Vaba eestlane , December 22, 1983

              VABA EraLANE neljapäeval, 22 detsem^^ riBemafeer 22,1983
•»i«Tir|i'umiiia
Nr.: 5)5
• • • • • • B D D
Ädinud 15.
surnud 30.
ü 1947
raiälesSavsKl igavas \mm .
EDWAMD ja U N D A J U H K A M Twntos
• > ! H A I J A N D J U H K A M lastega
' H E L J E V A L T E R Jastega Torontos.
m
SindkurbnEses msm
4812 Y O N G E STREET
12 W l
•'mi
lasmxcaoBons:
362 Danfbfffli
Torcmto, O l l i
FLOWERS & gim
värsked J a esmaklassilised
l a t i > inglis® b e i ^
eelistatud ja traditsioõnili^ks kujunenud
m IMe 115. aa«ta teeniaM Mefropolitan toroaa-tat
sama pierekonna pöök väljakujunenud traditeioonid^.^ ^^^^^^^^^
Moderniseeritud avarad ruunud^^
feülläldaoelt parMmiseruumi ^
teeniama©
OSÄI-MORtIS
ToL. — Fsmeial Diredör
. 1-: ŠheriMHime St., Toronto, Oid. M4^^^^
Telefon 924.14«>8
Inglismaal suri 2.
Evald Sivi, sündinud 13. juunil
In^sraaal suri 7. septembril E l ­la
Kriisaysün^üd 8/
Greveiibreichls, Lääne^Saksa-mäal;
suri 1, Äoobril dr. Bruno
•Habichi;.-:
Campelltownis, Austraalias^ suri
15. oktoobril Arnold Enno, sündi-irad
9. juuHl 1913^^M
Newcastle'is,' 1 Austraalias, šun
16. oktoobril Konrad Raidal^ sündi­nud
30. oktoobril 1924 Kilingi-Nom-^^^
mel. r.':':-
Austraalias suri 5. pktoc^ril Gus­tav
lüdenian, sündinud 2i. märtsil
suri 27. septembril
Toivo. Aug, sündinud 8. apnllil 1951.
Motalas, Bootsis, suri lÖ. oktoob­ril
Iraida Leetsar, sündmud 9. mail
•• 1901 Eestis..^•^ / .T' •;!;•;•
Bootsis suri 14. oktijobnl Viktor
ria Höndriksnla siin(j(imid 20.
augustil 1897 Eestis. |
saaremaal suri 17. ökto«)bril Ar­nold
Vopjärv, sündinud 127. juulil
1918 Saaremaal;
Baltimores suri 30. oktoobril Lin­da
Ülenurrn, süridmid 19. aprillil
i91I;Vastseiiinas.:.';: : ;
, Tallinnas^ sjeptembril;
Margit
Arno Varifcy §üyysi'k(gf@tidl sti
Neljandal adwntpüial toimunud Peetri koguduse Jumälateeništ»-
l e , kus Jutiustas õp, Ä.Taul ja Evi Valge soustina Iaul|s R. Toi orelid
saatjfel kolm jõiüusisuHst laulu, järgnes koguduse jõd^^^
vormi on kogudus kasutanud mitmel aastal, küna vahepealne püha­päevakooli
õjwlaste arv muutus väikseks. Tänavu on juhatus wgani-seerinudimte
laste Juurdetoom
Koguduse jõulupuu all kiriku saa-li|
5 oli väga robkearyülise osavõt-jaskomiaga.
Alguse kohvüaua eel
pidas söögipalve õp. E . Heinsoo,
tänades laste, j a vanematega koos
Jumalat j a palus, et ta õnnistafo
meie noorsugu, kõdusid, siinolij;
jä kaugelviibijaid.
Kavaline osa algas M a r t i i l K^
j a Margit Vüa Eaveriduietiga
„Kõik usklikud tulge", v
misjärel leerieelsete
>,Meii poeg (m süffidinud"* tshel-i
o l saatis eelmise aasta !®en|pi'
lane Tiina Hubel.
Monika Roose jäMärtiu Kiik es&
sid Maveriduetina jjHpiska rAii:
i l m " j a rahvas laulis ühislaulu. ]x
õp; A Taul tutvustas külalxs|!D
kohal olevat dr. George Shaj
kelle misjonitööd. Indias ka'
kogudus on toetamid. '
G.Shastri tervita? osavõtjaid I^^^
dia kristlaste poolt. Ta ütles, et tal
on rõõm rääkida, kui hästi luteri
kirik seal töötab- koos teiste krist­lastega.
Kristlaste osa on vaid
3 prots. 700 miljonist India elani­kust,
kus peausk on hinduism oma
85 protsendiga. Ta rääkis raskusist
ristiusu levitamisel, teda oh hindu­de
poolt taga kiusatud.
Enne ristiusu juurde jõudmist ta
oli uurinud hinduismi Usu pühasid
raamatuid, kuid ei leidnud neis
teed Mnge päästmisele, kuiia Jee­sus
^ s t u s tuli patuseid päästma.
Hindu juhid said väga vihaseks
tema kristlasliku misjonitöö pä­rast,
kuid lihtsam rahvas On ®i-
. Eesti Karskusliidu kauaaegne
sekretär ja aktiivne kultuüri-tege-lane
Eduard Kubjas suri Tartus
6. augustil 87 a. vanuses ja maeti
Otepää kialmistule 9.. augustil.
Ed. Kubjas sündis 28. jaanuaril
1896 Alatskivü. Samuti Alatskivüt
pärinev Eesti Karskusliidu essimees
Villem Emits tõi rahuliku ja tasa­kaaluka
loomuga iseõppija ja töö­ka
maapoisi Eesti Karskuslüdu
sekretäriks — „Karskuse kupjaks",
nagu teda rahvasuus hüüti. Veel
pensionärieas jätkas ta hariduse
täiendamist Tartu ülücoolis. '
Ed. Kubjasel tekkisid hääd side-
. med Soome juhtivate karskustege-lastega,
ta õppis selgeks soome
keele, tõlkis eesti keelde dr. M.
Helenius-Sejppälä teose ,,Karskus-asja
algmed" ja K l . U. Suõmela
j a tshellol Tiina Hubel. raamatu „Karskus ja, sportvõime",
Foto: Vaba Eestlane et spordiliilaimist täiskarskuse tee­le
juhtida. iSitvunenud Soomes
selle vabaharidustööga, eriti Õpi-
KavaHne osa järgnes, Monika ringiliikumisega^ koostas ta õpirijv
Roose esitas flöödil „0h Petiem, gide tegeliku körr^aldamise käskaa-väike
armas linn", Martin Knk matu „õpu:ingid" Eesti vabahari-koos
Triina Lätega klaveril „Püha dustöiö uudseks Vahendiks. Ta õhu-öö",
leerieelsed laulsid^ ^,Hea sõ- tas nende elluvümist ja käigushoid-num".
Vahepealse üM||äi0järel mist. Ta koostas albumi „Eesti
esmesid Ä Kiik ja M.^ V^^^ jälle Karskuslüt 1906-7^93l'Jii toimetas
klaveriduetiga ,,See sündis kesköö „Külvaja kalendrit", kirjutas aja-tunnil",
Kersti-Ly Kuutan mängis kirjanduses karskussišülisi artik-
„Kust sa tuled, karjaseneiu" ja leid, korraldas üleriigilise karskus-
Monika Medri — Mark Randmaa päeva ja muid karsküskoosolekuid,
mängisid koos ,,Ma nägin kolme nõupidamisi, konverentse, kongres-laeva"
q se j m . ning esines neis ettekanne-
•V : • -tega.. • /
Süs kogunes lavale kogu püha- . • ., .
päevakooü pere ja laulsid löök- Kommumsthl?, yoim hkvidwns
pillide saatel «Rutake sinna, Pet- Eesti karskuslükuiyiise. E . Kubjas
lemma linna", mis tuU koMami- lei^^is töökoha Maarjamõisa kkmi-ggjg^
ku majai)idamises, mi?5 sõja aja^
evakueeriti Haapslalüsse;
_ _ a i s h a M l a d m a ^ ' r t o . ^ ^ t o ^ Ed. Kubjast tabas raskeldijuU^^
jõulumees" j a ohgi taulih^eesruu- ^^^^^^ sidepidajaiks
mis sammumist ^nmg oodatad ta- .^ana^ aatekaaslased, kes teda
aime saabusb- Lapsed . k o » d ^^^^ kord ja teatavate
ema umber ja hakkasid M a d e ^ü^^muste puhul külastasid. ,
tasuks joulusalmikesi ütlema.
T - , ,. , . , „ . . . „ Ed. Kubjase abikaasa Alvime,
Jouhimehde *andnuse^ ^ ^ ^ Puka-Ötepää
antud ka Arno V ? n t o m Ä
muusikafondi selleaastane stipen­dium.
• /
Ta ütles, et ta on õmjelik, et teda
ei tapetud nagu olid ähvardanud,
kuigi heitsid ta majast välja. Talle
öeldi, et tal pole õigust.Indiale, ku­na
see kuulub hindudele. Ta on seal Stipendiaat
rääkinud paljudele mimestele mis
täüendab jõuluaeg kristlastele.
See anti E v i Valgele, senise laul­jana
tegutsemise kiituseks Ja
laane talust, Meegastel.'
Bernhard Mäelo
II
Gerhard: Hansmah,:; s ündinud . 17.
detsembril 1912 Tallinnas. /
^•*Trpy's, XJSÄ-s;^ suri 10. oktoobril
Elm^rHemits, sündinud 19. aprii-lü
i|l6 Leevi vallas, Võrumaal
TaiUnnas suri 4. oktoobril Helmi
Veber-Veepere, sündinud 7. augus­til
1903 Tallinnas.
USA-s suri 6. oktoobril Johannes
Kask, sündinud 23. oktiobril 1916.
_ Tartus suri 4. oktoobril lavastaja
ja koreograaf Ida Urbel, sündinud
16. detsembril 1900 Vüjandis.;
Tallinnas suri 9. oktoobril „EstO-n
i a " teatri ooperisolišt Artur Lin­namägi,
šündiöud 18. detsembril
1915 TaUimias.
Malmös, Rootsis, suri 18. oktoob­ril
Elts Mägi, sündinud 16. jaanua.
TÜ 1908 Tartus. ; •
Danielsonis, tJSA-s, sto^ 1^^^^^ ok­toobril
Lee Randali, sündinud 28.
inärtsil 1901 TaUumaš.^
New Yorgis suri 15. oktoobril
Hilda Mikiton, sündinud 21, Jaanua­ri]^
1908 Võrumaal. J
Tallinnas suri 17. septembril Lo-reida
Toom, sündmud 20; augustil
1921 Tartus.
BrooMynis, iü^^s, s^^^
toobril prof. dr. jur. Adolf Perah-diy
sündinud 31. detsembril 1903
• Eieštis.
Uppsalas, Rootsis suri 18. ok­toobril
Julius Kalm, sündinud 22.
märtsil 1899 Padisel.
Neljandal adventpüha! toimus
Vana Andrese kirikus kfmtser^u-malateenitsus,
õp. Ü. Peteisco jut­lustas
Jõulueelseist mõtteist, muu­sikalises
osas esitas Vana Andrese
koguduse koor, solistid ja orel As­ta
BäUstaM juhatusel katkeid
Johann Sebastian Bachi Jõuhi-oratooriumi"
esimesest ja teisest
osast, orelil ]L.ÄV€šsson. •
Juba esimesi js laulus „Eütuse"
l a u l " näitas k)or oma head taset
J a jättis esimese mulje ka püsi-yaks.
Retsitatiivi laulis sopran Ta­mara
Norheim, metsosopran Irene
Loosberg laulis „Nüüd tideb mulle
iubatii*^ ja ,,Nüüd valmista Süoh**,
millele koor küsivalt jätkas :„kms
pean ma vastu võtma?"
Uuesti laulis TJ Norheim retsita­tiiv!,
paarkümmend koori naislaul­jat
ja bass-bariton Jaan i e d ri
laulsid ,>Ta tuleb vaikselt ilmale**,
J , Medri oreli saatel „0h, suur Ju­mal
vägev". I. Loosberg ,,laga
maimuke", kuna koor lõpetas so­listide.
osa koraaliga ,,(Dh, võta. ar-
-masvJeešuke**;^^:'
Vähe Mdub kirikuid, kus kola-vustingimusedön
võrdselt sobivad
koorile, solistidele või ainult oreli­le.
Vana Andrese kirikus võimut­seb
orel rõdul; see ongi põhjuseks
miks kuulajad eelistavat alumist
kirikuruumi. Möödunud kontsert oli
sellepoolest ermev, et seal olid
kõik komponendid iihtlaselt rõdul
kuuldavad. L. Avesson mängis vä­ga
tasakaalukalt, jättes koorile või­maluse
enese kuuldavaks tegemi­seks.
Selletõttu kõik lauljad, solis
tid, kas esinedes koori- või oreli-saatel
olid tasakaalustatud, ka
need, mis esitati pianos.L. Aves­son
täitis ©ma oreHösasuurep^^
. s e l t . . ' ;
Mis puimib ikoorlsse, •;siis-'altrf
ruumis oli 33 lauljat phiss solistid/
Asta Bališitadt äsiis koorijuhi kohu-
12, sept. ja. ©Hi ett"
m äsjast kontserti juba kolme lau­luga
esinenud* Nüüdne nõudlik
oratoorium oli koorile teistkordseks
esinemiseks uue juhiga. Kooriosad
oratooriumist olid tuttavad, pea­rõhk
oli solistidel, kes meie tuntud
lauljainä olid suutelised painduvalt
oma ülesandeid täitma. Eriti im­poneeris
kontserdil Asta Ballstadti
puhas, selgesti markeeritud takti-iöömüie.
Rahvast oli kirikus paarisaja üm­ber,
kuid selline kena j a meelde
jääv kontsert väärinuks suuremat
osavõttM; : •
tunnustuseks ning edaspidise lani- n
lustuudiuml jätkamiseks.
J _ oli varem Mrikuseriti^^^^^^^^" ^
kaunilt omi lauluoskust näidanud Annetused, testamendi-p&randüš«^
kolme jõiüulaulu esitamisel. jä mälestusfondid on txjilumaksü-vabäd.
Suunake onia annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
m m A ^ E I N A JA LAimSED Broadview
FiWTK L O K B I K — - 447-9834
¥AIPADE & MOOBLi
PUHASTUS
a/i.; Q
Ida-Euraopa itestatud rahvaste esindajale
sopriisohtu
Möödunud nädalalõpul toimus S E E N I jsõprusõhtu BürlUigt^nis „Pig
& Whistle Inn^^ hubastes ruumides, õhtu avas esimees lätlane O. Bera-
:tiss> kes andis lühikese i^evaate selle organisatsiooni tekkimisest.
HAUAKIVID
EeröettcTÕte
YONGE MEMOMALS L T D .
Yonge St. Toronto,
: ; Ont. M4S 1Z9 /
(Davisville & Eglintoni vahel)
: . Tel. 487-2147 ' '
REMONnöIP
majade jonres!
dekter, pnntöõd, tou
(itaabing^, k r a ^ d , klosetM jm«
Helistage J. MEIUSI 225-3283
Society of Eastem European Na-tions
(SEEN) sai oma alguse ja
esialgse nimegi — Capttvö'Eastem
European Natiöns HamMtõhi balti
veteranide J föderatsiooni eestveda­misel.
Kutsuti juurde poola, ungar­laste
ja tshehhide esindajad ning
pandi alus eelnimetatud organisat­sioonile,
mille sihiks on esile tõsta
Helsingi pakti mittetäitmise juhu­seid
Ida-Euroopa okupantide poolt.
Ühiselt aidata kaasa, et nende oku­peeritud
ehk domineeritud kodu­maad
jälle vabaneksid N.-Ludu vä­givalla
alt. Ühingu presidendiks on
lätlane 0. Berztiss, sekretäriks
eestlane E. Lindaja ja laekuriks
poolakas J . Blandowski.
õhtust võtsid osa ungarlast d,
poolakad, leediüased, lätlased,
tshehhid jä eestlasi esindas id
H.E.V.Ü, esimees A . J u r s abikaasa­ga,
H. Eesti Seltsi esinaine Meri­ke
Koger, pr. M . Amolins j a H. E .
Võitlejate ühingu liikmed A. Voo­de,
A . H i m m a abikaasaga ja E .
Lindaja abikaasaga, õhtuse kokku­tuleku
kõnelejaks oli hollandi pä­ritoluga
kanada sõjaväelane — ma­jor
E . Roosegaarde Bisschop.
Ta ku-jeldas huvitavalt praegusi
nõrkusi ja moraalset lagunemist
Euroopas, eriti Hollandis, kust ta
paari aasta eest Kanadasse emig­reerus.
Paljudele olevat seal lipukirjaks:
„Parem rakett tagaaias kui vene­lane
köögis!" Lõpetades mainis,
et läänemaailm Ön häbiväärne öHes
pime ja kurt N. l i i d u suhtes.
A. Jurs tänas kõnelejat huvitava
kõne eest, samuti tegi seda 0.
Beritiss S E E N ^ nimel.
Pärnumaätosed olid
Vancouveris koos
6. novembril olid Vancouveri
pärnumaalased koos perekond
Kembi mugavas ja sõbralikus ko­dus.
E. Kalkun pidas sisuka päe­vakohase
kõne Pärnust ja Pärnu­maast.
Dr. E . Ruus, kes käis möö­dunud
suvel Eestis ja viibis kolm
päeva Pärnus, kõneles elust täna­päeva
Pärnus. Koosviibimise kor­raldajaks
oli M i l v i Puusepp.
Vaneouveri koiguduse
naisriiK
õjavigastatuile
23. oktoobril toimuis Vancouve­ris
koguduse naisringi basaar. Sis­setulekust
$1943, saadeti jÕnln-deks
Saksamaale sõjavigastatuiKe fa
abistamiseks $900. Ettenähtud m
järgmine saadetii9 1984. a. jaani-näev^
iks.
EestiKulti
Kanadas
ko^tender
Reedel, 13.|
EKÜK peäkoos
Bullock'i loenj
giast.
Reedel, 10.
navestlus aktual
teemal Pakprr{
son.
Reedel, 9.
VöÕbuse loeng]
Reedel, 30.
se, Lehiste loel
teemal.
Reedel, 13.
no Loo ja dr.
pildid: „Kunstij
Reede, 11.
selgumata.
Kõik eelpool
toimuvad „Mei
gusegakelM9.3
•Esmaspäeval,
uue eestiainelisJ
ti keel ja kult]
lektor mag. T.
Aarne Vi j
siinnipäe
Stokhoimi . >•. ' 'i
Aarne/Viisi
nipäeva tähist
holmis Jakobi
päeval, 26;
n&: ennekõike, s
se laulja oma
üriiber olid k
Eesti 'Naiskoori
organist All
Juubilar esit
kirikunluušiikat,
algosas O. 01
ptlhakoda", C.
test andidest"
,,Runi paistab
š^al poolel
hiigelnumbri,
laulud, oi). 99
tööd esitades jl
aT;mastatud ja
haiieb Ürgsele
tatevoöl ei nõr;
seelisäb ainult
PIRET
Sündinud 1960
Järvis Collegiat
Toronto ülikool
osakonna 1983.
kraadiga eriala]
l e Laval ülikool
kursust asus ei
YorkL Nüüdi töil
deemiliselt kuuli
se. '
Vancoiuvej
päeva pid|
Vancouveri
das mardipäev]
vembri teisel
maskeeritute hil
rii, kuhu kuuli
mit, Valter Jä
Maie Kirss,
Aihõ Püngar. \\
mäskeeritust sei!
rel sai valimisel
_„Klaun" (Urn
auhinna „Härj|
lanriaga" (pr. ja]
mandaks „Ma£
(Karin Rida).
V A J A T A K SE
lapse]
kahele lapsele
pooleks päevaks
las Bloor ScRi
jaan.—juuni lõ|
Hei.