Vaba eestlane , June 7, 1983

              Nr.42 Nr. ^ V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 7. j ü r f Ä _ Tuesday, June 7,198S A Lk. 7,
xnsa
ALITÜSES
Hind Saate-
$ killad
UT 2.— $1.—
3.— .50
18.— .70
9.- .70
5.— .70
10.— $1.—
... 7.50 $1.—
[JST 2.— .50
. 8.— ; .50
:S 7.50 .50
l i . — $1.-
VI 3.50 .50
JE 10.— .50
3.— .50
bFT/ 3.— .50
... • 9.— .50
.. ; 5.- .50
f dnsi 5.— .50
.. 18.— .70
... 4.— .50
p 2.— .50
6.— .50
8.- $1.—
l 4.— .50 I 20.— $1^
[ 6.— .50
1 8.80 .50
|n) 6.- .50
1 1*50 .50
1 2.75 .50
1 14.— .50
1 16.20 .50
1 5.— .50
1 8.— .70 1 5.— ,50
.50
1 18.— $1.—
|„ 6.— .70
1 i $1.— 1 19.50 .70
1 15.— .70
1. 2.50 .50
l i 4.— o50
3.^
5.—
3.—
2.50
.50
o50
.50
.50
.50
MilUHiiUiUiHiliililHIMatt
istus jutumeheksj
ikalt teretades, ot-
[t nõu ja kõneles
[aadikut tarka, mi-noa-,
kääride- ja
linmarguse käiaki-
Itsimees, teine tark,
cüürutatud ja eest
õle- ehk heksilõl-tema
tark, kõrge-leelelik
.korstna-caugelt
maali teile
f-isandi kes seasar-skate
puhuda, ja
pieva veeruni veel
pa seapiitsa piu-ä)
rabada seakarja
fkele, "
imees rinda välja
ergemale tõsta, et
blaste targad tema
(võtsid, aga käia-
1 võttis seeläbi võl­la
ülevalt nõukoja
nii et valusal ma­it
meelest ära ka-
1 aja pärast silmad
palusid kilplased
la juttu lõpetada,
jl ei olnud võima-
3 iga liigutada, nii
|örunud.
jdes leiti, et mehi-
|e küljekõndi oli
1. Targad kilpla-nõui
kuidas nad
lõnusat abi võjk-
Isid ta kaksiti vin-ple,
vinnasid ta
teist korda teise
[^•da: misläbi ase-jälle
asemele kär­nad
teda haka-
Itäkida.
leb)
•7-
Romuald Misiunase ja Rein
Taagepera ,,The Baltic Statfö^^
Years of D ^ n d e n c e 194Ö-195Ö"
on laotud, trükitud ja köidetud
ning peaks maikuu jooksul üldiselt
saadaval olema, pnam kui 350-le-heküljeline
teos sisaldab kuus pear
tükki: lühiülevaade ajaloost kuni
1939; sõja-aastad 1940--45; sõja­järgne
staliriisn>1945---^3; rahvus­kultuuride
. uuestisünd 1954—6^;
tsentraliseeriniine ja lää^estumine
196i8—80; ja tuleviku-väljävaated.
Kaardil raamatu eesotsas leiduvad
kõik tekstis •mainitud asiilady jõed
jne. — Riiast kuni kautlani, kus
asus süvei 1941 suurini metsaven-nalaager,
ja mida N . Eesti kaarti­del
ega teatmeteoseis enam ei lei-du,
Süstemaatilised tabelid raamatu ^
lõpus annavad • teavet, mida seni
pidanuks mitmekümneist erialli-
- kaist otsima. Täielikusi riigijuhtide
ja asehaldurite nimekirjas võib lei­da
tegevusajad peaminister Kaarel
Eenpalust (1938—oktoober 1939)
kuni kompartei II sekretäride pika
sõjajärgse reani, Sergei Sazonovist
(november 1944^1950?) Konstan­tin
Lebedevini (1971-^1982). A r ­vulised
andmed tabeleis on antud
võrreldavate viie-äastaste vaäiedega
elanike arvu, eestlaste protsendi ja
mitmet laadi majanduslike j a ühis­kondlike
näitajate kohta; Tihtipeä-le
on need andmed esmakordselt
koos saadaval üheainsagi. Balti va­bariigi
jaoks, rääkimata kõigest
Jcölmest. Ilmneb näiteks, et enne­sõjaaegne
põrandapind ühe linna-elaniku!
kohta saavutati Eestis
uuesti alles pärast a. 1975, Lätis
jäi aga saavutamata isegi a. 1980.
Kõige rohkem vaidlust tekitavad
arvatavasti hiiinangudinitmet laadi
sõjakaotuste kohta.
Registris on katsutud anda eesni­med,
sünniaeg ja surnute puhul ka
surmaaeg iga teoses mainitud isiku
puhul — j a valdavalt on see ka
õnnestunud, muutes raamatu re­gistri
niimoodi ka bib]graafilišeks
teabekogumikuks. Seal on leida n i i
Võnnu lahingu kaotaja Rüdiger
von der Goltž (1865----1946> kui
ka viimane teadaolev miil
rangul nuKKunuü sõjajärgne
savend August Sabe (1904—1978).
Raskestileitavate eesnimede ja aas-ta-
arvude osas oli palju abi eesti
lehtede lugejaist, kes reageerisid
vastavale .üleskutsele. Autorid, kes
pole veel mahti saanud neile isikli­kult
vastata, avaldavad neile suuri­mat
tänu.
Fotosid on raamatus 16 lehe­külge^
kokku 33 pilti, mõnedki
neist harva nähtud või koguni es­makordselt
trükis avaldet. Biblio­graafia
hõljnabiimbes 200 raama­tut
ja artiklit, peamiselt inglise,
aga ka saksa, eesti rootsi ja isegi
taani keeles, muude hulgas. A l l -
märkmed tekstilehekülgedel lisavad
mitu korda enam, eriti leedu, läti
ja eesti keeles. N i i nimedes kui ka
allikais pn püütud ^nda kõik „dia-kriitilised
märgid" täpselt — nii
eesti õ, ä, Ö, ü kui k a palju arvu­kamad
läti ja leedu märgid, mis
esinevad mitte ainult tähtede kohal
vaid ka all (ja poola nimede puhul
isegi keskel!). See täpsus oli aga
ka oluliseks põhjuseks, miks raa­matu
ilmumine viibis.
Tellida saab raamatut väga mit­mete
raamatukaupluste kaudu, vÕi
otseselt kirjastuselt. Põhja-Ameeri­kas
on selleks University of Cali­fornia
Press, 2223 Fulton Street,
Berkeley, California 94720, ja hin­naks
on U.S. $27;50 (Kaliforma
asukail 6% rohkem); soovitav on
mainida raamatu koodi-numbrit
ISBN 04625-0. Mujal,'eriti Etiroo-.
pas, on kirjastajaks C. Hurst &
Co., 38 King Stireet, Covent Gar-
^ n , I^ridon WG2E
naks on 13.50 inglise naela. K u i
U C Press'ilt tellida väljaspoole
USA-d või Kanadat, maksab raa­mat
US $32.45.
l Ä l l l l Veflevesf®
sirbi ja vasara all
Hiljuti võis selle lehe veergudelt gasi, ning teeb igal aastal oma l a -
lugeda kodumaalt saabunud sõnu- portides ajaköhastusi ja revidee-mina,
et kaks luteriusulist eesti ringuid, vastavalt üksikute maade
iMJortmeest tunnistati Moskva polü- muutuvatele tingimustele ateistlike
tiliste psühhiaatrite poolt „hullu- rezhiimide all.
meelseiks" põhjusel, et nad keeldu- 1982. a. lõpuks oleks püt üheksas
sid loobumast Jumalasse uskumi- kommunistlikus riigis vümase ra-sest
ning selle tulemusena mõisteti pordi kohaselt järgmine, alates
kohtuotsusega määramatu ajaks kõige valjumast ja lõpetades kõige
vaimuhaiglasse! sallivamaga: i
See on tüüpiliseks ja kurvaks Nimistus seisab esikohal kõige
näiteks", kui „vaba" on usk ja isegi tooremalt rangemana Albaania, oi-usuline
mõtiemine N. liidus — les sellisena püsinud muutmatult
fakt, milles paljud kiriku- ja usu- kõik aastad. Stalmlik Albaania on
mehed väljastpoolt (eriti Kirikute praktüiselt kirikud pühkinud oma
Maailma Nõukogus) on otse naüv- pihtidest! Ja kaotanud vaimulikud!
selt ignorantsed. Ometi peaksid
nad teadma, et seal, kus valitseb
kommunism, järgib riigivõim
Marx'i manitsusele, et „usk on
Nõukogude l i i t on teisel kohal,
samuti püsides truult oma ranguse
juures. Vaatamata „vabaduste" sõ­nakõlksudele,
kas paberil või suus.
oopium rahvale", mis takistab Vara on öeldaj kas muutub siin mi-kommunismi
rakendamist ning t u - d a g i kergenduse või halvenemise
leb seepärast panna põlu alla. Le- poole uue partejuhi ajastul Paaril
nin läks isegi kaugemale ja nõudis viimasel aastal on tendents olnud
iga religiooni vaenamist ja väevõi- olukorra uuesti halvenemise poole,
muga allasurumist kui vaja. Kolmandal kohal usu vaenamise
Usuline tagakiusamine on seda osas on Tshehhoslovakkia, kes mõ-traagilisem
ja kuritegelikum, kui ni aasta tagasi oli yee vüendal
teada, et igal tõelisel religioonil astmel. Vümase aasta jookusl on
(ehk ütleme lihtsalt — usul) on iga võimud ' survevahendeid kirikute
ühiskonna liikme juures suure vastu järsult suurendanud,
ülesandega tähtsus. See peab and- Rumeenia omab neljanda koha,
mä inimesele kõigepealt hoiaku osutades sellejuures oma kõikuva
kosmose ja universumi suhtes, tä- ja kavalalt silmakirjaliku polütika-henduse
ja tõlgenduse (kooskõlas ga kirikute osas väga raskelt hinna-teaduse
faktüiste avastustega) sel- tavaks. Külalised ja turisid saavad
le ja inimese vahekorrast, tähen- tihti petetud osavalt „lavastatud"
Erik Hein^ichs, Soome^^^p^^^^ New Yorgis (paremal) annab üle ^^^^ J ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ mis aga kiirelt
m DVOKAADID
2
ENNÄLFRiD
ÄDVOKAAT-NOTAM
loom 1002, Royal Trost Tow@ir
Toronto DomMoffiCeoIre
FostiaaA*^ 1^.0.32$^ Tovoesl®
Osi (^^^ 1K7
TelefoiK 869-1777
24-tündi telefoni Yälvetwiaistus
TOIMETUS M l i l l t ü S :
avatud esmaspäevast I
reedeni kella 9 ~ 3 - ni
Telefonid: toimetus 444-4823
- T o i n i e t a j a - O j a kodune. • •
tel. 481-5316
EUULÜTÄMINE
tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
kuulutuste küljel $4.25
üks toll ühel vedrul
esiküljel ...
tekstis
:KuulutiBsi võetakse
Toronto Eesti Täiendusgümnaa-siümipidulikukjs
lõpupäev ilmus
ajakirjanduse huviringi poolt toi­metatud
kooli ajalehe „Noorte Lai­ne"
kolmas number. Kui nr. 1 i l ­mus
4-küljeüsena ja nr. 2 6-küljeli-sena,
siis nr. 3 oli juba saavutanud
3 lehekülge. '
Juhtkirja kii-jutas Mihkel Jürima
— „Partei ilma juhita, ideoloogia­ta,
füõsoofiata" — ja käsitles kana­da
konservatüvide juhi valimist.
Kristi Lüdig kirjutas reportaazhi
eesti noorte võrpallist — „Ontarios
hõbe, Kanadas pronks". Erik Nip-päk,
kes skautide laskeyõistlusel
EtJrS-i karikale saavutas meistri
tiitli, tegi endaga kirjaliku interv­juu.
Fotopilt Peetri kiriku leerilas-test
annab laste nimed selgesti,
kuid Xerox-paljuridus on määrinud
tüdrukute valged kleidid. „Adolf
Hitler ^ h u v i t a v mees" kirjutis
Glen Leisilt näitab tänapäeva noo­ruse
informatsiooni hirmsa mehe
kohta. Maimu Nõmmikult on kaks
kirjeldust — „Lninamäng" ja „Es-ma-
abi k u r s u s - E r i c Luiker an­nab
ESTO informatsiooni ja Selina
Reiman annab nõu südameasjades.
Tagaküljel on kaks karrikatuuri —
Kalli Hubelilt jt Maimu Nõmmi-kult.
Huviringi juhendaja Heino
Jõe „Ratsahobusel" käsitleb ajakir­ja
tegemist noortega, kes 36 tundi
ööpäeva 24-st on mitmesuguste
koormatud.
professor Ivar Ivaskile Soome Lõvi ^.^^.u^«.^^^^^ ^. , , . . . ^ • . . , i.
Minnesota ülikooMs, 5. mail Foto; Kai Laitinen ^ oieti elamiseks; eetihselt ]a Bul^anas pole usulised mstitut-moraalselt,
mng andma selleks kat- sioomd olnud kunagi vaga tugevad
te vaimsed relvad vaimu evolutsi- ja veel nõrgemad on need kõmmu-.
ooniks,vües meid vaimsesse kqn- nismivalitsemie ail. Riigivõimudel
takti Absoluutsusega, et hoida pole se6ga vaja just palju muret
meis peituvat vaimu sädet ühendu- tunda väga rangete allasurumise
Soome vabarügi president Mauno Kolvist me kutsume Ju- vahendite vajaduse pärast,
mandöri ordeni prof. Ivar IvaskUe, Oklahoma ülikoolis, tema teenete maiaks. Kommunism on kõige selle Ungaris, mis seisab 6-nclal kohal,
eest soome kirjandusele, eriti just soome kirjanduse tutvustamise eest vastu, sest seUefüosoofiaks on dia- on domineeriv katoliku kirUc väga
mternatsionaalses. kirjandusajakirjas World^^L lektüine materialism, millel usuga tagasihoidlik (kuuldavasti Vatikani
\ r pole midagi ühist. nõuandel), ning senine Kadari juh-
Amethku aumärgi üleandmine prof; LOh^askl^^ vist tühipaljas timisel olev rezhiim kasutab roh-tpimus
-5. mail Soome New Torgi gasi doktoriiaraadiga saksa kirjan- uudishimu, kui heita pilk sellele,, kem varjatud ja pehmekindalise-peakonsuli
Erik Heinrichs'i poolt duses ja kunstiajaloos. millme on praegu usu (religiooni) maid vahendeid, kui otsest toorust.
Miniiesota ülikooli presidendi Peter Soome Lõvi (ordu) komandöri ja rügivõünu vahekord Euroopa Huvitava näite, miskipärast aset-
Magrath'i kodus S^^^^^^ ministri- „raüdeesriide-tagustes" riikides? leidnud ,,meelemuutusest", pakub
datudlantshiltileaMniišetsere- astmes inimestele ja eluajaks, Kui tugev on neis usuline vaenami- Ida-Saksamaa, kus veel mõni aasta
moohia ja lantsh toimus seose^kuid pärast surma peab selle ta- ne, tagakiusamme, kuipalju on neis tagasi valitses usu suhtes otse sta-
„Fmland in the World Today" ^astama Soomele. sallivust ja Hberaalsust religiooni linlik valjus. Nüüd on see riik
sümpoosioniga, mmest võttis osa IvasMte, Ivari^^j^^ eluavalduste suhtes? „langenud" selles osas „liberaalse-teadlasi
Soomest j a ühendriikidest Soomega on juba kauaaegsed, nad Kestonis (Inglismaal) asuv te" kategooriasse! Ida-Saksamaa
ja mis' avati Soome saadiku Keith on külastanud seda põhjala maad „Centre For the Study of Reli- peab end õigustatult luteriusu häl-
Nyborgi poolt. kolmeteistkümnel korral 1958 ja gion And Gommunism" (Usu ja liks ja sellele on uhked isegi paljud
Huvitava kokkusattuniisena tuleb 1982 aa^^^^ uurimise Keskus), kommunfstid, kes seavad usuisa
märkida; et .austusavalduse üleand- gud on jätnud märgatavaid jälgi mis tegutseb IngHsmaa anglikaani Martin Luther'it eeskujuks mitmes
mine tehti ülikooli juures, miüe eriti Iva^ katoliku kirikute peapiiskoppide punktis, mis sealsele kirikule on
ja Briti Commonwealthli juutide vahest isegi ebaniugavust tekitav,
pearäbi patronaazhi all, ning toetu- Usuline kasvatus ja kristlik noorte-sega,
avaldas hiljuti selle kohta organisatsioon on nüüd lubatud. Äs-vümased
uurimuslikud andmed, j a anti luba isegi |usulistele raadio-
Selle dokumendi sissejuhatavas saadetele!
osas keskuse direktor, anglikaani Poola seisab „Kestoni rapordis"
preester Michael Bordeaux ütleb liberaalsemana kaheksandal pulgal,
üllatava üldhinnanguna, et praegu Kuid olukord võib muutuda iga
on usuline elu ning huvi kristlike päev. Väga oluliseks teguriks on
kirikute vastu Ida-Euroopas palju seal, mi kirikutes kui ka parteis,
Eesti Vangistatud Vafeadusvõitfejate oknpee- Imi vabas Lääne-maaU^ patriotism, mis
ritud kodumaalt saabunud järgmised teated rahvusffi^^^^ toelisi „eht- on tõkestavaks tegunl^saarmuslA-vastaste
demonstratsioonide kohta. said'tetlasiolevat seal (protsen- kusele. .
^ ^^^^^^^^^^ t^^^ Vumasena usuvaenajäte mmis-kogude
punalipp ja kaks nõukogude Loomulikult on hoopis teine lugu tus seisab Jugoslaavia, kus kirikute
loosungit. KGB pole senini suutnud usulise vabadusega. Kestoni keskus ja usu tagakiusamist on, nagu ra-kindlaks
teha nõukogudevastase alustas oma uurimust 8 aastat ta- port ütleb, vähe märgata,
demonstratsiooni teostajaid.
R A H V U S K A N G E L A S E ; • '
AUSTAMISE PÄRAST:
ÜLIKOOLIST VÄLIÄHEIBETUD'
Jõululaupäeval, 24. detsembril
1982 läksid kümme Tartu ülikooü HEISATI RAHVUSLIPP
f^ff^ ^esimese Virumaal, Rakvere limiast lõuna- t^^^rt%.'^f^ asuva Vinni nädissovhoosteh-
des^^^a nvaWes^^su^ut^as^^ ^ ^ " ^ " juhatuse hoone ees äsuvas-
Eesti Vabadussõja kangelase J u^
Kup^rjanovi haual. Nad ^^^f^^^ teostatud üle^
Rootsi Kuni
ülesannetega
„Noorte La ine" katkestab ilmu-mise
kuni järgmise kooliaastani,
loodab süs jätkata uue jõu ja suu­rema
toimetusega ning soovib l u ­gejaile
head suvepuhkust.
kindlakstegemiseks kmni hulgali
selt kohal olevate KGB-töötajate
poolt. Sellise rahvusliku demonst­ratsiooni
tagajärgi ei tulnud kaua
oodata. Juba 4. jaanuaril 1983 i l -
nius ülikooli teadaannete tahvlile
rektor Arnold Koopi. käskkiri nr.
6-Õ, müles teatati järgmise nelja
üliõpüase eksinatrikuleerimisest ^^^^
alates 3. jaanuarist 1983„ebavää-kuulamistele
ja „vestlustele" pole
senini rahvuslipu heiskajaid avas­tatud.
EESTI: VABÄRHGIv
65-AÄSTAPÄEV
rika käitumise pärast" — Aivar ^
\Raidla, Indrek: Tarandi, Mart Sa- l i ^ ^ ^ 3a nõukogudevastaseid de-nädala
esimesse ajalehte kuni
esimasp.homm. kella l l ^ n i ja
nädala teis© ajalehte kuni kol-
;mäp. hömm. kella 11-nic
VäSjaspool tööaegai
Helmi Liivändi 251-6495
Leida Mariey 223-0080
Postiaadress: ^ ;
9 ParravanoCt
WiUöwdale, Ont. M 2 R 3S8
Melbourne'! ja Victoria osariigi
eesti noorte leeriõpetus peeti täna­vu
iooduslikult kaunis Anglesea
suvelaagris Ja jätkus kirikus neile,
kes ei saanud suvelaagrisse tulla.
Leeriõpetusest võttis osa 15 noort,
kes õnnistati Pauluse koguduses
27. märtsil. Melbourne'! Pauluse
koguduse õpetajaks on alates märt­sikuust
A . Hansson. õnnistati Mo-nica
Kütt, DeboraNiCholsoh, Siiri
Metsar, Helene Mankin, Elvi Met-sar,
Elina Kivi, Inna Nõgeste,
Markus Laul, Andres Rähn, Tho-mas
Modrau, Andres Vainomäe,
Stephan King, Erik Aradt, Allan
K i v i ja Älexander Kütt.
STOKHOLM (Vä.-EO>- Eesti ^ Akadeemilime teater „Va=
EeI]Iluine'^ Tartust oli mai lõpul Stokholmis pöolesajalükmelises koos­seisus
Kuningliku Draamateatri külalisena. Külaskäik on olnud kõne
all juba paar aastat, kuid sai teoks päralst seda, kui Dramateni direktor
Lasse Pöysti koos majandusdirektor Torsten Rydega ja tehnilise direk­tori
BerndtThorelliga külastasid aastaalul Tartut, tutvusid Vanemuise
Okupeeritud kodumaalt on teata- repertuaariga ja te^^
et Eesti Vabariigi 65-aasta- ^^yanemuisel" o l i kaasas Ä. H. manni (1798—1859) tegevus oli
Tammsaare „Fõhgupõhja uus Va- hedalt seotud Tartu Ülikooliga,
napagan" Osyald Toominga dra- Teise keskse tegelasena esineb näi-matiseeringul
Vaino Vahingu ja dendis Friedrich Reinhold Kreutz-
Madis Koiva „Faehlmann' ja Ma- wald, rahvusliku ärkamisaja suur-xim
Gorgi „Iegor Bulõtsov ja tei- kuju. y
24. veebruaril 1983 ei toi­munud
linnades suuremaid rahvus-rapuuCajaböI^
aduskonna esimese :»stratsioone. Kõik s
kursuse üliJõpilased). ja P r n t H e i n - ^ d ^ ^ ............
sahi: (matemaatika teaduskonna ?^3n^^^^
neljanda kursuse üliõpilane).: Rek- miMsionaaride ja .rah^ma- ^ ^ Hermaküla j
tori käskkirjaga nr. 7-Õ avaldati va- ^ a s t e hoolsa ^valve alla. » kolm^^dät Kaarel Ird. : ,
li noomitus järgmisele / seitsmele ^edadel takistaii n ^ ^ Kmiinglik Draamateater oli' kti-ajaloo
teaduskonna esimese kursü- rahvuskangelaste haudadele lahe- f.... .
Õigus
-— rr ' • 1 , i j „ . ."Vo^lalisetenduste puhul tr^
. « 1 1 5 p n a s e l e - S l * . K o d . r . W K « • •
la Kruusma, Kai Urs, Aivar Lipp , . ^ , , ....
maa, Mehis ReVer, Eaire Põldsam P^J^^uvad veel neist faktilised uk-ja
Tiia Sobla. Kõiki „karistatud"
meesüliõpilasi ootab. sõjaväkke
kutsumine.
REBITI MAHA PUWÄLIPF:
JA LOOSUNGII>:^'^..^
offi valvei eelstlaskoiuia
üldhnvide eest!
^ -iL. . ^ OTTAWA — Kanada Treasury
ta antud tegapohja^^^^ Board andis järele muhameedlas-sioon
ja sisuseletus tegid amsaa
davaks ja üldinimlikult mõisteta­vaks
mõlemad algupärandid ka
neile, kes d taiiae eesti kultuuri
.Iugu*\;.;
test tööliste nõudele ja lubab neil
igal reedel ühe tunni palvetami­seks.
Osakondade juhatajaile on
antud õigus anda töölistele sobiva­mat
aega oma usuliste vajaduste
Virumaal, Kohtla-Järve
lõunapool asuvas Iisaku alevikus
27.. novembril 1982 maha nõu-
Lavastustest on V . Vahingu ja täitmiseks, kuid mõned muha-
M. Rõiva „Faehhnann" pühenda- meedlased ütlevad, et neile pole
tud Tartu ülikooli 350. aastapäeva- antud aega minna lõuna ajal mos-le,
kuna Friedrich Robert Faehl- heesse.