1979-09--25-07 |
Previous | 15 of 24 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Kr. 71 VABA KESTLANE teisipäeval, 25. — Tu^day, September 25, 197®
Kapteii
STOMOLM (EPL) — VSibisim' mõned päevad turistina TaSlin-nas.
Oli väga soe laupäeva õhtu iisna hilja, kui Jaani kirikust .
mööda jalutasin. Mind paelus see kirik. Lähemalt vaadeldes nägin
inimesi askeldamas värvipottide Ja pintslitega. Selgus, et kirikule
teMi väline remont. See töö tehakse noorte mieeste poolt
omast vabast ajast Ilma tasuta, sest ajrmastus kiriku vastu om
koguduse liilmietel väga suur. Fiihapäeval pee^ jumar
lateenistus koos armulauaga, .millest ka mina osa võtsin., Arinu-laualisi
oli umbes sajaiimbei",. enamikus vanem generatsioon.
Tallinna Jaani kirik eW^ gaasivalgiistuise asemel ajakohane
miselsajandü. Rohkem ^ viis; elefetrivalgusitus ja (puhastati ki-aastat
fcöstsid ehitustööd. Talvel • rijk seest kui ka väljastpoolt. Ku-
INMEMORIÄM -
- 5 . septembi;il 1Q79. a. lalikus
meie keskelt jäädavalt kauaaegne
Toronto Võitlejate ühingu esimees,
E K N omaaegne juhatuslii-ge
ja teistes Eesti ja Balti selts-kondlil^
es organisatsioones juhti-vait
teotsenud Mknivald V. Randla.
Ta oli juba pikemat aega haige,
^küid vaatamata sellele tuli ta
surm ootamata, sest ta tegeles
kuni omia surmani Eesti seltkond-like
elu probleemidega. M.V.
Randla, oli Toronitos -väga populaarne,
mida tõendas üle sajale
ulatuv leinajate hulk tema puu-särki
asetamisel möödunud es-nia&
päeval 6p. O. > Gnadenteichi
poolt ja matmine järgmisel honi-mikul
Mt' Pleasanti^ kalmistule,
Oli roiikesti järelhüüdeid Eesti,
Läti, Leedu jg, Kanada ,org esinda
j aite ipoolt, oli rohkesti pärgi,
lilli ning leinaikuuilutusi.
M.V. Randla sündis 15. nov.
1907 Haapsalus vaüaseikretäri pojana.
Ta lõpetas 1925. a." Haapsalu
gümnaasiumi ja valis kutselise
ohvitseri elukutse. Lõpetas E. V.
Sõjaikooli kaadriohvitseridele ja; • g @ Q
ülendati 1928. a. noorem-leitnan-dlks.
Määrati teeJnistušše' Skouts
Üksikusse Jaila,väe pataljoni. Lõpetas
hüjem mitmed sõjalised erikursused.
Tal olid suured teened
Eesti noorsõ(^urite kasvatamisel
j a distsiplineerimisel headeks • isa-
1867 jõuti nii kaugele, et kolmandal
Kristuse tulemise pühal 17.
dets. 1867. a. pühitseti pidulikult,
kirik linna Superintendi Girgeh-sohni
poolt koguduse õpetajate
Theodor Lutheri ja.,.Wilhelm Fre-sa
kaasabil hing kuberneri, rüütelkonna
esimehe, raehärrade ja gil-divanemate
juuresoleikul ning üii-ro'hke
rahva osavoitüil.
Pühitsemise päeval jä ka ipärast
toodi kirikule mitu ikingitust: kell,
hõbedane ristimisvaagen, hõbedast
karikas, altarilühtrid, 3
knoonlühitrit.
pühitseü orel,
mis oli tarvitusel kuni 1911. Siis
, .ehitati uus. orel orelimeistri
Terkmamii pooli
1917, kui avanes koguduse liikmetel
võimalus koguduse eiu juhtimisest
osa võtta (seaduslikul
alusel küll alles 1919 Ajutise Valitsuse
põhjal) on kogudus mitmeti
edusamme teinud. 1918. seati sisse
vanade gaasialijüde asemel
keskiküte.- 1921/1922 seati sisse
na kirik on krohvitud, siis korratakse
välisreimonte tavaliselt 5-
aastaste vaheaegadega. iKa praegu
käib välisremont.
Raiiva osavõtt jumalateeoiistus-test
on fea.
. Tavaliste! piöhapäevadel võtab
jumalateenistustest osa umbes
'. .400--500 lniniest. V
Suurtel pühadel ja pidulikel juhtudel
on kirik rahvaga täidetud.
JÕulutõhtul on kirikus üle koime-tuhande
inimese.
Praegu töötavad koguduse õpe-tajateria
praost mag. Albert Soosaar
ja ass. praost Kuno Pajula.
Kogudus maijandab ennast ise.
Sissetulekud koosnevad ainult koguduse
liikmete annetustest. Kogudustes
töötabi 4 koori, sega-,
kammer-, mees- ja naiskoor. Kooride
ühendamisel moodustub oratooriumi
koor, millega kantakse
ette näitdks Häricteli orat. „Judas,
Mäkabeus", ^,Messias", Baohi
,;JioüJluoratoorium" jne.
Ettevalmistusel on Baehi „Mat-teus-
Passioon-Ettekantud on ka
koguduse organisti Endel Kingi
kantaadid „Vümane kohus", Taevane
kodumaa" ja „Jehoova hoo-
Jumalateeriistus Tallinna Jaani kirikus 12. augustil 1979. a. Jutlustamas õp. Albert Soosaar, lauMs
Mriku kammerkoor Endel. Kink! Juhatusel, solistina esines Evald Aas Ernesaksa kocilst.
Pühapäeval, 30. septembril kor-raldab
Eesti Jahtklubi Kanadas
sügisese väljasõidu Ontario järvel.
Jahtide kogumine toimub kell 12
päeval Ontario Place'i ees nin
..Alates 1961. aastast töötab koguduses
organistina Endel Kink
kes juhatab sega-, kammer- ja
meeskoori. Naiskoori juhatab
pärast kogumist on ette nähtud Senta Tooming. ^
EPL/iELISABETH • ROMOT
nistuse eest ü.1l emjuhataja kindral
J. Laidoneri eriauhind, ülendati
Eesti arm^ kapteniks ja arvati
maa kaitsjateks. Tä oli sel alal nii kolme tunnine sõit ümber Toronto
edukas, et viidi varsti üle S.V. saarestiku. Kell -3 on kogunemine
Sõjakooli ja Mjem instruktoriks HanlanPoin^ laguunis, kus toi-
Lahingukooli eesti ohvitsere ja müb ühine koosviibimine, milleks
alljuhte ettevalmis^jtama, Mle palutakse kaasa võtta oma söögid
määrati hoolsa jä:küduväärt tee- ja joogid ning rohkesti Müalisi.
Jahtide omanikel palutakse kontakti
võtta Heino Kasak'uga telefonidel
223-5899 (kodus) ja 421-0202
Eesti dmarükluseeelõhtiilE.y.'^QQ])^
Kõrgemasse Sõjakooli astujate'
hulka. >Kuidsüs tuÜ Vene. oikupat-sioon
ja kadunu tdgi läbi punaar-, , .
mees eesti ohvitseridele -osaks ^ ^ ^ ^ ^
saanud .odüsseia ning vabsnes' laialipülatud sõjiameeste prgani-
Porhovi sõjavangüaagrist juulis s^tsi^o^^^d^^ suuremaid j a teo-
IQ/^l Si . võimsamaid, sns on^ see kadunu
^ ' _ . - ., teeneks. Tema algatusel ja kaas-
Ta võitles j e j s e s maaiMas ^ juuWitiükte
" ^ ^ ^ f ^ t ' " ! ? ^ ^ t ^ , ? f > ..Vabadusvõitluse teedel", Euš
pinm toitsmsel Eesti.kompao^^
ja pataljomülemana nii kodu-kui ^gj^j^it^^j
ka välisrinnetel. Põgenike:päevil ' • •• . . ,
valiti ta kotduvalt Saksamaal, Teda vääristati Võitlejate kuld
Henstargi laagri juhatajaks. .Tuli: te^^^
Kanadasse ffle foglifemaa, jõudes i ^ E W teenetemärgi to^^
siia 1951. a.Xõpetäs Toronto Üli-'J*atuse ja ludu, _ juhatuse uks-kooli
juures erikursused adffii-i «naisel esitusel Ülemaailm^ Va-nistratsiooiii
alal ja teenis üle 20- ^adusvõitluseK^^^
ne aasta kuni pensionUe mineku- neteristi. See on kõrgem w r K -
ni Cons, Eiig. & Macliinery Co tus. mis üMse on valja aati^d. Ta
Ltd. juures kontiri juhatajana, omab^ veel rea l a h i i ^ t e vaaristu-
• • :• , , , . si Teisest .maailmasõjast, millest
Onm vaba aega kasutes Mam- - ^ ^ .
vald V. Randla Torontos Eesti sp-1
Tallinna Festivali ajal esitati
mulle „Vabä Eiestlase" lugejate
poolt mitmesuguseid soove toiduretseptide
alal. Püüan siinjuures
anda soovitud retsepte jä lugejal
rahuldada.
i KÜLMALT KERGITÄTUB SAI
Umbes 15 aastat tagasi üllatasid
j^utõotjad toitlustamisala eri-
: teadlasi nn. 'külma kergitusega
valmistatud salaga,
i 2 pakki 'kuiva, pärmi, ^2 tassi
. leiget vett, 1% tassi leiget piima,-
I 2 spl' suhkrut, 1 • spl; soola, 3 spt
l.võid või 'margariini, 5y2—^¥2 tas-
1 Sl jahu, õli, sulavõid. v
Valame leige vee suuremasse
• kaussi. ja riputanie, selle• ^peale
jkniva pärmi. Segame kuni pärm
f on sulaoTud. Lisame piima, suhk-oa
jaihu (soy flouir), tassi kuiv-piima,
3 spl nisusdusid (wheat
germ), 4 tl soola, 2 spl sulavõid
või margariini.
Valame 3 tassi kuuma vett suu-
Temasse kaussi, lisame mee või,
suhkru ja riputame peale küiv-pärmi;
Laseme seista 5^7 'minutit.
Segame jahud ja touivpümaja
lisame siis segule nisuidud. Lisame
pärmisegule 4—5 tassi jahude
segu ja segame hästi. Lisame soola
ja sulavõi. Lisame jahu. segades
taigent kuni segu muutub
paksuks ja eemaldub kausi äärtest.
Valame siis segu jahuga riputatud
taignaläuale ja s'5tkume
5—7 minutit. Asetame siis taigna
rasvainega määritud kaussi j a katame
rätikuga, lastes kerkida
soojas kuni hulk -on kahekordistunud.
Surume siis tädgha alla ja
keerame alumise poole peale ja
iaseime veelkord 30 minutit kerkida.
Asetame taigna siis taignalaua^
l e j ä jaotame kolmeks tükiiks.
Tükkidest voolime pallid, katame
need rätikuga ja laseme seista 10
minutit. Voolime, siis pätsid ja
asetame need süs võiga määritud
vormidesse (9X5 X3) tolli). Katame
rätiga ja laseme soojas seistes
kerkida kuni taigen on kahekordistunud.
Küpsetama 350 F
juures 45—55 minutit — kuni
saiad on küpsed. Löö^m^ kohe
vormist väi ja ja j aihutäme restil.
Pealt võime määrida sulavõiga.
2 tassi jahu, Vi tl iküpsetuspulb-rit,
% tl soola, 34 tassi suhkrut,
1/2 tassi võid või margariihi, 12
virsikupoolt (värsiked vtõl kon-servpurgist),
1 t l kaneeli, 1 mur
na, 1 tass. hapukoort. - ;
Kausis segame jahu, küpsetuspulbri,
soola ja 2 'spl retseptis antud
suhkrust, noaga taigent hakkides
lisame või, 'hakime seni
' •- HETHERINGTON,;; FALLIS •
• ''.'i •
; PARK;' • -.]:':
Advokaädid-notarid
365 Bay St., Süite 401. 363-4451
ÕJ]tuti 447T20l7 või 929-3425 ,
133 Richmond St. W., Ste ?©5
Toronto, M5H2L3
Tel 364-7072
Cliartered Aecountaat
55 Umiversity Ave., Ste. 699
M 862-7m^
Toronto, Ont. M5J 2H7
0 9 o,
(Algus lk.2)
janieeste organiseerimiseks, Eesti j V Lähematest omastest - jäi M.V.
laskurite ettevalmistamiseks ja Randlat leinama - abikaas Alice,
ergutamiseks ning E K N väliäkor;
misjoni ja juhatusliikmena Eesti
vabadusvfõitluslikuks tööks. Tai
kellega ta oli Õnnelikus abielus
aastast 1940 ning kes tema eest
truult ja ustavalt .hoolitses ka ta
on suured teened laskurklubi asu- raske haiguse ajal. Akadeemiliselt
fcajana ja juhatusliikmena selles, kuulus ta korporatsioon Ügalä vi-et
Kanada Eesti laskurite hulgas listlaskonda.
oli maailmameistreid ja nende
,Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha piaaiB
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
, reedeni kella 9-4-m.
kuni saame sõmera segu. Surume . . . . • ,^ ^ ,T
selle tB,ignase^ mäMtud 8 t o l l i - ^ ^ « ^ ^ • ^ - ' J ^^
m, soola ja rasvaine. Segame -se toogivormi põhja km^l^^f'^
!juurde2tassijatoujaacxpimes^isellega ka:
gu kunisäame ühtlase massi. L i - fcupoeled taignale (kasutadesi"^f- f * ' ' ^ " » ' ^ ^ saaksid pispaa.
' ma kodakondsuse, aga nad voik-lasketasemed
ulatusid kõrgele tasemele.
Ta oli Toronto E . Võitlejate
ühingU asutajalüge, ikaks
korda esimyees,KEV Lüdu abiesimees
ja juhatusliike, Baltic Vet.
Corps esimees, 6 aastat E K N ju-hatusliige
jne:
Kuid oma kõige suuremad teened
Kanada Eesti ühiskonnale
sooritas kadunu olles 19Ö6-1976 ja
sellega 'kümme 1 aastat järjest
TEVÜ esimeheks. Enne seda oli
Toronto seltäkondflkesorganisat-
. sioone teatud kriisi ajad ja; nüüd
algas uus hoog ja elevus, toimu-sid
mitmed suurüritused, suvepäevad,.
Vabadusvõitluse nädala
V üritused, Vabadussõja alguse juubelid
ja, üEP-1972 Torontos, kus
sõjameestel, oli juhtiv roll. Vabar
dusviõitluslikud küsimiused tõsteti
esirinda. Kui Toronto E. Võitleja
M.V. Randla omas oma: rahuliku,
tagasihoidliku jä eriti sõbraliku
iseloomiu tõttu palju sõpru
Eesti akadeemüises peres, sõjar
meeste keskel eestlaste, lätlaste
ja leedulaste juures, kui ka kana-dalaste
keskel, kõikjal, kus ta te-
Manivald V. Randlaga ön Eesti
ühiskond järjekordselt kaotanud
ühe kindlameelsema ja sirgjoone-lisema
Eesti vabadusvõitleja. ;
Armas sõber ja kaasvilistlane
Mani, nende ridadega Sinu dramaatilist
elukäiku, Sinu odüsseiat
mitmel maal ja mitmes riigis meenutades
soovin Sulle rahulikku
puhkamist Kanada mullas. Sina
küll lahkusid, kuid mälestus Sinust
ja Sinu elutööst jääb.
(1
TORI ,
toimetus 364-7521
• talitus; 364-7675
Toimetajad kodus,
väljaspool tööaega*
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
SCuulutuss võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
' K U U L U T A M I N E • •
;; VABA-EESTLÄSES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste Siiffiittäiä:
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel . $3.75
tagaküljel $3.50
.KUULUTUSI VÖTAVÄB
::VAiSTU:; ^
.1. Vaba Eestlase talitus-
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
• Postiaadress: Bõx 70;
Stm. C, Toronto 3,. Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
• Telefon: 223-0080
, same jahu T taiss korraga ja iga: konservpurgist virsikuid nõruta-lisamise
järgi klopinie taigent me need enne kasutamist). Sega-puulusifcaga
kuni jahu on segune-- me ülejäänud suhkru kaneeliga
•nud taignaga. Lisame vaid nii pail- j ja riputame üle virsikute. Küpse-
; ju jahu, et saiame pehme taigna, j tarne 400 P juures ' 15 minutit,
j Valame segu jahuga riputatud Muna iklopime kergeltj . , , . , .
taignarla ual1e j•a sõ,-t.k.1u me kVu ni• ti.a i•- 1s u..s bTa_p iu1k oore munal1e . \Vr a1la me nia knmmaals. ead•u s., NuTuTds-e ing-sid
säilitada ka Inglismaa kodakondsuse,
ikui Inglismaal ei, oleks
midagi selle vastu. Hispaania välise
ja. sisemise julgeolett^uajmeti.
poolt pannakse maksma Hispasr
gen on elastne j a ühtlane (umibes segu üle virsikute ja, küpsetame
; 10 minutit). Katame kergelt plas-
^ tikuga, siis paneme selle pealfe
käterätiku. Laseme taignal puha^- [külmalt,
ta 20 minutit. Surume taigna süs
' alla ja pöolitame. Rullime poole
taignast 8 x 12 tolli suuruseks tü-
\ kiks. Rullime siis kokku,: alustades
Mtsama äärega ja mllime enda
suunas; Otsad surume allapoole
ja asetame siis lõpuäär allpool
8 X 4 X 2 suurusesse
; Määrime ipealt õliga,; katame
' plastikutükiga ja laseme külmu-jtuskapis'kerkida.
20—24 tundi.
; Kerkimisieks peame jätma umbes
5 tollise 'kõrguse Võtame
, külmetuskapist ja -asetame ahju,
l mille temperatuur 400P ja küpse-
I tame 30—40 mimitit. Saiad lööme
: soojalt vormist välja, ja,;määrime
; pealt sulavõiga. Retseptist; saame
l'2-saia. ;
veel 30 minutit. Lauale anname
tükkideks lõigatuna soojalt või
'^PORGANDI JÄ ÕUNAKOOK
2^ tassi jahu, 3 tl fciipsetus^
pulbrit, 1 tl soola, 3 t l kaneeli, 1
itl muskaatpähklit (riivitud —
nutmeg), 4 muna, 3/4 tassi õli, 2
tassi suhkrut, i t l vaniljet, 1—15-
V0'rmi.' tmtsine purk^õunapüreed (apple-sauoe),
3 tassi riivitud porgandeid
(vajame umbes 1 nael porgandeid),
1 tass kollaseid rosinaid,
1 tass hakittid pähkleid.
Keerame ahju 350 F peale. Se^
game jahu, küpsetuspulbri, soola,
Comeiri lilikoolis töötati välja
kaneeli ja muskaatpähkli kausis,
Vahustame teises kausis munad,
lisame syhl^ru, õli ja vanilje. Lisame
öunapüree 'ja (porgandid. Segame
hästi. Valame segu. siis ja-h
ü s e g u ^ ja segame vaid nü palju,
et ained oleksid segunenud.
Segame juurde rosinad ja pähk-jlise
kuberneri asendaks Hispaania
riigipea poolt nimetatud tsi-vülkubemer.
'
Esialgul cSeks hipaania. keel
võõrkeeleks, kuid inglise keele
ulatuslikum kasutamine oleks
taanduva tendentsiga.
Teisiti öeldes Gibraltari tagasiandmine
Hispaaniale täheoidab
inglaste asendumist hisp^^
tega — mõte, mis enamusele nee-
(me-<maa inglastest elaniköle on
veel võimatimi, kui pfeaMõunase
teejooonase asendamine baarileti
ääres espressipköhvi joomisega.
Harjumusite muutmine on siiski
vältimatu, kiina Inglismaad ja
Hispaaniat loodetakse juba rahvusvahelisel
pinnal jõudvat selle
sammimi, mis tooks tulemuseks
„Vahe!meire luku" avamise. ^.Gib-raltalased
juba, oma alateadvuses
on ootamas esimesit sammu: huvitumas
Hispaaniast ja autonoomiast
Hispaania raames.
j sajiaretsept, imille kohta, võiks lid. Valame taigna määritud ja
öelda, et süües võiga seda saia jahuga riputatud 9x13 tolli suiu-pole
meil muud vajagi. Kõik vaja- !rusesše koogivormi. Peale võime
lömd toitained c n ^ l l e s koos: j riputada hakitud pähkleid. Küp-
2 s p r mett või suhkrut, 2 pakki; &e$ame umbes 45 minutit, Enne
kuiva pärmi, 4—6 tassi jahu (soo- .lahtilõikamist laseme koogil jali-vitavpleegitamata),^
tassi s ö g a r ' t^
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September , 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-09-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e7909 |
Description
| Title | 1979-09--25-07 |
| OCR text |
Kr. 71 VABA KESTLANE teisipäeval, 25. — Tu^day, September 25, 197®
Kapteii
STOMOLM (EPL) — VSibisim' mõned päevad turistina TaSlin-nas.
Oli väga soe laupäeva õhtu iisna hilja, kui Jaani kirikust .
mööda jalutasin. Mind paelus see kirik. Lähemalt vaadeldes nägin
inimesi askeldamas värvipottide Ja pintslitega. Selgus, et kirikule
teMi väline remont. See töö tehakse noorte mieeste poolt
omast vabast ajast Ilma tasuta, sest ajrmastus kiriku vastu om
koguduse liilmietel väga suur. Fiihapäeval pee^ jumar
lateenistus koos armulauaga, .millest ka mina osa võtsin., Arinu-laualisi
oli umbes sajaiimbei",. enamikus vanem generatsioon.
Tallinna Jaani kirik eW^ gaasivalgiistuise asemel ajakohane
miselsajandü. Rohkem ^ viis; elefetrivalgusitus ja (puhastati ki-aastat
fcöstsid ehitustööd. Talvel • rijk seest kui ka väljastpoolt. Ku-
INMEMORIÄM -
- 5 . septembi;il 1Q79. a. lalikus
meie keskelt jäädavalt kauaaegne
Toronto Võitlejate ühingu esimees,
E K N omaaegne juhatuslii-ge
ja teistes Eesti ja Balti selts-kondlil^
es organisatsioones juhti-vait
teotsenud Mknivald V. Randla.
Ta oli juba pikemat aega haige,
^küid vaatamata sellele tuli ta
surm ootamata, sest ta tegeles
kuni omia surmani Eesti seltkond-like
elu probleemidega. M.V.
Randla, oli Toronitos -väga populaarne,
mida tõendas üle sajale
ulatuv leinajate hulk tema puu-särki
asetamisel möödunud es-nia&
päeval 6p. O. > Gnadenteichi
poolt ja matmine järgmisel honi-mikul
Mt' Pleasanti^ kalmistule,
Oli roiikesti järelhüüdeid Eesti,
Läti, Leedu jg, Kanada ,org esinda
j aite ipoolt, oli rohkesti pärgi,
lilli ning leinaikuuilutusi.
M.V. Randla sündis 15. nov.
1907 Haapsalus vaüaseikretäri pojana.
Ta lõpetas 1925. a." Haapsalu
gümnaasiumi ja valis kutselise
ohvitseri elukutse. Lõpetas E. V.
Sõjaikooli kaadriohvitseridele ja; • g @ Q
ülendati 1928. a. noorem-leitnan-dlks.
Määrati teeJnistušše' Skouts
Üksikusse Jaila,väe pataljoni. Lõpetas
hüjem mitmed sõjalised erikursused.
Tal olid suured teened
Eesti noorsõ(^urite kasvatamisel
j a distsiplineerimisel headeks • isa-
1867 jõuti nii kaugele, et kolmandal
Kristuse tulemise pühal 17.
dets. 1867. a. pühitseti pidulikult,
kirik linna Superintendi Girgeh-sohni
poolt koguduse õpetajate
Theodor Lutheri ja.,.Wilhelm Fre-sa
kaasabil hing kuberneri, rüütelkonna
esimehe, raehärrade ja gil-divanemate
juuresoleikul ning üii-ro'hke
rahva osavoitüil.
Pühitsemise päeval jä ka ipärast
toodi kirikule mitu ikingitust: kell,
hõbedane ristimisvaagen, hõbedast
karikas, altarilühtrid, 3
knoonlühitrit.
pühitseü orel,
mis oli tarvitusel kuni 1911. Siis
, .ehitati uus. orel orelimeistri
Terkmamii pooli
1917, kui avanes koguduse liikmetel
võimalus koguduse eiu juhtimisest
osa võtta (seaduslikul
alusel küll alles 1919 Ajutise Valitsuse
põhjal) on kogudus mitmeti
edusamme teinud. 1918. seati sisse
vanade gaasialijüde asemel
keskiküte.- 1921/1922 seati sisse
na kirik on krohvitud, siis korratakse
välisreimonte tavaliselt 5-
aastaste vaheaegadega. iKa praegu
käib välisremont.
Raiiva osavõtt jumalateeoiistus-test
on fea.
. Tavaliste! piöhapäevadel võtab
jumalateenistustest osa umbes
'. .400--500 lniniest. V
Suurtel pühadel ja pidulikel juhtudel
on kirik rahvaga täidetud.
JÕulutõhtul on kirikus üle koime-tuhande
inimese.
Praegu töötavad koguduse õpe-tajateria
praost mag. Albert Soosaar
ja ass. praost Kuno Pajula.
Kogudus maijandab ennast ise.
Sissetulekud koosnevad ainult koguduse
liikmete annetustest. Kogudustes
töötabi 4 koori, sega-,
kammer-, mees- ja naiskoor. Kooride
ühendamisel moodustub oratooriumi
koor, millega kantakse
ette näitdks Häricteli orat. „Judas,
Mäkabeus", ^,Messias", Baohi
,;JioüJluoratoorium" jne.
Ettevalmistusel on Baehi „Mat-teus-
Passioon-Ettekantud on ka
koguduse organisti Endel Kingi
kantaadid „Vümane kohus", Taevane
kodumaa" ja „Jehoova hoo-
Jumalateeriistus Tallinna Jaani kirikus 12. augustil 1979. a. Jutlustamas õp. Albert Soosaar, lauMs
Mriku kammerkoor Endel. Kink! Juhatusel, solistina esines Evald Aas Ernesaksa kocilst.
Pühapäeval, 30. septembril kor-raldab
Eesti Jahtklubi Kanadas
sügisese väljasõidu Ontario järvel.
Jahtide kogumine toimub kell 12
päeval Ontario Place'i ees nin
..Alates 1961. aastast töötab koguduses
organistina Endel Kink
kes juhatab sega-, kammer- ja
meeskoori. Naiskoori juhatab
pärast kogumist on ette nähtud Senta Tooming. ^
EPL/iELISABETH • ROMOT
nistuse eest ü.1l emjuhataja kindral
J. Laidoneri eriauhind, ülendati
Eesti arm^ kapteniks ja arvati
maa kaitsjateks. Tä oli sel alal nii kolme tunnine sõit ümber Toronto
edukas, et viidi varsti üle S.V. saarestiku. Kell -3 on kogunemine
Sõjakooli ja Mjem instruktoriks HanlanPoin^ laguunis, kus toi-
Lahingukooli eesti ohvitsere ja müb ühine koosviibimine, milleks
alljuhte ettevalmis^jtama, Mle palutakse kaasa võtta oma söögid
määrati hoolsa jä:küduväärt tee- ja joogid ning rohkesti Müalisi.
Jahtide omanikel palutakse kontakti
võtta Heino Kasak'uga telefonidel
223-5899 (kodus) ja 421-0202
Eesti dmarükluseeelõhtiilE.y.'^QQ])^
Kõrgemasse Sõjakooli astujate'
hulka. >Kuidsüs tuÜ Vene. oikupat-sioon
ja kadunu tdgi läbi punaar-, , .
mees eesti ohvitseridele -osaks ^ ^ ^ ^ ^
saanud .odüsseia ning vabsnes' laialipülatud sõjiameeste prgani-
Porhovi sõjavangüaagrist juulis s^tsi^o^^^d^^ suuremaid j a teo-
IQ/^l Si . võimsamaid, sns on^ see kadunu
^ ' _ . - ., teeneks. Tema algatusel ja kaas-
Ta võitles j e j s e s maaiMas ^ juuWitiükte
" ^ ^ ^ f ^ t ' " ! ? ^ ^ t ^ , ? f > ..Vabadusvõitluse teedel", Euš
pinm toitsmsel Eesti.kompao^^
ja pataljomülemana nii kodu-kui ^gj^j^it^^j
ka välisrinnetel. Põgenike:päevil ' • •• . . ,
valiti ta kotduvalt Saksamaal, Teda vääristati Võitlejate kuld
Henstargi laagri juhatajaks. .Tuli: te^^^
Kanadasse ffle foglifemaa, jõudes i ^ E W teenetemärgi to^^
siia 1951. a.Xõpetäs Toronto Üli-'J*atuse ja ludu, _ juhatuse uks-kooli
juures erikursused adffii-i «naisel esitusel Ülemaailm^ Va-nistratsiooiii
alal ja teenis üle 20- ^adusvõitluseK^^^
ne aasta kuni pensionUe mineku- neteristi. See on kõrgem w r K -
ni Cons, Eiig. & Macliinery Co tus. mis üMse on valja aati^d. Ta
Ltd. juures kontiri juhatajana, omab^ veel rea l a h i i ^ t e vaaristu-
• • :• , , , . si Teisest .maailmasõjast, millest
Onm vaba aega kasutes Mam- - ^ ^ .
vald V. Randla Torontos Eesti sp-1
Tallinna Festivali ajal esitati
mulle „Vabä Eiestlase" lugejate
poolt mitmesuguseid soove toiduretseptide
alal. Püüan siinjuures
anda soovitud retsepte jä lugejal
rahuldada.
i KÜLMALT KERGITÄTUB SAI
Umbes 15 aastat tagasi üllatasid
j^utõotjad toitlustamisala eri-
: teadlasi nn. 'külma kergitusega
valmistatud salaga,
i 2 pakki 'kuiva, pärmi, ^2 tassi
. leiget vett, 1% tassi leiget piima,-
I 2 spl' suhkrut, 1 • spl; soola, 3 spt
l.võid või 'margariini, 5y2—^¥2 tas-
1 Sl jahu, õli, sulavõid. v
Valame leige vee suuremasse
• kaussi. ja riputanie, selle• ^peale
jkniva pärmi. Segame kuni pärm
f on sulaoTud. Lisame piima, suhk-oa
jaihu (soy flouir), tassi kuiv-piima,
3 spl nisusdusid (wheat
germ), 4 tl soola, 2 spl sulavõid
või margariini.
Valame 3 tassi kuuma vett suu-
Temasse kaussi, lisame mee või,
suhkru ja riputame peale küiv-pärmi;
Laseme seista 5^7 'minutit.
Segame jahud ja touivpümaja
lisame siis segule nisuidud. Lisame
pärmisegule 4—5 tassi jahude
segu ja segame hästi. Lisame soola
ja sulavõi. Lisame jahu. segades
taigent kuni segu muutub
paksuks ja eemaldub kausi äärtest.
Valame siis segu jahuga riputatud
taignaläuale ja s'5tkume
5—7 minutit. Asetame siis taigna
rasvainega määritud kaussi j a katame
rätikuga, lastes kerkida
soojas kuni hulk -on kahekordistunud.
Surume siis tädgha alla ja
keerame alumise poole peale ja
iaseime veelkord 30 minutit kerkida.
Asetame taigna siis taignalaua^
l e j ä jaotame kolmeks tükiiks.
Tükkidest voolime pallid, katame
need rätikuga ja laseme seista 10
minutit. Voolime, siis pätsid ja
asetame need süs võiga määritud
vormidesse (9X5 X3) tolli). Katame
rätiga ja laseme soojas seistes
kerkida kuni taigen on kahekordistunud.
Küpsetama 350 F
juures 45—55 minutit — kuni
saiad on küpsed. Löö^m^ kohe
vormist väi ja ja j aihutäme restil.
Pealt võime määrida sulavõiga.
2 tassi jahu, Vi tl iküpsetuspulb-rit,
% tl soola, 34 tassi suhkrut,
1/2 tassi võid või margariihi, 12
virsikupoolt (värsiked vtõl kon-servpurgist),
1 t l kaneeli, 1 mur
na, 1 tass. hapukoort. - ;
Kausis segame jahu, küpsetuspulbri,
soola ja 2 'spl retseptis antud
suhkrust, noaga taigent hakkides
lisame või, 'hakime seni
' •- HETHERINGTON,;; FALLIS •
• ''.'i •
; PARK;' • -.]:':
Advokaädid-notarid
365 Bay St., Süite 401. 363-4451
ÕJ]tuti 447T20l7 või 929-3425 ,
133 Richmond St. W., Ste ?©5
Toronto, M5H2L3
Tel 364-7072
Cliartered Aecountaat
55 Umiversity Ave., Ste. 699
M 862-7m^
Toronto, Ont. M5J 2H7
0 9 o,
(Algus lk.2)
janieeste organiseerimiseks, Eesti j V Lähematest omastest - jäi M.V.
laskurite ettevalmistamiseks ja Randlat leinama - abikaas Alice,
ergutamiseks ning E K N väliäkor;
misjoni ja juhatusliikmena Eesti
vabadusvfõitluslikuks tööks. Tai
kellega ta oli Õnnelikus abielus
aastast 1940 ning kes tema eest
truult ja ustavalt .hoolitses ka ta
on suured teened laskurklubi asu- raske haiguse ajal. Akadeemiliselt
fcajana ja juhatusliikmena selles, kuulus ta korporatsioon Ügalä vi-et
Kanada Eesti laskurite hulgas listlaskonda.
oli maailmameistreid ja nende
,Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha piaaiB
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
, reedeni kella 9-4-m.
kuni saame sõmera segu. Surume . . . . • ,^ ^ ,T
selle tB,ignase^ mäMtud 8 t o l l i - ^ ^ « ^ ^ • ^ - ' J ^^
m, soola ja rasvaine. Segame -se toogivormi põhja km^l^^f'^
!juurde2tassijatoujaacxpimes^isellega ka:
gu kunisäame ühtlase massi. L i - fcupoeled taignale (kasutadesi"^f- f * ' ' ^ " » ' ^ ^ saaksid pispaa.
' ma kodakondsuse, aga nad voik-lasketasemed
ulatusid kõrgele tasemele.
Ta oli Toronto E . Võitlejate
ühingU asutajalüge, ikaks
korda esimyees,KEV Lüdu abiesimees
ja juhatusliike, Baltic Vet.
Corps esimees, 6 aastat E K N ju-hatusliige
jne:
Kuid oma kõige suuremad teened
Kanada Eesti ühiskonnale
sooritas kadunu olles 19Ö6-1976 ja
sellega 'kümme 1 aastat järjest
TEVÜ esimeheks. Enne seda oli
Toronto seltäkondflkesorganisat-
. sioone teatud kriisi ajad ja; nüüd
algas uus hoog ja elevus, toimu-sid
mitmed suurüritused, suvepäevad,.
Vabadusvõitluse nädala
V üritused, Vabadussõja alguse juubelid
ja, üEP-1972 Torontos, kus
sõjameestel, oli juhtiv roll. Vabar
dusviõitluslikud küsimiused tõsteti
esirinda. Kui Toronto E. Võitleja
M.V. Randla omas oma: rahuliku,
tagasihoidliku jä eriti sõbraliku
iseloomiu tõttu palju sõpru
Eesti akadeemüises peres, sõjar
meeste keskel eestlaste, lätlaste
ja leedulaste juures, kui ka kana-dalaste
keskel, kõikjal, kus ta te-
Manivald V. Randlaga ön Eesti
ühiskond järjekordselt kaotanud
ühe kindlameelsema ja sirgjoone-lisema
Eesti vabadusvõitleja. ;
Armas sõber ja kaasvilistlane
Mani, nende ridadega Sinu dramaatilist
elukäiku, Sinu odüsseiat
mitmel maal ja mitmes riigis meenutades
soovin Sulle rahulikku
puhkamist Kanada mullas. Sina
küll lahkusid, kuid mälestus Sinust
ja Sinu elutööst jääb.
(1
TORI ,
toimetus 364-7521
• talitus; 364-7675
Toimetajad kodus,
väljaspool tööaega*
Kari Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
SCuulutuss võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
' K U U L U T A M I N E • •
;; VABA-EESTLÄSES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste Siiffiittäiä:
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel . $3.75
tagaküljel $3.50
.KUULUTUSI VÖTAVÄB
::VAiSTU:; ^
.1. Vaba Eestlase talitus-
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
• Postiaadress: Bõx 70;
Stm. C, Toronto 3,. Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
• Telefon: 223-0080
, same jahu T taiss korraga ja iga: konservpurgist virsikuid nõruta-lisamise
järgi klopinie taigent me need enne kasutamist). Sega-puulusifcaga
kuni jahu on segune-- me ülejäänud suhkru kaneeliga
•nud taignaga. Lisame vaid nii pail- j ja riputame üle virsikute. Küpse-
; ju jahu, et saiame pehme taigna, j tarne 400 P juures ' 15 minutit,
j Valame segu jahuga riputatud Muna iklopime kergeltj . , , . , .
taignarla ual1e j•a sõ,-t.k.1u me kVu ni• ti.a i•- 1s u..s bTa_p iu1k oore munal1e . \Vr a1la me nia knmmaals. ead•u s., NuTuTds-e ing-sid
säilitada ka Inglismaa kodakondsuse,
ikui Inglismaal ei, oleks
midagi selle vastu. Hispaania välise
ja. sisemise julgeolett^uajmeti.
poolt pannakse maksma Hispasr
gen on elastne j a ühtlane (umibes segu üle virsikute ja, küpsetame
; 10 minutit). Katame kergelt plas-
^ tikuga, siis paneme selle pealfe
käterätiku. Laseme taignal puha^- [külmalt,
ta 20 minutit. Surume taigna süs
' alla ja pöolitame. Rullime poole
taignast 8 x 12 tolli suuruseks tü-
\ kiks. Rullime siis kokku,: alustades
Mtsama äärega ja mllime enda
suunas; Otsad surume allapoole
ja asetame siis lõpuäär allpool
8 X 4 X 2 suurusesse
; Määrime ipealt õliga,; katame
' plastikutükiga ja laseme külmu-jtuskapis'kerkida.
20—24 tundi.
; Kerkimisieks peame jätma umbes
5 tollise 'kõrguse Võtame
, külmetuskapist ja -asetame ahju,
l mille temperatuur 400P ja küpse-
I tame 30—40 mimitit. Saiad lööme
: soojalt vormist välja, ja,;määrime
; pealt sulavõiga. Retseptist; saame
l'2-saia. ;
veel 30 minutit. Lauale anname
tükkideks lõigatuna soojalt või
'^PORGANDI JÄ ÕUNAKOOK
2^ tassi jahu, 3 tl fciipsetus^
pulbrit, 1 tl soola, 3 t l kaneeli, 1
itl muskaatpähklit (riivitud —
nutmeg), 4 muna, 3/4 tassi õli, 2
tassi suhkrut, i t l vaniljet, 1—15-
V0'rmi.' tmtsine purk^õunapüreed (apple-sauoe),
3 tassi riivitud porgandeid
(vajame umbes 1 nael porgandeid),
1 tass kollaseid rosinaid,
1 tass hakittid pähkleid.
Keerame ahju 350 F peale. Se^
game jahu, küpsetuspulbri, soola,
Comeiri lilikoolis töötati välja
kaneeli ja muskaatpähkli kausis,
Vahustame teises kausis munad,
lisame syhl^ru, õli ja vanilje. Lisame
öunapüree 'ja (porgandid. Segame
hästi. Valame segu. siis ja-h
ü s e g u ^ ja segame vaid nü palju,
et ained oleksid segunenud.
Segame juurde rosinad ja pähk-jlise
kuberneri asendaks Hispaania
riigipea poolt nimetatud tsi-vülkubemer.
'
Esialgul cSeks hipaania. keel
võõrkeeleks, kuid inglise keele
ulatuslikum kasutamine oleks
taanduva tendentsiga.
Teisiti öeldes Gibraltari tagasiandmine
Hispaaniale täheoidab
inglaste asendumist hisp^^
tega — mõte, mis enamusele nee-
(me- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09--25-07
