1978-03-16-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 21 VABA EESTUIüE K l ^ a p M i ; 16.
ma 3XBEEQ
• o
list. Tundsin te-
|elsing^ä3ast, sest'
)li minu poolt or-lajamise
ja otsi-
Bd taJle vastutule-pd
kaitset ta abi-
[etzger J^ahtlustas
Iga nõustuti. Võt-
Ietzger'ile Saksa
[efonil vastas,
lome keeles; Metz-
)olis Helsingis ja
|alt soonie ja root-mind
kohe häa-vajangi",
ütles
;ime kohata kell
juures?'*
ai saatkonnanõo-musta
Citroen-ps
ettevaatlikult
Asetusin tema
| i sõitsime Djur-vestlus
kestis
oma põgenerai-
• Stokholmi, kui
[oja Saksamaale,
pe Ribbentropiie
pnärk oli muuta
[t^ora Saksamaale
[lastest tuttavate
|clusel paigutas ta
artikleid, mille
las perspektiivis
leeleolud saksa-lal
oli käsutada
Jiepidajaid. Raa-llmsikstulek
sün^
p a selle lubava
(Järgneb;
Himdudele jaihellatetele valmistas pai^uL l oM ffe©s®li:»i M -
m i s e - m e t s a / ; . .
laupäeval, 4.:-'partsi varaliommiM^ sõitis Torontost sumr bus-sStäis
heUakesi ja himdusid Itoos oma Juhtidega nende traditsioonilisele
ialipäevale— CedarGlenl. Kaasas oli kõik vajalik Varustus
— suusad, kelgud; uisud Ja mõned emad-isad.
Tuju oli kõigil hea. Hommik
illis pälkeseliiie — taüviselt karge
ja pisut tuuline. Ees seisis huvitav
päev tundmatud suusarajad
ja kelgumäed! Cedar Glen o l i
..uudisKiaa". • ;
Et aeg ei l ä h ^ pikaiks sõites
— löödi laulu mis rõfckas! Ikka
poisid ja tiidrulkud võidu! Kumb
pool see kangem oli? — sellest
vaikib ajalugu!
Kohale jõudes pedar 'Glen'i
puistati meid ;kohe (Peamaja: ees
lumehange ^ "buss' pani uiksed
kinni ja teekond läks edasi igaühe
omal kahel jalai — või rnõiie
teise pahema koha peal — sest
tee läks järsku mäest alla orgu.
Orus alles avanes oige pilt. Kõikjal
ilusad kelgumäed ja, limieeh-tes
metsatukad^ H i i g l a i d elupuud
raiksusid-präl?isusid külmas:
talvetuuies - ja puudealune tee
mööda ojakallast viis meid vaa:s-ti
välja lagendikule, kus ees ootas
juba terve hulk varem kohar
iejõujiud juhte, poisse ja, ziende
Vaneahaid.; '
• Iga kaMädalane, M e l on olaudl 19W.: aastal sissetolek, mis Metafo luSsatud: mahaarvestused Ja isiklümS
erandid, peab täitma Tl individual Income Tas lehe ja tagastama selle mitte hiljem kui SO. aprillil, 1978.
Kui teileei ole tulumaksuleht p^^^ teel saahiaiiuö» si?s bai^ge see endale, kohalikust tostköntor^t> ml
•District Tasation^Oftoisi:;,:: '^^^^
. Tulumaksulehte kasutatakse põhiliselt eida ideitiH
esitamiseks, sissetnlekn redutseerimiseks lubatud mahaarvestuste ja erandite mahaarvestamisega
puks tulumaksu yäljakaUmleerimiseks. Tulumaksu &)rmulari on käesoleval
Mesametiaii lihtsaks Jmi võimÄ^^
Guide (Tulumaksu j Ä ) , mis ^ ;
On tähtis, et teie täidate oma tulumaksulehe l o Ä l i M t ja täpselt. Esmajoones pidage. siMag, et tei©
registreerite KÕIK oma sissetulekud, mitte aiault meed, mis on esitatud teie tööandja poolt antud T4 sedelil.
Vaid ka kõik teised aasta Jooksul saadud sissetulekud. Näiteks kõi^ teie teenuste eest/ mille
vastu teile ei ole antud T4 sedelit, sularahas saadud Jootrahad ja ^ g i d , kõik sissetulekud investeeringo-test,
kaasaarvatud intressid sõpradele ja sugulastele laenatud summadelt, sissetulek üüjrist j r kõik teS®
maksetud;perekonna toetussummad.;• ^^
Mida OE võimalik mahaarveštada? Ktii teie näiteiks toetate kedagi Kanadas.(või väljaspoolt KaaadatM
ta kvaHfitseerub teist olenevale isikule), siis^y^ saende isikute põhjal teha isiMikke mahaarvestusL Kui
teist olenev isik elab väljaspool Kanadat, siis peate tä itma vastava formulari (TIE-NIl), mida teil on võimalik
hankida lähemast DistrietTasation Ofifice*!st ning lisama selle tulumaksulehe Juurde koos vajalikkude
originaalsete kviitungitega, ; : > • . • • ^
. Tulumaksulehe koiralikuks; täitmiseks-jälgtge.t^^ . •
Kontrollige mitu korda kalkulatsioone. Ärge unustage ka kõiki vajalikke
I, 30. aprillil, 19?8. •
et
Samas puude all o l i ka meie
valdusesse antud metsamaja ~
koigi muga\i;ustega oli avar,
see ja suure kaminaga. Laual
ootas soe kakao p, ,,taigna-
;JoIUd'^-:•^.;'••;v '
Pes;le söömist-joomist sürduti
tegevuse juurde. Jaan. valis suu-saraj
ale oma, abilisteks kõige tõsisemad
ja asjaJikumad mehed'
.— Viktor kelgumäede aga kõige
nooreniad ja nägusamad neiud!
Maj-gus oma lumekiiigadega oli
. õmieanees kui:^ äga abilisi jätkus
.—; sest' lumekinga^df sidumine
palja käega ja/ lahtise välia
poognaid mõõtma. KhiiiLsii Luule
juhised:, edaspidi' j a tagurpidi,
sõõrid JneJ: ,
Päev sai peagi otsa — andsime
tunnustuseks kõigile lindi rinda
kes osa võtsid, ja kaasa aitasid —
ja jagasime kulda, hõttedat ja
pronksi neile, kes teisitest kribe
ette jõudsid... -
H E L L Ä K E S T E - H U N D U D E TÄLI-PÄEVÄ.
VÖISTÜS TÜS^MüSEDr
ŠOTSÄTÄMINE.;;
• T";a..ja aäla::; ' /; .
1. Heiki Altosaar — Lemb. — 8.57
2. Alaric Nurm — Lemb. — 9.12
3^ Ivar Soever — K a l e v '— 16.08
4. Marcus Tamm—Lemb. —16.09
•;8—9-:a.; ; ':- /
1. Rein Lomax — Lemb. — 6.24
2; .Andres Nurin. — Lemb. — 6.45
3. MikkAltosaar — L^rib. — 711
4. Henrik Vasila Lemb. — 7.20
L ROnald Liiksoo — Kalev — 6.44
2. Raimo Karhurien — Kalev - 6.54
3. K a r l Kohze — Lemb. --- 7:19
4. Mark Olup — Kalev — 0.38
LUMEKINGAB^^^.-^^ •
7 a. j a a l l a :
Lembitu
- Lembitu
RevenüeCanada
Taxation
Hon. Joseph P. Guay
Ministef
RevenuGanada
.Impõt :'" .
L'hon. Joseph F. Guay
fri;iiirmTr:tr.Hii.gfi'i>>awvr
kibeda tuule käes ei Mimd jühti^
dele.mingi mõhu.'asi.
• Noorte šuusatajlite, kelgutajate
j a lumekingäd^ga võidujookš-jate
vahelt vilksatas ka vahete-
• vahed paar hästituntud • nägu —
Tiia, ja Süverl Toetasid päris' as--
, jalžkuit oma suušakep^ide. najale
ja. proovisid: omi võimeid näidata
'— aga võitjate nimekirjas
nad millegipärast ei olnud..;.
Fotograafe oli mitu — kõik yä-ga
asjalikult ametis oana „peen!-
keöte" aparaatidega. Rroovisid ju
jäädvustada tähtsaid ' momente,
mis otsustasid 'kaotuse.või.võidu!
üle kõige selle hullamise aga
rnidas tuul Ja sillerdas päike.
Ja kiirgas vastu lumehangedelt
nii, et tahtis silmanägemise
.võtta!- '.;
Peale võ?.stlusi 01i iõunasöck.
See oli kõige kehvem meie -terves
äkaudi ajaloos! Puudus EESTI
EMA oma käsi... Nälga .me e i
jäänud - T - aga; teinekord teeme
teisiti! Kakaod oli aga ülikülluses
— a.ga juhid pidid om^ kohvi pä-msit
mustalt jooma, sest j änused
hundupotjfld olid kooretopsi tüh-
; jaks l i m p s i n u d | . ;
Pöale lõunasööki oli vahe vaba
' aega j a siis läks lahti saanisõi-duks
— ,,KÜlju9te'kõlinal-— läbi
metsa, pma—Oh mis
valges lumes sõita saariika! ISee
cüi aHes mõnus!!! . . . ja utsikudele
— vabatahtlikult..y-jja : poolest
^^sunniviisir* r i - - ^ ^
S8d tülid võ^ ja
1. Alaric Nurm -
2. Marcus Tamm
3. Ivar Šoever—
•8—a.a. \
1. Veikko Kärhuhen —- Kalev
2. Tarmo Soots — Lembitu
3. Kenny Ahlberg — Kalev; •
^'lo—II:^a.-
1. ' Raivo Karhunen — Kalev
2. Karl Konze'— Lembi^^
3. M e n puberg — Põlr^
• '7.a..j,a alla:^ • ^',^•
l . Älaric.Nurm — Lembitu *
2. E r i k S u l e v - - K a l ev
3V Heiki Mosaar — Lembitu .
.;8—9.a.;; • • ' . / • V ':
1. KennyiAhirberg — 'Ihalev
2. Andres N u r n l— Lembitu
3. Peeter Roose — Kalev
1. MartinMälp — Viking
2. Karl Konze — Lembitu
3. Glen Preera — Kalev ; ; .
Lõpuks —• Tänu Taevaisale ilusa
Talipäeva eest. Lapsed jäid
kõik -terveks jä nende punapõs-kedslt
ja siünasäraist paistab ^^p
ke meile kevadeoii-^ võibolla isegi
järgmise talvem^ sest Šee^
oru — Otõlgi ära CJedar CJlen). sai
kinni paaidud 10. veebr. 1979!
Aidake kaasa
Temiisespordl ajakiri „New Eng-land
Teimis", tuues Võistluste and-mQid
New Englandi osariikidest,
märgib kaasavõistlejaist üksikmängudes
kurii 18-^a. esimeste seas
Tiina Bougase, kes on arstidepaari
TÜna Parlin-Botigase ja J . Bougase
tütar. Tiina Bougas on juba tuntud
tennisistvTä võitis mioödunud aastal
New Yorgis võisteldes Kanada
parimat. Leht toob TÜna Bougase
foto ja selle juures paremusjärjestuse
New Englandis 16-a. Massis,
milles .Tiina m 1. .kohal ,
ITeil päevil astub Torontos arh.
Erich Ilmas üle 70 a. läve. 70
aastat on pikk aeg inimelus ja
see aeg: mitab kuidas on 'kujunenud
noorest hariduse- ja töötahtelisest
iihnasest tõsine, intelligentne
j t taktitundeiüie isilmsüs.
' Eric Ilmas sündis Järvamaal,
Koeru, kihelkonnas taluperemehe
pojana 20. märtsil 1908. a. Kodus,
Kabritsa talus, nägu igas ešsti ta-lusy
^kus laipsed' abistasid ; vanemaid
talutöödes, ituli ka E. I.
jõudumööda osa võtta igapäevastest
toimetustest. Nii kasvas ter
mas Juba noorusaastail vastutus-ja
kõhustüstunne tp va^^
E.-Ilnias lõpetas Paide.Ühisgümnaasiumi
1927. ä.: keyadd.
Sama aasta sügisel siirdus Tallin-m
'^a aiiuistas õpinguid Tallinna
Tehsükumis (Tduiik^
arhitektuuri osako-nnaiS.
Päyast Tehikumi lõpetamist
kaitses oma diplomitööd 1935. a.
kevadel. Otsekohe pärast üliikoo^
li 'lõpatamist siirdus juubilar
E ^ t i V Vabariigi .põlhitööministee-riuinU:
teenist^šse. Nendel aastatel
projekteertifsuurel
asundustalusid. Nende iiustahide
pläaÄmdia hoonestaimise pro-jÄeerimisel"
oli E. I; isik tõhu-;
sät kaastegev. Sellele laiaulatuslikule
kavale, onls oli Eestis alles
hoogu võtmas, tõmbas kriipsu
peale N. Liidu okupatsioon 1940.
•
Saksa okupatsioon ajastul
1941
•ao
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
da kliima eritingimustes. 1985. a.
sai ta V Ontario
mseneri õigused.
Kimi puhkepaigale minekuirii
1973. a. sügisel töötas E. I. G ^ e -
rail Engineering Co-s. vaneminsenerina
kaevahdushoonete teraskonstruktsioonide
tugevusarves-tuse
aial. Asudes pensionile jäi tai
pooleli uudse ja lihtsama meetodi
areridamine j a viimistlemine te-
90-aastasieiI^ sai 11. märtsil
eesti populaarne kunstnik, raa-matuiliüstraator
j a lasteraamatute
autor prof. Richard Kivit, kes
praegu eluneb' Komwestheimis,
: Saksamaal. Vaatamata • kõrgele
vanusele on ^kunstnik veel praegu
loomishoös. • • :
• Võib õigusega ütelda, et Eestis
ei olnud ühtegi suuremat kirjan-dusettevõtet,
'küs R. Kivit e| oleks
olnud . kaastööliseks. Esimese
eesiti raamatuaasta puhul 1935
oli, näiteks,-\^lja pandud 92 teost
R. Kiviti siseillustratsioonidega.
Tema poolt illustreeritud väljaannetest
hümataikse eriti kõrgelt
Looduse „Kuldraamatu" sarja.
Kuld R. Kivltit on huvitanud ka
© Elisabeth Raudsepp Sao Pau-1
los Brasiilias tähistas oma pandat
sünnipäeva. Ta on sündinud
Pärnus ja rändas Eestist välja'
1928 koos mehe ja kolme lapse^ .
ga. Ta elab praegu oma lesesli
tütre Aiva Ervedali juures. Elisa^
beth Raudsepp võttis oma kodus
pärast sõda, kui eesti pÕgenUcke
hakkas Brasiiliasse saabimia,
neist hulga oma kodus vastu.-
raskonstruktsioönides , ^alä-sam-;
ba'^ tugevusarvestamiseks. IStofe graafika, akvarelli j-a; õiimaaling.
uuete valemite j a võrrandite kallal
töötab ta praegu koduses rahus.
igapäevase töö kõrval ön
ta osa võtnud ka mitmesugustel
ideeJkavandite., võistlustel, näit.
Eestis tunnustati E. I. kava: Pärnu
'linna esindusliku linnaosa kujundamiseks
.teemal Baudtee-jaiama
ümbrus" II auhinna vääri-hulgai
uusiliiseks Ta on väljaspool Eestit
Bootsis j a Torontos projekteerib'
nud ühe kiriku, mitmed majad ja
suvilad.
Häid,tulemusi on ta saanuti saavutanud
eksliibriste: alal: :
Saksamaal on kunstnik teinud
endale väga hea riime. Ta on valmistanud
ja .vahnistab vjeel praegu
iStuttgardi, ] Ludwigsl mrgi; j .t.
muuseusnidele tellitud itöid ja
temale on antud ka professori
tiitel. Saksa ajakirjandus on temast
korduvalt väga kiitvalt k i r -
jiitanud. Juubilar kujundab muuseumide
loodusteaduse ošakonda-deile
jooiiistusi zooloogia valdkonnast,
olles sellel alal väga otsitud
VES
Iseloomult tagasihoidlik, vähese
jutuga, kuid sõna võttes ütleb
alati olulise. E. limase sõbralikkus
ja abivalmidus kaasinimeste
vastu ei piirdu mitte ainult sõna-taitS^
SuSusä^ ^
]' ADVOKAAT-NOTAR > ^ '
Room 1912, Royal Trust Tower,
Toronto Domiuioia Centre ;
Pestiaadress: P.O. 326, Torost©
Out* (Bay & King) Msk IK^
Telefon: 869-1777
24-tundi teleföm valveteenistus
E . I . toodi s^le ala eriteadlasena ^
sinnk t a g ^ i > ^'^^^ sõprade ringis on nusu-
Septembris 1944 lahkus E. I.
RIO DE JANEIRO - Brasiilia
tähtsaimal kohviistanduste alal on
jätkunud üle kuue nädala põud,
mis on hävitanud osa Brasiilia
kohvitoodangust. Tänavuse ärves-gusele
inimesele kerge ja rõõm tatava 20,8 miljonilise koti suuru-soovida
eelseisvateks aastateks
koos abikaasa Irene ja tütre Hei- tervist; jätkuvat töötahet j a paij-giga
Tallimmst Saaremaale ja.
sealt 7. okt. paadiga Rootsi.
Rootsis töötas E. Ihnas joonis-ju
Ilusaid päevi
Akadeemiliselt
mas üS Raimla
•kuulub E. II-vüistlatonda.
tajana ja-1951. a. mai-kuul tuliftJE Ralmla pere l i i k m M ^ ^ ^ ja
E. I. -perekond Rootsist Kanadas- mujal laias maailmas ühinevad
se, Torontos on E.' I. töötanud. tema sõpradega ja lonnÄ sü-
Imnstaikkude uisuteede.ja spor<ü-Jdamest amiast viliatlast^uubila-hoonete
kavandamiseii hiljem n Ja soovivad temale palju aas-uurinud
betooni ja raudbetooni,taid;
sest saagist on põua tõttu kaotatud
üle 2,8 miljoni kotti kohviube.
Ja selle tulemusena arvab Brasiilia
kaubandus- ja tööstusmihis^
ter Angelo Calmon de Sa, et kohvi-saagi
vähenemise tõttu kohvi hind
tõuseb maaihnaturul, kuigi kohvi-sõbrad
on oodanud hinna langust.
Põuda kannatanud Pärana osariigis,
mis on Brasiilia tähtsaim
kohvimaa, ei d e kuuel nädalal sa-
J O H N E. SOOSÄÄE,
Chartered Aceonntant '
55 University Ave., Ste. 600
Toronto, Ont. M5J 2H?
Tel. 862-7115
DOCTOR OF-CHIROPRÄCTIC" :
212 Dinnick Cr.
rel. 489-0562
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 16, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780316 |
Description
| Title | 1978-03-16-07 |
| OCR text | Nr. 21 VABA EESTUIüE K l ^ a p M i ; 16. ma 3XBEEQ • o list. Tundsin te- |elsing^ä3ast, sest' )li minu poolt or-lajamise ja otsi- Bd taJle vastutule-pd kaitset ta abi- [etzger J^ahtlustas Iga nõustuti. Võt- Ietzger'ile Saksa [efonil vastas, lome keeles; Metz- )olis Helsingis ja |alt soonie ja root-mind kohe häa-vajangi", ütles ;ime kohata kell juures?'* ai saatkonnanõo-musta Citroen-ps ettevaatlikult Asetusin tema | i sõitsime Djur-vestlus kestis oma põgenerai- • Stokholmi, kui [oja Saksamaale, pe Ribbentropiie pnärk oli muuta [t^ora Saksamaale [lastest tuttavate |clusel paigutas ta artikleid, mille las perspektiivis leeleolud saksa-lal oli käsutada Jiepidajaid. Raa-llmsikstulek sün^ p a selle lubava (Järgneb; Himdudele jaihellatetele valmistas pai^uL l oM ffe©s®li:»i M - m i s e - m e t s a / ; . . laupäeval, 4.:-'partsi varaliommiM^ sõitis Torontost sumr bus-sStäis heUakesi ja himdusid Itoos oma Juhtidega nende traditsioonilisele ialipäevale— CedarGlenl. Kaasas oli kõik vajalik Varustus — suusad, kelgud; uisud Ja mõned emad-isad. Tuju oli kõigil hea. Hommik illis pälkeseliiie — taüviselt karge ja pisut tuuline. Ees seisis huvitav päev tundmatud suusarajad ja kelgumäed! Cedar Glen o l i ..uudisKiaa". • ; Et aeg ei l ä h ^ pikaiks sõites — löödi laulu mis rõfckas! Ikka poisid ja tiidrulkud võidu! Kumb pool see kangem oli? — sellest vaikib ajalugu! Kohale jõudes pedar 'Glen'i puistati meid ;kohe (Peamaja: ees lumehange ^ "buss' pani uiksed kinni ja teekond läks edasi igaühe omal kahel jalai — või rnõiie teise pahema koha peal — sest tee läks järsku mäest alla orgu. Orus alles avanes oige pilt. Kõikjal ilusad kelgumäed ja, limieeh-tes metsatukad^ H i i g l a i d elupuud raiksusid-präl?isusid külmas: talvetuuies - ja puudealune tee mööda ojakallast viis meid vaa:s-ti välja lagendikule, kus ees ootas juba terve hulk varem kohar iejõujiud juhte, poisse ja, ziende Vaneahaid.; ' • Iga kaMädalane, M e l on olaudl 19W.: aastal sissetolek, mis Metafo luSsatud: mahaarvestused Ja isiklümS erandid, peab täitma Tl individual Income Tas lehe ja tagastama selle mitte hiljem kui SO. aprillil, 1978. Kui teileei ole tulumaksuleht p^^^ teel saahiaiiuö» si?s bai^ge see endale, kohalikust tostköntor^t> ml •District Tasation^Oftoisi:;,:: '^^^^ . Tulumaksulehte kasutatakse põhiliselt eida ideitiH esitamiseks, sissetnlekn redutseerimiseks lubatud mahaarvestuste ja erandite mahaarvestamisega puks tulumaksu yäljakaUmleerimiseks. Tulumaksu &)rmulari on käesoleval Mesametiaii lihtsaks Jmi võimÄ^^ Guide (Tulumaksu j Ä ) , mis ^ ; On tähtis, et teie täidate oma tulumaksulehe l o Ä l i M t ja täpselt. Esmajoones pidage. siMag, et tei© registreerite KÕIK oma sissetulekud, mitte aiault meed, mis on esitatud teie tööandja poolt antud T4 sedelil. Vaid ka kõik teised aasta Jooksul saadud sissetulekud. Näiteks kõi^ teie teenuste eest/ mille vastu teile ei ole antud T4 sedelit, sularahas saadud Jootrahad ja ^ g i d , kõik sissetulekud investeeringo-test, kaasaarvatud intressid sõpradele ja sugulastele laenatud summadelt, sissetulek üüjrist j r kõik teS® maksetud;perekonna toetussummad.;• ^^ Mida OE võimalik mahaarveštada? Ktii teie näiteiks toetate kedagi Kanadas.(või väljaspoolt KaaadatM ta kvaHfitseerub teist olenevale isikule), siis^y^ saende isikute põhjal teha isiMikke mahaarvestusL Kui teist olenev isik elab väljaspool Kanadat, siis peate tä itma vastava formulari (TIE-NIl), mida teil on võimalik hankida lähemast DistrietTasation Ofifice*!st ning lisama selle tulumaksulehe Juurde koos vajalikkude originaalsete kviitungitega, ; : > • . • • ^ . Tulumaksulehe koiralikuks; täitmiseks-jälgtge.t^^ . • Kontrollige mitu korda kalkulatsioone. Ärge unustage ka kõiki vajalikke I, 30. aprillil, 19?8. • et Samas puude all o l i ka meie valdusesse antud metsamaja ~ koigi muga\i;ustega oli avar, see ja suure kaminaga. Laual ootas soe kakao p, ,,taigna- ;JoIUd'^-:•^.;'••;v ' Pes;le söömist-joomist sürduti tegevuse juurde. Jaan. valis suu-saraj ale oma, abilisteks kõige tõsisemad ja asjaJikumad mehed' .— Viktor kelgumäede aga kõige nooreniad ja nägusamad neiud! Maj-gus oma lumekiiigadega oli . õmieanees kui:^ äga abilisi jätkus .—; sest' lumekinga^df sidumine palja käega ja/ lahtise välia poognaid mõõtma. KhiiiLsii Luule juhised:, edaspidi' j a tagurpidi, sõõrid JneJ: , Päev sai peagi otsa — andsime tunnustuseks kõigile lindi rinda kes osa võtsid, ja kaasa aitasid — ja jagasime kulda, hõttedat ja pronksi neile, kes teisitest kribe ette jõudsid... - H E L L Ä K E S T E - H U N D U D E TÄLI-PÄEVÄ. VÖISTÜS TÜS^MüSEDr ŠOTSÄTÄMINE.;; • T";a..ja aäla::; ' /; . 1. Heiki Altosaar — Lemb. — 8.57 2. Alaric Nurm — Lemb. — 9.12 3^ Ivar Soever — K a l e v '— 16.08 4. Marcus Tamm—Lemb. —16.09 •;8—9-:a.; ; ':- / 1. Rein Lomax — Lemb. — 6.24 2; .Andres Nurin. — Lemb. — 6.45 3. MikkAltosaar — L^rib. — 711 4. Henrik Vasila Lemb. — 7.20 L ROnald Liiksoo — Kalev — 6.44 2. Raimo Karhurien — Kalev - 6.54 3. K a r l Kohze — Lemb. --- 7:19 4. Mark Olup — Kalev — 0.38 LUMEKINGAB^^^.-^^ • 7 a. j a a l l a : Lembitu - Lembitu RevenüeCanada Taxation Hon. Joseph P. Guay Ministef RevenuGanada .Impõt :'" . L'hon. Joseph F. Guay fri;iiirmTr:tr.Hii.gfi'i>>awvr kibeda tuule käes ei Mimd jühti^ dele.mingi mõhu.'asi. • Noorte šuusatajlite, kelgutajate j a lumekingäd^ga võidujookš-jate vahelt vilksatas ka vahete- • vahed paar hästituntud • nägu — Tiia, ja Süverl Toetasid päris' as-- , jalžkuit oma suušakep^ide. najale ja. proovisid: omi võimeid näidata '— aga võitjate nimekirjas nad millegipärast ei olnud..;. Fotograafe oli mitu — kõik yä-ga asjalikult ametis oana „peen!- keöte" aparaatidega. Rroovisid ju jäädvustada tähtsaid ' momente, mis otsustasid 'kaotuse.või.võidu! üle kõige selle hullamise aga rnidas tuul Ja sillerdas päike. Ja kiirgas vastu lumehangedelt nii, et tahtis silmanägemise .võtta!- '.; Peale võ?.stlusi 01i iõunasöck. See oli kõige kehvem meie -terves äkaudi ajaloos! Puudus EESTI EMA oma käsi... Nälga .me e i jäänud - T - aga; teinekord teeme teisiti! Kakaod oli aga ülikülluses — a.ga juhid pidid om^ kohvi pä-msit mustalt jooma, sest j änused hundupotjfld olid kooretopsi tüh- ; jaks l i m p s i n u d | . ; Pöale lõunasööki oli vahe vaba ' aega j a siis läks lahti saanisõi-duks — ,,KÜlju9te'kõlinal-— läbi metsa, pma—Oh mis valges lumes sõita saariika! ISee cüi aHes mõnus!!! . . . ja utsikudele — vabatahtlikult..y-jja : poolest ^^sunniviisir* r i - - ^ ^ S8d tülid võ^ ja 1. Alaric Nurm - 2. Marcus Tamm 3. Ivar Šoever— •8—a.a. \ 1. Veikko Kärhuhen —- Kalev 2. Tarmo Soots — Lembitu 3. Kenny Ahlberg — Kalev; • ^'lo—II:^a.- 1. ' Raivo Karhunen — Kalev 2. Karl Konze'— Lembi^^ 3. M e n puberg — Põlr^ • '7.a..j,a alla:^ • ^',^• l . Älaric.Nurm — Lembitu * 2. E r i k S u l e v - - K a l ev 3V Heiki Mosaar — Lembitu . .;8—9.a.;; • • ' . / • V ': 1. KennyiAhirberg — 'Ihalev 2. Andres N u r n l— Lembitu 3. Peeter Roose — Kalev 1. MartinMälp — Viking 2. Karl Konze — Lembitu 3. Glen Preera — Kalev ; ; . Lõpuks —• Tänu Taevaisale ilusa Talipäeva eest. Lapsed jäid kõik -terveks jä nende punapõs-kedslt ja siünasäraist paistab ^^p ke meile kevadeoii-^ võibolla isegi järgmise talvem^ sest Šee^ oru — Otõlgi ära CJedar CJlen). sai kinni paaidud 10. veebr. 1979! Aidake kaasa Temiisespordl ajakiri „New Eng-land Teimis", tuues Võistluste and-mQid New Englandi osariikidest, märgib kaasavõistlejaist üksikmängudes kurii 18-^a. esimeste seas Tiina Bougase, kes on arstidepaari TÜna Parlin-Botigase ja J . Bougase tütar. Tiina Bougas on juba tuntud tennisistvTä võitis mioödunud aastal New Yorgis võisteldes Kanada parimat. Leht toob TÜna Bougase foto ja selle juures paremusjärjestuse New Englandis 16-a. Massis, milles .Tiina m 1. .kohal , ITeil päevil astub Torontos arh. Erich Ilmas üle 70 a. läve. 70 aastat on pikk aeg inimelus ja see aeg: mitab kuidas on 'kujunenud noorest hariduse- ja töötahtelisest iihnasest tõsine, intelligentne j t taktitundeiüie isilmsüs. ' Eric Ilmas sündis Järvamaal, Koeru, kihelkonnas taluperemehe pojana 20. märtsil 1908. a. Kodus, Kabritsa talus, nägu igas ešsti ta-lusy ^kus laipsed' abistasid ; vanemaid talutöödes, ituli ka E. I. jõudumööda osa võtta igapäevastest toimetustest. Nii kasvas ter mas Juba noorusaastail vastutus-ja kõhustüstunne tp va^^ E.-Ilnias lõpetas Paide.Ühisgümnaasiumi 1927. ä.: keyadd. Sama aasta sügisel siirdus Tallin-m '^a aiiuistas õpinguid Tallinna Tehsükumis (Tduiik^ arhitektuuri osako-nnaiS. Päyast Tehikumi lõpetamist kaitses oma diplomitööd 1935. a. kevadel. Otsekohe pärast üliikoo^ li 'lõpatamist siirdus juubilar E ^ t i V Vabariigi .põlhitööministee-riuinU: teenist^šse. Nendel aastatel projekteertifsuurel asundustalusid. Nende iiustahide pläaÄmdia hoonestaimise pro-jÄeerimisel" oli E. I; isik tõhu-; sät kaastegev. Sellele laiaulatuslikule kavale, onls oli Eestis alles hoogu võtmas, tõmbas kriipsu peale N. Liidu okupatsioon 1940. • Saksa okupatsioon ajastul 1941 •ao levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele da kliima eritingimustes. 1985. a. sai ta V Ontario mseneri õigused. Kimi puhkepaigale minekuirii 1973. a. sügisel töötas E. I. G ^ e - rail Engineering Co-s. vaneminsenerina kaevahdushoonete teraskonstruktsioonide tugevusarves-tuse aial. Asudes pensionile jäi tai pooleli uudse ja lihtsama meetodi areridamine j a viimistlemine te- 90-aastasieiI^ sai 11. märtsil eesti populaarne kunstnik, raa-matuiliüstraator j a lasteraamatute autor prof. Richard Kivit, kes praegu eluneb' Komwestheimis, : Saksamaal. Vaatamata • kõrgele vanusele on ^kunstnik veel praegu loomishoös. • • : • Võib õigusega ütelda, et Eestis ei olnud ühtegi suuremat kirjan-dusettevõtet, 'küs R. Kivit e| oleks olnud . kaastööliseks. Esimese eesiti raamatuaasta puhul 1935 oli, näiteks,-\^lja pandud 92 teost R. Kiviti siseillustratsioonidega. Tema poolt illustreeritud väljaannetest hümataikse eriti kõrgelt Looduse „Kuldraamatu" sarja. Kuld R. Kivltit on huvitanud ka © Elisabeth Raudsepp Sao Pau-1 los Brasiilias tähistas oma pandat sünnipäeva. Ta on sündinud Pärnus ja rändas Eestist välja' 1928 koos mehe ja kolme lapse^ . ga. Ta elab praegu oma lesesli tütre Aiva Ervedali juures. Elisa^ beth Raudsepp võttis oma kodus pärast sõda, kui eesti pÕgenUcke hakkas Brasiiliasse saabimia, neist hulga oma kodus vastu.- raskonstruktsioönides , ^alä-sam-; ba'^ tugevusarvestamiseks. IStofe graafika, akvarelli j-a; õiimaaling. uuete valemite j a võrrandite kallal töötab ta praegu koduses rahus. igapäevase töö kõrval ön ta osa võtnud ka mitmesugustel ideeJkavandite., võistlustel, näit. Eestis tunnustati E. I. kava: Pärnu 'linna esindusliku linnaosa kujundamiseks .teemal Baudtee-jaiama ümbrus" II auhinna vääri-hulgai uusiliiseks Ta on väljaspool Eestit Bootsis j a Torontos projekteerib' nud ühe kiriku, mitmed majad ja suvilad. Häid,tulemusi on ta saanuti saavutanud eksliibriste: alal: : Saksamaal on kunstnik teinud endale väga hea riime. Ta on valmistanud ja .vahnistab vjeel praegu iStuttgardi, ] Ludwigsl mrgi; j .t. muuseusnidele tellitud itöid ja temale on antud ka professori tiitel. Saksa ajakirjandus on temast korduvalt väga kiitvalt k i r - jiitanud. Juubilar kujundab muuseumide loodusteaduse ošakonda-deile jooiiistusi zooloogia valdkonnast, olles sellel alal väga otsitud VES Iseloomult tagasihoidlik, vähese jutuga, kuid sõna võttes ütleb alati olulise. E. limase sõbralikkus ja abivalmidus kaasinimeste vastu ei piirdu mitte ainult sõna-taitS^ SuSusä^ ^ ]' ADVOKAAT-NOTAR > ^ ' Room 1912, Royal Trust Tower, Toronto Domiuioia Centre ; Pestiaadress: P.O. 326, Torost© Out* (Bay & King) Msk IK^ Telefon: 869-1777 24-tundi teleföm valveteenistus E . I . toodi s^le ala eriteadlasena ^ sinnk t a g ^ i > ^'^^^ sõprade ringis on nusu- Septembris 1944 lahkus E. I. RIO DE JANEIRO - Brasiilia tähtsaimal kohviistanduste alal on jätkunud üle kuue nädala põud, mis on hävitanud osa Brasiilia kohvitoodangust. Tänavuse ärves-gusele inimesele kerge ja rõõm tatava 20,8 miljonilise koti suuru-soovida eelseisvateks aastateks koos abikaasa Irene ja tütre Hei- tervist; jätkuvat töötahet j a paij-giga Tallimmst Saaremaale ja. sealt 7. okt. paadiga Rootsi. Rootsis töötas E. Ihnas joonis-ju Ilusaid päevi Akadeemiliselt mas üS Raimla •kuulub E. II-vüistlatonda. tajana ja-1951. a. mai-kuul tuliftJE Ralmla pere l i i k m M ^ ^ ^ ja E. I. -perekond Rootsist Kanadas- mujal laias maailmas ühinevad se, Torontos on E.' I. töötanud. tema sõpradega ja lonnÄ sü- Imnstaikkude uisuteede.ja spor<ü-Jdamest amiast viliatlast^uubila-hoonete kavandamiseii hiljem n Ja soovivad temale palju aas-uurinud betooni ja raudbetooni,taid; sest saagist on põua tõttu kaotatud üle 2,8 miljoni kotti kohviube. Ja selle tulemusena arvab Brasiilia kaubandus- ja tööstusmihis^ ter Angelo Calmon de Sa, et kohvi-saagi vähenemise tõttu kohvi hind tõuseb maaihnaturul, kuigi kohvi-sõbrad on oodanud hinna langust. Põuda kannatanud Pärana osariigis, mis on Brasiilia tähtsaim kohvimaa, ei d e kuuel nädalal sa- J O H N E. SOOSÄÄE, Chartered Aceonntant ' 55 University Ave., Ste. 600 Toronto, Ont. M5J 2H? Tel. 862-7115 DOCTOR OF-CHIROPRÄCTIC" : 212 Dinnick Cr. rel. 489-0562 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-16-07
