Vaba eestlane , March 16, 1978

              m
Nr. 21
Nr. 21 VABA EESTMNE neajajtoml, 16. mäiitsil , March 16,
tagasi ~ 4. ^martsil,
lati ametlikiilt Kremlist,
talin on saanud peaajw
|.!iliig 6. miirtsil saabus
et Stalin on surnuö
Kuni seni ajam on
jd Stalini viimaste im-laniisel
jllämid suletuks'
ji surma saladusi tea
Icma lähemad kaastöö-j.
iures peetakse irxgi
1: et diktaator mõrvati,
lid jubä^ valmis uned
lähemate kaastööliste
s-se saatmiseks Ja see-
! jekord kätte jõudnud
\^oroshiIö\ile, Mikoja-tinile
ja KGB ülemakv
lajalugu tiimiPb paljw
l i d ühegi elutee ei ole
Iii pikkade ja tihedata-ladega
kui Stalim tee.
on ka tuhandete eest
(Keda ta laskis pärast
]?erim!st mõrvata või
(agritesse kiiüditada.
Aingsepapoeg JossJI
Ji, kes hiljem võttis
jiiimeksStaiin,, üritas
(äri teha vaimnlikima,
jselt astus ta kommu-
(ei liikmeks ning vi-
^li propageerimirie pä­rust
seminarlct välja,
hai Stolinist kardetav
ukiitseline revolittsio
hõi'ganiyd. isegi lagasv
rniisest, olles sellega
pängi' ee;k[iijats. Ok-poni
järele ?ai te-irtei
jtihtlvaid mehi
jrm tegi talle.,tee lab-psitsi&
Dnile •piirgiini -
y vastaste armiitiilt
itmiseks. - : V ,
I registreerinud neifi
Heid, mida nõudis
pi ja sunnivli^ilini^
^ ;La?h?maniIm':s ei
f erilist huvi tuntud,
[•hvrlte arvu meeni^
•välguvad üsna •tihti
•?jakirj?.nd::!5£5.-. Tei
|a ajal ja selle lomi
maa ja Ühendriiki- -
|rne jä koos nendegü
n,a. Lõviosa ?el1esl
nges teafayr^ti ka •
^turlik-Tle: St?linile.
peeti • vRi:irkHks
[itüd kr»kkiiI?T?et=^'^a
bae^''iie liibtkond
l'->M'"?t St^]'n^ ter-^.
lil'tadii m i^?^X 't''^!^-
|ad nn k r k i - h K^r •
R'??."- ikka" v'-?l Eiiš--
< r-'rrrfl QTJ •>^ r f JTJ T r V 0 ^
jpl ,rk-'y^rn )-:^"^ä
[^^.^'-'"'k^. as'^^"^^"^ la
f r l i x r - r r - ^ ^ r T k i OD..
I' ja St-^rni
li ,'on' nir''d ITJ^-IHT;-
ü vaim ja tf^d -ela-
[•.\a/pll?;bei(i?tti(^^. rn-kjn"'
k cd"*^! D"ni{
i:.id vülja r?ideerida
•-tai. A'!i-'^t s^is:fc5i
|;-'.rd varis'::h pu
\ iTise päründi iikvi -
31^ ii'ng ta k?^^]as-
Raamatutesse kinni-t-
s hnjvti tagajärje-nerük^
e T?^k\rl2ae
pe eef mär^^fks . oli
Jilüüsida, kas. He]-
IjiJlgeüIrfci- J2 koas-
Ifst osa võt^nd 35
!:^dnste kohadelt ra-iõig!!"
fe la teisi
f^^reiits' lõppes kur­ika
venelasc^d d"k-ait,
et neid[ •.eeii hm-JVyii-ning
ida jjaa lnäaäthife
mise küsimijspd.
I põikpüisii.s la rima
[snemine Issevad
Isi. paista erJti
ja \ihj?>vad ka
(Järg lk. 3) ;
18. ja 19i märtsil on valvears­tiks
dr. T. Kuutan, tel. 751-
@ Ilmar Sulg, med. ,clr. ja dot-iseinit,
on nimetat^ud Jöiiköpingi
lõunaikliinikii psülihõg-^riaatria
öÄonna tilemarsitiks.: • •.
KÕIKIDEKS
KINDLUSITUSTEiSB:
' "iNsuKANtE"•
14S2 Bathurst St., 4 bori
(Bathurst-5t. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 Ja
' 653-7816
Pübadelaial traditsiooniliselt head
teised maiustused nagu
shokõlaad
ON PÜHADEMEELEOLU LOOJAD
THELANES
.333-^12
COLONNADE
962-0662
TOROWTO
Montreali Segakoor esinemas Montrealis toimu nud Eesti Vabariigi Juubeliaastapäeva aktusel.
• Koori juhatab: K . Raudsepp..;; ... } , Poto:-E. Sügise
: • ; • : . (Algus lk. 2) ••
konverentsi õnnetule nimele, sest
venelastega pole vaifem keegi ku­nagi
koostööd saavutanud ja Belg­radi
konverents kiimitas kurba tõi­ka,
et seda>pole ka ^õimalik tule­vikus
saavutada.
Kuid lääneriikide poliitikud ja
kõik teised Moskvaga kontaktide
otsijad on vaatamata nendele pek-sasaamistele
ikka ' veel naiivselt
optimistid. Nü näiteks kavatses
Inglise televisiooni saatejaam BBC
ajnkirjit „NationalReview" and­metel
mäskida oktoobrireyolutsioo-ni
juubelit erisaadetega ja saata
sel yrJaui mitu i^^^^ Vene-
.maaie. Nii pidid isegi kaks inglise
autotööHst minema nädalaks ajaks
veiie Togliaiti autotööstusesse ning
BBC pidi filmima, mida nad seal
nägid ja lab: elasid.; Teine mees­kond
pidi Gktoabrirev^lutsiooni nä
daiai viibima Moskva^ — filmima
seal muuhulgas paraadi ning tege-
!il3 iiiteiTjuasid välisminister And-rei
Promõkcga; ja. teiste tähtsate
viegekstega.-'
i^eile ,/v ene rvädala*^ ettevalmisw
5,usiöiJds sarjas kiilastasid BBC
juhtivi-d tegelased, produtsendid
m teliiiüised jõud kaheksa korda
vloskvat nbig venelased olid kõige­ga
kukel käel nõus".
/ M i s aga kõigest sellest koostööst
lõpuks välja tuli? Kogu operat-
.sioon jooksis täielikult liivale. Kui
inglise aütotoölised sürdusid vene
autotööliste ametiühingu koosole­kule,
mida inglased tahtsid filmi­da,
siis seletasid vene ametimehed
inglise töölistele ; rabava üllatuse­na,
et vene \ ametiühingu ülesan­deks
on jiroduktsiooni tõstmine.
et nad nime-
!VOI«IGeST.
8ZZ.5346
' LOS ÄNGELES (VE) — Los Ängeleš on kannatanud rajuilmade all ligi kaks kuud. Need ei ole
tavalised tormid, vald rohkem hurrikaani taolised vihmad koos tugeva tuulega. Tavaliselt suundu­vad
tormid Lääne-Kanadast lõuna poole, kuid viimased laiud on tormid Lõuna-Kalifomiasse tul­nud
Mehliikost või lõunast Vaikse ookeani kaudu. Vihma sajab nü kõvasti, et maa müdiseb ja puud
kiur.uvad tuule pingutusest. Kuna Los Ängelese Hnna ümbritsevad mäed on liivased, siis on iga
päev.mõniliiklustee kinni muda, laviinide; ja kivirahnud^^
Need ^õudsed vilimad ontekita-, vee reservuaarid ^ on ääreaii vefct vabastama. Vabaduse taastamine:
nud-ka milj^onite dollarit 'väärtu-1 täis ^aliivaaie maa on'veega, täies, peaks aluse saama • Eestis ja ida
ses kahju ja Kalifomia; kuberner j ti läbi .imbunud: \ /riikides,; milleks on
. Taevataat, naeraitäs siiski ^sõb- •,märke- käärimiste - ja
ralikalt eestlastele.• ' ; -näol, mis on saabunud ikestatud
- • Ei3sÜ3t.- Aktust- kauni&tas'.LÖŠ An-
: Eesti Vabariigi ÖO. aastspaeval g^^gs^: g^gg^^^^ kabe lauluga
;. cli ian 24. /veebruaril
•' heisatr..E?sti Tipp'Ühendriikide
Jerry B.rown IvauMas' Kalilornia
osariigi ,4i3ast£r aryaiks",:et saa­da
odavaprotsendilisit. laenu tor­mi
tõttu icannstanute abistami­seks.
> •:; cii riis iün: ja veeoriiarir,^^^^
Vpc^i T^iP-Hs nri Ti-ni-ffii t^i-ni ' 5ieisatr..E-ti iipp iJhendriiKidc .Austati Vabadussõjast osavõtnuid
.Vesi;punMS;cua^p.aa.egu L ^ U ^ . • . ^^^^^ Los Ängelese linna' Eou-rd Ta3^n Aieksandor JÜr^en^
kult mägede vah&ises orus asuva j • • ^ • ^^^«-^w iao,a, Aieksanaor jurgen-
Hiddsn Hills külakese.;Suur vihmj; ^'^'^^''^^ ^^•''^^•V ' . . : t^'! Otto ; J ü r g s n s i j a Karl. Kuili.
uhtus minema ka osa mägedes.! Linnapea p r a t o k o l i i ü l em Bea Lä-' .õlitusGOgiie- j ä r ^ ^ ; seltskondlik
asuvast Veclugo Hills'i.surnuaia54; j vsry luges-eitte:eestlastele sõbra-: koosvubimine, kus; eeskavas .esi-ning
veevood kandsid ;Umbe3^ 40 j liku proklamatsiooni, ning; . Los ' ^ f . ^ 1'^va.tanitsu;; trupp
•surmikeha lähedal, asuvate maja-! Aiigolese niaäkoimanõunik-James^-^u • kohalik
^etagaasdadesse. Osa taipasid onlKays kuulutas 24. V Eesti ^^^edia märkis ära eestlaste pi-praegir
veel leidmata suurte mu­dalaviinide,
alt. Ettevaatuse mõc-
(FiBcM nurgal, Bathursti ja Yonge
TELEFON 225-0824 '
avatid: teisip., kolmap.;neljap.^« laup.>-4,
(Esmaspäeviti suletud)
Päevaks: Los ArisGleses vastava «^^^^i^ä^va kommentaaridega. Aja.
.amatsiooniga/phtul toimusc;- •k irjandusega võttis kontakti Rab-tcs
kaeti surnusia ülejäänud oht-! E:.V. Los A^ aukonsmaadi;y|''''^o-mitee E s i n da
likrajoon suurte presendist lina- j korraldusel väliskülaliste vastu-l^^l Piirisild. •
dega. Teadaolevalt žiinna ühtegi võüt Ambassador bo:tellis. Laupae-1. Märtsikuus on oodata Los An-eestlast
ei' olenia.etud,.kima nen­de
hauad asuvad .Hoilywood
Hills'i surnuaial lamedal maal.
Palju maju nii mägedes küi ka
Ametimehed lisasid,
lataksc ametisse; kommunistliku
partei poolt ning vastutavad selle
kohaliku osakonna ees. Kogu selle­le
vene autotöölistega koostöö otsi­mise
algatusele pani veel omakor­da
punkti peale iik^ inglise tööline,
kes süütult küsis, miks vene auto­vabriku
parldmisplatsü on nii vä­he
tööliste autosid. On loomulik,
» t filmiinisest ei tulnud selles olu­korras
midagi välja.
Siis tahtsid inglise filmimehed
rilmida ühte teist vabrikut, kuid
ka see ebaõnnestus kuna neil lu­bati
nelja päeya asemel vabrikus
viibida ainult * kaheksa tundi ja
?iaadeti nad pärast seda lasteaeda­desse
ja liuväljadele. Sama kur­valt
käis ka kõigi teiste inglise te­le
visiconimeeste algatuste käsi —
neil ei lubatud filmida rahva töö-protses^
si ega igapäevast elu vaid
viidi nad selle asemel ooperisse,
nalletietendusele ja tsirkusesse.
Inglased pidid lõpuks kibestunult
tunnistama, et nende ,,Vene Näda­la"
filmimine ei andnud venelaste
vastuseisu tõttu kaugeltki neid tu­lemusi
mis nad lootsid ja kaamc-rameeskonnad
pidid leppima ainult
propagandavõtetega, mis tehti ve­nelaste
heakskiitmisel.
Need on ainult üksikud näited
«gapäevasest elust, m^J eriti kuju­kalt
kinnitavad,^ et N. Liiduga on
peaaegu võimatu arendada mingi­sugust
konstruktiivset koostööd
nagu seda iäänemaaümas sõna
„koostöö" all tuntakse. Jääb arnuU
arusaamatuks, kuidas läälierükide
poliitikud seda; kobp.töÖd suurtes
mõõtudes tahavad rakendada kui
isegi pisikesed koostöö katsed ve­nelaste
^ o l t juba eos surmatakse.
..'••:.AMI .
Väi kogunes rahvast rohkelt Los, gelesesse külla. Eesti Rabvustea-
Angstese Eesti Majja aktusele,; ter Kanadas • näitetruppi Toron-kus
kõnelejaks oli kauaaegne|tost. Esitamisele -tiüeb auhinna-
Läärieranniku tegelane Arne itud Arvo Mägi satiiriline komöö-oökeäni
ääres said kannMada kui Kalm, kes oma sõnavõtus, tooni- [ dia ,,Kihlüs'V kolmes ::vaaa:us€s
vesi maa.maja alt ära uiitus.,Osa tas, : • • - i Riina Reiniku lavastusel. Etendus
maju langesid kokku kaardimaja-kestena.
Seni ei ole kuulda olnud,
et mõnel eestlasel oleks pahan-
• dust olniud oma elamuga;,; väi j aar-vätud
väiksed vead liagu ujumis­basseinid
ajavad" vett üle j a ka­mina
kaudu tilgub veidi, vett siSr
se :llmate;ade aga'ennustab j ä r - ' T a väitis ka: et on vähe lootust,; s
jest uute tormide tulekut. Kõik: et Ühendriigki. lähdisid 'Eestit j
ett eestilla stie lf itu. l^e^k.^s e^s^i-r^it'tua^ sce« na.- ! ; Los •A.. fn geles,o: s• t•o _i m^u.b_, lau^p ä: e"v a• l d,a . vab, adju svõitlus -m .n g„ p,"u-u;d^liu„- 2D. .. .m ärtsi.rl ^k el,l 7 ol,i tul. Reservee-
sed, E^ esti i.s esei.s vu• se t.a a„s„txa„m_i.- : , n•tu d^- on juba. he_a^a k,u. stikaga tim-
, . . ... .. -uu., tud koolmiaja Madison Jumoi*
seks nmg mitte lill palju rõhku „ . , .„ , lonnn VT ^ L fpk aonndn"lai kuk1luVe l1tut1,eu gr.ei lvisuesle1el e.j a• .s elit^sc- U!i NlH awolidgr thahs eS„H,l^ tc o hlroluyouwl,m:o o1i• 3d,0, a 0•uk 0tu osHd eoa nrt p ,ka Sark tr,ki emieü•it --,
HUjutiloodud The Baltic-Ame- Melboümes; on 15. jaanuaril
rican Association for the Arts*' surnud pika haig-use järele EELK
„Baltia", kirjanduse jä draama- j Mölbourne Pauluse Kogiiduse en-sektsioonkörraMab
Balti kirjan- dine õpetaja Ilmar Aiiisaar, sünd,,
dusõhtu, balti luule pärastlõuna, j 12. aug. 1919. a. Tallinnas,
la. märtsil Ukraina-Ameerika Kadunu ordineeriti õpetajaiks
Instituudi ruumes.
Ettekaimetega oma loo^^
inglise keeles esinevad eesti, läti,
6. juunil 1954. a. Töötas mõnda
aega õpetajana Inglismaal, kust
asus Austraaliasse, Ta oli seal
ja- leedu luuletajad, esitades luu-' kirikliku töö kõrval tegev ka
let ka nende emiäkeeles.^^Eestlas- selitsikondlilml alal, oUes pesti
tesft esinejate seas on teadaole- Meestelaulu 3elts ^Melboumes
vält prof. Aleksis Ramiit ja Urve
Kariiks Torontost.
• '••.•••'VES--'
asutajaid ja kõöriUge, tegeV Mel­bourne
Eesti Ühüig\is . ,jKödu"
f,'asiöjr,i«a.
D A R T M O U T H , N.S. — Eestlasi ja teisi baltlasi Nova Scotiaö
õhutati alal hoidma nende keelt ja kultuuri, seega kindlustades, et
maailm ei unustaks nende Nõiüiogude võimu all ägavaid rahvaid.
Leonard Oja Antigonishist, kõneledes Eesti Vabamgi aastapäeva
tähistamisel 18. veebruaril Dartmoüthis, märkis kui oluline see on,
et noored tutvunekš oma esivanemate pärandiga.
Maksab Kanaias: Väljaspool Kanadas;
Möödunud on peaaegu 40 aastat
Nõukogude okupatsiooni algusest,
kuid eestläse,d paguluses, bajuta-tud
.'Väikestesse gruppidesse üle
kogu maailraa, ei ole lasknud va­bal
maailraal unustada nende
kc,nnatavat kodumaad.
Nükaua kui püsivad need vaba­duse
tulukesed, püsib ka lootus
Eesti vabadusse.
Kõneleja meenutas kuula;
nale; et Eesti, pä,rast -aastasadu
kestnud võõrast valdust, sai nauti­da
vabadust vaid lühikest aega.
Ent vankumatu tahe -vabaduse ja
õiguse järele püsib. ,
Aastapäeva: tähistamine tõi kok­ku,
umbes '80 eestlast' üle kogu
Nova Scotia ja ka naaberprovint-sist
New Bnmswickist. Külaliäteks
oli väiksemal arvul lätlasi, leedu­lasi
ja kanadalasi. Aktuse avasõna
ütles Aet Sandštröm, mülele järg­nes
lastelt laur„Hbia, Junial, Ees­tit".
Tublideks lauljateks olid Meiu
jä Virve; Sandström, Kersti Soo­saar
ja Karin Sõrra. Pärast L. Oja
kõnet tutvustas Jaan Soosaar Dä-vid
Wilsonit, kes pärast Teist
maaiknasõda UNRRA ohvitserina
abistas põgenikke. ;
1919. a. tõi DavidWüsoii Saksa­maalt
grupi eesti käsitöölisi oma
Pictou Coimty tallu.
Jaan Soosaar Usas, et tookordne
raske majanduslik, olukord sundis
päljuid nendest eestlastest ümber
asuma Ontariosse. Siiski jäid siia
mõned perekonnad, kes omale ko­du
rajasid New (Jläsgow'is ja sel
õhtul ka kohal viibisid.
Dävid Wilson, kes koosviibimi­sest
osa võttis koos abü^aasaga,
meenutas oma kauakestnud suh­teid
-baltlastega ja rõhutas, et eri­neva
keele ja kommete kiuste la­hendati
probleemid ja oldi edukad.
Ta võrdles, eestlaste tulekut Pictou
piirkonda Shoti asunikega, kes saa­busid
samasse piirkonda 20O aastat
varem.-' ••,
Lätlaste poelt tervitas koosolijaid
dr. Gustävs Vilks Dartmouthist. Ta
ütles, et pagulas-algaastail oli te­gevus
suunatud peatsele tagasi­pöördumisele
kodumaale. Nüüd
asub pearõhk keele ja kultuuri säi­litamisel
ja vabadusvõitluse vilje-iemisel.
Ramona MacDonald Ha-lifaxist
kõneles lühidalt kohalike
leedulaste esindajana.
Ka tema rõhutas vajadust säili­ja,
nimetas
Eesti Vabariigi juubeliaktus
koos õhtusöögiga Rochesteris
(N. Y.) laupäeval, 4. märtsil oli
kokku toonud" Ikeoiakese hülga
kaasmaalasi. Suure Eesti vapi ja
lippudega kaunistatud peosaali
kogmreti juba varakult. Osa daa­midest^
kandis nägusat rahvariie-tüst,
mis muutis meeleolu rah-vuslikulit:
pidulikuks.
Koosviibimine algas Ameerika
hümniga. Avasõna ja tervituse
ešsti ja inglise keeles ütles
Roehesteri eestlaste nimel • hr.
Heino Arras, toonitades eriti 'sel­liste
rabvuslikkude pidupäevade
osatähtsust meie rahva huvides.
Aktusekõne oli S. Preemilt Toron­tost
ning muusikalises" osas esi­nes
sopran Silvia Pree^ri,
$17.
$53o-
$25 Jt^^^^^^^^
¥©@r€iüd€iCist€is $13.5©
LENfWPOSTIGA ülemere-maaclesse:
Aastas $62.—, poolaastas $31^0, veerandaastas $16.1
aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 cöati.
Kaaada aadressidele palume märkida ,J»0STÄL CODE
ÜSA aadressidele ..ZIPGODE"
muuhulgas, et tal on valminud
Silm leedu kunstist mida esita­takse
avalikkusele National Film
15oardi käendamiseL
us lõppes Eesti hümmga.
Eesti Vabariigi aastapäeva tä-
.histamine on üks väheseid kordi
kus enamik Nova Scotia eestlasi
kokku tulevad, tingituna kaugus­test.
Selleks järgneb aktusele tava­liselt
koosviibimine ühissöögi, lo­terii
ja tantsuga. Siis avaneb või-hialus^
vanadel sõpradel pikemalt
vestelda ja uusi sõpru kohata.
Eestlastel on õnnestunud üürida
linnalt mugav järve-äärne maja,
jnis 60. aastapäeva puhul oli kau­nistatud
sini-must-valgete lintide-ga
ja Eeistist seljakotis kaasatoo­dud
lipuga.
Pangatshekk või p^töti rahakaart kirjutada
^ FrefiEstomaa Pisbüshers nimele.
BfSBBSsammm
ESTLÄNI :
.MSJ SM7,
PaluD miüle saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks ~ tavalise / kiripostiga alates -
.197-Tellimise katteks lisan JI —. süüjuures
rahas / tshekiga"/ rahakaardiga. (Raha saata ainult ftahtkirjas).
'Nimi, • .••;.• ------^-^--------••^^^ —•
««i.
• •• ^