Vaba eestlane , September , 1979

              .0 Nr. 70
1 Eesti Kalevi jalgratturite grupp
võitis Soomes, Hyviikääl korralda­tud
jalgrattasõidu võistlusel soom­lasi
punktidega 24—16. Vanal Hä-meenlimia
rajal toimunud võistlu-
' sel oli tulemuste "tase üsna kõrge.
1 km distantsil võitis hea tulemu­sega
soomlane Eari Myyryläinen
1.08,0. 4 km distantsil oli parim
kalevlane Uno Haavik ajaga 4-57,8.
Grupi ajaks oli Kalevil 4.37,0, mis
on m t i hea tulemus. Eestlane Uno
Haavik on tänavu suvel eriti hästi
esinenud ja säavutanudl mitmeid
võite ka mitmepäevases etapi-võistluses.
,1 km lendaval stardil jäi eestla­ne
Tony Teesalu ainult 0,1 sekundi
võrra taha. T. Teesalu on noorte N.
Ludu meister, kus tema rekord on
i.09,8. 4 km grupisõidus eestlaste
4.37,0 on ülivõimas tulemus. Grup­pi
kuulusid Uno Haavik, Markko
- Vilipson, Runo Ruuben ja Mallor
Viimaseks võistlusalaks oli 55
km maanteesõit, kiis mõlemad
maad panid p l j a 5-liikmelised
ikieeskonnad, kuid punkte arvestati
ainult kolme parema juures. Võist­lus
oii väga pingeline, juba mõne
kilomeetri Järel oli
mest võistlejast omaette :
kuhu kuulusid kalevlased MaUor
Tyina ja Ärkkor Vilipson ning
soomlane Ismo Suomi. Neile* järg­nes
teine kolmik, 'kus olid kalevla­sed
1 Tony Teesalu ja Uno Haavik
ning soomlane Kari Myyryläinen.
S u u i ^ lÕTOspurdis tuli esikohale
siiski soomlane M3ryryläinen ajaga
1.14,25, teisele kohale jäi Markko
Vüipson ja kolmandale soomlane
ismo Sucmi. Teesalu oli viiendal
ja Haavik loiuendal kohal.
45 km kriteeriumisoidus saayuias
5. koha. m km grupisõidus, mil­lest
võttis osa 75 jalgratturit viiest
riigist, oli R. Oja seitsmes.
Prantsusmaal Niz^as peetud rah­vusvahelisel
kergejõustikuvõistlu-sel
tuli esikohale kolmikhüppes
Jaak Uudmäe tulemusega 16.69.
Eesti kergejõustiklasi on suve
lõpupoolel käinud Soomes^ võistle­mas.
Maailma parimate odaviska­jate
maal saavutas kahel korral
esikohad eestlane Heino Puuste,
Nokias 80.62 ja Raumas 82.26-
Naiste võistlustel tuli samadele
kohtadele Raili Kadarik, tulemu­sed
vastavalt 49-22 ja 48-92. Tarmo
Valgepea võitis Keraval kõrgus­hüppe
tulemusega 2.15, Ramon
Lindal jooksis Nokias 200 m ajaga
21,9. Tamperes saavutas R. Lindal
teivashüppes oma hooajatippmargi
5.20, kuna esimeseks tuli soomlane
Antti Kalliomäki 5.40-ga. ,
Leedus, Vilniuses toimus noorte
spordivõisitlus, kus eestlane Tõnu
Sepp Tartust tegi uue Eesti noorte­rekordi
kolmikhüppes tagajärjega
i5.38. - >:• • ^-
ISTLÄSi" TALITUSES
Hind Saatekdu
0
Põltsamaal selgus Eesti täiaa-vune
meister 30 kiti maanteejook-süs.
Võitjaks tagaijärjega 1-34.
tuli tartlane Aare Kuum.
,0
Veemöotorspordis Voronezhi vee­hoidlal"
tuli Eesti koondis neljan­daks.
Individuaalselt võitis tallin­lane
Lembit Aaslav-Kaasik 350
kuupsentimeetriliste kuutrite • klas­sis,
saavutades N. Liidu meisitri
Ida-Saksamaal peetud jalgratta-šõiduvõistlusest
võttis osa Tallinna
maanteesõitja Raul Oja, kes tuge­vas
rahvusvahelises konkurentsis
-Rüas : -peetud ; karikavõisitluste
sai tallinlane Heino Sild esikoha
kuulitõukes tulemusega 19.59, kuna
Enn Rohiila i8.79-ga jäi kolmanda­le
kohale. Vasaraheites oli parim
Jüri Tamm tagajärjega 73.10, Mih­kel
Konsa jäi kolmandale kohale
M) m jooksus ajaga 1.51,8 ja Helg
Parts, kettaheites .viiendale • .kohale
tagajärjega 59.18.
Llnzis, Austrias peetud metssea-laskmise
maailmameistrivõistlus­tel
tuli tartlane. Matti Jõgi maail­mameistriks
laskmises vahelduv
kiirusega märki. Koos kolme ve
neiasest kaaslasega püstitati uus
maailmarekord 1533 sUma. Oliim-piahar
jutuses aga jäi ta kolnie ve­nelasega
; koosnevas meeskonnas
kolmandale kohale 1527 silmaga
M. jõgi, on varem kahel korra
Hanno Kompus — Kustutamata nälg hmü
n . -
5.-
3.59
8.--
4.30
Põikread: 1. Valitseja tiitel, 5.1 Püstread: 1. ühe usundi püha
õnnetus liiklusvahendiga, 9. Seal'raamat, 2. Siseelundid, 3. Mask, 4.
peab linnavalitsus oma koosole-' Rünnak, 6. Veetaim, 7. Lüguvad
mid, 10. Hunnide juht, 12. tJhe ühest kohast teise, 8. On see, kel
ehtpiiu a l Ä , 13. Põhjapoolust pole isamaad, 11. Tihe mets, 15.
ümbritsev piirkcmd, 14. ühe inim- Sarvloom, 17. Noor veis, 18. Vere-tõu
esindaja, 16. Lälie; algus, 19. ringe häiretest tingitud kehaosa
L Wahtras — Llivaklag§
Ena Nõu - Vastnvett
Anna Ahmatova - Marie Under — EeelK^OBB
H Michelson — Skantilku! tpei
H Michelson ~ Noorsootöö radadel
H.,Michelson — Eesti radadelt
Triinu" üksiknumbreid
Estoni&ffl Officlal Gaidl(b
Paul Laan Mõttelend — Püie ja peegddSiB)Bä
Karin Saarsen — Lohengrinl la! kmstlnp
Herbert Salu — Utoopia ja fatoroloogia
Eduard Krants — Lameiijtlased (luuletu&kogö) 3.
lona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu) S.
Madunnd kodnd — mälestased 4.
•16
3&
35
1.50
5 . -
5 . -
Ratsaväelane mõnedes maades, 21.
Lõik, ala, 25. Mitt^ kaugel, 26. En­dine
K a ^ a peaamnisiter, 27. Tür-le,
pöörle; 28. Mitme toidu tcorai-ne>
29. Teatud liiki Muletis, 30.
Väikelinn Eestis.
OD
Soome—Tshehhoslcvakkia kerge-jõiastiku
maavõistlus peeti Mikke-lis,
kus Soome (tuli 26 punktiga
võitjaks. lO.OOa m jooksjaile au­hindade
kätteandjaks oli kunagine
olümpiavõitja Emil Zato^k, kes
sai publikult suurema; aplausi kui
selle distantsi võitja Martti Vai-nio.:^'
•.. •
Soomlased said kaksikvõidud va­saraheites,
kus Juha Tiainen heitis
71.30 ja parriHuhtala 70.12; kõr­gushüppes
Juha • Porkka 2.17 ja
Matti Nieminen 214; 10.000 m
jooksus Märtti Vainio 28.32,8 ja
Kaarlo Mäaninka 28:40,2; kuulitõu­kes
ReijoStählberg 20.85 ja Mark-kuTuokko
20.03; teivashüppes Ant­ti
Kalliomäki 5.20 ja Kimmo Pallo-n6n
5.10 ning odaviskes Arto Här-könen
86.88 ja Esa U*riainen 83 28.
5000 m jooksus oli üheks osavõt­jaks
k a Montreali kuldmedalimees
närbumine, 20. Aastas on 5 2 . . . ,
22- Ennustaja, 23. Kavand, visand,
24.; Enesele, 26. Lahing muistsed
eesti vabadusvõitlust.
'RISTSÕNA NR. 1003 LAHENDUS;
Põikread: LIvä, A. IVirma, 7.
Asi, 10. Sü-k, 11. Orus, 12. Alg, 13.
Basel, 16. Ora, 17. Juga, 18. Eton,
19. Pas, 20. Linna, 23. Muu, 25. In,
26. Kas, 27. Onn, 28. bu, 29. Ida,
31. Nemad, 33. Emu, 34. Isis, 35.
Elva, 36. Ime, 37; Sõdur, Ijk, ^ .
Karm, 43. Omal, 44. Sai, 45. KirsSj
46.'Ada. • • 'r.^;-' -^^
Püstread: 1. Isa, 2. Vüjandimaa,
3. Argus, 5. Oja, 6. Mäe, 7. Aroom,
8. SiH-nudmajad, 9. Isa, 13. Ba­lanss,
14. Sun, 15. Leander, 19. Pü,
21. Ise, .22. Noa, 24. Uuu, 30. Aseri,
32. Med, 33. Evima, 36. Iks, 38. õli,
39. Uks, :41. H a . :
©Chicagos toimus uudne üritus.
Eesti Maja ,,Supelsakstei grupp"
dr. Imre Pagi ja Viivi Remmeti
juhtimisel korraldas iihis© auto-mafekä
läbi Ohio, Lääne-Virginia,
Põhjarkaroliina, Lõuna-Kardlüna,
Tennessee, Kentucky ja Indiana
osariikide. Auto-eksikursiöoin alus-
A. Kub ja r> Mälestusi kodosaardt
A Kubja—^ Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora — S^omepoisld
426 lk. -f 64 fotosid
Leho Lumiste ~ Alamuse Audros —
line jutustus kirjanik Oskar LsatsiEiSt
L. Lumist® — Atlandi akn&B
L. Lumiste - Killad külas
A. Vomin — Ristsõnad I
A Vomm — Ristsõiiad U
A. Voimn--- Ristsõnad nn
Ä Vomm SUstsõnad IV
Ants Vonun hing
Ants VommVarjud (luuletuskogu)
S. Eerme ~ Sirand laevad ja eIa?Qä
2.-
1.59
14.-
S5
19
15
15
15
25
20
20
tas matka 25. augusti yarahiofmimi-
Melbourne'is ja Münchenis tulnud 'Lasse Viren, kes:^ kolman-' kui, kgasi Chicagosse jõuti 3. seip-iriaaümameistriks.
idale kohale. 'teoiihri õhijul.
EEerme--- Päevata päevad Ja õõta Õõd II
S. Ekbaum.^ AJatar (luuletu^gu)
Aarand Roos — Jumalaga, E&n ^ Erzomm
i . Käbin - VaiÄii ja mnld
Urve Karuks — Kodakdodiir (luuletuskogu)
H. Oja -r- Eopntnsed eneses (luuletuskogu)
H. Oja ~ Tunnete purdel (luuletuskogu)
A.KUng - - M i s tolmab Soom^^
Aarand Roos ~ Juntide kanbgasTall^
E. Sanden — Mitme näo ja h i ^
E. Sanden>- Loojangnl lahkumime Tallmnasft
RÄÄMÄllJro LASTELEs
Dme Ivandi — Parg^ 1
Kalevipoeg---õpper ja tööraamat^^1^^
%eta mind lugema I — (õpp® ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värrvitrükis)
õpeta mind lugema II— Õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitHikis)
Eesti keele Öarjntustikl- .
6.65 40
2.1C 40
40
%M :
20
20
:2.25
2.25
m
20
20.-
8—:.. m
IM • • -m
A
40
4—
W
30
8.80 40
5 . -
.8.-
40
20
1.50
2.75
23
25
14.-r
A
M
An O.—
12.50 eo
•16.20 m>
m
r
40
f^tm^ima^mssfis^^ tuii(j juhised,- et hüüd sõidetakse USA rannavalvel on meeste ja va-
I Odessa lähedale. Seal lossiti urn- rustuse puudus ja on peagu võime-
Q tS £
s<^me
kukkus Atlandil laevalt veü^
USA allveelaeva poolt päästeti. Soome ajaleht,,Helsingin Sanomat"
on oma 19. augusti numbris avaldanud pikema loo sellest traagü-sest
kuid õnnelikult lõppenui simdmiiisesi, mille mõievõrra Äeia-
Antti Äntero Kamppuri, 37 aas- i ehk viie, vöib-olla "koguni kolme ki-tait
vana, pole kunagi kartnud lomeetri kaugusele. Nüüd teda ot-merd.
Selle asemel pole talle ku- siti. Ta oli võimeline nägema ko-bes
kakssada tonni lastiruiimi ja^nencfe vastu tegutsema:
tuldi tagasi reidüe. Siis mindi mür^
gituskäi juurde^ kuna maisi hul­gast
leiti mingisuguseid putukaid.
Laev tehti pimedaks jä kogu
meeskond pandi, nädalaks hotelli;
kolm meest magas ühes ruumis ja
koridodris olid gruusia käimlad.
Mustalt merelt 36.(MM)4onnme
„Finnbeäver" läks Gibraltari ja
Kariibi poole tühjana, raskuseks
nagi meeldinud päästenöör ega
päästevöö. Ta peab end natuke
hulljulgeks, surnud emagi oli kord
öelnud, et sellišeiLt ,,poeg ei jõua
kunagi täisealiseks".;
Kui soome meremees kukkus
merre, hakkas ta appi karjuma, et
tähelepanu äratada ja abi saada,
kuid sel hetkel laeva ahtrilaine
paiskas ta suu vett täis, mis läm­matas
hääle. Ta lootis süski, et ta
1 kaks töökaaslast tulevad jälle lae-
^^atekile ja märkavad ta kadunud
'olevat. Kuid Soome kaubalaev jät­kas
rahulikult oma reisi 13-sõlme-lise
kiirusega Florida lõunatipu
suunas, et sealt möödudes võtta
kurss NewOrleansile.
Antti Kämppuri vaatan võimetu­na
pealt, 'kuidas tema laev lukus
meresel ja taga oleva horisondi
poole. Sel hetkel ita tundis esma­kordselt,
et tal võib halvasti min-
• na. •
Kuid varsti ta lootused siiski är­kasid:
umbes poole tunni pärast
mandosilläl kahte pikksümaga
merd vaatlevat meest. Ta tõstis
,,Minu meelest üle Atlamdilüku-des
olid liiga ilusad itaiad. Kogu
suvi oli, läinud nii, et polnud kor­dagi
kiigutada saanud'', seletas
Kamppuril
Laupäeval,, i l , augustil itäitus 37
hõljumast. Peaaegu püvitusttae- randadest kuhu ta oma elu pääst­vast
lõõmav päike hakkas ujujat miseks püüdis,
põletama. ( Esmaspäeva hommütul, kui koit
„ M a niõtlesin, et ujun aina pool. jõudis Atian^i tohale,^ Ä
tundi korraga ja katsun selle järel' Kamppuri merega. Keegi ei otsi-oUaselüi
viis, kümme minutit ja nud teda. „Finnbeaverü" peeti ta
lainetest käe, et näidata oma asu- aastat sellest j kui Antti Antero
kohta. Kuid lõpuks laev keeras tal­le
külje ja siis oma ahtri ning ka­dus
aegamööda horisondi taha.
Kariippuri oli vabastanud end
üliriietest ja saabastest. Ta alustas
oma pikaajalist ujumist lainete,
väsimuse ja surma vastu. Ees sei­sis
mehe ja mere vaheline jõukat-snimme.
.\ . \ .
Kamppuri Viiburis sündis. Täisea­liseks
saanud mehe sünnipäeva
pühitseti laevas üsna lõbusalt, nii
kuidas merel ja meremeeste hul­gas
on iildme komme. „Finnbea^
ver'' kündis merd mõnisada kilo­meetrit
eemal Florida päiksekülla-sest
,,'kuldrannikust". August on
neü vetel higistama panev oma
nnske kliima ja kõrge tempera­tuuriga.
Süt oma tugevuse saav
Golfi hoovus vüb soojüsft Põhja­maade
veteni tugeva patarei tao­liselt.
das ta Las Palmasesse, kust sõide-sama
laev tuli tema suunas tagasi iti Batumi reidile Venemaale. Siis
Finnlines'üe kuuluv M/S ,,Finn-beaver"
oli sel korral sõidul Mus­talt
merelt Mississippi jõele ja
sealt edasi Brasiiliasse. Laeyai oli| Liiklus Florida idarannikul on
29 meest, kapteniks oli Tapio olnud viimasel kuul tavalisest ela^
vam ja salapärasem. Haiti Duva-lieri
perekonnatürannia eest pagev
paadirahvas on teinud avariisicj
randa jõudes. Kolumbiast saabu­nud
roostetanud kauba- ja banaa-hilaevad
katsuvad vedada salaja
Pühapäeval mõned „Finnbea-veri"
mehed parandasid Kamppuri
sünnipäevapeo järel. oma päid.
Tööd jätkusid normaalsel viisu,
õhtupoolfal Kamppuri Ja kaks
teist meest vedasid keulast kesk-laevale,
komandosilla alla, plaate,
mis põletati õhuyentilaatorites.
Tavaliselt „tunke''^ ehk mootori-niees
Kamppuri. töötas kuumas
masinaruumis; hüüd oli teda siis^
ki kutsutud tekile värvima. Soovi­des
enne Värvimisele asumist
kontrollida, kas reeling vajab enne
pärandamist,- alustas ta ringkäiku.
„Läksin väljaspoole reelingut i l ­ma
kaitšenöörita olukorda uurima.
Eksisin kord astudes, jalg libises
ja selle järel üks käsi. Jõudsin tei­se
käega veel haarata reelingust,
kuid nü õnnetult, et hakkasin lan­gema.
Vimiasel hetkel ei jäänud
muud üle kui katsuda end laevast
tõugata nii kaugele kui võimalik,
et ei sattunuks propelleri keerises-
•se
puhata käsi neid üleval küljel hoi­des.
Kogu aja oli siiski vaja;välti­da
laineki,mist5ttii kukal hakkas
kõigepealt kipitama.''
Paar tundi päevavalgust, siis kii­resti
mööduv hämarus ja selle jä­rel
öö. Kamppurü olid kaaslasteks
ainult kuu ja tähed; nendele tugi­nedes
ta hoidis suuna lääne poole,
vähemalt 100 küomeetri kaugusel
oleva Florida ranniku suunas. See
navigeerimme siiski ei õnnestu­nud,
sest kuuvalgus oli nii tugev,
et linnade tulekumad ei saanudki
nähtavale tulla. •
Kamppuri niäletab nüüd oma
teekonna algust „tragikoomilise
reisina", kus aeg kulus oodates
katusele sülitades. Kõigepealt len-
Nü oli .tulemuseks, et Antti
Kamppuri Oli meres oma elu e ^
võitlemas ja laeva teel New Or-leansi
poole. Mees otsustas asja
siiski võtta võimalikult rahulüoilt,
kuna teadis, et paanika ei suuren­da
enesesäilitamiseks võimalusi
kasin end olevat peagi tuledest
kaugel;" \,
Siis kamppuri veel ei teadnud,
Kamppuri hakkas koera-stiilis' et ta oli kohne sõlme kürusega
ujuma. Lainetus oli umbes poole Golif hoovuse süleluses ja lukus
Floridasse narkootilisi aineid, meeitri- kõrgune, takistades teda kirde suunas kaugenedes neist
Soolane merevesi pani kurgu põ
lema ja tegi sumad kibedaks, ku­na
lained hõõrusid Kamppuri
kaenlaaluseid. Kamppuri püüdis
minna öö kirkama valguse suunas,
mis heiastus mustast merepinnast
petlike kangastustena. Vähe enne
keskööd pühapäeva ja esmaspäeva
vahel ta uskus nägevat majaka-laevä
tulesid.
,,Hakkasin sinna poole ujuma.
Mõtlesin, et siin on veol üks või­malus
pääsemiseks. Pärast kesk-saatus
ümselt selgeks, laev andis
;eate Kamppuri kaduma minekust
Miami rannavalvele alles kell 9.45
esmaspäeva homnükul, mü ta oli
vees olnud juba 19 tundi.
ja
Jalad ja käed muutusid elutuks.
tJha rohkem soolast mereveitt tun­gis
ta suhu ja kopsudesse. Päike
karistas teda uuel päeval juba va­lusamini.
Soolases merevees hõõr-dpud
silmad hakkasid nägema i l ­mutusi
laineh^rjul.
„yaadeldes kogu öö igasuguseid
valgushelke,' hakkasin bomiüiku-poole
nägema mastitulede helkimi-si
merel. Ujusin jälle nende poole
ja märkasin siis, et maste ei ol­nudki
olemas. Siis mõtlesin, et kas
üldse enam midagi näen, kui selli­sed
eksiviü-astused hakkasid sü-mis
keerlema."
Kibedad pettumused viisid ta
väid ühele arusaamisele: ujumist
mõne objekti poole ei saanud
enam teha, kuna meri kandis teda
tugevamini edasi., Kamppuri kat­sus
end lainetele lebama panna.
ööd mõistsin siiski, et mõõnavesi Äkki (tekkis tiuslootussäde: meres
vedas mmd hoopis eemale^ ja mär-'hõljus õngekork, mis pidi kalasta­jale
kuuluma. Kamppuri otsustas
püsida selle juures, ehk kalurid tu­levad
õhtul tagasi.
t 1