1978-04-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA- EESTMmi
f ^ B U J M i m n i i i III IIII | i | 11 I I I I m r t i n i i n T i i ^ ' " ' " ' ' ' ' " " " * "
lS.apTÄ — - T h m ^ y , Äpril 13,1978 • Nf. 28
Midu teevad
aliiüielitd jä
Seltsi talvise kalapüügi h®oaja
yümas^l' võistlusel tuli ^imesele
kohale E . Hõlpus 4 naela ja 14 unt-sMise
haugiga/ Seega E. Hõlpus
kaitses East York Trophies poolt
^ä/ljäpandud rändkarikat 1978.
aastal: Teisele kohale tuli H! Arro,
Icolmandaks E. Martiiison, järgnesid
E . HärilaJd ja M . Veskimäe.
Sel iaašfcal on jahimeestel vajalik
tutvuneda uute relvaseadustega,
mis osalt jaanuarist algasid, osalt
1. juunist maksma hakkavad. Vas-tiavalt'
uue seaduse paragrahvile,
mis esimesest jaanuarist maksma
hakkas; on iga kodanik kohustatud
alljärgnevailt toodud kuulipüssl registreerima.
Need on: kõik pool-automaat
kuuli püssid mille raud
on lühem 'kui I8V2 tolli. Mpool ni-mefcaitud
Siilirelvi ei toM edaspidi
enam Jahu kasutada: Ruger Mini
Garbine, Earetta BM 69, Cetme
Spoit Auto Rifle, Armalite AR-IBO,
Universal MIOOO Carbine, National
Ordnance M-l Carbine, M-1 Tanker
Garand, Universal 1003 Auto loa
ding carbine.
iSeltsi liikmed, kes omavad ülalmainitud
kategooriasse kuuluva tulirelva,
;paautakse teatada seltsi
sekretäriie tel. 425-9978. Informat-sicon
on vajalik Canadian Wüdlife
Federatfon Pirearms Legislation
Committeele edasi andmiseks, kes
omakorda püüab teha kõik võimaliku
ülalnimetatud - t u M v a d e
ema jäte huvide kaitseks. Kui on
küsimusi seoses uute relvaseadustega,
palutakse neid esitada jahi
Ja tulirelva alal M.N.R.'s poolt tunnustatud
instruktor E . Saar'ele tel
425-9978.
SeSts! juhatus soovitab neil selts:
liikmetel, kellel on 1978. a. liikmemaks
maksmata ja soovivac
O.F.Ä.H. morn kindlustust jahu
ja kalal juhtuvate õnnetuste vastu
pikendada seda 1978. aastaks ja
liikmemaks lähemas tulevikus ära
maksta.
Palutakse seltsi liikmetel tead-mi^
ks Võtta, et tänavu tuleb kindl
u s t a uuendada aprilli kuu!.
JUHATUS
üle2S
inunüniseeritud kui nad kooli lähevad. Söe
ole mitte ainult üll^v vaid see on ka
ohtlik, kuna vüi^ast© kuud© jooksijl OB
märgata
vaktsiini, et iimuniseedda difteeria,
lastehalvatuse, läkaköha, testanuse,
mumpsi ja punetiste vasta. Teie Ootan®
Health insurarice
ImmuBise^rimime võib päästa elusid mg
see on kiu:e ja kerge.
See 6n teie ülesanne hoolitseda seHe e ^ ,
et feie lapsed oleksid kaitstud. Viige nad feoh©
oma pierökonnaarsti juurde või laske nad
immuniseerid® kohalikus tervishoiuasutuses
Nüüd on saadaval tasuta bixjsfeüür, kus -
näidataikse, milliste haiguste vastu j a n Ä t es
©Maästates teil tuleb^ € ^
Kirjutage juba täna broshliiltr!
Immmüzation i§ Yoir EespöiüsibiEfy
Communications B
Ontano Ministry of Health
Hepbum Block, Queen^s Park
Toronto,
1
Minister Of Health
William Davis,Pr^ier
rovinee
i»es Horton-Kirsimä
ameerika djakirja
Eeisti Pensioaiäride klubi To
röaitos korraldab fümi õhtupooli-icu
'teisipäeval, 2 mail kell 2 p.l.
E ^ t i Maja kesikmises saalis. Sis-s
e p ^ 1 dollar kulude katteks.
Kõik tereituiLnud!.
JUHATUS
New Yoiki asuvad elama
gost Ines Horton-Kirsimägi abikaasa
ja lastega. Ta abikaasa võt^
tis vastu uue köha ja tuleb süa
ajakirja ,,Working Women" toune-taja
ja väljaandjana.
Ines Horiton on dr. E . Kirsimägi
tütar. Chicagos elades olid Horto-nid
Eesti Maja liikmed ja tegelased
majas töötavas segaabielulis-te
grupis. Nende lapsed 'liisid
sealses eesti: koolis ja tegutsesid
kaasa rahvatantsutrupis.
Eestlaste. Keslmõiikogu I ^ d ^ möödmiAcH nä-dalai
läbirääkimine Kanada esindajateg£& Helsingi deklaratsioo-
M põhimõtete Imntsekshil^ rahvusvaiheUses juristide
komitees adv. Joseph Pomeranf Sgs&. Läbiräakiniistefes külastas
J . Pönierajit lEesti Ma^^^^^ J. Pomerant, kes on
Toronto üks tuntumaid ]o1ininaalad.vokaate, seletas^ on seUe komitee
(HelsinkiAccordsLegal Befenee Committee) eesmärgiks
juriidatse abi andmine Inimõiguste kaitseks Nõukogude liidus
ja teistes Ida^Euroopa riikides ning Helsingi deklaratsiooiü põhimõtete
aastaselt tagakiusatud või vangistatMcl dissidentide
juriidjline abistamine. Komitee, mis on eraalgatuslik, on veel organiseerimisjärgus
jä Kanadast tuleb veel üks teine Jurist seMe
Isomitee liikmeks; ^ ^ •
HELLA
Ma ei saa kunagi unustada Hella
WuoUjökit, kes „varjas" Irja
Nuortevat ja kelie tabasin tema
kaitsealust vahistades, ülekuulamisel
see suur'* kirjalik ja kommunist
muutus normaalseks väikeseks
inimeseks, ülekuulamise järele
ta ütles minule: ,,Kuule sina
poisMutt, ma ei saa seda kunagi
unustada mida oled mulle teinud,
sa saad seda veel oma nahal tunda!"
Ma e i Võtnud neid sõnu kuigi
tõsiselt •— see ei olnud esimene ähvardus
mu töös. „Suüred sõnad ja
lopsakas liha ei aja suud lõhki",
vastasin smiiai viisil ja Hella viidi
ära. Äga mõne aasta pätast, kui
olin juba Hispaanias, oli mul p5h-just^^
da meenutada.
Töötasime abikaasaga oina Bar-celiona
äris. Need olid meile mõlemale
rasked ajad. 1950. aastal sõlmisul
tutvuse ühe liispaanlasega,
kes r Ä i s , et ta bn ärimees. Koh-tusiane
sägieli äriasjus ja saime
headeks s^õprad^. Kutsusin teda
mitmel korral oma kodusse, aga ta
alati. mmgisugusel; põhju-
E K N juhatus otsustas adv. J.
Pomeraoti varustada maiterjalide-ga
Eestis toimunud tagaikiusaimis-te
ja vangistamiste kõiita ning
tema ja rahvusvahelise komitee
kaasabü selgitada, mida on võimalik
teha Eestis kannatanute
abistamiseks.Selleks jätkatakse
kontaMipidaxftist adv. J . Pome-
Kuna Vana Andrese kiriku 100-
juübeli jumalateenistusest
valmistatud CBC film, mida näidati
ülekanadaliselt, esitas häs-tiõnnestunult
nü eestlaste kiriklikku
elu k u i k a rahvuslikke taotlusi,
saatis E K N esimees U . Peter-soo
filmi lavastajale Gartti Göd
dardüetäniikirja filmi eest.
Nüüd oli tema kohus teatada, et
minu kohta oli Soomest kolm korda
saabunud teade, mille järgi oim
Nõukogude Liidu spioon Hispaanias.
Ma ei oleks kunagi võinud
ettekujutada, et mmust võidakse
rääkida midagi nü gkaahdalset. ütlesin
seda ka oma võõraile. Olin
kasutanud kogu oma elu teenides
Soomet, isamaa vabadust j a seda
vabadiist kaitsnud sõjaväge.
„Hea, sõber, katsun sellega leppida",
ütles minu hispaanlasest
sõber. Me oleme täpselt uurinud
kõike :%sinü tööd ja tegevust ja
nüüd on minul volitus öelda, kes
see isik on, kes on vastutav sind
e'süüdistuste ©est. Tea-sel.
Umbes ö—7 kuulise tutvuse järel
saabus ta. oma algatusel minu
ärri ja ütlesj öt ta sooviks tulla
minu juurde õhtusöögile, kui see debe taga on proua Hella Wuoli
kuidagi sobiks. See söbfe muidugi joki. üks soomlasest jurist on saat-hästi.
Jõudes pärast sööki kohvi ja nud proua süüdistuse edasi His-konjaki
Juurde tunnistas võõras, pafanla Stokholmi saatkonda. His-et
ta ei olnudki ärimees nagu oli paanlaste, ametivõunude kirjades
rääkinud. Ta oli hoopis Hispaania oled siiski puhtam kui puhas. Sinu
peastaabi vastulüureosäkohna tee- eest on an(toud tagatise Rootsi pea-nistuja
jä oli oma ülema korraldu- j staap ja me peame ainult kahjat-sel
sõlminud minuga tutvuse, seina, et sind puudutav süüdistus
on meile esitatud v ja toimetatud
ametlikku teed mööda/^^^
, Tõstan mütsi nende hispaanlastest
ametiÄ eesj te oma asju
ajavad sel viisil. Minu juhtumil
nad ei lasknud mind üksnes rahulikult
(Mna tööd jätkatar vaid teatasid
ka, kes oli selle alatu süüdistuste
esitaja.
Külastades mõne aasta eest
Soomet, otsisin üles mõned neist
süüdista jäist, kes mind nähes kui
dagi ei rõõmustanud. Mõned süski
Oli palunud andeks, et nad on mini^
kohta valeandmeid esitanud ja levitanud.
TänukM saadeti ka Vana Andrese
kMku õpetajale Ä. Taulile
jimbelijumalafeenEStuse rahvuš-
, itkult sisustamise eest.
Juhajtus konstateeris Ottawas
toimunud järjekordse Balti^õhtu
head kordaminekut jja avaldas
E K N abiesimeliele Ottawas W.
Fentüe oma tänu Balti õhtu ettevalmistamise
töö eest. Hästi õnnestus
k a Vabariigi aastaipäeva
puhul korralda;tud valisbülaiiste
yastUiVÕtt, millest osavõtt oli suurearvuline
nii kaasmaalaste kui
väliskülalisite osas. !
E K N kevadineüldkoosolek,
mis on ühtlasi praeguse koosseisu
viimaseks koosolekuks,
otsustati pidada laupäeval, 6.
Koosoleku päevaikorras on üks et-tekanne^
tegevuse ülevaated ja
tegeviisfeavalised . faüsimused.
E K N ipõhikirja ex of f icio liikmete
kohta käiva sätte põhjal arvati
E K N ex officio liikmeks E E LK
Kan^ada praost Oskar Puhm, kes
s e t e s andis oma imisoleku.
E K N poolt otsustati osa võtta
kahest lähemal ajal toimuvast
rahvusgruppide vahelisest nõupidamisest
— 21. j a 22. aprillü peetavast
mitmiskultuurilisuse j a K a nada
ülitluse konverenitšisit j a 29.
aprülil seitsme rahvusgrupi poolt
korraldatavast seminarist teemal
,,Polütifca ja kolmas jõud Kanadas"-
'Semmarist kutsutakse osa
võtma k a Kanada kolme erakonna
Peeter Lindsaar, Värska. Ro-
• maan. EKK, Luna m7. 238.
>:ik.--:\.-: y-~--\-'^ •
Peeter Lindsaar on suure visadusega
jäädvustanud eesti rahuaegset
sõdurielu. Kuuenda raamatuna
ilmus ,,Värska'V kus kirjanik
jõuab 1933-aastate sündmusteni.
Kuigi autor on teose ise romaaniks
nimetanud, on seda õigem pidada
tänapäevase mõiste kohaselt olme-kirjanduslikuks
või veelgi enam
memuaarteoseks, kuna auotri tei-sili
esineb ja näeb seal elu ilmselt
kirjaniku enesena tä ohvitseripäe-vadel.
,
Pagulaskirjanduses on ilmunud
mitmesuguste teemadega raamatuid,
Lindsaar on seni amsana sattunud
hukkamõistu alla, kuna ta
oma läbini isamaalaslikest tunnetest
tulvü teoses olevat solvanud
eestiohvitseri,.seeonka iseennast.
Võib-oUa asus nii mõnigi uue osa
juurde nüüd suurema huviga, et
näha õieti kuidas need eesti kutselised
ohvitserid elasid.
Lugejad peavad' aga ÜLsna, peatselt
pettuniaJeides, et see elu oli
väga üksluine, ilma vahelduseta,
kus polnud midagi mis võinuks
saada teost läbivaks intriagikski.
Ka vahekord viimastest osadest
tuttavaks saanud naistegelasega bn
mi platooniline ja harv, et meenutab
Dante vahekorda BeatriGe'ga.
Raamat on koos isiklikest tunnetest,
looduse ja ümbruskonna inimestega
kokkupuuteist ning tähelepanekuist,
pikkadest lehekülgedest,
mis täidetud dialoogidega, kus lastakse
mitmeü omi seisukohti avaldada,
ihna et ütlejaisjt olnuks antud
midagi iseloomustavat. Nü
saab teost vaadelda kui Värska
laagrimaailma ja Petseri khrjeldu-si,
väikse vahehüppega Tallmna
laulupäevale, mis kõik on nähtud
leitnant Rosenthali kaadriohvitseri
sihnade ja tunnete kaudu.
Ilma seile loojale subjektiivse l i
sandita olnuks ainest saanud po-pulaarteos,
kus käsitletakse rahuaegse
eesti sõjaväe suvelaagri
elu Ja tegevust.
Rahuaegne sõdurelu.oli tegevusetu.
Ajateenijad lugesid päevi mÜ
sõjaväest vabanevad. Kaadrioh-vitsereile
oli see aga püsiv elu ja
pidi pakkuma nii isikliku elu ku5
ka teenistusalase töövälja. Kitsas,
isoleeritud Värska laagris oli vä-lismaaihn
kõigi oma meeleoluliste
vaheldustega . kaugele jäänud ja
loodust armastavale Rosenthalile
pakkus ümbruses avastusretkete
tegemine, setude elutavadega tutvumine
meelelahutust (millest
muide K. Ašt-Rumör oma memuaarides
on varem põhjalikumalt
kirjutanud).
Autor bn isegi teadlik olnud oma
aine „elutust" laadist. Ta on sinna
põiminud naljalugusid, aga need
pole saanud teose orgaaniliseks
osaks. Iknselt on märgata ruttamise
jäigi. Korvamaks pingeta s i su,
on ta sinna lisanud arvukaid
rahvusliku sisuga arutlusi ja ette-kahäeid,
m^^^ ihnneb eesti ohvitseri
isamaalik tunnetus. Millegipärast
toob P. Lindsaare ,,Värska"
meelde itaallase Dino Buzzati mõnikümmend
aastat tagasi ilmunud
„Tatarkõrbe", romaani-samalaadilisest
sõjaväepunktist ja selles elavaist
ohvitseridest, kuid autor oli
suutnud seda kirjeldada sellise
keskendatusega, psühholoogilise
arengutihedusega, et sest d i saanud
peagu põnevusromaan.
Võib-oMa kujunenuks ka „Värs.
ka" suurema huviga loetavaks
teoseks, kui autor katsunuks näidata
nende noorte ohvitseride
psühholoogilist kaadriohvitseriks
saamist, kus laagriümbrus jswi-nuks
ainult taustaks.
Praegu on aga laagrist ja selle
ümbrusest tahetud teha teose keskne
objekt.
P. Lindsaar on oma suurel ülesandel,
eesti rahuaegse sõjaväe elu
kirjeldamisel astunud samm-sam-mult
läbi selle pika arengutee,
noorsõdurist kutselise ohvitserini.
Kuigi vimiase köitega seoses on
märgitud, et see on seeria viimane,
võiks ta ihna raskusteta seda
ainet veel mitme teosega rikastada
minnes läbi „vaikiva ajastu" mõjutuste
ja vastukajade sõjaväes
kuni katastroofini, mis selle ajajärgu
lõpetas ja mehed pani relvaga
rindejoontele. Eesti sõjaväes
sama elu kaasaelanuile on neis
mõndagi lähist ja huvipakkuvat
nmg mälestusi elustavat.
HANNES.OJA
I
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 13, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-04-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780413 |
Description
| Title | 1978-04-13-06 |
| OCR text | VABA- EESTMmi f ^ B U J M i m n i i i III IIII | i | 11 I I I I m r t i n i i n T i i ^ ' " ' " ' ' ' ' " " " * " lS.apTÄ — - T h m ^ y , Äpril 13,1978 • Nf. 28 Midu teevad aliiüielitd jä Seltsi talvise kalapüügi h®oaja yümas^l' võistlusel tuli ^imesele kohale E . Hõlpus 4 naela ja 14 unt-sMise haugiga/ Seega E. Hõlpus kaitses East York Trophies poolt ^ä/ljäpandud rändkarikat 1978. aastal: Teisele kohale tuli H! Arro, Icolmandaks E. Martiiison, järgnesid E . HärilaJd ja M . Veskimäe. Sel iaašfcal on jahimeestel vajalik tutvuneda uute relvaseadustega, mis osalt jaanuarist algasid, osalt 1. juunist maksma hakkavad. Vas-tiavalt' uue seaduse paragrahvile, mis esimesest jaanuarist maksma hakkas; on iga kodanik kohustatud alljärgnevailt toodud kuulipüssl registreerima. Need on: kõik pool-automaat kuuli püssid mille raud on lühem 'kui I8V2 tolli. Mpool ni-mefcaitud Siilirelvi ei toM edaspidi enam Jahu kasutada: Ruger Mini Garbine, Earetta BM 69, Cetme Spoit Auto Rifle, Armalite AR-IBO, Universal MIOOO Carbine, National Ordnance M-l Carbine, M-1 Tanker Garand, Universal 1003 Auto loa ding carbine. iSeltsi liikmed, kes omavad ülalmainitud kategooriasse kuuluva tulirelva, ;paautakse teatada seltsi sekretäriie tel. 425-9978. Informat-sicon on vajalik Canadian Wüdlife Federatfon Pirearms Legislation Committeele edasi andmiseks, kes omakorda püüab teha kõik võimaliku ülalnimetatud - t u M v a d e ema jäte huvide kaitseks. Kui on küsimusi seoses uute relvaseadustega, palutakse neid esitada jahi Ja tulirelva alal M.N.R.'s poolt tunnustatud instruktor E . Saar'ele tel 425-9978. SeSts! juhatus soovitab neil selts: liikmetel, kellel on 1978. a. liikmemaks maksmata ja soovivac O.F.Ä.H. morn kindlustust jahu ja kalal juhtuvate õnnetuste vastu pikendada seda 1978. aastaks ja liikmemaks lähemas tulevikus ära maksta. Palutakse seltsi liikmetel tead-mi^ ks Võtta, et tänavu tuleb kindl u s t a uuendada aprilli kuu!. JUHATUS üle2S inunüniseeritud kui nad kooli lähevad. Söe ole mitte ainult üll^v vaid see on ka ohtlik, kuna vüi^ast© kuud© jooksijl OB märgata vaktsiini, et iimuniseedda difteeria, lastehalvatuse, läkaköha, testanuse, mumpsi ja punetiste vasta. Teie Ootan® Health insurarice ImmuBise^rimime võib päästa elusid mg see on kiu:e ja kerge. See 6n teie ülesanne hoolitseda seHe e ^ , et feie lapsed oleksid kaitstud. Viige nad feoh© oma pierökonnaarsti juurde või laske nad immuniseerid® kohalikus tervishoiuasutuses Nüüd on saadaval tasuta bixjsfeüür, kus - näidataikse, milliste haiguste vastu j a n Ä t es ©Maästates teil tuleb^ € ^ Kirjutage juba täna broshliiltr! Immmüzation i§ Yoir EespöiüsibiEfy Communications B Ontano Ministry of Health Hepbum Block, Queen^s Park Toronto, 1 Minister Of Health William Davis,Pr^ier rovinee i»es Horton-Kirsimä ameerika djakirja Eeisti Pensioaiäride klubi To röaitos korraldab fümi õhtupooli-icu 'teisipäeval, 2 mail kell 2 p.l. E ^ t i Maja kesikmises saalis. Sis-s e p ^ 1 dollar kulude katteks. Kõik tereituiLnud!. JUHATUS New Yoiki asuvad elama gost Ines Horton-Kirsimägi abikaasa ja lastega. Ta abikaasa võt^ tis vastu uue köha ja tuleb süa ajakirja ,,Working Women" toune-taja ja väljaandjana. Ines Horiton on dr. E . Kirsimägi tütar. Chicagos elades olid Horto-nid Eesti Maja liikmed ja tegelased majas töötavas segaabielulis-te grupis. Nende lapsed 'liisid sealses eesti: koolis ja tegutsesid kaasa rahvatantsutrupis. Eestlaste. Keslmõiikogu I ^ d ^ möödmiAcH nä-dalai läbirääkimine Kanada esindajateg£& Helsingi deklaratsioo- M põhimõtete Imntsekshil^ rahvusvaiheUses juristide komitees adv. Joseph Pomeranf Sgs&. Läbiräakiniistefes külastas J . Pönierajit lEesti Ma^^^^^ J. Pomerant, kes on Toronto üks tuntumaid ]o1ininaalad.vokaate, seletas^ on seUe komitee (HelsinkiAccordsLegal Befenee Committee) eesmärgiks juriidatse abi andmine Inimõiguste kaitseks Nõukogude liidus ja teistes Ida^Euroopa riikides ning Helsingi deklaratsiooiü põhimõtete aastaselt tagakiusatud või vangistatMcl dissidentide juriidjline abistamine. Komitee, mis on eraalgatuslik, on veel organiseerimisjärgus jä Kanadast tuleb veel üks teine Jurist seMe Isomitee liikmeks; ^ ^ • HELLA Ma ei saa kunagi unustada Hella WuoUjökit, kes „varjas" Irja Nuortevat ja kelie tabasin tema kaitsealust vahistades, ülekuulamisel see suur'* kirjalik ja kommunist muutus normaalseks väikeseks inimeseks, ülekuulamise järele ta ütles minule: ,,Kuule sina poisMutt, ma ei saa seda kunagi unustada mida oled mulle teinud, sa saad seda veel oma nahal tunda!" Ma e i Võtnud neid sõnu kuigi tõsiselt •— see ei olnud esimene ähvardus mu töös. „Suüred sõnad ja lopsakas liha ei aja suud lõhki", vastasin smiiai viisil ja Hella viidi ära. Äga mõne aasta pätast, kui olin juba Hispaanias, oli mul p5h-just^^ da meenutada. Töötasime abikaasaga oina Bar-celiona äris. Need olid meile mõlemale rasked ajad. 1950. aastal sõlmisul tutvuse ühe liispaanlasega, kes r Ä i s , et ta bn ärimees. Koh-tusiane sägieli äriasjus ja saime headeks s^õprad^. Kutsusin teda mitmel korral oma kodusse, aga ta alati. mmgisugusel; põhju- E K N juhatus otsustas adv. J. Pomeraoti varustada maiterjalide-ga Eestis toimunud tagaikiusaimis-te ja vangistamiste kõiita ning tema ja rahvusvahelise komitee kaasabü selgitada, mida on võimalik teha Eestis kannatanute abistamiseks.Selleks jätkatakse kontaMipidaxftist adv. J . Pome- Kuna Vana Andrese kiriku 100- juübeli jumalateenistusest valmistatud CBC film, mida näidati ülekanadaliselt, esitas häs-tiõnnestunult nü eestlaste kiriklikku elu k u i k a rahvuslikke taotlusi, saatis E K N esimees U . Peter-soo filmi lavastajale Gartti Göd dardüetäniikirja filmi eest. Nüüd oli tema kohus teatada, et minu kohta oli Soomest kolm korda saabunud teade, mille järgi oim Nõukogude Liidu spioon Hispaanias. Ma ei oleks kunagi võinud ettekujutada, et mmust võidakse rääkida midagi nü gkaahdalset. ütlesin seda ka oma võõraile. Olin kasutanud kogu oma elu teenides Soomet, isamaa vabadust j a seda vabadiist kaitsnud sõjaväge. „Hea, sõber, katsun sellega leppida", ütles minu hispaanlasest sõber. Me oleme täpselt uurinud kõike :%sinü tööd ja tegevust ja nüüd on minul volitus öelda, kes see isik on, kes on vastutav sind e'süüdistuste ©est. Tea-sel. Umbes ö—7 kuulise tutvuse järel saabus ta. oma algatusel minu ärri ja ütlesj öt ta sooviks tulla minu juurde õhtusöögile, kui see debe taga on proua Hella Wuoli kuidagi sobiks. See söbfe muidugi joki. üks soomlasest jurist on saat-hästi. Jõudes pärast sööki kohvi ja nud proua süüdistuse edasi His-konjaki Juurde tunnistas võõras, pafanla Stokholmi saatkonda. His-et ta ei olnudki ärimees nagu oli paanlaste, ametivõunude kirjades rääkinud. Ta oli hoopis Hispaania oled siiski puhtam kui puhas. Sinu peastaabi vastulüureosäkohna tee- eest on an(toud tagatise Rootsi pea-nistuja jä oli oma ülema korraldu- j staap ja me peame ainult kahjat-sel sõlminud minuga tutvuse, seina, et sind puudutav süüdistus on meile esitatud v ja toimetatud ametlikku teed mööda/^^^ , Tõstan mütsi nende hispaanlastest ametiÄ eesj te oma asju ajavad sel viisil. Minu juhtumil nad ei lasknud mind üksnes rahulikult (Mna tööd jätkatar vaid teatasid ka, kes oli selle alatu süüdistuste esitaja. Külastades mõne aasta eest Soomet, otsisin üles mõned neist süüdista jäist, kes mind nähes kui dagi ei rõõmustanud. Mõned süski Oli palunud andeks, et nad on mini^ kohta valeandmeid esitanud ja levitanud. TänukM saadeti ka Vana Andrese kMku õpetajale Ä. Taulile jimbelijumalafeenEStuse rahvuš- , itkult sisustamise eest. Juhajtus konstateeris Ottawas toimunud järjekordse Balti^õhtu head kordaminekut jja avaldas E K N abiesimeliele Ottawas W. Fentüe oma tänu Balti õhtu ettevalmistamise töö eest. Hästi õnnestus k a Vabariigi aastaipäeva puhul korralda;tud valisbülaiiste yastUiVÕtt, millest osavõtt oli suurearvuline nii kaasmaalaste kui väliskülalisite osas. ! E K N kevadineüldkoosolek, mis on ühtlasi praeguse koosseisu viimaseks koosolekuks, otsustati pidada laupäeval, 6. Koosoleku päevaikorras on üks et-tekanne^ tegevuse ülevaated ja tegeviisfeavalised . faüsimused. E K N ipõhikirja ex of f icio liikmete kohta käiva sätte põhjal arvati E K N ex officio liikmeks E E LK Kan^ada praost Oskar Puhm, kes s e t e s andis oma imisoleku. E K N poolt otsustati osa võtta kahest lähemal ajal toimuvast rahvusgruppide vahelisest nõupidamisest — 21. j a 22. aprillü peetavast mitmiskultuurilisuse j a K a nada ülitluse konverenitšisit j a 29. aprülil seitsme rahvusgrupi poolt korraldatavast seminarist teemal ,,Polütifca ja kolmas jõud Kanadas"- 'Semmarist kutsutakse osa võtma k a Kanada kolme erakonna Peeter Lindsaar, Värska. Ro- • maan. EKK, Luna m7. 238. >:ik.--:\.-: y-~--\-'^ • Peeter Lindsaar on suure visadusega jäädvustanud eesti rahuaegset sõdurielu. Kuuenda raamatuna ilmus ,,Värska'V kus kirjanik jõuab 1933-aastate sündmusteni. Kuigi autor on teose ise romaaniks nimetanud, on seda õigem pidada tänapäevase mõiste kohaselt olme-kirjanduslikuks või veelgi enam memuaarteoseks, kuna auotri tei-sili esineb ja näeb seal elu ilmselt kirjaniku enesena tä ohvitseripäe-vadel. , Pagulaskirjanduses on ilmunud mitmesuguste teemadega raamatuid, Lindsaar on seni amsana sattunud hukkamõistu alla, kuna ta oma läbini isamaalaslikest tunnetest tulvü teoses olevat solvanud eestiohvitseri,.seeonka iseennast. Võib-oUa asus nii mõnigi uue osa juurde nüüd suurema huviga, et näha õieti kuidas need eesti kutselised ohvitserid elasid. Lugejad peavad' aga ÜLsna, peatselt pettuniaJeides, et see elu oli väga üksluine, ilma vahelduseta, kus polnud midagi mis võinuks saada teost läbivaks intriagikski. Ka vahekord viimastest osadest tuttavaks saanud naistegelasega bn mi platooniline ja harv, et meenutab Dante vahekorda BeatriGe'ga. Raamat on koos isiklikest tunnetest, looduse ja ümbruskonna inimestega kokkupuuteist ning tähelepanekuist, pikkadest lehekülgedest, mis täidetud dialoogidega, kus lastakse mitmeü omi seisukohti avaldada, ihna et ütlejaisjt olnuks antud midagi iseloomustavat. Nü saab teost vaadelda kui Värska laagrimaailma ja Petseri khrjeldu-si, väikse vahehüppega Tallmna laulupäevale, mis kõik on nähtud leitnant Rosenthali kaadriohvitseri sihnade ja tunnete kaudu. Ilma seile loojale subjektiivse l i sandita olnuks ainest saanud po-pulaarteos, kus käsitletakse rahuaegse eesti sõjaväe suvelaagri elu Ja tegevust. Rahuaegne sõdurelu.oli tegevusetu. Ajateenijad lugesid päevi mÜ sõjaväest vabanevad. Kaadrioh-vitsereile oli see aga püsiv elu ja pidi pakkuma nii isikliku elu ku5 ka teenistusalase töövälja. Kitsas, isoleeritud Värska laagris oli vä-lismaaihn kõigi oma meeleoluliste vaheldustega . kaugele jäänud ja loodust armastavale Rosenthalile pakkus ümbruses avastusretkete tegemine, setude elutavadega tutvumine meelelahutust (millest muide K. Ašt-Rumör oma memuaarides on varem põhjalikumalt kirjutanud). Autor bn isegi teadlik olnud oma aine „elutust" laadist. Ta on sinna põiminud naljalugusid, aga need pole saanud teose orgaaniliseks osaks. Iknselt on märgata ruttamise jäigi. Korvamaks pingeta s i su, on ta sinna lisanud arvukaid rahvusliku sisuga arutlusi ja ette-kahäeid, m^^^ ihnneb eesti ohvitseri isamaalik tunnetus. Millegipärast toob P. Lindsaare ,,Värska" meelde itaallase Dino Buzzati mõnikümmend aastat tagasi ilmunud „Tatarkõrbe", romaani-samalaadilisest sõjaväepunktist ja selles elavaist ohvitseridest, kuid autor oli suutnud seda kirjeldada sellise keskendatusega, psühholoogilise arengutihedusega, et sest d i saanud peagu põnevusromaan. Võib-oMa kujunenuks ka „Värs. ka" suurema huviga loetavaks teoseks, kui autor katsunuks näidata nende noorte ohvitseride psühholoogilist kaadriohvitseriks saamist, kus laagriümbrus jswi-nuks ainult taustaks. Praegu on aga laagrist ja selle ümbrusest tahetud teha teose keskne objekt. P. Lindsaar on oma suurel ülesandel, eesti rahuaegse sõjaväe elu kirjeldamisel astunud samm-sam-mult läbi selle pika arengutee, noorsõdurist kutselise ohvitserini. Kuigi vimiase köitega seoses on märgitud, et see on seeria viimane, võiks ta ihna raskusteta seda ainet veel mitme teosega rikastada minnes läbi „vaikiva ajastu" mõjutuste ja vastukajade sõjaväes kuni katastroofini, mis selle ajajärgu lõpetas ja mehed pani relvaga rindejoontele. Eesti sõjaväes sama elu kaasaelanuile on neis mõndagi lähist ja huvipakkuvat nmg mälestusi elustavat. HANNES.OJA I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-13-06
