Vaba eestlane , April 13, 1978

              1 •
mm
"KABADE EESIlJliSTE HMOSSANDM
? l L J M r o Ä : O/Ü Vaba E^tlane, 135 TecumseOi ^ foroatos.
^^^^^^^
TOIMETAJA: Hannes Öja
POSTIAADRESS: P.O.B0S 70, Šta. C, teonto 3, Ont. ^to^
TMFONTO: toimetus 364-7521^ talitud (tellimised, taililutused,
- ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNÄB Kanadašr^^^a^^ $30A-, poolÄastas
veerandaastes^.—j kiripea aastas $48.—,
ja veerandaastas $l3iO.
tas ^17.4 j ^ y<^randaaäÄs
$53.^ poolaastas 1^
LOTflflPOST^
• teSressi muudatus Mc. — üksiknumbri'hind'3i
Nr. 28
: aastas
Free Estonian Publišher, Ltd., 135 T©op^®th St.,
Ühendriikide president Jimmy
Carterpid^ 15. märtsil ^õhja-
Carolinas Wi^^^
da kõhe riigikaitse alal, milles ta
selgitas ühendilikide riigikaitse
põhialu^id ning lubas hoolitseda
selle eest, et ameeriklased ei jää
oma riigikaitse organiseerimisel
ja tõhustamisel maha N. Liidust.
Seda kõnet peeti üheks paremaks
ja sisukamaks Garteri kõneks te­ma
presidendiks olemise ajal ning
massmeedia kommentaatorid
avaldasid presidendi seisukohta­de
kohta MItvaid hinnanguid,
Nendeks ülistavateks arvustus­teks
oli ka põhjust, kuna presi-dent
mainis, et N ; liidu relvastus
ja sõjalised jõud on moöduniid
20 aasta jooksul kasvanud mär­gatavalt
— nii absoluutsetes ar­vudes
kui ka Ühendriikide riigir
kaitseliäte Jõududega võrreldes.
Oma sõjalist võimsust on N. Liit
ära kasutanud kohalikkudesse
konfliktidesse sekkumises oma
nõüandjatiega, relvasaadetistega
|a kommunistlikest maadest ko­hale
toodud palgasõduritega.
President lubas hoolitseda selle
eest, et ühendriikide strateegilt
sed jõud võrduvad oma võimsu­selt
N. Liidu strateegilistele relva^
dele, millega võetakse N. Liidult
võimalus ähvardada ja survet
avaldada Ühendriikidele ja tema
sõpradele. Samuti tõotas presi­dent
suurendada ühendriikide
konventsionaalsete relvadega va­rustatud
väeosi
Presidendi resoluutme kõne pa­ni
N. Liidu juhtivad tegdased ja
sõjalised eksperdid kihama n ^^
Carteri sõnu tõlgendati sealpool
rauidsetrimpa mõõga täristami-sena
ja N. Liidu hirinutamisena.
Kremlist hakkas isegi kostma
hääli, et kui president Carter su­vatseb
rääkida selliseid sõjakaid
sõnu, siis ei ole loota N. Liidu ja
Ühendriikide vahel uue strateegi­liste
tuipnarelvade piiramise kok­kuleppe
sõlmimist.
. Meie- ei tea, mis juhtus iT^ges
Majas, kuid meile tundub, et
need ähvardavad sõnad Kremlist
läksid presidendile südamesse ja
ta muutis kiiresti oma resoluut­set
hoialtut, mille kõige paremaks
tõendiks oli neutronpommi pro­dutseerimise
edasi liikkžpine
määramatuks ajaks. See m v on
viinud N. Liidu juhtkonna paani-
: kasse ja neutronpommi vastu on
tehtud N. Ludus j a vabas maail­mas
ägedat propagaadat, mis
kinnitab, et see relv teeb venelas­tele
ja nende lütlastele väga paU
ju peavalu, kuna see on võihieli-^
ne dimineerhna Ida-Euroopässe
koondatud paljud tankidiviisjid,
mis on valmis Kremlist antud
käsu peale Lpne-Euroopatirün-dama.
Neutronpomm erineb kõi­gist
teistest senituntud pommi­dest
teatavasti seetõttu, et ta
plahvatuse mõju on väike, kuid
ta m võimeline oma radioaktiiv-
•c
susegä summma. kõik
iimbruskoimas asuva(l elavad ole­vused.
Kui neutronpomm lõhkeb
mõnesaja jardi kaugusd peale­tungivatest
tankidest,
ta silmapilkselt 300
ses kõik elavad olevused ning
ruutmiili
asuvad
suuruses
Siis surmab
ardi raadiu-piirkonnas
inimesed si revad kahe
kuni kolme päeva jooksul. Uus
Mv on suhteliselt Odav, kuna iga
selline mürsk või pomm niiaksab
ca 500.000 dollarit.
Mõned Jimmy €arteri otsuse
analüiisijad nendivad, et presi­dent
taotleb heiitrO] ipommi äh­vardusega
venelastel t relvastuse
vähendamise alal suuremate
kontsessioonide välja kauple­mist.
Eriti vihjataksp N. Liidu
uue suure SS—-20 raketi produkt-'
siooni pidurdamist,
relv võib teha Ühendriikides to­hutut
hävitustööd Ja
Ühendriikide võime
naku sooritamiseks.
.Carteri : kõikuvad
kuna see
elimineerida
tasumisrün-
: seisukohad
,,ühises sõjalises liidus olevaina on ÜSA ja Lääne-Euroopa riigid valin
kuobjektiks," ütles jaapam ,,JoiiüuriShjtobu« nim ajaleht 36 aastat pärast Peari Harbori
rünnakut. Sõjakad pn hHled ka ookeani teisel pdolel,^^^to U. S. News ^ World Keport räägib
uue kaubandussõja: veerele: jõupmlses^^^
i k n ^ r M a M alustasid maj^ä^^^ Nii tekitatakse, aiielreafetsiooni,
duslikku sõjapidamist Jaapani millel oleiks i)ikemal5S ^a^^
vasibu selle jär^ kui ilmnes, et jutusi m^
nad olid 1 lootusetult 'kaötajai^^ Jaapanlased ise muutusid; närvi-
>
pooleks kaubavaihetuses Kauge-
Idagia. iSamuiti ei kamiata Lä
Etiroopa maijandusliiku liidu maa­de
plaanitsejad eaiam kaua Jaa­pani
kaupadiega Meuijuitamist.
Pnaeguse töötuse tõusu, alatise
miadala majanduslikud kasvu ja
kaüianeva kodumaise feäubanõud-mise
tõttu nõuavad lääne majan-dusriigid
j a tööstused nüüd oma
pplütikuilit,
et tuleks fcõig!
alustada võitlust Jaapani kau-padci
üleujutuse ,yastu^:
relvastumise küsimuses vütavad
kahjuks kõikuvale presidendile,
kes ei julge teha suuri ja põhja­panevaid
otsuseid ning arvestab
N. Lüdu propa^ariidaliste vastuar-gumentidega.
Kui president on
juba varem loobunud B—l tüüpi
uue ponmiilennuki prodütseerinii-sest
ja -.pikendanud .tübraketl
produktsiooni andmist, siis neut-rohponuniga
sihitult edasi-tagasi
mängimine nõrgestab veelgi lää-nemaaUma
vastupanuvõimet ja
annab nõukogude tankiarmeedeie
suured eelised Euroopa ründami­seks.
Praeguses olukorras peaks
president Cattef andma neutron-ponmii
produktsioom Lääne-Eu-roopa
kaitseks nõukogude kon­ventsionaalsete
relvadega varus­tatud
väeosade vastu, kuid sa­mal
ajal peaksid ameeriklased
hakkama ka soetaria endile tu­gevamaid
ja hävitavamaid rakette
vene SS-~20 rakettide tasakaalus­tamiseks.
Oleks väga lihtsameel­ne
arvata, et venelaised vabataht­likult
piiravad oma suurte raket­tide
ja teiste tuumarelvade toot­mist
kui Carter paneb pikemaks
ajaks keelu alla rieutronpommide
tootmise. ]'-'••-'':,
Neutronpojnmi produktsiooni
edasiiikkamine laseb väga kah­vatus
valguses ja kergekaalulise^
na paista Põhja^Caifolinas peetud
presidendi kõnet j i tekib küsi­mus,
milleks selliseid kõnesid pi­dada
ja suuri lubadusi aiida kui
neid ei suudeta pidada ja need
Kremli propagandakampaania ta­gajärjel
lauasahtlisse paigutatak­se.
Ühendriikide riigipea, kelle põ-hili^
jed seisokoh^id nii kiir ja
nii suure amplituudiga kõiguvad,
kaotab kiiresti oma autoriteedi,
mis võib osutuda väga ohtlikuks
ja kardetavaks praeguses segi-pai^
tiid agressiooni-,.,Ja võimu-ahnes
maailmas.
Jaapani ärimeihed müüvad
jatundjate arvaites välismaile 15
miljardi dollari eest TOI^
kaupa kui nad ise sisse tdovad.
üteies Jaapani kaubanduse vahe­kord
Ühendriikidega toiisis eel
raise aasta kolmel esimesel kuul
6,3 miljardi, dollari võ-rra eihk
peagu 50% roMcem kui kogu eel­misel
aastal. Peagu kolmandiku
USA väliskaubandusliku kaJiane-mjse
põhjustasid jaapanlased.
Eumqpa ühistuni (EEG) liik­meil
läiheb vaefvalt' iparemini. Jaa­panlased
©ksportisid 9 kuu jook­sul
eelmisel aastail 4,2 miljardi
dollari eest rohkem kaupa neisse
maadesse, kui need maad müüsid
Jaapanile.
iistsks alles süs, kui ühendriiki­des
vifaastuti ja äihvardati Jaapani
kaubad mafcsiisitada 15%-lise im-poittmatasuga.
Peamiiiistjer Puku-da
saatis kiiresti ijoisit ministriko-hale
tõstetud Nob^ Ushiba
rahustus- ja leptusreisüe Was-hingtonisse.
—
Ushiba palkkus amieei^
keskmiselt kaheksaks aastaks pi­kendatud
20--3Ö%-list toUialan-clust,
mis puuduitaväd kokim
bes 300 a Ä l i t . Mõnda kaupa
puudutavad tollimaksude alandu­sed
bn väikžemady näiteiks alan­dati
värvifümide tolli seniselt
16%4t^ 13^4e. Ijsafes laibas Us­hiba,
et Jaapan vähendab ühend­riikidesse
vüdavat nüüdse ekspor­di
hulka.
Jaapanlased said Carteri nõu­andjalt
Štraussflt ägipda vastu­se,
et need sanunud on liiga
väiksed ega näita mingisugust
muudatust Jaapani väliskau­banduses,
kus on aastaid oln^d
sMir tEejäak. ^'
Juba nüüd on Jaapani ekspor-teerijad
mures oma turgude pa­rast.
Nad on aastakümneid saa­nud
kasu sellest, et tiigi väluuta-pank
viis tahtliikuit jeeni
kursi alla jä aitas selliselt kaasa
yäliskaubandiisele. Möödunud ke­vadel
võttiski president Carter
Pukuda l^äsüe.ja nõudis, ©t kui
Jaapan ei muuda oma vahetus-kursipoilütikait,
pole üihendrükide
poolsed majanduslikud käittoiak-susammud
võimatud.
See k a aitas. Jeeni väärtus dol­lari
siihtes tõusis kuni 20%. Sel
sammul oli yäikseile jaa/pani eüfs-portäridele
dramaatüine taga­järg,
paljud läksid pankrotti, ku­na
nad olid kaotanud neid .seni
väisanud kaitsja.
: Üksi: novembrikuul' o i Jaapanis
iSOO pankrotti.
Nüüd õstab Jaapani valuuita-
Parlamendivalimistel on maaga-
Ime mõju valitsusele, poliitika­meestele
ja poliitilistele parteide­le.
Niipea kui Ottawas hakkab kõ­mu
kostma eelolevatest valimis­test,
tõttavad 'valitsuses olevad l i ­beraalid
ning opositsiooni surutud
konservatiivid ja sotsialistid õhi­nal
kinnitama ja deklareerima,
kuidas nad kõik oleksid ja mida
nad kõik teeksid kui ainult rahvas
valimiskastide juurde mümes neile
oma hääled annaks.
yõtame kas või riigi une eelar­ve.
Seni ajani vaikis Kanada fi
nantsm^mister Chretien külmalt kui
opositsioon nõudis temalt suiu-e
tööpuuduse vähendamiseks ja inff-latsiponi
vastu võitlemiseks uue
eelarve esitamist. Nüüd kus vaSš-mišed
on ukse ees, on ka finants-minister
järsku nagu unest virgu-liud
ja hakkab mõtlema, mida rah­vale
pakkuda ja kuidas Kanada
majanduselu ummikust välja \iia.
Tundub veidi imelikuna, miks iž-nantsminister
nendele probleemi­dele
,enne ei mõelnud ja Kanada
: Piibel tõlgiti 1976. aastal 29 keel­de
esimest korda. Nüüd on Piibel
tõlgitud üldse 1603 keelde. Keele^
teadlaste' arvates on maailmas
3000; keelt jä mpnede^ arvates see
arv
, Pübel tõlgiti
1500 aastat
armeenia keelde
See tõlge on
tänapäeva inimestel täiesti aru­saamatu,
kuid see 6n ainus tõlge,
mida tmmusitab armeenia orto­doksne
kirik. Protestantidel on tõl­ge,
mis on tehtud 100 aastat tagasi.
„Usurändpr"/ ž
Aasta lõpul oli Jaapani ekspor-
: di ülejääk neisse maadesse veel­gi
suurenenud. ....
$elile: ibuiemuseks on, ©t Jaapa­ni
valuutareservid paisuvad üha
suuremaks. Rügipank teatas selle
reservi suuruseks 22,5 miljardit
^ollariii, aga tavakohase arvestu­se
järgi arvatakse see summa ole­vat
vätenalt 7 miljardi võrra
Kaubandusljku läbikäim ju­hid
läänes on eriti solvunud sel­lest,
ett juba mitu kuud tagasi Jaa­pani
peaiminister Takeo Fukuda
lubas lääneriikide survel eks­pordi
ja impoMivaiiekorda muu­ta,
mida aga pole juhtunud. Jaa-paihi
kõrged tollitariifid importee-ritavatele
kaupadele on takistu­seks
nende sisse toomisel. Neid
takistusi on initmesuguseid — ar­vulisi
püramisi, bürokraatlikke
normeerimisi ja otse meeletuina
tunduvaid tehnilisi piiramisi.
• President Jimmy Caxfceri nõu-andija
Robert Strauss rääkis
määrustest, mis nõuavad elefctri-esemetelt
näiteks 119,3 voldilist
pinget, et neid oleks võimaaik
Jaapanisse siss^ iviia.
Washingtoni vabakaubadušt
pooldav valitsus kardab nüüd, et
ta ei saa enam kaua seista vastu
kaitsetollide pooldajate "nõudmi
sele. .', '
•. • Ägakui Kongress kiidab kaitse-durdada
oma, valuuta kursi tõu­su.
Jaapani peaopninistrl
arvaites on nüüd nende töösturid
a^tud umbtänavasse, ja Jaapan
on samas olukorras-, kui ta oli en­ne
II maaümasõja puhkemist.
STOKHOLM <EPL) — Tass teostas hUjuti terava Vastrarüniaku
Rootsi ajaku^andüsele ja valitsuse liikmetele, kes olid arvustanud
asjaolu, et venelastel on JLäänemerel aatomirelvadega varustatud
allveelaevu. Niisugune ,,kampaania** ei mõjustavat soodsalt Rootsi
—N. Lüdu suhteid. Venelastel olevat sama õigus nagu teistel riikidel
pidada siin oma laevastikke.
,,Teatud rootsi propagandaorga-nid
ja avalikud esindajad" teosta­vat
häälekat kampaaniat allvee­laevade
ümber. Olevat ju üldiselt
teada, et riõi^ogude laevad „keda-gi
ei ohusta", ometi katsutavat
„üles ässitada väikeködanlasi"
ohuga, mis tekkivat tuumarelva­dest
vene ailveelaevädöl." •
Roosti reaktsioon
de aatomirelvade puhul on ära­tanud
suurt rahvusvahelist tähel­epanu.
•.•.^.•••
lJudist on refereeritud maailma
ajakirjanduses ja kommenteeritud
ligemal^. Kaks korda on kabineti-sekretär
Leif Leifland avaldanud
Rootsi muret, et SALT-i läbirääki-halveneda.
veelgi
Lääne-Saksamaa sõjapollitiline
kommentaator Wolfgang Fechner
kirjutab: ;„Stökhobnis ollakse tege­likult
rohkem ärritatud aatomirel­vadega
varustatud allveelaevade
üle kui see paistab välja ametli­kest
kommentaaridest; Laeyadel
võimalikult tekkivatest õnnetustest
võib tekkida radioaktiivsust.
Rootslased timneva^ end petetui-na,
sest nad eeldasid, et ka vene­lased
tahavad hoida liäänemerd
aatomirelvadest vabana."
RootM välisministeerium ka on
tollid seadusena heaks, siis Washingtonis markeerinud oma ra-paiöc
jMle^oUareid s e ^ majanduslikke muresid jä hädasid
^^^^^ ^. ^^.^^^^^ ^^^^^^
valimisi; See kõik vihjab läbi­paistvale
pojiulaarsuse otsimisele
ja jätab paratamatult mulje, et
eelarve ei ole mõeldud rahva elu­järje
parandamiseks vaid partei
populaarsuse suurendamiseks vali­miskampaania
ajal.
Või teine näide. Kanadas räägi-takse
juba päris tõsiselt uuest pos-tateenijate
streigist. See tundub
võrdlemisi tõenäolisena, kuna pos-titeenijate
ametiühing esitab yalit-susele
läbirääkimistel nii suura
nõudmisi, et neid on võimatu ra­huldada.
Kuid valitsus tahab par­lamendile
esitada seadust, mis võ­tab
postiteenijatelt streikimise õi­guse
vaHmiste ajaks, kuna streik
sel ajal takistaks peaminister
Trudeau väljenduse kohaselt „de-mokraatlücu
süsteemi funktsionee­rimist".
Tavalisel kanadalasel on sel pu
hui õigus küsida — miks streiki
m^se õigus võetakse ära ainult va­limiste
ajaks? Ja kas demokraatlik
süsteem fimktsioneerib ainult par­lamendivalimiste
näol? Meie tead-misel
peab see funktsioneerima iga
tund ja iga päev jooksvas elus ning
kui üks väike grupp rügiteenijaid
lööb oma jonnaka hoiaku tulemu­sena
streigiga segi kogu majandus­elu
ja tekitab tohutusid kahjusid ja
kannatusi 20 miljonüe kanadalase-le,
siis ei ole see enam demokraa­tia
vaid ühe vähemusgrupi dikta­tuur
enamuse üle. Rääkides demo-kr,
aatiast jä selle rakendamisest
peaksime selles suhtes olema loo-gilised
ja järjekmdlad. Valitsus ej
tee sellega rahvale erüisi teeneid
ja ei kaitse demokraatlikku süs­teemi
kui ta rakendab posti käiku
ainult pariamendivalimiste ajaks,
vaid ta peaks hoolitsema selle
eest, et Kanada rahvas ei satuks
jälle järjekordselt väikese ameti­ühingu
pahempoolse Juhtkonna dik-tatuuri
alla.
USA nn. ristlejarakettide ulatu­vus
onu. 600 km. Põhjameres vii­bivad
allveelaevad ei ulata neid
rakette N. Liidu pinnale saatma.
Õn selle tõttu võimalik^ et USA
asetab aatomirelvi veel ligemale
Rootsile.
puudutavad need ka Euroopa
riikide-vahelist kaubahdust.
TegeHkult pöörduti tJSA poole
varem, kui venelaste poole. Põh­juseks
on ikkagi mõlemal puhul
Rootsi rahutus selle üle, et aato­mirelvad
nihkuvad ligemale.
Rootsi ei arva, et kuus nõukogu^
de allveelaeva moodustaks otsese
ohu Rootsi vastu. Aga nende ole­masolu
võib tõsta pinget 'Lääne­merel.
See võib sõjaolukorras oUa^
ka Rootsile väga oluline.
hulolematust selle üle," et aatomi­relvi
tuuakse Skandinaaviale ikka
Stalini sugulased asetasid Stalini
25-ndal surfflapäeval lEli ta haua­le,
mis asub väljaspool Kremli
müüre, Teisi isikuid ei lubatud sel
hauale ligieeda. lk. 3)