküm­mend
aastat tagasi olid nad ehi-jõulised
ja noored. Kuipalju tööd
i a vaev^, igatsust ja leina on pei­detud
surmakuulutuste nimede ta-
Kuidas nad töötasid, esiti ikka
lootes, et saavad tagasi, hiljem sel­leks,
et jõuda haljale oksale, et
nende lastel oleks parem. Ja tihti
nad jõudsid haljale oksale ja nen- ;
de lastel on parem. Aga igatsus
kõige järelOi mis kunagi oli, see
mis jäimaha^ fega see ei kustunud
ega kjustugi. „Meiegi elatae mäles­tustes
j a mmeyikus", ütles vana
jutlustaja kodtimaal alles hiljuti.
Rahvas otÄ^ib üht vana kaske ja
pole ime, et süda läheb raskeks.
Soome kirjanik iZakari Topelius on
kirjutanud liigutava loo, „Kask ja
täht", mis jutustab kahest lapsest,
vennast ja õest, kes sõjakeerises/
sattusid võõrale maale, kaugele ko­dust.
Aastad läksid, kuid laste sü­dames
oli kindel tahe esimesel või­malusi
põgeneda ja otsida üles oma
kodu. See õnnestus ka neü ja nii
nad hakkasid rändama läbi metsa­de
ja külade ikka edasi läände. Ju­ba
jõudsid nad oma rahva pigi­desse
ja neil oli julgem minna.
„Ki!idas te leiate oma kodu?" kü­sisid
inimesed lastelt. „Meie otsi­me
kaske ja tähte. Kui leiame
need, oleme kodus", vastasid lap­sed
ja ruttasid edasi. Pead vangu­tades
vaatasid, inimesed neüe jä­rele.
Lapsed olid aga oiias kind­lad.
Nad otsisid vana talu, mille
õues kasvas kask. Teatud kohal
õues seistes ja teatud ajal võis ka-seokste
vahelt näha sätendavat
ehatähte. Laste rännak lõppes ühel
õhtul, J kui nad jõudsid talu juurde,
miUe hooned varemetes. Ja süs
nad nägid kaske, Kiiresti nad jook­sid
õuele tuntud kohale, ja seal see
sätendas — nende tälit läbi kase
okste võrestiku. Nad olid jõudnud
koju.
• ^ : : : \ ' •
Rahvas otsib üht vana kaske —
otsib teed koju, otsib kasvõi seda
tunnet, mis oli kord. Mida me küll
ei tee, et seda saavutada i üht
murdosagi sellest: me istutame
kullerkupu oma aeda, või kaugelt
vargsi toodud sinüiUe, või toomin­ga.
Hoiame aastakümned elus ko- '
dusaarelt kaasatoodud kartuliseem-ne.
Oh kodumaa!
Mälestused kuuluvad meile ja
nendel on meie elus oma koht —
kuid on midagi, niida vajaine hä­dapärast.
Me vajame tähte, mis
säraks läbi mälestuste ja igatsuste
okste võrgustiku ja paneks meie
elu õigele kohale. Me vajame täh­te,
mis paneks meie ellu laulu ja
rõõmu jä sära j a juhiks meid Iga­vesse
Kodusse.
Ammu, ammu anti meile see
täht.—- Jõuluöö imes kinkis Jimial
ineile oma P o j a '— Helkja Koidu­tähe-
ja —
„ . . .Tähte nähes said targad
üliväga rõõmsalcs."