Vaba eestlane , March 15, 1979

              1
• I
I W H H I I I t i n i lg
VABA EESTLANE" on Ilmub 2 korda aädalas —•
ieisipäevof (a neVfapäeval
Neljapäeval, 15. inärtsji 1979 Thw^^ ^^^^
ji«i.|i>«tu'tl fiiM*jiini'tiiütmTnvg
NEW YORK >- Maailma vaata­misväärsused
hajkikavad ülia
enam ikannatama turistide liig^
iKÄuse ali^ Aastal 1985 on Lon­donis
21.-milj. turisti, kolm teda
enam, kui seal on elanikjke, ütteb
Brfti • tiirismirala iüem
Marking vašta^ statistika põlir
ja]. L _ ^äd toovad M l ! raiha,
neid on liiga palju! Hispäainla on
jMba nüüd hädas oma 40 miljoni
turistiga, (kes sealt aastas läbi käi­vad
ja kelieäe Icasvaib.
flHiiristide l i i g i x ^ ^ ifccittü .liaks^
takse jübö. vaatamisväarsuisi sul-
^mai-et Ä
Inglismaal 4000 a. vana ikivimüüri
nng Stoiiehenges juba turistidele
0u!l€rt;ud/^^Ä pääsevad Pant-heoni
nüüd vaid teaduslikud liu-röad;
Külastada ei saa ; igaüks
enam ka . e^ajaloolist
Buiwpas, kus on harukordsed
Mviaja seEnanooaiised.
ei ole vandaalid, kuid nende j
ja käsi on-liiga |3aliu kõike taSla-on
juba i k a ^ ^ turistide
hulkade pärast. Prantsusmaial su­leti
mõn^d^^!^^ juba 10 a. ta°
gasi: Kone all on Versailtes lo^sl
sulgemine türmidele. Kuid ka
Mieerikas teevad turistid juba
muret. Grand Oanyoni on inüüd
muuladetdpi jatcks või laagriplat-si
kimüpaiienüseks tasm S—6
feuüd vaarem lisservaitsiöoni tdia.
Ka Yoseanite ipark tahab haikata
piirama.
WASHINGTON ~ Valmib
endale sumukitst — sellist ärirek-.
I iaaimi teeb l^ashijigtonis ettevõte
St. Franpis Burial Soeletey. 130
öfbflariesšt ettevõte saadab teile
valmistöodeldud lauad ning teie
võite ©ndale ,;si3õõdu j t o l e " sur­nukirstu
kokku Miüa paar! tunni­ga.
Etteyõte tahab võistlusse as­tuda
matmlsettevõtete
võmES6 vastu.
mees jalutas s i ^ oma abikaasa
pängakoi^tonsse, liätas talle val­ge
roosi, ütlfes talle head aega ja
laskis ta kcMme lasuga surnuks.
Kui politsei laev^apteniitküsiSj
mis seHega mõ
et see on Valentini Päeva, mõrv.
Ta ei saa seda pühitseda, m a la-
* sšn teda kolm koMa".
;;\IOS ANGEMIS Kallfomias
siiri 84 a.vainusess maailmakuulus
fMmirezhissöör, prantslane
teioi^. • ^'ä M i SO^Hite aastate
suur fiimHoojä filmidega nagu
•^oni^ri ,Šärrä Lange' H^^"^'
i,Väija9oit'f ,,l5uin^^;^^
„lnMoom", ,,l^gure^id^^:v jt.
Tema isa oli imsaailmakiulus maa»
likunstnik Äugüste Renoir,; keda
peetakse impressionismi isaks.
,M'Bolemeiharjunud tegutsema
käkögude ühiskonnas. Oleime
elanud seile korra all 1940. as^
Hooiimata piiramisest oia evangeelne. M e d k l i d k säiitasäudoi^a .siteMMtaiS;
üMskonmas. Baltimaadest flääaies kuni Kesk^Äasiani Idas laulavad veelgi lufterl kogudused Jumalale .
tänu ja austust, samal ajal kuS punased loosungid kommunistfc lööldausetega lehvivad tuuKseil
tänavaaSr'kirjutabaks© soome ajaleliies'„Vapaa • .
Need toetused ©n Mrlkute al-!duse. liitemeid, korraldatakse pul
uus tuluaiikas . ja nejst .peslJ
Jätkuma jumalateeni^ste ülal­pidamiseks,
õpetajate paükä^i
deks ja muudeks kiilkükeks
väljaminiekuiks* •
Pühapäevakoolid, leeriõpetus ..ja
kirikute sotsiaaltöö pole N. Lii­dus
lubatud. Läti vennaskirikul
arvatakse olevat 300.000 liiget ja.
see (tegutseb samades tingimustes
nagu Eesti kink; Aga seal pole
luterlased; saanud oma valdus
pidada tooinkirikut; Eüa kateä-ast;
alates; kui jätta arvestamata
vahepealne lüliem saksa okupat­sioon.
E i ole tõsi, et inimesi taga
kiusatakse nende usu pärast H.
Liidus". Nii aitles uus Eesiti pea.
piiskop Edgar Ha)Ik^üh©l prassl-convepentsil,
mis korraldati ko­du^
ja väJlismaistele aijakirjanil^e-le
enne oma ametisse onmistaimist,
kui ta ise kandis oma ametikuue!
piiskopinsti ja kahte N. Liidu mx-märki.':\-;"-
r - V l : ; .
N. l i i d u väispoliitika osas
väStis hopKkalt airvustamast
mu allasurutud kohta- nSuko-
Tema, iiagu ta aanetiveaid vsne
ortodoksSiikuis,^^ ^^^^^
nud neuifcrõnipommi vastasele
protestikirjale. Vastates ühele
nõukogude ajakirjanikule, lükkas
ta tagasi väited usklike fegakiu-samlsest
|N. Liidus. JECuid tidles
pärast pressik<mv©renitsi tänavale,
keeras taltaelasalli oma;^
krae peate ja nööbistas
kuue, 'kuhu alla peitis oma püs-kopiristi.
Usuvabadus N.- l i i d i ^
lõppes kiriku välisuksel.
Tegelikult ranged piiramised,
eeskirjad ja määruste andmlsed
aitavad usku. Usklikel on võima­lik
oma usku tunnistada ainult
kirikus jä kodudes.
Eesti ja Xäti on- ainsad •„ya-barpgld*',
mis üõlilliselt m
raal oma kuulsa barpkkoreliga
on juba ammu muudetud itali*
kuiks kontsertsaaliks.
Lisaks balti kirikutele on soo­mekeelseid
luteriusu kogudusi
Leningradi läheduses ja Karjalas
Petroskois (Ääaiislinnas). Need
kuuluvad praegu Tallinna peapiis­kopi
alla ja neil on oma kirikud..
Erilised luteri kogudused on
s i i s M y e d kaugel Siberis, Kär
zahstanis, ü^bekistanis ja Tad2°
kuhu nn.
mi ja peetakse matuseid.
Musitaijäd on
kud. Nad loevad vanu jütMsi^^
linud jutiusteraamatulšt. P. Han-sen
nägi Karagandas kasutusel
jutluste kogu, mis oli ^ trükitud
17. sadaridü. Kuid aasita tagasi
Luterlik B/üaaümaliit sai esimest
korda loa saata N. Liitu 5000
saksakeelset Piiblit. Ja need jõud­sid
tõesti kohale.
: Kuhu P. Hansen läte, kõikjal
teda tänati Piiblite ja lauluras^
. matiste ees4i^'mMa:ssmuti saa-
N. Lüduuskudesit on suurim or-todckskirlk
ja sellele järgmiseks
Kesk-Aasia vabariikides valitsev
muhamedi usk.
r Kuid k a a ^ Si­beris
on k a mõningaid saksa lu­terlaste
kogudusi, mis on säüu-nud
küüditamisest, tagakiusami­sest
ja aastakümnete pikkusest
eraldatusest hoolimata. Seal pee-taikse
veelgi junntoteenistusii
pühapäeval, kuigi polegi kasutada
Piibleid, kirikuõpetajaid ja laulu­raamatuid.
Ametlikke andmeid N. Liidu eri
uskude liikmete 431darvust ei oi®,
ainult registreeritud koguduste
liikmete arv on teada.'!^
piisikop Hark arvab Eestis olevat
250.0D0 aktiivset^ luterlast, siis ta
läMüsseHest, kui paljud kogudu­se
liikmed o n a n d n ^ vabatahtli­kult
majanduslikku toetust kiri-
— Kanada
1^ 50 gallchit puskarit kraanist
alla koos 580 galloni meskiga. See
M teine haarang viimase kahe
aasta jooksul. Politsei kapral Ai
Larocque ütles, et juhtub sageli,
et etnilised ühiskonnad teevad
o m ^ suuremas ulatus^ veini.
Aga kui vein k|pub äädikaks mi-,
pama, siis mõned päästavad seda
veel destilleerimisega. Käesoleval
juhul oli öiikki veidi suurema ette­võttega
tegemist, J,vabrik'' tootis
kuni 10 gaHonit i ^ ^ ^ müügi­hind
olevalt- pinud 40 dollarit gal-
; KOPENHAAGEN - Taani tele-vfeiooniameti
j.Televeriketi" eesku-j
i i l kavatseb ika Rootsi valitsus an­da
siinsele televisiooniametüe Ic®
•hankida ja kasutada peilimissea-deldisi.
Need avastaksid TV-^pa-matide
omanikke, kes pole maks­nud
litseBtsi. Taanlased on seni­ajani
palljastanud 12 ODO litsentsita
Kuna rahatrahv öh
väge 4örge, siis ehmatas aktsioon
purde veel 35 (KJO litsentsita televi-siwÄiiaparaadi
omanü^u. Sellest
hoQlimata aga pfeaks Taanis olema
veei;i70p(M) ,,iIa<^aalšet'^ vaata^
Kitšis on i m ^ 600 000 illegaal-
TV-^äriatl Sellega petetakse;
Meverketirf; vähemalt 200 mi^
krooniga aastas (50 miljorntdolla-
Ta seletab ed^^i, et leeriõpetust,
nagu ipühapäevakooligi N. Liidus
ei ole. Leerltatavad peavad dema
täisealised ©hk 18-aast^sed ja
nad peavad teadmised vajalike
individuaalselt õppima. Kesk-Aiar
sia kogudustes leeritatavad saa^
vad laenuks koju vaaia trüki
Lutheri katekismusest, millesft
võivad ise vajaliku välja kirjuta-da.
Selle järel kogudtlse juhataja
võtab leerMäpse ©ime p M
semist kolm korda vastu omaiva-heliseks
vesthxsfiks.
Need saksa kogudused on olnud
täiesti eraldatud. Pastor Kalnins
Riiast sai esimest korda loa neid
külastada üheksa aasfet tagasi.
Luiteri MaaHmaliit katsus aastaid
saata sinna oma esindajat kuni
kaks aastat tagasi üllatuseks see
luba antigi.
,i*raegu kasvab koguduste lük-meite
arv kõikjal sellest hoolima­ta,
et osa koguduse liikmeist on
fimigreemnud Lääne^afesamaa-le.
Paljud kogudustest, mis on
registreeritud^ on saanud loa xxs-ta
ehitusi jumalateenistuste jaoks
ja koguduse liikmete lapsed v i i ­vad
pääseda tilikoolidesse ja teis­tesse
kõrgkoolidesse," šelet«
Luterliku Maailmaliidu sekretär
K Hansen. • • ''^ ,'•
kuid see on siiski range koni
rolli all. K u i möödunud oktoob­ris
teisipäeva õhtupoolikul liikus
kirikuõpetajate rongkäik piki mu-pärast
voigarsakslast Ä nakivilisttämvat Eesti sotsiaJist-neiät
olid muidugi alul luterlar j liku nõukogude vabariigi pealin-sed,
aga kui palju neid on järel nas Tallinnas mte luteri peapiis-lased
'kiiüditati II maailmasõja
ajal. Need saksakeelsed kogudu­sed,
mis on Emalike juhatada,
olid l$t60-ndate aastateni eralda­tud
oma vennaäkirikusit. •
«Viimastel aastatel Siberi ja
Kesk-Aasia saksa-lutedaš^ feo-
^dused ei näi olevat sattunud
otsese tagakiusamise alusteiks,"
ütles Luteri Maaitonaliildu Euroo­pa
Paul Hansen^ kes M j u t i tegi
mandat korda ringreM nende ha^
jutuses
Ta seletas, et ametlvõimnjj' on
üha sagedanüni; on - kogudused
Praegu on registreeritud
si 40 ja registreOTimatuid teadma­ta
arvul. Suurim on KarägSnda
kogudus Kazahstanis 2800 lük-mega.
Kui palju on sakslasJKešfc-
Aasias ja Sitieris, seda õieti ei
oska keegi arvestada. Küll on N .
Ludus umbes 1,7- m i johit siiniii-seda
ei teata. kopi õnnistamiseks 14. sajandist
Need kogudused on teinud era- pärit-olevasse toomkirikusse, siis
majadest jumalateenistus-4coned. j oli juba enne õnnistamiseks mää-
Viimasel ajal nad on võltiudsel-1 ratud aega kiriku juurde valvesse
löks otstarbeks isiegi maju ogta I pandud nõukogude korda valvav
ametivõimude nõusolekul. Neis p^ näiliselt liikumise
maijädes korraldatakse päevaseid Juhtimise otstarbel, kuna ikiriku
ja õhtusi jiknalateenistusirnsttü^ palju i ^
takse lapsi j a leeritatafcse IS-aas-' kes tahtsid oma i i ^ ülemkarjas;
saanud ja vanemaid kogu-; näha. > . ;
Toronto eestlastel on
raline võimalus tuleval pühapäe­val,
18. niärtsil,ken 11 hommiku
kuulata Vana Andrese kirikus
oreli suurmeistrite looniinguti
Kontserdi kõrge kvaliteedi taga­vad
prof. Garl Otto Mättson, te
da peetakse Lääne^Saksamiaal
orelivirtuoosiks ja Vana Andrese
kiriku orel, mis oii parimaid To­rontos.;;'
v
Kavas esmevad heliloojad on
kõik ise olnud tuntud ja hinnatud
organistid, kes on kirjutanud
mimuliku.muusika suurvorme ja
sümfoonilist muusikat. J. S. Bach
on tonaalmuušika hüglasi ning te­ma
niuuf;ikat on esitatud vokaal­selt
ja orelil. Sdhemdli Lieder
Büch sisaldab ,peamiselt kanna­tusaja
temaaitikat, mis on eriti
kohane'3. pühapäevale kannatus^
ajal. Baoh oli organistiks St.
Thomäse kirims Leipzigis; kus
tema orel on tänapäevani säilu­nud;
Girölamo Prescobaldi oli
Roomas Peetri kiriku organist,
Andra•Gampra Pariisis toulsa
Notre Dame kiriku organisit ja
Bemardo Pasquini jEloomas St.
Maria Maggiore kiriku orgainist.
Tema elutee lõppes kaugel põh^^^
Stokholmis, tous ta oli kui^gan-na
Kristina õuemuusikuks. Kirir
ku,. organist « fe .L.» Boellmaäfe,
Laenu vajadnse korral kasötage
Toronto E^sti Ühispanga
laenniiitressimäärasliä.
Isätressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtised.
io/
Personaallaenud on laenuvõtja snrma või jäädava
pullul Idndlustatud $10 000^ ulatuses,
ÜHENDUSES ON JÕUD!
T3SS
kes töötas muusikuna Pariisis
ning samuti on kiriku organistide­na
tegtitsmud eesti helilooja R^- Temake ütleb oma elukaašlase-dolf
Tobias, Heien Duesberg^ •
bias ja Artur Kapp^ kes on' loo­nud
vaimuliku muusika suurvor­me..'-
•';•.'
Sopran Eva Wilson Märtson
esital> Campra ja Baohi heliloo­mingut
saks^k^^ Dues-berg-
Toblase, Toi ja Kapi loomin­gut
eestLke^es. '..^
Juta Kurman kirjutab , ,Vaba
Eesti Sõnas" mõlema kunstniku
Eva Märtson
Samane abielu on lihtsalt vas­tik:
üleeüe tulid sa alles eile koju
ja eile tulid sa alles täna koju.
Kui sa täna jälle hcmnfö tuled,
annan ülehomme lahutuse sisse!"
Põhiliselt lüüriline virtuoos,
dramiaatiliste ülemtoonidega,
Carl Otto Märtspni mang basee-nub
suurepärasele^^^^
esitas tundeopeenelt intonseritud tdlgi^^s^^
eesti keeles Ä. Kapi «Vaimuliku ümneb nü oi^st^aalses dünaami-aaria."
Ta laulab kuldse tooni- kask:ui^^^^K^^
ja ilusa bei '
150416 kaasmaalase kogunes 25. veebruaril ühendriikides
^attlel^i Kultus niajass© jiunalateeiüstuseks ja järg­nevale
aktusele, et pühitseda Eesti Vaharügi 61. aastapäevaw
Piida Seattle ec^ti segafcooresfaieb Aino Mägi juhatuse^^^^
:• 1V :Fotö:-:Stephaa-
• Vähest on see: ;.:fäffts õige alia,:varsfi loöh vägeva' kohi-vestlüstjutuiõngalks
nimetada, naga mitte iiksi südamesboned
Seda siis, kui see nii parasjagu laiali, vaid keerab pea suureks
ja sujuvj^t veereb, ja nagu lahtiseks ka. Ah miks
pole siiski nü, vaid enne- ma võtan või? Noh nii roh-niini
ön jutt nagu tugev niit, kem harjumuse asi. Inderal —
mis tõmbamisel Icuidagi järele see ka südamerohl, aga nitro-ei
aima, või kui annab — glütse^ on parem, seüestlte-siis
kraksatab kätki. Seda hakse lõhkeaUiet, ju ta siis ik-juhtuh
enamad siis, kui mõni ka vägevam on."
veslEejaist oiB arusaamal, et Näib, ei jutulõng on suuri
teiste närvid on kui Immnii- arstiteaduslikke tõdesid avas-pael,
mis igat kanti veiütada ftamas ja kuulad kui tohtrite
annab, oma õrnus aga kui sii- konverentsil Kui mõni üksik-dinilt,
mis väheseSgi puuduta- hing vestlust siisM ühis^
misel katkeb. kondlike Idisimuste poolele
On kõnelusi, mis on tõsised pöörata püüab voi mõni muu
ja siigavad kui merepõhS teema iiles võetakse, veereb
võ! õhkõrnad ja kerged kui jutt endist viisi peagi samale
liblikalend. On nukraid Ja
roomasid jutte, tõrksaid ja la­dusaid,
aga ka kurje ja kibe­daid.
Kõike on.
Suure seltskonna vestlus on
rajale.-/; •';•..:
„KoIesterooI, ma, Mlen, see
on üks kole asi. Enne sai mune
ja rasvast Uha sisse virutatud,
nüüd on tohtrid šeMe puha !
rohkem nagu uinutav sumhi ära keelanud, iela palja kördi
mesÖastarust, eriti kui seda ja jänesetoidu peal/*
nii poole kõrvaga, Mnnišilmi ,jSa hoia kõht korras! Kõige
või kaugemalt pealt kuulata, parem kõhulalitistaja on
Äga siis hakkab ometi kõrvu ploomimahli äga võid kaMeta-kinni
mingi jutulõng, mis^Ä
suunas edasi hargneb, tuleb Ära ^^^^s^^ niine,
vald kuulatada. oi vend, siis oled hädas! Mina
„Noh, tervis on OK. Teadagi korraks lökastasin paraja sõõ-
— vanaks saada just meeldiv mu ja seda aitab eluks ajaks
ei ole, aga vana olla on tore mäletada."
küll. Vahest ajab ainult närvid «Vererõhk, vaat, see on täh-krussi,
et midagi valmis ei tis. Kui see iilemine kraad on
saa, kõik võtab palju aega. Äga alla 200, on hea, aga alumine,
aega jn on ja kõike immd lõbu see on mul 90 ja see pole eniäm
ja lusti saab odavanialt. SõK proportsiooni^^
dud poole hinnag£m hud vahetada- vanad e i ^
tüspaigad tihti-peail samm aita, iga päevaga lehitatakse
Kahjn hakkab nöor^ ja paremaid, küll neeld
nui! kinopilet maksab 90 senti, aitavad!"
noored ja koolijütsidki maksa- „Naised ka lähevad nii napa-vad
ligi 4 dollarit. Juhtub selle kaks. Näe, mhm omal vildid
eest olema vilets film, süs voodis jalas ja kindad käes,
mõtled ja trööstid, et 90 senti kui teki alla tuleb. No päris
on nii väike raha ja selle vähCr vildid just pole, aga paksud sö-se
eest käib igasugunegi pilt kid ikkagi. Muidu on jalad tei-küll."
sel nii kliimad, et pan^
„Mit! Jälle sõrmed hädised, juma, kui vastu juhtud puutn-näe,
tassigi pean kohe kahe ma. Näe, keret ja keha tal ju
käega tõstma. Naine sunnib, on, kaalu ülearugi, aga sooja
et kanna metallkäevõru, see ai- ei ole, sooja ei saa..."
tab. Olen proovinud, aita >,No mis sest ihusöojast ja
midagi! Eks ta oie, elu, see on õhkõrnast öösärgistki abi on!
üks suur illusioon, aga reuma Minu omal. jälle vastupidi on
— see jääb." ainult kondid, ^i pehmet polst-
„Võta. Valiumi, see rahus- rit ega salapäraseid voldikesi,
tab! Ma ise olen päris pääst- aina I5tv nahk üle klõbisevate
matult selle kiitkes kinni. Ibnä kontide. Tead, Ims härga seal
ei saa, süda paneb puperdama, sõrga — nõnda ütleb vanasõna
aga arst ütleb, et vÕta aga eda^ nü et ara sina selle pehme
si, kuniks jaksad! - - Mis ra- polstri pärast üleüldsegi jori-bandus
sinul vahepeal oli, et se! Proovi kontid^ä, on veel
haiglasse sattusid? Võtsid vii- hullem!"
maks viina VaMumiga segami- Vahest ju sai nooremaid ka
ni? Ei, vend, seda sa küll ära vaadatud. Vanasti, tead^igi. No
tee! Jääd täis kui sitikas ja oma naisega saab nüüdMve^
ükski tont aru ei saa, kuidas hakkama, aga nooremat^ kal-täismees
pisikesest pitsist mõn- lale ei tihka küH minna. Ei
da laua siia langeb. Puha Va- enam, Injis sa sellega!"
liumi süii« „HaJia-ha.haa!" kõlab kui
„Äh ei. Miim õlu. Lõin pea kooris kuulajaskonna naer lõ-selga,
et saab sedasi ©lleraasu- busa refräänhia ja keegi li­sab:
,,öösel olen üleval ja päeval
kese vümaseni pudelist kätte
ja kurgust alla. No nagu vika­tiga
võttis jalad ait, silme ees
lõi mustaks ja oSig! kõik/*
vNitrogliitserÜnI on sul vaja.
Nitroglütseriih on hea rohi.
Näe, lõödlirt^ tableti keele mõelda ja arutada.
tukun nii see a ^ läheb. Ku­hu
ta kaob?"
Keegi ei püüa sellele vastata­gi.
On palju tähtsamaidM asju