1982-04-20-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. apriiiu 1982 — Tuesday, April 20, 1982 Nr. 30
POUT
Spordimärkmeici Spordiuudiseid
Rootsi kuulsal suusamaratonil
Mõras, 89 km pikkusel Vasalop-petil
oli tänavu 10.672 osavõtjat,
kellest lõpetasid 9360. Nagu 1978.
aasital, tuli ka seekord võitjaks
prai^tslane Jean-Paul Pierat ajaga
4.28j29. -Kui aga selgus, et ta oli
^ d u kestel suuski vahetanud^ tühistas
kohtunikekogu tema sõidu
ja esikoht anti teisena lõpetanud
rootslasele Lars Frykbergile, kelle
aeg oli 4.28,50. Teiseks tuli rootslane
Inge Mörk, kolmandaks aus-tetlane
Franz Gattermann, neljandaks
norralane Per Knut Aaland.
Naistest oli kiireim 420. köhale
tuhiud rootslanna Meeri Bodelid
ajaga 5.15,54.
^ Senftenbergis peetud Ida-Saksa
ja Inglismaa kergejõustiklaste sise-maavõistlusel
olid mõlemas arvestuses
edukamad sakslased, meeste
osas 70:51 ja naiste aladel 67:32.
19^aastane sakslanna Liane
Schmuhl parandas meetriga oma
senist kuulitõuketulemust ning
asus 20.70-ga tänavu teisele kohale
maailmas. Kõrgushüppes oli
naistest parim Kerstin Dedner
1.94-ga.
Jablonecis peetud sisevõistlustel
parandas isikliku rekordiga noor
tshehhoslovaklane Remigius Mac-hura
oma küulitõuketulemusi.
1979. a. saavutas ta 20.11-ga Euroopa
juunioride meistritiitli, äsja
peetud võistlustel parandas ta seda
kohn korda, 20.26, 20.36 ja
20.43.
Ungari ja |da-Saksa kergejõustiku
sisemaavõistlustel olid pare^
mad sakslased. Meeste 800 m
jooksu võitis Euroopa juunioride
meister Jožef Berecžki maailma
tänavuse rekordiga 1.46,79, naistest
võitis samal distantsil Martina
Steuk ajaga 1.59,24. 1500 m võitja
Lutz Zauber püstitas 3.38,86-ga
um Ida-Saksa siserekordi. Kuulitõukes
saavutas Gordula Schulze
20.35, meestest samal alal oli esimene
Hans?Jürgen Jacobi tulemusega
20.20. Kohniküt hüppas ungarlane
Bela Bakosi 16.77.
SanDiegos peetud kergejõustiku
sisevõisüustel hüppas William
Banks kolmikut 17.41, mis on
niueks sisevõistluste maailmarekordiks.
Uus siserekord on ka Evelyn
Ashfordi 60 jardi tulemus 6.48,
mis Ott 0,12 sekundit parem Jea-nette
Boldeni tehtud rekordist.
II N. Liidu karatemeistrivõistlustel
Tallinnas tuli Eesti meeskond
teisele kohale. Esimese Eesti ka-ratesportlasena
tuli Olav Kivirand
N. Liidu meistriks, j uunioride
klassis saavutas Ealle Kivi hõbemedali.
^ '
N. Liidu rahvaste talispordi' f i naalvõistluste!
väiksemate j,liidu-vabariikide
grupis" tuli esimeseks
Eesti esindus 2715 punktiga. Eestlastest
olid eriti tublid noored. 17-
aastane otepäälane Priit Teder 70
m hüppem^el ja Tamsalu neiu
Krista Lepik 10 km murdmaadistantsil
saavutasid esikohad.
Tallinna Pedagoogilise Instituudi
kergejõustikusisevõistlustel hüppas
Heiki Kask kõrgust 2.11 ja
Vello Lumi 2.05, Heiki Uuemaa
jooksis 60 m tõkkeid ajaga 8,8.
Kodumaal on uueks spordiha-ruks
suusapurjetamine. Tänavu
võisteldi Harku järve ääres lumel,
kuna tuul oli liiga tugev järvejääl
sõitmiseks. Esimeses kaalukategop-rias
(kuni 75 kg) tuli esimeseks
Eesti meistriks purjelaua sõidus
Erki Mägar. Teises grupis (üle 75
kg) võitis meistritiitli Arvo Saluri.
Purjelaud olevat purjetamisviisi-dest
kõige sportlikum, olevat aina
võimlemine. Keskmine tuules saavutatud
kiirus olevat 500 m lõigul
40 km tunnis.
Jääpurjetamise võistlused peeti
Virtsu lahel, kus sulailmad olid
jää juba muutnud pehmeks ja praguliseks.
Tugev tuul aga kahjustas
purjekaid, murdis maste ja põik-talasid.
DN klassis oli kolmekümnest
võistlejast parun Tiit Haag-mä,
teme M. Kuuhnann, kolmas
V. Vooremaa. Monotüüp-XV klassis
parimad A. Raud—T. Kristju-ham,
teisel kohal Ü. Nõu—-A. Jol-ler.
ILMUS MÜÜGILE:
PIISKOP KARL RAÜDSEPP'ö
ISUGA MÄRGITUD
Hind $12.-j + saatekulu $2.—•
Saadaval Vaba Eestlase talituses.
;,Need read tahavad kirjeldada üht yaimulikka nii, Mgn ^
elab ja töötab loomulikuna. See on katse kujutada tõelist
meest ametirüüs." (Autori eessõnaSst)
Ilvese salk nõupidamisel. Igal laupäeva hommikul koguneb Lembitu
Maleva skautrühma 25—30 poissi rühma koondus,ele. Üks osa seUest
ori salkade iseseisev tegevus. Puuduvat salgajuhti Aldrek Meipoomi
asendab Tarmo Soots, temast paremal Allan Vessmann Ja Andres
Nurm — kõik kolm esindavad teis,t generatsiooni Lembitus.
Foto: Vaba; Eestlane
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase talituses
Jüri Uluotsa ^Eestlast® lepingud võõrastega XIII
sajandü" , i.. 2J«
5.25
4 ^
Uljanovskis peetud N. Liidu
meistrivõistlustel klassikalises
maadluses oli Eesti raskekaallane
Heldur Roone kolmas, poolraske-kaallane
Meelis Ludvig kuuendal
Uusmeremaalane John Walker
võitis meeste miilijooksu ajaga
3.52,8, mis on sel aastal parim aeg
maailmas ja Larry Myrricks hüppas
kaugust 8.12.
Kanadas 24.343.181 elanikku
OTTAWA —• Kanada elanike m on tõusnud 1971. a. peetud
mhvaloendusest 12.9% ja oli 3. augustil 1981 tehtud loendusel
24.343.181. Tõus on olnud teine väikseim sel aastasajal; vaid 1930-
adaiü aastais kasvas elanike arv vähem kui nüüd.
Elanike juurdekasvust tingitult
muudetakse valimispiirkondi ja
selle kümneaastaku lõpul, pärast
1984. a. parlamendivalimisi vali-tälcse
alamkotta 28 uut liiget juurde,
andes kogusummaks 310.
Neist 28-st valitakse 25 neljast
elanikerohkemast provintsist Onta-riost,
Quebecist, Briti Columbiast
ja Albertast. Sellegi peale vaatamata
nad jäävad alamkojas alla-esindatuiks;
nende provintside elanike
arv on 82,3%, kuid esindajate
arv vaid 78,7%. Vana tava ko-;
haselt jääb Prince Edward Island
üleesindatuks, andes oma 122.506
elaniku kohta 4 rahvasaadikut.
Uusi valimispiirkondi ei saa ka^
sutada veel eesolevail j valimistel,,
vaid esmakordselt aastal 1988^
Parlamendi kohtade arv tõuseb iga
rahvaloenduse järel ja selle seaduse
erakordsuste juurde kuulub, et
Quebec saab 4 uut kohta automaatselt,
vaatamata sellele kas
selle elanike arv tõuseb või langeb.
.
Lääneprovintsides tõusis elanike
arv tunduvalt üle riigi keskmise,
mille tõttu Ontario osa kogu. elanikkonnast
. on pikkamisi pärast
1951. a. vähenenud. i
Toronto on tõusnud 2.998.947
elanikuga Kanada suurimaks linr"
naks. Montreal on lähedal järel,
aga Ottawa-Hulli metropolitan
piirkond võib oma neljanda koha
kaotada Edmontonile või Calgary-le
järgmise kümne aasta jooksul.
Ottawa-HüHis elab 717.978, Ed-montonis
657.057 ja €algarys
592.743, millega Calgary tõusis
üheksandalt neljandale kohale.
Metropolitan Torontos arvestatakse
juba üle 3 miljoni elaniku, kuna
rahvaloendusel polevat kunagi
suudetud kõiki elanikke mitmesugustel
põhjustel arvestada.
Toimetusele saadetud
kirjandus
VALGUS nr. 4 -^1982. Sisus: E.
Kül „Palmipuudepühaks", H. M-a
„ Jeesus suri meie eest**, N. Hansar
„Jeesuse ülestõusmise tunnistaja",
I. Kaevats ,,t3rleslõusmise vägi",
H. Ennis„Vaata' Jeesusele!"
(järg), Brita ja Carl-Olof Hagwelli
misjoniku-i Tshiüist, E. Kül „NeIi-pühi
ärkamme Eestis", lühipalasid
ja vaimuülr luuletus, H. Söderhol-ml,,
Päästearmee 100-aastane".
VALGED PÕLLUD nr. 81, 1982.
Toronto Eesti Baptisti Koguduse
Misjonitoimkonnä väljaandes kurjutavad:
H. EUer „Mida me külvame
", Miila Krimmi luuetus
, JCülvaja", misjonikirju Lõuna-
Aafrikast, Paapua Uus-Gmeast, Ar-gentiinast,
Kalifomiast, Rootsist,
Tshülist, 'Austraaliast, Indiast, Bo-üviast,
Zairest, Esther Sü-otkmi
memuaaride järg ,,§ihi poole",
järgnev jutustus „Rahulaps", «Võidutsev
usk", uusaastatervitusi. ^
Ulm Maasiig Mu Toonela jõelt" .
,»Püridele Pyydes" —-
p,poety estom" -r- eesti lüale antoloogia itaalia kedes 6.30
Kaljo L^ik — Death has a Child's Eyes 4^
Salasoo ja Salo - Välis-Eesti perioodika 2.79
V. Salo - Riikoja kirikud _ 2.W
Anführnng zn der Eüjischeti Sprach (Esimene kalse
<mii Ideele grammatika ja sõnanuunata koostena -
seks H. Stabli sõlest aastal 1637) i 2.71
Reedik Willem Wilmanni „Valmir 2.71
H. Salo — Eesti vanem kirjandos l . . —. 2.70
Blaise Pascal — Mõtted 2J§
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsogiimale 2.1I
Arno Vihalemma — Konstnik eesõ Urjandoses ---- tlO
Aarand Roos ^ Jootide koningas Tallinnas 641
nona Laaman >- üJks fisna kerge haigoš (Iwiletiised) SJM
s: kauneim eestikeelne Ruoletoskoga
Ivar Ivask
ELUKOGU
pfisdb oma laoles tngevate sidemetega Ldnna-Eesti Ta-nemate
sünnimidlas. Tema nägemoslik loide Soomest, s^slia-manlikost
soome-ogrilisest tondest ja mfisilkast» aga ka oma
fimbmskonnast mqjal maailmas on tonderikas ja tfihelqniQcrk.
ESo&ognsse on yalltud paremik ta Tarem flmnnnd kogndesi
329 lk. Hind $16.<^ — saatekohi 50 centä
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
ILMUS
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval „VABA £ESTLASE<< taUtoses ja kooUõhtntel Eesti
Majas raamatute müügUaoal.
HIND $6.00 — postiteel $6.5©
jaiHmmmiHmniifiiHnintiiiiiiHHiiHfiH
lerta Rmk
ÜDAMEVALLUl/ÜAD
Jla jooksiski minema oma punastes
tuhvlites. Kuulsime hääli Pen-ny
toast ja tundus, et viimane oli
kaunis vihane.
Siis too hirmutis pidzhaämas^ tuli
jälle alla ja ütles: „Pole tal häda
midagi. Tal polnud hirmu raasugi.
Mu toon pahandas teda vaid vei-
(t
„Toon!" — kujutelge vaid —
kärkida vana hea Pennyga, meie
truu teenijaga. Ja veel zeppelini
ööl. Kas olete kuulnud midagi häbistavamat?
Ma arvan, luupainajagi märkas
mu pahameele pilku, sest ta jätkas
kiiresti: «tJ^tlesin vanale Pennyle,
et ta oma katuseakna kinni kataks.
Ta õli pannud tule põlem^, et end
julgustada —
Vaeneke! Nagu ta oleks isegi
teadnud, mida ta tegi hirmu ja ehmatuse
pärast.
„— tal oli aga nii suur valgus,
mis paistab kas või Martello tornini.
Loodan, et seda ei juhtu
enam," lõpetas too vahelesegaja
papagoist luupainaja. „Head ööd
Icõigile!"
Igaüks vastas talle, välja arvatud
mina. Loodan, et ta märkas,
et ma ei vaadanudki tema poole.
Läinud tagasi oma tuppa, läksin
kohe peegli ette, et vaadata, kas
näen ka nii auväärne välja nagu
end praegu tundnud olin. O^n
meeletu enda pildi üle: kaks paksu
kullast patsi piiras jmu nägu,
taevassinisel hommikukuuel oli
pehme õrn valge krae ja eest^ paistis
Õrnroosa pael mu öösärgist.'
Nägin aastaid noorem välja kui
tõepolest olin. Oleks võinud mulle
viisteist ja pool aastat anda!
Tütarlapsed, kas see ei tee püstihulluks?
XI ,
Täna oli Porikülas suur ärevus
läinud ÖÖ tagajärgede pärast. Kuid
lõppude lõpuks on kahju väga väi.
ke. Enamik pomme oli kukkunud
pehmesse mudavalli. Üks oli sattunud
arsti õue ja surmanud ühe
kana. Kaks -— ma mõtlenj pommi,
mitte kana—- olid kukkunud päris
Martello torni ja sõjamoona lao
lähedale. • ,
„01eks veidi õhku tolmanud,
kui nad seda oleksid' tabanud,"
kuulsin luupainajat Evelynile kohvilauas
ütlevat. „See oleks neid lohutanud
selle eest, et ei saaiiud
seekord surmata ühtegi last. Aga
võib ka olla, et nad teavad, et Po-riküla
noorim võsu on juba varsti
seitsmeteistkümneaastane —"
Kas ta sellega niind mõtles? Kas
mind? Ta on küll võimeline ^elleks.
'
„Armas aeg, härra Lascelles,
kuidas sakslased seda siis teada
võivad?" küsis tädi hääl uue kohvimasina
tagant. j,Ega meil siin ei
saa ju olla salakuulajaid. Siin külas
Küll mitte."
Luupainaja naeris vaid ja ütles:
„Ah, Porikülas ei saa olla salakuulajaid?
Ikka tõesti ei saa —
või kuidas?" '"
Ja siis ta naeris uuesti — loll
idioot. See on vaid tema narr
fnood, sest naerda polnud siin ju
tõepoolest midagi. Aga olgu, jätame
Lascellesl.^Mul on nüüd midagi
hoopis huvitavamat mõelda.
Ma ei saa nimelt teisiti, kui olla
hirmsasti ärritatud ja huvitatud
selle Nancy loo pärast. Pärast toda
zeppelini õhtut pole ta mulle
sõnagi kõssanud, kuid ma tunnen
kogu aeg, et' ta on praegu õnnelikus
kihluse meeleolus. Ta otse
kiirgab sellest: seda võib lugeda ta
.sinistest silmadest, igast tä kuldsest
juukselokist. Iga kord kui ta
tuleb tagasi oma toimetustelt külast,
mis kestavad alati terve igaviku,
tuleb nagu mingi õnnelaine
siia majja. See on vist sellest, et
tee külast tagasi, viib teda alati läbi
selle varjulise allee? Seda võib
tunda kogu maja õhkkonnas.
Võib-oUa on see vaid sellepärast,
et tean sellest asjast, et mulle pä-i
ris imelikuna näib, kuis keegi midagi
ei aima. Ja ometi ei ole kellelgi
kahtlust. Tädi Viktooria laob
ikka endiselt oma pasjanssi. Evel
lyni päevakord on ka ikka sama;
käia sanitaarkursusel, õmmelda^
harjutada klaveril. Luupainaja tuleb
ja läheb oma koledate saabastega.
Härra Curtis on meid mõnel
korral külastanud. Kellelgi pole
aimu, et meie Nancy ja Poriküla
kõige ilusama sõjaväelase vahel
oleks midagi.
Ma tahaksin aga nü kangesti, et
Nancyy selle asemel et vaid naeratada
ja haududa oma õnne otsas,
mullegi midagi räägiks. Kui ta
vaid mõne pisiasjagi räägiks. See
oleks päris armuheitmine ta noorema
õe suhtes. Sest näib, et peale
selle asja ei leidu enam midagi
siin maamuna peal, mis mind
praegu võiks huvitada.
Olen kaotanud mõlemad õed,
nad on nii muutunud. Tollest laupäeva
olengust saadik on Evelyn
läinud selliseks vooruslikkuse eeskujuks
-r— ei saagi temaga millestki
kõnelda, et ta ei oleks shokeeri-tud.
Nancy muutus on arusaadav,
sest ta on ju esimene armastuse ja
salajase kihluse_ segaajajärgus.
Mulle näib, et kõikide madruste ja
sõdurite hulgale vaatamata ei tea
mä vist hingegi, kellest oleksin huvitatud
või kellest tahaksin, et ta
minust huvitatud oleks. Tahan tei-^
le öelda, mis ma enesest arvan:
leian, et oma kaheksateistkümne
aasta kohta olen elust hirmsasti
pettunud. Meestega olen ma läbi.
Ei usu, et saaksin kedagi armastada
kogu eluaeg. Päris tõesti, jah!
Taipate vist isegi, kelle süü läbi
•see nii on: too väike, kole härra
Lascelles. Tõsiasi on ju see, et kui
elad inimesega ühe katuse all ja ta
sulle absoluutselt vastik on, siis
võib see kogu tuju ja elu mürgitada.
Ja viimane hoop oli muidugi
see, kui ta röövis.minult mu„ma-hajäetud
ohvitseri", selle niu elu
uue huvi. Jah, tõepolest. Kui leidsin,
et mu tundmatu sõber osutub
üheks ja samaks isikuks luupainajaga,
siis «purunesid viimased ilusad
unistused varemeteks",, nagu
romaanes kirjutatakse.
Ma usun, et ei leidu isikut, kes
saaks mulle heita ette mu meesie-vihkamist.
«
(Hiljemini.)
Viimaks ometi sain Nancylt midagi
teada. Palju muidugi mitte.
Just praegu ta tuli saali hädise
näoga ja küsis meilt igaühelt, kas
meil juhtub olema liainbavaluroh-tu.
See oli üllatus. Sest. vaadake,
üks Verdeley perekonna headest
külgedest on nimelt seei et hällist
hauani ei tea nemad, mis tähendab
hambavalu.
Hambad tulevad meU väga ker-gestiy
kui oleme beebid. Ja kui
oleme saanud kätte oma uue järgu
hambaid, siis elame nendega ka
surmatunnini. I ^ ^ tädi Viktoorial,
kes on kahekordne Verdeley, sest
ta*abiellus oma tädipojaga, on vaid
üks kuldkrooni. Ja isal oli niisamuti
ja temalt olemegi/ selle päri^
nud. Nii siis, ma ei taha sugugi
hoobelda, kuid Verd|feley tüdrukute
hambad on küll nagu valge pär-lirida.
Sellest siis see imestus, kui
Nancy ilmus allapoole kistud suunurkadega
ja ühe käega hoides
punast põske ja küsis, kas keMgi
leiduks närvivalu vaigistavat rohtu.
. Kellelgi polnud midagi säärast.
Siis härra Lascelles ütles, et
jookseb korraks apteeki ja toob
rohtu. Kuid, nagu tavaliselt niisugustel
puhkudel, poed pandi just
täna varemini kinni ja meie lähedane
apteeker oli läinud jääma.
Nü pidi ta (luupainaja) siis oma
mootorrattaga sõitma härra Gür-tise
korteri juurde, mis asus teispool
külaotsas. Lõpuks sai ta siis
väikese pudeli uimastavat rohtu.
Võtsin pudeli ja viism ta üles
Nancy tuppa, kus see laimas düva-nil,
paks roheline villtekk peal
(ütlesin teile juba, et ta oma roosa
udusulgteki luupainajele oli
andnud). Evelyn kummardus ta
kohal ja ütles: ,,Ma kardan, et
pead vist küll minema hambaarsti
juurde.." Seejuures pakkus ta: talle
kölnivett ja puuvilla.
„See on kindlasti parem," ütlesin,
andes talle 'pudeli rohuga.
„Härra Curtise sügavaima kaastundega."
;
Paljas härra Curtise nimetus
ajas Evelyni toast minema. Nagu,
teate, ei kannata ta seda meestes
enam tollest õhtust saadik.
„Katsu veidi sellest vedelikust
panna hambale," ütlesin lohutavalt.
„Kas on väga valus? Ava suu,
las ma vaatan, missugune see õieti
on."
„Ah, see on päris taga," oigas
Nancy, katsudes oma põske.
„Kuidas, nüüd sa näitad juba
teist põsfee kui varemini?" ütlesin.
leb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 20, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-04-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820420 |
Description
| Title | 1982-04-20-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. apriiiu 1982 — Tuesday, April 20, 1982 Nr. 30
POUT
Spordimärkmeici Spordiuudiseid
Rootsi kuulsal suusamaratonil
Mõras, 89 km pikkusel Vasalop-petil
oli tänavu 10.672 osavõtjat,
kellest lõpetasid 9360. Nagu 1978.
aasital, tuli ka seekord võitjaks
prai^tslane Jean-Paul Pierat ajaga
4.28j29. -Kui aga selgus, et ta oli
^ d u kestel suuski vahetanud^ tühistas
kohtunikekogu tema sõidu
ja esikoht anti teisena lõpetanud
rootslasele Lars Frykbergile, kelle
aeg oli 4.28,50. Teiseks tuli rootslane
Inge Mörk, kolmandaks aus-tetlane
Franz Gattermann, neljandaks
norralane Per Knut Aaland.
Naistest oli kiireim 420. köhale
tuhiud rootslanna Meeri Bodelid
ajaga 5.15,54.
^ Senftenbergis peetud Ida-Saksa
ja Inglismaa kergejõustiklaste sise-maavõistlusel
olid mõlemas arvestuses
edukamad sakslased, meeste
osas 70:51 ja naiste aladel 67:32.
19^aastane sakslanna Liane
Schmuhl parandas meetriga oma
senist kuulitõuketulemust ning
asus 20.70-ga tänavu teisele kohale
maailmas. Kõrgushüppes oli
naistest parim Kerstin Dedner
1.94-ga.
Jablonecis peetud sisevõistlustel
parandas isikliku rekordiga noor
tshehhoslovaklane Remigius Mac-hura
oma küulitõuketulemusi.
1979. a. saavutas ta 20.11-ga Euroopa
juunioride meistritiitli, äsja
peetud võistlustel parandas ta seda
kohn korda, 20.26, 20.36 ja
20.43.
Ungari ja |da-Saksa kergejõustiku
sisemaavõistlustel olid pare^
mad sakslased. Meeste 800 m
jooksu võitis Euroopa juunioride
meister Jožef Berecžki maailma
tänavuse rekordiga 1.46,79, naistest
võitis samal distantsil Martina
Steuk ajaga 1.59,24. 1500 m võitja
Lutz Zauber püstitas 3.38,86-ga
um Ida-Saksa siserekordi. Kuulitõukes
saavutas Gordula Schulze
20.35, meestest samal alal oli esimene
Hans?Jürgen Jacobi tulemusega
20.20. Kohniküt hüppas ungarlane
Bela Bakosi 16.77.
SanDiegos peetud kergejõustiku
sisevõisüustel hüppas William
Banks kolmikut 17.41, mis on
niueks sisevõistluste maailmarekordiks.
Uus siserekord on ka Evelyn
Ashfordi 60 jardi tulemus 6.48,
mis Ott 0,12 sekundit parem Jea-nette
Boldeni tehtud rekordist.
II N. Liidu karatemeistrivõistlustel
Tallinnas tuli Eesti meeskond
teisele kohale. Esimese Eesti ka-ratesportlasena
tuli Olav Kivirand
N. Liidu meistriks, j uunioride
klassis saavutas Ealle Kivi hõbemedali.
^ '
N. Liidu rahvaste talispordi' f i naalvõistluste!
väiksemate j,liidu-vabariikide
grupis" tuli esimeseks
Eesti esindus 2715 punktiga. Eestlastest
olid eriti tublid noored. 17-
aastane otepäälane Priit Teder 70
m hüppem^el ja Tamsalu neiu
Krista Lepik 10 km murdmaadistantsil
saavutasid esikohad.
Tallinna Pedagoogilise Instituudi
kergejõustikusisevõistlustel hüppas
Heiki Kask kõrgust 2.11 ja
Vello Lumi 2.05, Heiki Uuemaa
jooksis 60 m tõkkeid ajaga 8,8.
Kodumaal on uueks spordiha-ruks
suusapurjetamine. Tänavu
võisteldi Harku järve ääres lumel,
kuna tuul oli liiga tugev järvejääl
sõitmiseks. Esimeses kaalukategop-rias
(kuni 75 kg) tuli esimeseks
Eesti meistriks purjelaua sõidus
Erki Mägar. Teises grupis (üle 75
kg) võitis meistritiitli Arvo Saluri.
Purjelaud olevat purjetamisviisi-dest
kõige sportlikum, olevat aina
võimlemine. Keskmine tuules saavutatud
kiirus olevat 500 m lõigul
40 km tunnis.
Jääpurjetamise võistlused peeti
Virtsu lahel, kus sulailmad olid
jää juba muutnud pehmeks ja praguliseks.
Tugev tuul aga kahjustas
purjekaid, murdis maste ja põik-talasid.
DN klassis oli kolmekümnest
võistlejast parun Tiit Haag-mä,
teme M. Kuuhnann, kolmas
V. Vooremaa. Monotüüp-XV klassis
parimad A. Raud—T. Kristju-ham,
teisel kohal Ü. Nõu—-A. Jol-ler.
ILMUS MÜÜGILE:
PIISKOP KARL RAÜDSEPP'ö
ISUGA MÄRGITUD
Hind $12.-j + saatekulu $2.—•
Saadaval Vaba Eestlase talituses.
;,Need read tahavad kirjeldada üht yaimulikka nii, Mgn ^
elab ja töötab loomulikuna. See on katse kujutada tõelist
meest ametirüüs." (Autori eessõnaSst)
Ilvese salk nõupidamisel. Igal laupäeva hommikul koguneb Lembitu
Maleva skautrühma 25—30 poissi rühma koondus,ele. Üks osa seUest
ori salkade iseseisev tegevus. Puuduvat salgajuhti Aldrek Meipoomi
asendab Tarmo Soots, temast paremal Allan Vessmann Ja Andres
Nurm — kõik kolm esindavad teis,t generatsiooni Lembitus.
Foto: Vaba; Eestlane
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase talituses
Jüri Uluotsa ^Eestlast® lepingud võõrastega XIII
sajandü" , i.. 2J«
5.25
4 ^
Uljanovskis peetud N. Liidu
meistrivõistlustel klassikalises
maadluses oli Eesti raskekaallane
Heldur Roone kolmas, poolraske-kaallane
Meelis Ludvig kuuendal
Uusmeremaalane John Walker
võitis meeste miilijooksu ajaga
3.52,8, mis on sel aastal parim aeg
maailmas ja Larry Myrricks hüppas
kaugust 8.12.
Kanadas 24.343.181 elanikku
OTTAWA —• Kanada elanike m on tõusnud 1971. a. peetud
mhvaloendusest 12.9% ja oli 3. augustil 1981 tehtud loendusel
24.343.181. Tõus on olnud teine väikseim sel aastasajal; vaid 1930-
adaiü aastais kasvas elanike arv vähem kui nüüd.
Elanike juurdekasvust tingitult
muudetakse valimispiirkondi ja
selle kümneaastaku lõpul, pärast
1984. a. parlamendivalimisi vali-tälcse
alamkotta 28 uut liiget juurde,
andes kogusummaks 310.
Neist 28-st valitakse 25 neljast
elanikerohkemast provintsist Onta-riost,
Quebecist, Briti Columbiast
ja Albertast. Sellegi peale vaatamata
nad jäävad alamkojas alla-esindatuiks;
nende provintside elanike
arv on 82,3%, kuid esindajate
arv vaid 78,7%. Vana tava ko-;
haselt jääb Prince Edward Island
üleesindatuks, andes oma 122.506
elaniku kohta 4 rahvasaadikut.
Uusi valimispiirkondi ei saa ka^
sutada veel eesolevail j valimistel,,
vaid esmakordselt aastal 1988^
Parlamendi kohtade arv tõuseb iga
rahvaloenduse järel ja selle seaduse
erakordsuste juurde kuulub, et
Quebec saab 4 uut kohta automaatselt,
vaatamata sellele kas
selle elanike arv tõuseb või langeb.
.
Lääneprovintsides tõusis elanike
arv tunduvalt üle riigi keskmise,
mille tõttu Ontario osa kogu. elanikkonnast
. on pikkamisi pärast
1951. a. vähenenud. i
Toronto on tõusnud 2.998.947
elanikuga Kanada suurimaks linr"
naks. Montreal on lähedal järel,
aga Ottawa-Hulli metropolitan
piirkond võib oma neljanda koha
kaotada Edmontonile või Calgary-le
järgmise kümne aasta jooksul.
Ottawa-HüHis elab 717.978, Ed-montonis
657.057 ja €algarys
592.743, millega Calgary tõusis
üheksandalt neljandale kohale.
Metropolitan Torontos arvestatakse
juba üle 3 miljoni elaniku, kuna
rahvaloendusel polevat kunagi
suudetud kõiki elanikke mitmesugustel
põhjustel arvestada.
Toimetusele saadetud
kirjandus
VALGUS nr. 4 -^1982. Sisus: E.
Kül „Palmipuudepühaks", H. M-a
„ Jeesus suri meie eest**, N. Hansar
„Jeesuse ülestõusmise tunnistaja",
I. Kaevats ,,t3rleslõusmise vägi",
H. Ennis„Vaata' Jeesusele!"
(järg), Brita ja Carl-Olof Hagwelli
misjoniku-i Tshiüist, E. Kül „NeIi-pühi
ärkamme Eestis", lühipalasid
ja vaimuülr luuletus, H. Söderhol-ml,,
Päästearmee 100-aastane".
VALGED PÕLLUD nr. 81, 1982.
Toronto Eesti Baptisti Koguduse
Misjonitoimkonnä väljaandes kurjutavad:
H. EUer „Mida me külvame
", Miila Krimmi luuetus
, JCülvaja", misjonikirju Lõuna-
Aafrikast, Paapua Uus-Gmeast, Ar-gentiinast,
Kalifomiast, Rootsist,
Tshülist, 'Austraaliast, Indiast, Bo-üviast,
Zairest, Esther Sü-otkmi
memuaaride järg ,,§ihi poole",
järgnev jutustus „Rahulaps", «Võidutsev
usk", uusaastatervitusi. ^
Ulm Maasiig Mu Toonela jõelt" .
,»Püridele Pyydes" —-
p,poety estom" -r- eesti lüale antoloogia itaalia kedes 6.30
Kaljo L^ik — Death has a Child's Eyes 4^
Salasoo ja Salo - Välis-Eesti perioodika 2.79
V. Salo - Riikoja kirikud _ 2.W
Anführnng zn der Eüjischeti Sprach (Esimene kalse
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-20-06
