1981-09-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 17. septembril 1981 - Thursday, September 17, 1981 Nr. 65/
Spordimärkineid
Koblenzis peetud kergejõustiku-võistluse
tulemusist ön veel märkimisväärsed;
Ameeriklane Larry
Myrjcks hüppas kaugust 8.41,
uus-meremaalane Mike 0'Rourke
viskas oda '84.09, ameeriklane
Dwight Stones hüppas kõrgust
2.26, ameeriklane Dave Lauf tõu-jkas
kuuli 20.31, läänesakslane
Günther Lohre hüppas teibaga
5.50, austraallane Ken Lorraway
hüppas kolmikut 16.66, Renaldo
Nehemiah jooksis A10 m tõkkeid
13,04, Sam Turner 13,33, Henry
Rono jooksis tänavuse parima
5000 m 13.12,15, Steve Scott
jooksis 1500 m ajaga. 3.31,96, teine
Wesinghage 3.33,49. .
Helsingis toimunud maratonijooksust
võttis osa 1430 jooksjat
kellest jooksu lõpetasid 1340. A i nult
kaks parimat jooksid alla 2.30.
Võitjaks oli läänesakslane Günther
Mielke 2.23,34, teine inglane
Paul Eales 2.25,21, kolmas soomlane
Kari Mustala 2.33,29. Naistest
oli parim 40-aastane kantseleiametnik
Sinikka Kiippa.
Oulus Soome ujumisvõistluse
meistrivõistlustel tehti kokku 15
uut Soome rekordit. Treener väitis,
let ujujad on saanud tugevamaks
ja on ka tehniliselt paremad.
Brasiilia koolipoiss Joaquim
Carvalho da Cruz jooksis Rio de
Janeiros uue noorte ja A-poiste
maailmarekordi 800 m ajaga
1.44,3. Tulemus oii tänavu meeste
maailmaedetabelis kolmas.
1 i6-aastane ameerika tütarlaps,
kel on üheksa õde-venda, püstitas
lisaks 200 m liblikujumise rekordilt
2.05,96 Milwaukees peetud
võistlusel veel teise maailmarekordi
100 m libliku j ümises ajaga
57,93. Uus rekord on tema nimel
olnud senisest rekordist 1,33 sekundit
parem. Meeste sama ala
võitis Matt Gribble ajaga 53,96,
mis on' kõigi aegade teine parim
tulemus William Pauluse 53,81 järel.
William Barrettil jäi ainult
0,02 sek. puudu tema nimel olevast
meeste . 200 m kompleksuju-mise
maailmarekordist 2.03,24.
Malmös peetud kergejõustikuvõistlustel
püstitas tänavu maailma'kümne
kiirema 400 m nais-tõkkejooksja
hulka •tõusnud 19-
aastane rootslanna Ann-Louise
Skoglund uue Rootsi rekordi ka
400 m jooksus ajaga 52,23. .
Soomes on sel suvel kolm naist
visanud oda üle 62 meetri. Tuula
Laaksola püstitas Espoos isiklikuks
rekordiks 63.82 ning võitis Soome
rekordiomanikku Tiina Lillakut
82 sentimeetriga. Rekord on
66.34, tehtud alles hiljuti. Salos oli
esimene Tiina Lillak 63;04-ga, teine
esmakordselt üle 60 saanud
Helene Laine 62.20. Meestest võitis
Aimo Aho 87,02-ga tänavustel
üliõpilasmängudel hõbemedali
võitnud idasakslase Gerald Weissi,
kelle tulemuseks oli 86.14.
Soomes Varkauses peetud kergejõustikuvõistlustel
Juha Tiainen
heitis vasarat 74.42 ja Harri Huh-tala
74.18. Pentti Sinersaari viskas
Kajaanis oda 88.92. Rauli P.udas
hüppas Kotkas Karhula augusti^
kuu mängudel teivashüppes 5.40 ja
Seppo Haavisto hüppas kõrgust
2.18:
üüGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ kula 0
Turus peetud kergejõustikuvõistlustel
võitis odaviske Heino Puuste
86.08-ga, teiseks jäi Soome meister
AnteroToivonen 81.50.
Ungaris peetud kergejõustikuvõistlustel
tuli esikohale vasarahei-ter
Jüri Tamm tulemusega 77.26.
Samal võistlusel tõukas U. Beyer
kuuli 21.12.
Tsheljabinskis toimunud N . Liidu
maasportlaste. jahilaskmismeistr
rivõistlustel võitsid eestlased võistkondlikult
teise koha.- Individuaalselt
esines kaevikurajal edukalt Rita
Kurg, kes pingelises heitluses
suutis edestada tänavuste Euroopa
meistrivõistluste võigtkondlikku
kuld- ja individuaalset hõbemedali-omanikku
4 enamtabamusega, saavutades
Eesti rekordiks 186
200-st. Hästi esines kaarrajal Ülle
,Karo, võites 164 tabamusega
pronksmedali. Meestest oli kaevikurajal
neljas H. Jaansalu 191 ja
.19-s U. Saaliste 178, 24-s A.
Tamm 171. Kaarrajal said meestest
J. Volmer 188 silmaga kuuenda,
U. Mets 188-ga seitsmenda
ja L. Nüüd 184 tabamusega 15.
koha.
Tallinnas võistles Eesti vibulas-keparemik,
kellele konkurentsi
Põikread: 1.' Pikkusemõõdü lühend,
3. Isiklik asesõna, 6. Soome
meheninii, 10. Hapu jook, 11. Jõgi
Itaalias, 12. Koha määrsõna,
13. Silmahaigus, l5._.,Läbipaistev
materjal, 17. Oskussõna pallimängudes,
algkeeles, 18. ..hoi -~
kange jook, 19. Lühend muusikas,
21. Muhamedi vaimulik, 24. Lõpp,
25. Isiklik asesõna, 27. Aadlitiitel,
võõrkeeles, 29. Eesti lastekirjanik,
31. Maismaa, 33, Vaimulik, 36.
Omapead, 37. Mineviku jäänus,
39. Laeva osa, 41-. Poola tiitel^ 42.
Suurtüki eeskäru, 44. Naisenimi,
46. Eesti riigimees, 4&. Võõrkeelne
eelliide, 50. Enda, 52. Keemiline
element, 54. Kreeka sõjajumal,
55. Metsataim, 56. Naiskirjanik
Ferberi eesnimi,
pakkusid ka soomlased Helsingist.
Võisteldi harjutuses FITA-1. Naistest
võitis Eve Suits 1223 silmaga.
70 m oli ta esimene Eesti rekordiga
321, 60 m neljas 303. silmaga,
50 m kuues (280) ja 30 m
seitsmes (319). Virve Holtsmeier
kaotas Suitsule vaid ühe silmaga
saades 1222, järgnesid Kersti
Veer 1217, Eve Kivilo 1201, Aita
Sakk 1199 ja parima soomlannana
Mari-Liisa Karvinen 1154. Sellejuures
60 m oli parim Aita Sakk
312 silma, .50 m Kersti Veer 290
ja 30 m Virve Holtsmeier 335,
. Meestest tuli -esikohale Rein
Mikson 1247 silmaga^ mis on tema
isikliku rekordi kordamine.
Teisele kohale tuli Mart Muhel
1170, kolmas soomlane Hannu
Laurikainen 1148 silmaga. Eesti
parimal vibulaskuril Mati Vaikjärvel
ebaõnnestus 30 meetrilt laskmine,
, mistõttu lõpptulemus oli
1144 silma.
1; 1. Roomaja, 2. Kanada
poliitikategelane lähemas minevikus,
4. Eesti helilooja, 5. Lavateos,
6. Isane loom, 7. Kehaosa,
8. Endine Kanada peaminister, 9.
Omaaegse filmikuulsuse eesnimi,
lo. O. Lutsu teos, 14. Vanadus,
16. Eesti ooperilauljatar, 20. Toorust
tegema, 22. Auaste mõne riigi
mereväes, 23. Eesti jõukangela-ne
sajandi alguses, 26. Lääge^ 28.
Mitte võõraste, 30. Kehaosa, 32.
On igal inimesel, 34. Kibe, viha,
35. Paljukordne eesti minister, 38.
Lill, käändevormis, 40. Toimikud,
dokumendid, 43. Naisenimi, 45.
Mõla, 47. Küsimus, 49. Jooksma,
ingl. keeles, 51. Isiklik asesõna
saksa keeles.
RISTSÕNA nr. 1074
LAHENDUS
Fõikread: 1. Reagan, 5.' Ankeet,
9. Suur reede, 11. Lai, 13.
Eks, 15. Gloobus, 16. Ork, 18.
Istud, 19. Tia, 20. Erak, 22. Arro,
24.- Ristirahvas, 25. Fiat, 27. Pret,
29. Lek, 30. Andre, 31. Lõo, 33.
Kompott, 34. Isu^ 36. Tip, 37.
Tuurakala, 38. Kanada, .39.- Pikker.
1. Ruloo, 2. Asi, 3.
Auklikj 4. Nr, 5. Ae, 6. Neruda,
7. Eee, 8. Tosca, 10. Rootsi Raudpea,
12. Aare, 14. Klio, 17. Krii-.
tik, 19. Traavel, 21. Austa, 23. Ri-ver,
25. Fess, 26. Taotud, 27. Pettäi,
28. Tõbi, 29. Luisk, 32. Ooper,
36. Tak,
Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT'
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD
piibiiteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST
Evald Mänd ~ AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi) ,
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T.E. Rahva
tantsijate Rühm)
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM
HerbertMichelson — KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Miehelson - SKAUTLJKUL TEEL
Herbert Miehelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Miehelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu)
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletus^
kogu)
August Kubja KADUNUD KODUD — mälestused
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (Mögraamine
jutustas kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSÕNAD IH
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — IVÜNU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka - RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu)
Hamies Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu)
Andres Küng— MIS TOIMUB SOOMES?
Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
• VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA? •
26— 31—
18.- 70
10— 5d
5^ 7Ö
7 ^ $1^
ž— ss
8—
•s—. ss
1
15—
7.59 59
U— 85
3.50 85
10— , 50
3— 50
3— 50
9— 50
5— 40
5— 30
3.— 30
3— 30
4— 30
2— 20
6.65 40
2.50 30
2.25 30
2.25 30
2.25 30
20— 40
50
^ 30
4.- 30
6— 40
8.80 40
30
)14i0 30
2.75 30
14— 50
1629 so
RAAMATUID LASTELE
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppija tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
5.-
3.- 50
—-Seda põnevam on näha kuidas
meestel läheb, torises Juvonen.
Teda pahandas, et Kalle näis
dlevat täiesti sobimatu mees sellid
seks ülesandeks; Seal põllul 'oli
mehe näole tõusnud tühi, otse
tülpinud ilme. Juvonen teadis, et
see oli hirmu tunnus. Kuidas võiks
veel siis minna, kui tõesti kitsikusse
ja hätta jäädakse? arutles Juvonen
oma mõtteis. Ta teadis, et siit
peale oli tegevuse eest vastutajaks
ainuüksi tema. Kalle polnud võimeline
mõtlema selgesti ega kaalukalt,
hea kui jaksas kannul püsida.
' jfuvonen võttis nüüd suuna kirdesse,
kus kaardi kohaselt oli rohkesti
kõrgeid kaljusid ja. mägesid.
Selline maastik oli nüüd kindlam.
Teekond pikeneks ja raskeneks,
aga julgeolek oli tähtis, öösel ja
pimedas võiks jälle liikuda lagedamal
maastikul.
Juvonen arutles kiiresti olukorda,
jälituskoerad ei jätnud mõtteid
hetkekski rahusse. Kogenud kau-geluuremehena
teadis Juvonen
siiski, et raskelt läbitav maastik
kergendaks olukorra selleski suhtes,
kui tagaajatavaid oleks vaid
üks, siis oleks koeral kerge- teda
jälgida, aga kuna mehi on kaks,
jäävad kahed Jäljedki. Kõigele lisaks
sõimi tehes, kui teised jäljed
viivad mujale, raskeneb koera liikumine
ja talutusrihm takerdub risus
ja padrikus. Siis on liikumine:
koeraga aeglane ja raskendatud.
Suuremaks . mureks nüüd ei ole
veel põhjust. -Ta arutles võimalusi
ja uskus, et neil on vajalikult edumaad
ja pimedal ööl pole vaja
koeri karta.
Mehed läksid edasi raskes maastikus
asjatult kiirustamata. Hämara
tulekuni oli veel palju aega.
Matkakaaslane Kalle näis juba
täiesti lõppenuna. Jõudu tuleks
säästa halvemaks olukorraks.
Kalle üle mõteldes tundis JUVD-nen,
et üks teine asi uuuristas tema
oma mõtete põhjas. Ta märkas
end kom aja ootavat, et kuuleks
laskusid. Miks ei kuuldunud
tuleku suunast ühtki lasku? Üldiselt
taga-ajamise. alates valvepostid
tulistavad märguandeks ja pidasid
siis teistega ühendust. Olukord oli
nüüd kuidagi omasugune. Juvonen
oli veendunud, et tagarajajad oliH
kindlasti liikumas, aga min»isupii-
"sel põhjusel toimus taga-ajamine
seekord hääletult või ^oli teoksil
midagi sellist, mida ei osanud ette
kujutada. Teadmatus tes^i närviliseks,
aga Juvonen otsustas oma
mõttes, et esialgu tuleb lahendada
üks asi korraga, küll kõik selgub
omal ajal.
Meeste' minekusuund oli vä9r.
see ei viinud eesmärgiks sentlK'
kohta, aga õhtu ja öö jooksu]
võiks suundki muutuda. Nüüd - tuli
võtta asja rahulikult ja puhata mõned
tunnid enne pimeda tulekut.
Maastik oli siin soine ja,ees ünHri-kud.
Tihnikud olid peaaegu läbi-pääsematud,
aga samad raskused
olid taga-ajajailgi. Siis nägid mehed
ees kõrgemat maastikupunkti.
See oli mingisugune püstisile kai-*
jüsein, peaaesu 8 m kõrge. Mehed
imestasid kuidas edasi pääseda.
' — Parem on vist minna otse
Soome tasasi, ütles Juvonen muigega
suunurgas.
Seda arvan minagi, ütles
Kalle kiiresti. A,ea vaadates Juvo-selelootussäde
kustus kohe.
— Ega sellepärast veel minema
ei hakata, kuna antud ülesandedki
on alles täitmata. Vaid nüüd ronime
üles mäele,' naeratas Juvonen.
Mehed astusid piki järsu kalju
serva oma paarsada meetrit, kuni
kaljusein hakkas madalduma. Sealt
saigi juba üles ronida. -
— Nüüd otsime sellise koha,
kust näeme kaugemale ümbruskonnale,
seletas Juvonen" oma vaikivale
kaaslasele.
Mehed ronisid nõlvakut kaudu
üles ja' peagi leidus sobiv vaatlus-paik
kõrgelt kaljult.
— Siit on väljavaade nagu Eif-feli
tornist, rõõmustas Juvonen, —
Peaks nägema Sortavalatki.
Mehed otsustasid nüüd korraliku
puhketunni nidada ja ümbrust
vähe hoolikamalt vaadelda. Juvonen
liikus ümbruses ja tegi kaardi
abil kindlaks nende asukoha. Samas
ta tegi plaanid valmis sellekski
juhtumiks, et taga-ajajad võiksid
nähtavale ilmuda. Ta võttis
täpsed kompassi suunad eri kohta-d^^
sse. mis olid selgesti näha sellelt
kõrgelt kaljult. Kõik olenes nüüd
nfiabrist, kuhu suunda tuleks edasi
minna kui minna sunnitakse. Tähelepandav
oli see, et;, taga-ajajaist
polnud veelgi kuulda, kuigi tsivül-isikutega
kohtumisest oli kulunud
juba neli tundi. Kas olid sõdurid
nii kaugel, et alarm võttis' palju
aega enne kui jälitamist suudeti
korraldada? See ei tundunud usutav.
Selles: piirkonnas oli sõdureid
igal pool; PiirivÖönd oli hoolega
valvatud, seda Juvonen teadis> Aga
kas neil oli olemas mingi uus
püüdmise moodus, mis käsile võetud?
Mehed puhkasid kõiges rahus
ja jälgisid valvsaina ümbrust.
Kõikjal oli ikka vdel täielik vaikus.
' - . '
Vähehaaval hakkas päev õhtuks
muutuma. Jälle oli aeg oma teekonna
jätkamiseks.
— - N ü ü d võtame minekusuuna
natuke paremale, seletas Juvonen
oma kaarti vaadates. Siis pääseme
jälle esialgsele minekusuuna-le,
kui minna esiti umbes neli kilomeetrit
kagusse. Mis häda siin
liikuda on, kui lastakse olla sellises
rahus.
— Kes nende nõkse peaks teadma,
urises Kalle.
— Plaanitsegu mida nad tahavad,
kui ei tule otse-silmade ette,
naeris Juvonen. — Hakkame siis
pealegi minema õhtusele jalutuskäigule,
nüüd kui oleme puhanud
mehed ei kaalu liigselt seljakottki.
Kui oleme jõudnud neli kilomeetrit
edasi, siis on seegi edumaa, kui
taga-ajajad ongi meid jälitamas.
Kell oli nüüd kuus. Mehed tõstsid
kotid selga ja matk järgmise
eesmärgi suunas algas. Ka nüüd ei
kiirustanud mehed eriti ja paar
tundi kulus.nelja kilomeetri käimiseks.
Maastikus oli raske liikuda,
mehed tegid rohkesti sõlmi ja tühje
liikumisi,' mistõttu aega kulus
rohkesti' nii lühikesel vahekaugusel.
Taga-ajajate kartusel olid . sihitud
liikumised siiski vähimatud ja mehed
uskusid, et neid ei tabata vähemalt^
käesoleval päeval
. õhtu oli veel val^e, kui -mehed
jõudsid sihtkohta. Lagedal põllul
paistis hämaruses tühi maja. Uk-sed-
aknad olid kuhugi ära viidud,
samuti oli kadunud ka korsten:
Ilmselt uued majapidajad olid vajanud
telliskive ja lõhkunud korstna.
Mehed vaatasid maja suunas,
aga veel oli liiga vara, nii ei arvanud
õigeks minna maja lähemalt
kontrollima. Maja oli lagendiku
vastasserva lähedal ja maantee kulges
majast lõunapoolsel põlluserval.
Mehed nägid teel mõningaid
veoautosid sõitvat, aga mitte ühtki
sõdurit ei olnud näha autokastides.
— Küll meie asi veel hästi õnnestub,
rääkis Juvonen. — Kohe
hakkab hämarduma ja pääseme
õigesse suunda.
Hämaras läksid mehed jälle edasi.
Esiteks nad otsustasid ehitust
lähemalt kontrollida. Kõigest oli
näha^. et selles majas keegi ei ela,
sest põrandadki olid kistud ära ja.
latid äta veetud. Maja sisustusest
oli kui keeristorm üle käinud, kõik
kohad lahti kistud ja lõhutud.
Meeste teekond suundus nüüd
põllu maanteepoolset serva mööda,
kus oli näha tihedaid põõsaid.
Juvose koti kõrvaltaskus olevad
suured tangid põhjustasid pidevalt
pahandust, sest need jäid kinni
puudesse ja põõsastesse. Ta otsustas
tangid minema visata, sest neid
ehk ei lähegi enam vaja. Siin ei olnud
okastraattõkkeid ja tagasiminekul,
piiritõkke ületamiselgi seda
rasket tööriista polnud alati vaja.
Juvonen võttis tangid kätte. Tema
• mõte oli need ojja uputada. Samas
tõusis tema ees pasknäär lendu.
iPoisiklikult; heitis Juvonen tangid
linnule järele. See oli siiski mõtlemata
tegu. Vaevalt olid tangid
jõudnud maha langeda, kui teelt
kuuldus tuttav küsimus:
— Kto tam?
Metsa serv oli lähedal ja kohe
olid mehed metsa varjus. Nüüd
jäid nad kuulatama, aga täielik
vaikus oli nende ümber.
— Ehk võis olla mõni tsiviil-isik?
sosistas Juvonen. — Ag^ see
pidanuks pasknääri prääksumist
tundma ega hakkaks küsima: kes
seal on?
— Küll see vähemalt neid tange
tundis, sähvatas Kalle.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 17, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-09-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810917 |
Description
| Title | 1981-09-17-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 17. septembril 1981 - Thursday, September 17, 1981 Nr. 65/ Spordimärkineid Koblenzis peetud kergejõustiku-võistluse tulemusist ön veel märkimisväärsed; Ameeriklane Larry Myrjcks hüppas kaugust 8.41, uus-meremaalane Mike 0'Rourke viskas oda '84.09, ameeriklane Dwight Stones hüppas kõrgust 2.26, ameeriklane Dave Lauf tõu-jkas kuuli 20.31, läänesakslane Günther Lohre hüppas teibaga 5.50, austraallane Ken Lorraway hüppas kolmikut 16.66, Renaldo Nehemiah jooksis A10 m tõkkeid 13,04, Sam Turner 13,33, Henry Rono jooksis tänavuse parima 5000 m 13.12,15, Steve Scott jooksis 1500 m ajaga. 3.31,96, teine Wesinghage 3.33,49. . Helsingis toimunud maratonijooksust võttis osa 1430 jooksjat kellest jooksu lõpetasid 1340. A i nult kaks parimat jooksid alla 2.30. Võitjaks oli läänesakslane Günther Mielke 2.23,34, teine inglane Paul Eales 2.25,21, kolmas soomlane Kari Mustala 2.33,29. Naistest oli parim 40-aastane kantseleiametnik Sinikka Kiippa. Oulus Soome ujumisvõistluse meistrivõistlustel tehti kokku 15 uut Soome rekordit. Treener väitis, let ujujad on saanud tugevamaks ja on ka tehniliselt paremad. Brasiilia koolipoiss Joaquim Carvalho da Cruz jooksis Rio de Janeiros uue noorte ja A-poiste maailmarekordi 800 m ajaga 1.44,3. Tulemus oii tänavu meeste maailmaedetabelis kolmas. 1 i6-aastane ameerika tütarlaps, kel on üheksa õde-venda, püstitas lisaks 200 m liblikujumise rekordilt 2.05,96 Milwaukees peetud võistlusel veel teise maailmarekordi 100 m libliku j ümises ajaga 57,93. Uus rekord on tema nimel olnud senisest rekordist 1,33 sekundit parem. Meeste sama ala võitis Matt Gribble ajaga 53,96, mis on' kõigi aegade teine parim tulemus William Pauluse 53,81 järel. William Barrettil jäi ainult 0,02 sek. puudu tema nimel olevast meeste . 200 m kompleksuju-mise maailmarekordist 2.03,24. Malmös peetud kergejõustikuvõistlustel püstitas tänavu maailma'kümne kiirema 400 m nais-tõkkejooksja hulka •tõusnud 19- aastane rootslanna Ann-Louise Skoglund uue Rootsi rekordi ka 400 m jooksus ajaga 52,23. . Soomes on sel suvel kolm naist visanud oda üle 62 meetri. Tuula Laaksola püstitas Espoos isiklikuks rekordiks 63.82 ning võitis Soome rekordiomanikku Tiina Lillakut 82 sentimeetriga. Rekord on 66.34, tehtud alles hiljuti. Salos oli esimene Tiina Lillak 63;04-ga, teine esmakordselt üle 60 saanud Helene Laine 62.20. Meestest võitis Aimo Aho 87,02-ga tänavustel üliõpilasmängudel hõbemedali võitnud idasakslase Gerald Weissi, kelle tulemuseks oli 86.14. Soomes Varkauses peetud kergejõustikuvõistlustel Juha Tiainen heitis vasarat 74.42 ja Harri Huh-tala 74.18. Pentti Sinersaari viskas Kajaanis oda 88.92. Rauli P.udas hüppas Kotkas Karhula augusti^ kuu mängudel teivashüppes 5.40 ja Seppo Haavisto hüppas kõrgust 2.18: üüGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saate- $ kula 0 Turus peetud kergejõustikuvõistlustel võitis odaviske Heino Puuste 86.08-ga, teiseks jäi Soome meister AnteroToivonen 81.50. Ungaris peetud kergejõustikuvõistlustel tuli esikohale vasarahei-ter Jüri Tamm tulemusega 77.26. Samal võistlusel tõukas U. Beyer kuuli 21.12. Tsheljabinskis toimunud N . Liidu maasportlaste. jahilaskmismeistr rivõistlustel võitsid eestlased võistkondlikult teise koha.- Individuaalselt esines kaevikurajal edukalt Rita Kurg, kes pingelises heitluses suutis edestada tänavuste Euroopa meistrivõistluste võigtkondlikku kuld- ja individuaalset hõbemedali-omanikku 4 enamtabamusega, saavutades Eesti rekordiks 186 200-st. Hästi esines kaarrajal Ülle ,Karo, võites 164 tabamusega pronksmedali. Meestest oli kaevikurajal neljas H. Jaansalu 191 ja .19-s U. Saaliste 178, 24-s A. Tamm 171. Kaarrajal said meestest J. Volmer 188 silmaga kuuenda, U. Mets 188-ga seitsmenda ja L. Nüüd 184 tabamusega 15. koha. Tallinnas võistles Eesti vibulas-keparemik, kellele konkurentsi Põikread: 1.' Pikkusemõõdü lühend, 3. Isiklik asesõna, 6. Soome meheninii, 10. Hapu jook, 11. Jõgi Itaalias, 12. Koha määrsõna, 13. Silmahaigus, l5._.,Läbipaistev materjal, 17. Oskussõna pallimängudes, algkeeles, 18. ..hoi -~ kange jook, 19. Lühend muusikas, 21. Muhamedi vaimulik, 24. Lõpp, 25. Isiklik asesõna, 27. Aadlitiitel, võõrkeeles, 29. Eesti lastekirjanik, 31. Maismaa, 33, Vaimulik, 36. Omapead, 37. Mineviku jäänus, 39. Laeva osa, 41-. Poola tiitel^ 42. Suurtüki eeskäru, 44. Naisenimi, 46. Eesti riigimees, 4&. Võõrkeelne eelliide, 50. Enda, 52. Keemiline element, 54. Kreeka sõjajumal, 55. Metsataim, 56. Naiskirjanik Ferberi eesnimi, pakkusid ka soomlased Helsingist. Võisteldi harjutuses FITA-1. Naistest võitis Eve Suits 1223 silmaga. 70 m oli ta esimene Eesti rekordiga 321, 60 m neljas 303. silmaga, 50 m kuues (280) ja 30 m seitsmes (319). Virve Holtsmeier kaotas Suitsule vaid ühe silmaga saades 1222, järgnesid Kersti Veer 1217, Eve Kivilo 1201, Aita Sakk 1199 ja parima soomlannana Mari-Liisa Karvinen 1154. Sellejuures 60 m oli parim Aita Sakk 312 silma, .50 m Kersti Veer 290 ja 30 m Virve Holtsmeier 335, . Meestest tuli -esikohale Rein Mikson 1247 silmaga^ mis on tema isikliku rekordi kordamine. Teisele kohale tuli Mart Muhel 1170, kolmas soomlane Hannu Laurikainen 1148 silmaga. Eesti parimal vibulaskuril Mati Vaikjärvel ebaõnnestus 30 meetrilt laskmine, , mistõttu lõpptulemus oli 1144 silma. 1; 1. Roomaja, 2. Kanada poliitikategelane lähemas minevikus, 4. Eesti helilooja, 5. Lavateos, 6. Isane loom, 7. Kehaosa, 8. Endine Kanada peaminister, 9. Omaaegse filmikuulsuse eesnimi, lo. O. Lutsu teos, 14. Vanadus, 16. Eesti ooperilauljatar, 20. Toorust tegema, 22. Auaste mõne riigi mereväes, 23. Eesti jõukangela-ne sajandi alguses, 26. Lääge^ 28. Mitte võõraste, 30. Kehaosa, 32. On igal inimesel, 34. Kibe, viha, 35. Paljukordne eesti minister, 38. Lill, käändevormis, 40. Toimikud, dokumendid, 43. Naisenimi, 45. Mõla, 47. Küsimus, 49. Jooksma, ingl. keeles, 51. Isiklik asesõna saksa keeles. RISTSÕNA nr. 1074 LAHENDUS Fõikread: 1. Reagan, 5.' Ankeet, 9. Suur reede, 11. Lai, 13. Eks, 15. Gloobus, 16. Ork, 18. Istud, 19. Tia, 20. Erak, 22. Arro, 24.- Ristirahvas, 25. Fiat, 27. Pret, 29. Lek, 30. Andre, 31. Lõo, 33. Kompott, 34. Isu^ 36. Tip, 37. Tuurakala, 38. Kanada, .39.- Pikker. 1. Ruloo, 2. Asi, 3. Auklikj 4. Nr, 5. Ae, 6. Neruda, 7. Eee, 8. Tosca, 10. Rootsi Raudpea, 12. Aare, 14. Klio, 17. Krii-. tik, 19. Traavel, 21. Austa, 23. Ri-ver, 25. Fess, 26. Taotud, 27. Pettäi, 28. Tõbi, 29. Luisk, 32. Ooper, 36. Tak, Arvo Mägi — EESTI RAHVA AJARAAMAT' Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maalija A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD piibiiteoloogilisi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST Evald Mänd ~ AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) , ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T.E. Rahva tantsijate Rühm) Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE Anna Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM HerbertMichelson — KODUMAALT VÕÕRSILE Herbert Miehelson - SKAUTLJKUL TEEL Herbert Miehelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL Herbert Miehelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE Paul Laan MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu) Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletus^ kogu) August Kubja KADUNUD KODUD — mälestused August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (Mögraamine jutustas kirjanik Oskar Lutsust) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm - RISTSÕNAD H Ants Vomm - RISTSÕNAD IH Ants Vomm - RISTSÕNAD IV Ants Vomm — IVÜNU HING (luuletuskogu) Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka - RAJUSÕLMED Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) Hamies Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) Andres Küng— MIS TOIMUB SOOMES? Emar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST • VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME VANAVAARA? • 26— 31— 18.- 70 10— 5d 5^ 7Ö 7 ^ $1^ ž— ss 8— •s—. ss 1 15— 7.59 59 U— 85 3.50 85 10— , 50 3— 50 3— 50 9— 50 5— 40 5— 30 3.— 30 3— 30 4— 30 2— 20 6.65 40 2.50 30 2.25 30 2.25 30 2.25 30 20— 40 50 ^ 30 4.- 30 6— 40 8.80 40 30 )14i0 30 2.75 30 14— 50 1629 so RAAMATUID LASTELE KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ÕPETA MIND LUGEMA n (õppija tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 5.- 3.- 50 —-Seda põnevam on näha kuidas meestel läheb, torises Juvonen. Teda pahandas, et Kalle näis dlevat täiesti sobimatu mees sellid seks ülesandeks; Seal põllul 'oli mehe näole tõusnud tühi, otse tülpinud ilme. Juvonen teadis, et see oli hirmu tunnus. Kuidas võiks veel siis minna, kui tõesti kitsikusse ja hätta jäädakse? arutles Juvonen oma mõtteis. Ta teadis, et siit peale oli tegevuse eest vastutajaks ainuüksi tema. Kalle polnud võimeline mõtlema selgesti ega kaalukalt, hea kui jaksas kannul püsida. ' jfuvonen võttis nüüd suuna kirdesse, kus kaardi kohaselt oli rohkesti kõrgeid kaljusid ja. mägesid. Selline maastik oli nüüd kindlam. Teekond pikeneks ja raskeneks, aga julgeolek oli tähtis, öösel ja pimedas võiks jälle liikuda lagedamal maastikul. Juvonen arutles kiiresti olukorda, jälituskoerad ei jätnud mõtteid hetkekski rahusse. Kogenud kau-geluuremehena teadis Juvonen siiski, et raskelt läbitav maastik kergendaks olukorra selleski suhtes, kui tagaajatavaid oleks vaid üks, siis oleks koeral kerge- teda jälgida, aga kuna mehi on kaks, jäävad kahed Jäljedki. Kõigele lisaks sõimi tehes, kui teised jäljed viivad mujale, raskeneb koera liikumine ja talutusrihm takerdub risus ja padrikus. Siis on liikumine: koeraga aeglane ja raskendatud. Suuremaks . mureks nüüd ei ole veel põhjust. -Ta arutles võimalusi ja uskus, et neil on vajalikult edumaad ja pimedal ööl pole vaja koeri karta. Mehed läksid edasi raskes maastikus asjatult kiirustamata. Hämara tulekuni oli veel palju aega. Matkakaaslane Kalle näis juba täiesti lõppenuna. Jõudu tuleks säästa halvemaks olukorraks. Kalle üle mõteldes tundis JUVD-nen, et üks teine asi uuuristas tema oma mõtete põhjas. Ta märkas end kom aja ootavat, et kuuleks laskusid. Miks ei kuuldunud tuleku suunast ühtki lasku? Üldiselt taga-ajamise. alates valvepostid tulistavad märguandeks ja pidasid siis teistega ühendust. Olukord oli nüüd kuidagi omasugune. Juvonen oli veendunud, et tagarajajad oliH kindlasti liikumas, aga min»isupii- "sel põhjusel toimus taga-ajamine seekord hääletult või ^oli teoksil midagi sellist, mida ei osanud ette kujutada. Teadmatus tes^i närviliseks, aga Juvonen otsustas oma mõttes, et esialgu tuleb lahendada üks asi korraga, küll kõik selgub omal ajal. Meeste' minekusuund oli vä9r. see ei viinud eesmärgiks sentlK' kohta, aga õhtu ja öö jooksu] võiks suundki muutuda. Nüüd - tuli võtta asja rahulikult ja puhata mõned tunnid enne pimeda tulekut. Maastik oli siin soine ja,ees ünHri-kud. Tihnikud olid peaaegu läbi-pääsematud, aga samad raskused olid taga-ajajailgi. Siis nägid mehed ees kõrgemat maastikupunkti. See oli mingisugune püstisile kai-* jüsein, peaaesu 8 m kõrge. Mehed imestasid kuidas edasi pääseda. ' — Parem on vist minna otse Soome tasasi, ütles Juvonen muigega suunurgas. Seda arvan minagi, ütles Kalle kiiresti. A,ea vaadates Juvo-selelootussäde kustus kohe. — Ega sellepärast veel minema ei hakata, kuna antud ülesandedki on alles täitmata. Vaid nüüd ronime üles mäele,' naeratas Juvonen. Mehed astusid piki järsu kalju serva oma paarsada meetrit, kuni kaljusein hakkas madalduma. Sealt saigi juba üles ronida. - — Nüüd otsime sellise koha, kust näeme kaugemale ümbruskonnale, seletas Juvonen" oma vaikivale kaaslasele. Mehed ronisid nõlvakut kaudu üles ja' peagi leidus sobiv vaatlus-paik kõrgelt kaljult. — Siit on väljavaade nagu Eif-feli tornist, rõõmustas Juvonen, — Peaks nägema Sortavalatki. Mehed otsustasid nüüd korraliku puhketunni nidada ja ümbrust vähe hoolikamalt vaadelda. Juvonen liikus ümbruses ja tegi kaardi abil kindlaks nende asukoha. Samas ta tegi plaanid valmis sellekski juhtumiks, et taga-ajajad võiksid nähtavale ilmuda. Ta võttis täpsed kompassi suunad eri kohta-d^^ sse. mis olid selgesti näha sellelt kõrgelt kaljult. Kõik olenes nüüd nfiabrist, kuhu suunda tuleks edasi minna kui minna sunnitakse. Tähelepandav oli see, et;, taga-ajajaist polnud veelgi kuulda, kuigi tsivül-isikutega kohtumisest oli kulunud juba neli tundi. Kas olid sõdurid nii kaugel, et alarm võttis' palju aega enne kui jälitamist suudeti korraldada? See ei tundunud usutav. Selles: piirkonnas oli sõdureid igal pool; PiirivÖönd oli hoolega valvatud, seda Juvonen teadis> Aga kas neil oli olemas mingi uus püüdmise moodus, mis käsile võetud? Mehed puhkasid kõiges rahus ja jälgisid valvsaina ümbrust. Kõikjal oli ikka vdel täielik vaikus. ' - . ' Vähehaaval hakkas päev õhtuks muutuma. Jälle oli aeg oma teekonna jätkamiseks. — - N ü ü d võtame minekusuuna natuke paremale, seletas Juvonen oma kaarti vaadates. Siis pääseme jälle esialgsele minekusuuna-le, kui minna esiti umbes neli kilomeetrit kagusse. Mis häda siin liikuda on, kui lastakse olla sellises rahus. — Kes nende nõkse peaks teadma, urises Kalle. — Plaanitsegu mida nad tahavad, kui ei tule otse-silmade ette, naeris Juvonen. — Hakkame siis pealegi minema õhtusele jalutuskäigule, nüüd kui oleme puhanud mehed ei kaalu liigselt seljakottki. Kui oleme jõudnud neli kilomeetrit edasi, siis on seegi edumaa, kui taga-ajajad ongi meid jälitamas. Kell oli nüüd kuus. Mehed tõstsid kotid selga ja matk järgmise eesmärgi suunas algas. Ka nüüd ei kiirustanud mehed eriti ja paar tundi kulus.nelja kilomeetri käimiseks. Maastikus oli raske liikuda, mehed tegid rohkesti sõlmi ja tühje liikumisi,' mistõttu aega kulus rohkesti' nii lühikesel vahekaugusel. Taga-ajajate kartusel olid . sihitud liikumised siiski vähimatud ja mehed uskusid, et neid ei tabata vähemalt^ käesoleval päeval . õhtu oli veel val^e, kui -mehed jõudsid sihtkohta. Lagedal põllul paistis hämaruses tühi maja. Uk-sed- aknad olid kuhugi ära viidud, samuti oli kadunud ka korsten: Ilmselt uued majapidajad olid vajanud telliskive ja lõhkunud korstna. Mehed vaatasid maja suunas, aga veel oli liiga vara, nii ei arvanud õigeks minna maja lähemalt kontrollima. Maja oli lagendiku vastasserva lähedal ja maantee kulges majast lõunapoolsel põlluserval. Mehed nägid teel mõningaid veoautosid sõitvat, aga mitte ühtki sõdurit ei olnud näha autokastides. — Küll meie asi veel hästi õnnestub, rääkis Juvonen. — Kohe hakkab hämarduma ja pääseme õigesse suunda. Hämaras läksid mehed jälle edasi. Esiteks nad otsustasid ehitust lähemalt kontrollida. Kõigest oli näha^. et selles majas keegi ei ela, sest põrandadki olid kistud ära ja. latid äta veetud. Maja sisustusest oli kui keeristorm üle käinud, kõik kohad lahti kistud ja lõhutud. Meeste teekond suundus nüüd põllu maanteepoolset serva mööda, kus oli näha tihedaid põõsaid. Juvose koti kõrvaltaskus olevad suured tangid põhjustasid pidevalt pahandust, sest need jäid kinni puudesse ja põõsastesse. Ta otsustas tangid minema visata, sest neid ehk ei lähegi enam vaja. Siin ei olnud okastraattõkkeid ja tagasiminekul, piiritõkke ületamiselgi seda rasket tööriista polnud alati vaja. Juvonen võttis tangid kätte. Tema • mõte oli need ojja uputada. Samas tõusis tema ees pasknäär lendu. iPoisiklikult; heitis Juvonen tangid linnule järele. See oli siiski mõtlemata tegu. Vaevalt olid tangid jõudnud maha langeda, kui teelt kuuldus tuttav küsimus: — Kto tam? Metsa serv oli lähedal ja kohe olid mehed metsa varjus. Nüüd jäid nad kuulatama, aga täielik vaikus oli nende ümber. — Ehk võis olla mõni tsiviil-isik? sosistas Juvonen. — Ag^ see pidanuks pasknääri prääksumist tundma ega hakkaks küsima: kes seal on? — Küll see vähemalt neid tange tundis, sähvatas Kalle. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-17-06
