Vaba eestlane , April 13, 1978

              id
nii isikliku elu kui
56 töövälja. Kitsas,
?ka laagris oli vä-oma*
meeleoluliste
caugele jäänud ja
tavale Rosenthalile-isest
avastusretkete
tle elutavadega tut-
3lahutust (millest
t^Rumor oma me-
[arem põhjalikumalt
fi teadlik olnud oma
[laadist 'Ta on sinna
^lugusid, aga need
teose orgaaniliseks
on märgata rutta­vamaks
pmgeta si-ka
lisanud arvukaid
|ga arutlusi ja ette-
5t ilmneb eesti oh-
Jk tunnetus. Miilegi-
|)-.indsaare „VäFska"
Dino Buzzati mõ-
3tat. tagasi ilmunud
|iomaani samalaadi-tist
ja selles ela-iest,
kuid autor oli
kirjeldada sellise;
psühholoogilise
:;a, et sest oli saa-
&vusromaan.
tjimenfiks ka „VärSv
huviga loetavaks
mtoT katsunuks näi-
'noorte ohvitseride
[st kaadiiohvitseriks
laagriümbrus jää-
[austaks. ^
laagrist ja selle
^tud teha teose kesk-n
oma suurel üles-
|lmaegse sõjaväe elu
stunud samm-sam-pika
arengutee,,
atselise ohvitserini,
köitega sooses on
ee on seeria viima-ina
raskusteta seda
e-.teosega rikastada
aikiva ajastu" mõ-ftukajade
sõjaväes
[fini, mis selle aja-a
mehed pani relva-;
!le. Eesti sõjaväes
isaelanuile on neis
>i ja huvipakkuvat
elustavat.
HANNES OJA
Mi u
lEestl^tel Kanadas on alati olnud suur timg tutvustate oma
Bnaad, srahvast ja kultuur! oma mitteeestlastest kaasmaalastele.
See tiing on alati käsikäes käinud vajadusega oma kultuuri mee-
1^ pidada ja seda ka 1 tutvustada teistele eestlastde, eriti noor­tele.
Selle tungil tulenmsi oli juba näha 1948. a, hilissuvel Van-cbuveris,
m i Vancoüver Folk Šociety kavatses pidada Folkfestl,
kuhu olid kõik kohalikud rahvusgrupid kutsutud esinema.
I
I
Eestlased its&htsid muidugi ka
esineda ja Vfsera õimpüu, kes
oli hiljuiti In^ismajalt saabuiutd,
kogus neli paari tantsijaid koikku,
Saksamaalt oli metsatööle ^adnud
Ray Mikk, kes 7 hakkas rühma
akordionil saatitta. Peale mõne
harjutuse esineti suure eduga
Polkfest'il.^ > ;
See oli esimene kord Kanada
i ja võimalikult isegi Põhja-Ämeerika)
eestlaste ajaloos
kus eesti rahvatantsijän! esine­sid
mitte-eestlastele.
. Ray; Mikk j a Veera õunapuu ön
kindlasti rohkem eestluse säilita­miseks
teimxdioü paljud, -ke^
nrnied on üleonaailniselt tuntud.
Kuigi rühm; on Valncouveri Eesti
Seltsi allorganisatsiooni on n i l im
Seltsist vanem. Riihma ko-össeis
ja suurus ön vaheldunud, aga kui
on vaja olnud Eesti i nfme tutvus­tada,
tõi Veera õunapuu alata
rühma välja.
Mõnedki uued tantsijad pidid
esim^l harjutuser kannatama,
kuna õpetus oli alati eesti kee­les^
aga kõik õppisid suure kii­ruga
tantsimise kõrvalt veel
eesti keele ära.
Nende kahe juh^ suure töö eest
on terve " Väncoüveri ühiskond
Veera õunapuule j a Ray Mikk'ule
tänulikud. ^
Kanada vanimast rühmast on
läbi käinud vähemalt kolmsada
tantsijat. Mitmete praeguste tant-sijaite'vanemad
tantsisid varemalt
Icunagi selles ^rühmas. Veera õu­napuu
võttis XIII Lääneraimiku
Eesti Päevade rahvatantsu üld­juhi
ülesandM esida p ^ ning
seetõittu ei jaljl^iunud ital enam,ae­ga
rühma jühtimiseiks. 1975. a.
saadik on olnud rühma juhiks en­dine
Tororito ,,Kunglä". tantsija
M i l i ^ Peek:^^ : K ^ ^ tähtsamat
koimnet rühina harjutustel ei ole
unustatud: kõik õpetus on edasi
eesti keeie^, kuigi feõik tantsijad
ei ole eesiti
^ühm on: oma kolmekünme
aasta joolssul tagasihoidlikult
arvestades esineiaud vähemalt
korda.
Täihfesamaite esinemisite hulgas, on
olnud ^ tolleaegsele:
printsess EIizabeith'ile ja esinemi­sed
1974. a. ttnaailmanäitusel
Spokane'is j a ESTO '76 raamides
Baltimore linnasüdames. Rühni
on esinenud üle Ipneranniku ja
kõikidel Lääneranniku ja üle­maailmsetel
Eesti Päevadel.
Rühm on kolmekümne aasta-jooksul
ka igal Polkfesifil esine­nud.
Isegi: 1978. a. Folkfesfile
võimsas Queen Elizaboth teatris,
6. mail k. a., on i n i t o esinema
kutsutud valikvõistluse alusel.
Rühm cm k a . tegutsenud laiä-haardefe
kultuurprganisatsioo-njna.
1977. a. korraldati rahva­tantsu
õppelaager Eesti Seltsi
,.Mäeotsa^* maadel, jön olnud es^
nernisi k a televisi<K)nis j a kohvi-õhtutel
kus on tutvustatud eesti
rahva konabeid, -riideid j a -^t-
• s u . , ^
Alaites 1976, a. cn rühm üle Yõt-nudi
traditsioonilise kevadballi
korraldamise. Tänavu peetakse
ball erilise pidulikkusega Vancou-veri
eeslinnas^ tuhande meetri
kõrguse Grouse Mouotainl tipus
asuvas saalis, kuhu tuleb üles
sõita gondoolaga. Mäe otsast on
haruldane yaade linnale. Rühm
esitab ise eesflcava j a külalisesme-jateks
on ansambel ,vKa)ja'* Port­landist
ja Seattle*! rahvatantsi­jad.
Kõik on 13. mail teretukud,
eriti väljastpoolt külalised, nauti­ma
rähvatotsijate, kolmekümne
aastatöö/vilja. •
l t
i i
Vähktõbi uurimine on kulukas.
Elektrooniline mikroskoop mak­sab
50.000 kuni 95.000 dollarit.
Ultra-^sentrifuug, mis m varusta­tud
rootoritega maksab 20.000
dollarit ning pe^-4eha,yscanner'*
200.000 ja 700.ÖD0 doilari vahel,
kinnitab; Canadian Cancer Soeie-ty
kampaania juhataja Pred
Sgambatr | ' ^ '
Uurimistöö mida finants^-
rivaä ühingule antud rahva
panused, vajab ka uusi ehitusi
purimiskeskuste rajamiseks.
Täisajaga töötavatele teadlastele,^
laborajtooriumide tehnikutele ; ja'
abilistele tuleb maksta palkasid.
Samuti tuleb o^ta m^erjale j a va­rustust,"
ütleb Fred Sgpnbati, kes
on ültduntüd C. B. 0. siiordisünd-muste
konimenitaator.
,,Aprill on Canadian Cancer So-ciety
kampaania kuuks.- i l m a ka­nada
räihva suuremeelsete anne-tusibe
ei oleks ineü võimalik vähik-tõbe
uurlniišt toetada. Samuti ei
oleks ühingul võimalusi jätkata
onia programme iniriieste ihior-meerimiseiks
ning vähktõbesse
haigestunute teenimiseks,'' jätkas
ta.\ . •
197a. - aasta toetuste kogumise
kampaania kestel on j .pearõhk
pandud aktsioonidele — aktsioo­nidele
kuidas efinasit kaitsta vähk-tõb
© mstu ;jä aJktsioonidele kui­das
kaitsta teisi vähktõbe uurimi-miseks
antud annetustega,.
„Iga Canadian Caneer Societyle
antud dollar rakendatakse käiku
kolmel viisil," ütleb kampaania
juhataja. Esimene osa program­mist
— uurimistöö, toetamine —
on iildiselt turatud.
„Teine ~ kasvatustöö—-tu­leb
käsitamisele rahva j a pro-lessionaalšetest
seisukohtad^t.
tjhing teeb kogu kanada ulatuses
kasvatustööd, mille eesmärgiks
on selgitada; väMctõve avasta-nüst
varases staaditmiis, mis an-na,
b' võimaluse õige ravi kasuta­misel
paraJfienüsöks^ Rohutätai^^^
ka vähktõvesit hoidumist, Esialg­sete
sümptoomide avastamine
meeste Ja naiste ppolt aitab vä­hendada
inimlikke kannatusi jä
suuri ravikulusid, ühingu filmid,
publikatsioonid ja nõupidamised
annavad arstidele ja teistele hai­gusega
tegelevatele isiikutöle eda­si
uudiseid vähktõveikohta,; •. ^
„VähktÕve patsientide heaks
on juba palju tehtud nende trans-porteerimišega
ning nende külas­tamisega
kodudes j a haiglates,"
ütles Pred Sgambäti. Seda tööd
ön võimalik toetada ainult kana­da
rahva suuremeelsete annetuste
abil kui inimesed suhtuvad soojalt
rileie annetuste kogumise
äy, April 13,
ao
fBttrr
TORONTOST
VANCÖÜ VERIST
20. JüUNI: •
21. jmM,
ILJUUli
2. AUGUST
13. JUtJNI
21. JUUNI
6. JUUil
13. JÜIJLI
20. JUULI
9. AUGÜSf
23. AUGUST
3. AUGUST
m JUULI
27. JUULI
l i l l i l iiriiii lillil III Illil
KESTVUS
23 P Ä E VA
25 P Ä E VA
B PÄEVÄ
2 1PÄEVA
51 P Ä E VA
27 P Ä E VA
21 P Ä E VA
VnMÄNE •
RESERVATSIOOM
TÄEV
5. MAI
•S. MAI.
26. M M '
16. JUUNI
28. APRILL
5. MAI
19. MAI
$4884K)
$502.00
TINGIMUSED::
® Torontost sõita.
rimisel maksta sis^
vijaü 1
sufflmai
ei
Eeservatsi(Kyiusissemai^ sisaldab smm
idadlustuseksj mille kohta reisijal t!;aleb küMdatiMi''
nistus (Ma r e l s i b ^ ^
0 Koha reserveenmine teha vähežMt 45 päe?a'ens©
sõitu ja lõpposa liiiinast maksta yäliemalt 45 päeva
ems© sõitu.... •
® Sõidukävatsuseist loübuiTusei^^^v päro
emie ärasõitu reservatsicwni sissemaksu ei tagasta-fet.
Loobumisel 45—35 päeva enne ärasõitu peetaks©
samuti reservatsiooni slssemalssy juhul kui aseiada»
takse teise.reisijaga. MuplJahwl p$©takš® kiB^iogi
.piletiKiid.."
(D Küsige täpsed resemt§i®om- ja loobmnistiBgimussd
oma reisibüroolt/
® Sülelaste (alla 2 aasta) piletihind o i 10% vastavaid
täiskasvaaut© hinMst.
(B> Pileti hind ei sisalda Kanada ohusõidumaksu, $8.00/
mis tuleb maksta eralcS. SläeSast© pileteüt ei td@
seda maksu maksta.
©Kõik lennud tehakse Fimafe'! vdi Kar-AŠr*i DG4
lennukeil.
® Kõik lennud oa Kassada õhuvalitsisse poolt heaks
; ^Midetud.; .;
TELEFON C4U] 485^^
KORRALDAME HOTELLIDE RESERVATSIOONE, AUTODE
RE^^:mIST, RINGSÕITE (^IGHT-SEEm^
Ontario Provmtsivalitsuse poolt losgs
Litsentsi nr. 1141985. ? S
SEDA KÕIKE ON VÕIMAUK RESERVEERIDA Ä]WLf
t)HE TELEFONIKÕNEGA. ' '
KORRALDAME VIISASID JA PASSE.
BO
INI OSUUSPÄNKKI
: V 191 EGLINTONAVE.mST/TORONTO. M4P m
Horraldame viisasid ja passe. — Reisibüroo litsentsi nr* 1312^S
Cupertinös, Kai. sai 18. märtsil
80-äastaseks 'kunstmk Ida' Adam-
Son, n-na Estam/ pärit Pärnust.
Juba lapsena osutas juubilar taide-alast
taleijti. Pärnu Tütarlaste
Güninaasiumi lõpetamise järele
kavatses ta astuda Moskva Kunsti­akadeemiasse,
mis aga Vene revo­lutsiooni
tõttu nurjus. Siirdunud
Tartu astus ta seal Kõrgemasse
Muusikakooli, mille lõpetas 1927
klaveri alal, jäädes kooli juurde
klaveriõpetajaks. '
Ida Adamsoni kui muusikaõpeta­ja
käte aä on läbi käinud rida
eesti muusikaelu juhtivaid-tegelasi,
nagu Ed. Tubin, Ed. Oja, Olav
Roots, I^/Virkhaus jt^ Muusika-kwli
lõpetamisega üheaegselt as­tus
juubilar Kunstikooli „Pallases-
Sj8", olles V. Ormissoni, Ä. Vabbe
jt. õpilaseks. Taidurina sai ta Ees­tis
tuntuks realistlik-akadeemilises
stiilis portretistina. Samal ajal
äratas ta tähelepanu pliiatsi- ja
tushijoonistuste ^ tehnikais peehe-nüansiÜselt
viimistletud sürrealist­like
töödega. Kahe muusa soosiku­na
moodustus L Adamsoni loamin-gus
huvitav süntees: ta 'inspirat­sioon
süttib tihti muusikast. Juubi-
Chartered
S5 Uffiiversity Ave., Ste.^
.::;Tor®nto,:Ont. M5J 2H?:
Tel. 862-7115
OF efflROPRACTIC
m Binnick Cr.-;^^
teS.48N)562
ÄDVOKAAT-NOTAR: .
nmm 1912, Royal Tnast Towep.
Toronto Dominion Centre
Pestiaadress: P.O. 326, Toroi^
. Oiitv(Bay &.King) M5K IJSt.'
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
eETHERINGTOM,' FALLIS '
i ^ - &
::-PARK: :^
Advokaadid-nolarid
S85 Bay St.,Snite 401. EM. »151
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
Teei kõiki mehaamlisi
(mitte keretöid)
3323 Danforth Ave. Tel. 691-21553
RISTO SAARENVIRTA V
lar esines Eestis arvukail „Palla-se"
kui ka Kujutavate Kunstide
Sihtkapitali Valitsuse näitustel,
Aidake kaasa
•oa
DB'
Eesti Filatelisti" toimetaja, El­mar
Ojaste teatab Göteborgist
Rootsist, et ,JEesti Filatelist" on
saanud Shveitsis, Lugano linnas,
küs toünus rahvusvaheline filate-üstliku
kirjanduse näituSj köhne
Je^kide, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele.
numbri eest perioodika Massis kõi­ge
kõrgema - auhinna vermail-medali.
Esimese tunnustuse sai Eesti
FÜatelist'' 1974 aastal Rootsis seal
peetud rahvusvalhelisel suurnäitu­sel
,,Stpckhohnia", kus oli 'välja
pandud nr. 12—15. Selle väljapane­ku
eest sai ta hõbemedali ja sinna
tõend-diploxni.