Vaba eestlane , September , 1979

              VABA EESTLANE noljaptoal, 21 sei^teraibri M — Thixrgday, S^^tembsr .2f7, lOT Nr. n
Mõödimud reede oli suwrefcs rõõmupäevaks Toronto ülikoolile,
kuna täitas nende kauaaegne unistus ja valmis mõned aastad ehitu­sel
olnud kehalise kasvatuse ja sportliku tegevuse keskus. Uus hoo­ne
Toronto ülikooli ehituste kõrval on arhitektuuriliselt eriti macod-
' ne, kuid läks maksma 12.5
Avamistšeremooniast võtsid osa konnale kehalise kasvatajate ette-
Ontario leitnantkuberner Pauline valmistamiseks. Toronto ülikooli
McGibbon, Kanada keskvalitsuse [ füüsilise ja itervishoidliku 'haridü-amaitöörspordi
minister Steven
Paproski, Ontario haridusministri
abi dr. H. Fisher, Toronto linnapea
^. Sevvell ja arvukalt teisi ülikooli
juhtkonnast:
Avakõne pidas Toronto ülikooli
valitsuse esimees Marnie Paikin,
märkides, et tänase sündmusega
täituvad kauaaeged unistused. Uus
hoone on tunnustuseks kehalise
kasvatuse tähendusele. Ta avaldas
se osakonna direktor prof. R. J.
Shephard ütles, et uus ehitus an­nab
õppevõimaluse Kanada sport­laste
kasvatamiseks ja ettevalmis-ftamiseks
maäilmasportlaste tase­mel.
Siis Toronto ülikooli president
dr. J. M. Ham kuulutas ehituse
avatuks, ülikooli inseneriteadus-komia
puhkpilliorkester mängis
bravuurseid vüse ning juba alüsta-tigi
hoones korvpalli ja tennise
miiugil
OD
'II
Haimo Kompus —'Enstatamatsi nälg ImmU
sibavaimat tänu kõigüe, kes selle mängimisega
saamiseks on kaasa aidanud.
Ta meenutas ka Toronto
esimest kehalise kasvatuse pro­fessorit
Stpvensit, kes on srenda-
.nud - Kanada tänapäevase, kehali-
1/ se.kasvatuse...
See ei olnud kerge töö, kuna sageli
tuli oma uuendustega olla esimene
Briti maailmariigis.
Ontario haridusministri abi dr.
H. Fisher mamis, et Kanada noo­rusele
on antud selles hoones suu­red
võimalused oma sportlike
võimete arendamiseks. Kanada
keskvalitsuse esindaja amatöör-spordi
minister S.. Paproski ütles,
et Toronto ülikool on Kanadas 22-s,
mis on täiesti internatsionaalse ta­semega.
^
Tema sõnavõtu järel paljastati
mälestuskivi, misjärel hoone kuu­lutati
avatuks.
Arvukaile külalistele tehti rmg-käik
suures ehituses.
Kogu ehituse põrandapindala on
218.000 ruutjalga. „Spordiväljaku"
suurus 300x182 jalga, kõrgus 37
jäiga. Selles on 200 m nelja rajaga
jooksurada, kuus 78 m jooksurada,
neli korvpalli/tennisväljakut.
Ehituses on 50 m nn. olümpiauju-la,
1, 3 ja 5 m hüppeplatvormid,
pealtvaatajaile on varutud 370 iste­kohta.
Selle kõrval on veel õppe-ujula
30 isikule. Hoones on niumi
seitsmele ameerika, kolmele interr
natsionaalsele ja kahele
squashi väljakul. Hoones on riiete-kappe
meestele 9500, naistele 4500.
. Nende, otseselt spordile ettenäh­tud
ruumide kõrval on füüsilise
teraapia, füüsüiste võimete kont
muud
liatte, eemaldamisel olid M: Pai-'
kinil abiks kuulus Kanada ujuja
Ja praegune õigusteaduskonna
õpilane Cynthia Nlcholas Ja Var-
§ity jalgpallimeeskonisa kapten
: Joim :Brown.'' •
Järgnesid sõnavõtud Toronto lin­napealt,
õpilaskonna esindajalt,
misjärel ehitusettevõtjad N.W. Do-bell
ja G. Davis andsid uue ehituse
võtmed sümboolselt üle Toronto
ülikooli atieetilise ja meelelahutus­liku
osakonna direktorpe prof. Ä. J.
Frazerile, kes nentis, et nüüd on
võimalused olemas Kanada ühis-
I Uues ehituses oli liikumine veel
giididelegi ebakindel, kuna polnud
harjutud veel mõistma seintel ole­vate
värvijoonte tähendusi.
Lisaks päevasele pidulikule ava-mistseremooniale,
järgnes õhtul
kokteelpidu sellele järgneva jalg­pallivõistlusega
Varsity staadionil
Toronto ülikooli Blues ja Guelphi
meeskondade vahel
Põikread: 1. Majanduslik lü­hend,
3. Mõõtühik elektrontehni-kas,
6. Töö- ja tarberiist, 10. Osa
ringist, li. Pidulik eine, 12.... tea­dus
— omaaegne raamatusari Ees­tis,
13. Maailmajagu, 15. Lahti, 17.
Purjepuu, 18. Topuaine, 19. Kõige
lühema ametiajaga Eesti riigivar
nema eesnhni, 21. Koht Võrumaal,
24.' Royal Ontario Museum, 25.
Võõrj^rane mehenimi, 27. Kallis,
29. Vüjarõuk, 31. ühe usundi, 33.
Rumalus, tobedus, 36. Tuulehoog,
37. Pik'kond, 39. Mehenimi ja jõgi
Itaalias, 41. Eessõna saksa keeles,
42. Puud lähevad k e v a d e l . , 44.
Näitav sõna, 46. Suur saal, 48. Sak­samaa
laagripäevi]t tuntuid asutus,
50. Lärmakas pidutsemine, 52. Ees­ti
helikunstnik-vaimulik Ameeri­kas,
eesnune esitäht ja nimi, 54.
Mõiste malemängus, 55. Pikkuse
mõõtühik, 56. Iha.
Püstread: l - N§Ii ühesugust vo­kaali,
2. Jahiretke nhnetus Aafri­kas,
4. Terava otsaga ese, 5. Elu­kutse,
6. USA osariik, 7. Minu —
ladina keles, 8. Jõujaam Eestis, 9
Tuntud Kanada eestlane, ICn Ole­vat
kuningas ühe laulu kohase/t,
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
14. Seeme, algus, 16. Noor loom,
20. Lindudega tegelev teadlane, 22.
Sisselõigatud soon, 23. Kuulus sak­sa
iriatemäatik, 26. Maapinnar
vorm, 28. Jõgi Prantsusmaal, 30.
Väikne4ume heli, 32. Suur turg,
34. Kuningamia Victoria kaasa, 35.
Eesti naiskunstnik Kanadas 38.
.aaria — populaarne pala ühes
eesti ooperis, 40. Kohanimi Hüu-maal,
43. Himiahg, 45. Omaaegne
teadeteagentuur Eestis, 47. Linn
Saksamaal, 49. Kolmikkonsonant,
51. Eessõna inglise keeles, 53. Kaks
kõrvutiasuvait tähte.
RISTSÕNA,NR. 1004 LAHENDUS
Põikread: 1. Kuningas, 5. Ava
rii, 9. Raekojas, 10. Ättila, 12. Aru­kask,
13. Arktika, 14. Neeger, 16.
Start, 19. Ulaan, 21. SekrtxM-, 25. Li­gidal,
26. Pearson, 27. Keerle, 28
Hakkliha, 29. Sonett, 30. Kallaste.
Püstread: 1. Koraan, 2. Neerud
3. Näokate, 4. Atakk, 6. Vetikas,
7. Reisijad, 8. Isamaata, 11. Pad­rik,
15. Gasell, 17. Millikas, 18
Gangreen, 20. Nädalat, 22. Oraa­kel.
23. Es'kiis, 24. Endale, 26. Paa-
'la. ^
9 Canberra Eestlaste Koondise
reieraatöhtul kõneles Ingomar
NietSv teemal „Soomepoisid". Ta
andis ülevaate ipõgeneoidsest Soo­me,
kirjeldades sealset väljaiõpet
ja siõdurite tagasitulekut Talin-na,
soomepoisjte; esimest lahin^t
Tartu all, mida tunnistajaliku kir­jeldusega
.omalt ijoolt täiendas
Vello Velrnet, kes lahingut oli jäl­ginud
•binokliga: mõned kilomeet-' tatfima.
rid eemalt. Soom^oisid olid sir­ges
ahelikus inaldsiiHtavate relva­dega
aeglaselt sammunud sisse-kaevunud
• punasõdurite vastu,
neid sellega lausa p'aanikasseaija-des.
I. Netliv ütles, et oSa jätka­sid
võitlust metsavendadena, tei­sed
pääsesid põgenema^ ikuid tä­napäeval
ollakse tihedas ühendu­ses
kuigi, iilemiaailma laiali piUu-
L. Wahtras — Lüvaklass
Enn Nõu — Vastuvett
Anns Ahmatova — Marie ünder Restoyleia
H. Michelson - SkantKkid teel
H. Mlchelson — Noorsootdõ radaS@Il
H. Michelson — Eesti radadel*
Triinu" üksiknumbreid
Estoiiian Official Gaid&
Paul Laan - Mõttelend - PUte ja
Karin Saarsen — Lphehgrinl lal
Herbert Saiu - Utoopia ja iotaroloogia
Eduard Kiants — Lomeliitlased (luuletMkoga)
looa Laaman^-^^^ ;
(luuletuskogu) r
A. Kubjai — Kaduiad kodud ~ inälestas®^
A. Kubja — MSIestasi kodnsaarolt
ÄKubja — Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora — Söomepsisiä -
426 lk. 4-64 %/f(>^
Leho LuinJste — Alamose Aiidrc^ —
llne jutustus ki^^
L. Lumiste — Atlandi akn&B
L. Lumist© - KiUadl^^
Ä. Vomm — RlšttsSnad I
Ä. Vomm — lUjätsõnad H
A. Vomm Ristsõnad ffl
A. Vomm lUstsõnad W
Ants Vomm — Müm hing (luuletu^o^)
i^ts Vomm Varjud (luuletusko^^^^
E. Eerine — Snnmd l&evad ja eSavsd
mälestused
KEerme — Päevad päevad ja^õ^^ H
S. Ekbaüm — Ajatar (hiületuskogn)
Aarand Hoos Junaläga/Earo ^ EoMia
J. Pitka - Rajusõlmed
A. Käbin — Vaim ja muld
Uire Karuks ^Eodakondor (luuletuskogu)
H. Oja — Eopatnsed eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A.Küng— Mis toimub Soomes?
Aarand Äoos — Juntide kuningas Tallinnas /
E. Šand^ — Mitme näo ja nimega
E: Sahden — Loojangul lahkumine TallinHast
LASTELE:
2SQ
5.-
3.^
3,-.
4.30
9^
1,50
S.-
5.-
40
35
3.-
m
m
is
13
2.-
IM
2.1C
S.SO
g.50
2.25
2.25
2.25
40
40
40
SO
20
1.50
4.-
4.-
4.-
•8.89
• 5.-
1 -
1.50
2.75
14.-
6.-
12.50
,16.20
40
30
30
40
40
25
SO
40
50
50
Urne Ivahdi
Kalievipoeg — õppe- Ja tööraamat iasteis
õpeta mind lugema I — (õppf? ja tööraamat
-eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
©elkooüealistele lastele v^
Eesti keele Hari
3,-
ssiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniii^
si93iiiiini!;;itininiii{titiiiniiiiiiitiii!f!ii!i^
Käesoleva autoriks on Stewaft, keMe erialaks On Quebec
seHest ajast peale, küi ta määrati The Canadiasi Pressi büroojuha-jaMontreali.".
:,. . • V , ^' . "
olnud vähemalt^ tuhat aastat taga­si-
Norrakate koloonia asutati Islan­dil
juba 874. aastal ja teine niisu-,
gune rajati Gröönimaale aastal
985. üks norra meresõitja triiviti
tormisel merel Newfoundlandi kal­dale
a/ 996 ja neli aastat hiljem
kuulus norrakas Leif ErBcson kü­lastas
Newfoundlandi, Noyä Scõ-tiatja
New Eng
nässe, kohta, mida nüüd tuntakse de-lis embleemid. Neid riste leidus i üles kuni' laev liivapõhja kurni
Vu-ginia nime all. jSt. Servänis, (Jäspe poolsaarel ja j jooksis Lake St. Pierre-ikoha^^^
(Jiovanni poeg' Sebästiäno, kes Belle Isle'ü, ja maa, kus; üi^ia ^ „ , „ 50 niehegä iatka. a^a
(^li Henry VIII teenistuses, otsis lü- embleemiga ristid püstitati, , t u n - ; ^ f^
hemat mereteed Jaapani ning
1517. a. -sattus Hudsoni lahte ja
(Canadian Seene) — Vahemere-ma:
ade vanad rahvalood, mis ula-tujvad
tagasi aegadesse enne
jKristuse sündi, räägivad fönüklas-test,
kes olid suured meresõitjad
ja avastasid uue maa mitmete lää­nepoolsete
merede tagant.
' .Käesoleva sajandi alguses leiti
St. Francise jõe kaldalt, mis asub
Quebeci idaläänis, vana kivi kum­maliste
märkidega, mida keegi ei ^
osanud lugeda. Alles hiljuti jõudis
üks Lävali ülikooli professor otsu­sele,
et märgid müstilisel kivil on
föniiklaste kiri. Seda teooriat toe-tas
ka üks ühendriikide õpetlane,
kes oli avastanud samasuguse kir­jaga
kive mitmel ameerika ran-
'mkul.'V •
sealt edasi lõunasse piki Põhja-
Ameerika rannikut. Ta nõutas
Inglismaale suure osa Pohja-
Ameerikast.
Cähot saatis sõna tagasi Eu-ropasse
suurelt kalarikkusest
jPÕhja-Ameerika rannikuvetes,
: erita nimetas ta Newfoundlandi.
Selle tagajärjel võtsid euroopla­sed
ette mfaeid kalastusretld
Põhjä-Ameerika vetesse.
Prantsuse meremees Jeaa De-nys
sõitis St. Lawrence'! lahte a.
1506 ja teine prantslane lliomas
Aubert võttis ette samasuguse rei­si
a. 1508. Prantsuse kuningas
. Ka • nendele .rannikutele • püüti ra­jada
kolooniaid, kuid maa päris­rahvas
oli vaenuline Ja hävitas. Francois I' toetas majandusliidult
/kõik asulad.
Norrakad ei saanud' Väljaspoolt
abi, kuna Must Katk oli Skandi­naavia
rahva 14. sajandil peagu
hävitanud.
Kuid huvi kaunite läänerandade
ja läänemaa vastu kestis ja kui 15,
i lõpus hakati otsima mere-
Niisugused lood
kalt kui väga ebamäärased on
kõik aastaarvud, mis on võetud
aluseks esimeste Põhja-Ameeri- ^ ^ , •. ..^ «...
ka avastajate memõlWepH- teed_^laanest Aasiasse, suS wttis
maadeuurmime uut hoogu. Chns'-
topher Golumbus, genoalane, kes
oli ümber asunud Hispaaniasse,
võttis ette esimese oma neljast
reisist Ameerika avastamiseks
1492: aastal. Giovanni Gabot, ve-n^
tslane, kes oli sundinud (Jeoas
ja keda läänemaailm tunneb John
Caboti nime all, purjetas 1497. a.
välja Bristolist ja uuris läbi New­foundlandi
ja Labradori rannik^
Seiklushunulised ja osavad me--
resõitjad föniiklased olid kuulsad
pikkade merereiside poolest, nad
purjetasid- Vahemerest välja At­landi
ookeani, sõitsid ümber Aaf­rika
ja nii on täiesti usutav, et nad
Wttusid Atlandi läänerannikule.
Samuti on faktüisi ; tõendeid, et
iirlased olid varased Põhja-Amee-rika
'külastajad ja prrakad on siin valad ning sealt edasi lõu- riste, millesse olid lõigatud fleur-mitmeid
merereise maadeuurimi-seks
ja St. Malo meresõitja Jac-ques
Gartier arvatakse olevat osa
võtnud vähemalt ühest niisugusest
ekspeditsioonist enne kui-1534. a.
iseseisvalt maadeuürimisega alus-tasv
1
NeMe meresõitude eesmärgiks
oli endiselt leida lääneteed orienti
jõudmiseks,
aga muidugi meelitas uute maa-.
, de avastamisele seal leiduv ar­vatav
hõbe ja kuM^
Need olid eesmärgid, mille poole
julge meresõitja Jacques Gartier
pürgis kui ita oli 43 aastat vana ja
juhtis oma esimest ekspexiitsioohi
Newfoundlandi, Labradori ja St.
Lawrence'i lahte.
Cartier püstitas oma teekonnal
nistati Cartierd poolt Francois I - l e ^ ^ ^ päatMes J a Jõudis välja
kuuluvaks - rHochelaga saare mdiaanlaste asu-lnformatsioon,
mistaindiaanla-^^^^^
silt sai, selgitas et^^^^^^^^^^^- '"Jf^^fv^"^?^^^^^^^^^
' • Hochelaga oli hasti kaitstud asu­st.
Lawrence pole mitte suur la kolmekordse püstaiaga pibatud.
lahti, vaid on hiigeljÕe suu, mis | Asula koosnes 50-st pikkmajast,
algab kuskilt läänest ja suubub kus igas elas mitu perekonda. Asu­st.
Lawrehce'! lahte, la oli rajatud saarele, mida praegu
^ , , V .« tuntakse Montreali saare nime all.
Carier otsustas St. Lawrenee^ 3^^^
ge ialiemalt uurida oma järgneval mäe Mount Real%s. Sealt
vaatas ta ümbruskonda ;ja pidas
aru, kas osutub võimalikuks St.
T l - 4 J -J u Lawrence jõgepidi veel enam üles-kes
hüjeni teda tõlkidena mitme- jp^j^ purjetada. Lachine'i icäresti-ti
abistasid. ku metsikud veed paistsid olevat
Cartier pöörduski järgmisel aas- ületatamatud. Indiaanlased tead-tal
tagasi kolme hästivarustatud jsid^^r^^^^ St. Lawrence saab
laeva ja 112 mehega. Ekspeditsioon oma alguse ühest kaugest jõest,
hakkas St. Lawrence'1 jõesuudmest nimetatakse Ottawa jõeks ja
üles liikuma, möödus Saguenay.^t st. Lawrence'i jõgi Hocheiagast
suudmest põhjakaldal ja heitis; ülespoole läbib maid, mis on rik-ankrusse
Drleani saarel, müle jkad maapõuevarade poolest.
Cartier ümber ristis Bachuse saa. Enne kui prantslased asusid ta-ekspeditšioonil,
nüüd aga pöördus
ta tagasi Prantsusmaale jä Viis
kaasa kaks indiaani pealiku poega,
reks, kuna seal kasvas rikkalikult
mitmesuguseid marju. Prantslasi
külastas nende laagris algonquini
indiaanlaste pealik Donnacpna
koos 50Ö kaaslasega indiaanlaste
külast, müle nimi oli Stadacona ja
mis asus St. Charles'! jõesuudmes,
ainult pisut ülespoole Gartier
laagrit. Prantsuse laevad liikusid
pisut edasi Stadacona suunas ja
Cartier otsustas seal talve veeta.
Kuigi Stadacona ' indiaanlased
hoiatasid Cartier'id, et rannikala-del
liigub mitmeid vaenulisi sugu-harusidr
gasiteele Stadaconasse,
andsid indiaanlaseö neile üle
: mitmeid kinke, peamiselt kuld­set
maisi, mis kasvas Hochelaga
ümbruse põldudel. Prantslased
omaltpoolt andsid pärismalaste-le
samuti mitmesuguseid kingi-
•••tüsi.
Cartier luges pühaku*ja ja palve­tas
pimedate, vigaste ja haigete
eest, kes olid tema ette toodud.
Prantsuse maadeuurijad polnud
valmistunud nii karmi,talve vasitu,
mis neid Stadaconas tabas. Nende
Cartier väikseima oma toitlusolud olid halvad, skorbuut
laevadest St Lawrence'li pidi .võimutses-ja 26 meest •Surid. Sim:
ESTO MUTUAL FUND, LTD
iAktsia hind 21. sept, $9.52
145Jung St. W., Room 1900
Toronito^ Ont. M5H 1J8.
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
jällegi tulid neüe indiaianlased
vastu, nad õpetasid prantslasi
keetma paksu körti männi ja kuu-skasvudest
mis skorbuudüe kiiresti
pihi pani.
Cartier ei võtnud enam ette uu-runusretki
Canadasse, nagu seda
maa-ala tolajal nunetati enne kui
a. 1540 kui ta enne Jean-Francois
de la Rocque'i jõudis Gap Rouge'i,
De la Rocque ehk Sieur de Kohe­val
asutas aasta hiljem sinna uue
koloonia, kuid Cartier oli siis juba
taglsiteel Prantsusmaale.
Uus koloonia kannatas külma ja
nälga esimesel talvel, inimkaotu­sed
olid suured ja teine uurimus-retk,
mis samasse Robevali juh­timisel
ette võeti, hukkus arva­tavasti
1549. a. tormi kätte.
Uute asulate rajamine oli seo­tud
suurte kaotustega, sellele li­sandus
veel 16. sajandi Prantsus­maa
ususõjad, mistõttu prantslas­te
huvi uute maade avastamisse
lahtus. Alles järgmisel sajandil
; asusid prantslased jäädavalt Uus
Prantsusmaale, Sinna juhtis neid
tulus karusnaha kaubandus.