1979-03-15-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• N r 21 Hr;: 21
LL.'.^LfHJf|f7T^*^' iaS3BIIEQaS
toa
löeste 50
sündis 12. märtsil
sti sõjaväelase pere-
[sepõlw veetis ta Pär-
Iras. Sõjakeeris' viis ta
paksamaale, kus ta pea-
Eilukoha vaietusi Blom-
^eriike l a a ^ ^ B r i -
3atuma jäi. S^l ^tüs
ste blombergi Eesti
u.;.;.
jal siirdus ta vanemate-lale,
kus ta immatrikia-
[döni Ülikooli juures,
asus perekond Mäeste
idasse, kus Torontos
esimese töökoiia leidis
ste Ontario Researchi
juures laboratooriumi
flüjem siii-düs ta Cana-
3i teeiüstusse-^ ta
lurimislaboratooriuöiis.
päevase leivateenimise-oma
õpinguid Toronto
[õpetades selle keemia
rgnevalt astus ta täis-bronto
ülikooli ^School
p" , m i ü e lõpetas 1967>
|tämist kutsuti ta t^asl
:kers'i teenistusse kee-
Jnda. Praegu juhatab
te Canada Packersi far-osakonna
turustamist
^Canadat. Teenistusüles-
^mes on ta sooritanud
jaailmareise.
|tal abiellus Henn Mäes-iga,
nüHisest abi-sunudpoegja
tütaf;
ste on ncK)rpölvest saa-kii^
lik filatelist ning
pastest ühe täiuslikuma
Juba aastaid on ta ol-ito
Eesti Filatelistide
lees. Pikaajalisd koge-
Iteeliä aial on teinud te-lundja,
kes on leidnud
kahlist tunnustust. Ta on
fno Caravani pidustuste
Paviljoni postkontori
ning üheks marginai-liiseerijaks
kõikidel Eesti
ling Balti üritustel. ;
iestel jätkunud aega osa
ühiskondlikust tööst. Ta
[anadä Eesti Sihtkapitali
[aWiikmeks selle loomi-täites
laekuri ülesan-lada
Eesti Sihtkapitali
|b eesti /ühiskond oma te-igeva
majandusliku alii-leestlasena
ja majandus^
jn Henn Mäeste veenduv
(organisatsiooni tähtsuses
ühiskonna pikaajalises
|. Selletõttu ei pea ta pal-ettevõttele
rohkelt oma
bdada.
liliselt kuulub Henn
lorporatsioon Rotaliasse,
jstäte; jooksul on täitnud
iseid ülesandeid,
file soovib tema tähtpäe-
)äljü õnne, tervist ja jõu-irvukas
sõprade pere!
IS. :^T.T.
r<L«
^ A/S Eesti Maja Torontos korraline
p^koosolek toimub pühapäeval,
1. apijiliii lSt9. a. algusega
kell 12.00 päeval Eesti Majas,
miUesti kõild aktsionäre palume
osa võtta.
:P^:e v a k o r r a ^.rV; ^ :
1. Koosoleku avamine ja rakendamine
,;"••} ,:\"t
2. Tegevus ja majanduslikud
aruanded •
3. Tegevuskava jä eÖaTO
:4.. Valimised-'.
•5. Koosolekul algatatud küsimu-y
sed • .•/r'" •
6.
Kui ettfiähtud kellaajaks;
kvoorumi kohal e i ole, siis pee-
•takse koosolek üks tund hiljem,
vaatamata kokkutulhud osanikkude
arvule.
Neü aktsionäridel, kes soovivad
peakoosolekust osa
NEW Y O R K — „ A A B S oii sõltumatu teaduslk foorum objeköivseks ja_erapooletuks uiarm
te esitamiseks Ja arwftamiseks", ütles prof. Ivar Iva sk, Balti teadusli^^f^^^ for the
vaneemeEt of Baltic Studies^^^^^p^
/ teadlastest m tesiaie eelttenud AABSl piresMemdE t o h a l professorid Ja^^ Ja Ilse LeMste,
AABS asutati 1968. aastal ja ta
on oma (kümneaastase t^evuse
kestel korraldanudi kuus rahvusvahelise
ulatusega teaduslikku konverentsi
balti küsimuste arutamiseks.
Sellele lisaks on korraldatud
terve rida erialalisi konverentse,
antakse välja meli korda aastas i l muvat
äjaku*jä Journal of Baltic
Studies ning samuti neli korda
aastas ilmuvat uudiste büUetääii
AÄBS NewsWer. '
volituse alusel, on võimalik oma
aktsiate hääli lüekanda mõnelö
teisele Eesti Maja aktsionärile
vastava volituse kaudu. Organisatsioone
palume oma esindajad
peakoosolekust : osavõtmiseks
varustada vastava volitusega.
Ln
Ka oHiiÄABS'!.poolt
või osaliselt finantseeritud terve
tsioone.
N. V a l g e
Esimees
K. M a r l e y
Sekretär -
OTTAWA — Kanada tervishoiuminister
M . Begm maüiis; et ICa-nada
riiklik arstiabi kindlustuse
programm hakkab lagiulema, kuna
pailjudarstid^^^^lo^ lo(>bunud
programmi raamides töötamisest
ning on hakanud Iseseisvalt prak-'
tiseerima. E r i t i , suurel arvul loobub
riikliku arstiabi kindlustuse
plaanist Ontario arste ning NDP-Kuni
kümme aastat tagasi puudus
meil taoline teaduslik foorum Balti
ala uurimistöö edendamiseks,
jätkas dr. Ivask. Balti riikides toimus
uurimistöö ideploogiliÄte juhtnööride
kohaselt, kus näiteks Balt
i „veriiie aastakümme"
(1940--i953, Hitleri jä Stalini ajas-tu)
y leidis väga ühekülgse käsitluse.
Kommunistlikele lähtekohtadele
diametraalselt vastupidistel positsioonidel
asusid pagulasühiskonna
liikmed, smdes oma tõlgitsuse
selle väga traagilise aastakümne
sündmustest. Ainult haruharva
avaldas mõni muulasest teadlane
niiöelda kolmanda võimalusena
uurimuse, mis üllatas' pagulasi
oma vahest erineva vaatevinkliga
meie lähismineviku ajaloo uurimisel.--
Mis nüüd puutub dr. Dietrich A.
Loeber'! artiklisse ühes AABSi
Newsletteris, siis on see / kirjutis
kahetsusesse! kombel leidnud
mõnel pool vääriti mõistmist. Dr.
Loeber vübis Nõukogude liidus
teadlasena-ja teda paluti edasi äa-da
üksikutele teadlastele informatsiooni
ÄABS'i kohta koos teatega,
et nad on teretulnud esinema refe-sse
kuuluva parlamendiliikme raatidega meie konvrentsidel nagu
Bobieae andmetel on p a l j ^^ ^
^siendid sunnitud «P^^^iQo^^® teretulnud M nad esit
sest maksima jiiba oöiiast taskimit.
TerVisihoiuminister Begin kinnitas
üihtiasi, etltiui arstid laiiikuvad
massiliselt tervislioiuplaani süsteemist/
siis ohustab see keskvalitsuse
j a provintside vahel sõlmitud
kokkulepet plaanile majandusliku
toetuse andmisiaks. Arstid
nurisevad, et Ontario tervis-hoiükindlustuse
programm OHIF
allub inflatsiooni vastu võitlemise
eeskirjadele, mis takistab- arstidel
' oma töötasude tõstmist soo-vitud
määral.
^E NARVAKATELE JA
.ASTELE. - Kogume. 24.
i8ll 4—6 pX CopenhageiD
101 Bloor St. W. sõbrali-bjamiseks
j a kohvijoomi-
|[nformatsiöoniks helistada
^8-1402 ja 769-1696.
duslikke ja kvalifitseeritud ettekandeid,
milliseid saab diskuteerida:-
AABS ei - ole kunagi. kutsunud
akadeemiaid, vaid kontakt on
; alati olnud üksikutega,
„Meie üks <HI ohmd alati avatud
aga kahjuks pole sellest uksest
sisse tulnud ükski Jodumaine tead-lane>
mis iseenesest kõneleb väga
et, kedt", konstateeris prof.
Kuna, seoses Toronto konverentsiga
möödunud kevadel esines
teatavat 'kriitikat konverentsi ettekannete
ebaühtlase taseme kohta,
siis juhtis dr. Ivask tähelepanu
sellele, et AABS on organisatsioon,
müle liikmete - enamus tegeleb
bälti-alaste uurimistöödega oma
tavalise akadeemilise leivatöö
kõrval, mis Võivad olla hoopis teistel-
aladel. "
Kui juudi küsimus Torontos teataval
määral nagu varjutas terve
konverentsi, süs märkis drrivask,
Estonia Orkester palub eeloleva et AABSI juhatus juba kaua enne
laulupeo puhul kolkidel noortel ^ ^ - t o konverentei oli teinud ot-keelpmimängijail
orkestriga ühi- suse, et me peaksime teaduslikult
neda. Helistada orkesM Ä I objektiivsel viisu tegeteia ka
THORNCREST FORD SALES Lm
4865 Dundas Street West, Islingtoiü jaoi^ss
TorontG, Ont M9A 1B2
$6.199.
$4.599o-
TeMontööl: 233-1211
kodus: 589-3266
(Endine Parkway äri)
ireedeni
kogu Baltilmmi- kõikMe rahvusgruppide,
eriti eestlaste, lätlaste
ja leedulaste, saatusi uurMa
j a neid traagilisi sündmusi esita-
';• ^da. teaduslikul viisil..
Toronto konverentsil möödunud
mais selgus kurb tõsiasi, et uurimistöid
d i d peamiselt teinud juudi
päritoluga tedlased, kuna balti
teadlased ei olnud veel teinud peaaegu
mitte midagi selle ala teadusl
i k u d läbitöötamiseks ja tulemuste
avaldas3;iiseks mõnes lääne
suurkeeles. M i oli meil mõningaid
referente, kuid peale dr. Tõnu Par-mingu
polnud meil Mlti-poolseld
ettekandeid juutide küsimuses.
Toronto konverentsi otsese tule:
musenä kutsus ÄABSl juhatus
nüüd eHu toiitee d^^ ¥. S. Var-dys'e
juhtimisel, milline asub seila
„verise aastakümne** uurunistöö
kavandamisele ja projekteerimisele
kaugemasse tulevüdoi.
..Mis Torontos mõnele ebameeMi-valt
j a valusalt selgus, oli, et kui
vähe on baltlased ise teinud tea-
• duslikui plniraal selle perloocli jiiu^
Just need Torontos esmakordselt
käsitletud lähismineviku küsimused
näitavad, et meie ei peaks
nei(J küsimusi emotsionaalselt
kartma, eitama või neist eemale
hoidma, lausus dr. Ivask. Vastupidi,
me peaksime faktide najal-näitama,
et juudid polnud ainsad, kes
kaiinatasid . seHel traagilisel territooriumil
nende aastate jooksul,
vaid et on veel teisi rahvusgrup-pe,
kelle saatus on olnud sama
t ä i kui juutide oma. Olgu siintko'
hai lisatud, et järgmisel konverentsil
on vähemalt üks sessioon
l^^arad^tud Baltikumi Tähismine-vilöi
küsimuste arutamiseks ja see
tohiks kujuneda üheks hüvitavamaks
1980. aasta konverentsil.
Kui AABS'i esimene aastakümme
oli konsoMeerimise, tutvuste
loomise ja aluste panemise perioodiks,
siis tahame loota, et järgmine
aastakümme AABS'i tegevuses
jätkab juba loodud väljaspoole
suunatud voolu, ikka suuremat
r^vusvahelist osavõttu meie konverentsidest
ja meie oma töö suunamist
rahvusvahelistesse seostesse,
lõpetas dr. Ivar Ivask meie le-r
hele antud jutuajamise.
Kasenurmele, teS. 2i4-4'750 või
orkestri- juhile : ü . ^ k ' f c tel.
481-2400 VÕI tulla I s i M ^ t orkest-iri
harjutustele, nüstoMSiuväd igal
kclmajpäeval kell 8 õhtul
i meie lähismineviku vatosate probleemidega
nn. „verise aastaküm-ne'^
perioodiga nagu prof. V. Š.
Vardys on hakanud nimetama ajavahemikku
1940—19553 Baltikumis.
Puhastan keemiliselt (steamclea^
loing) Teie düvanid Ja toolid, vai-haä
seinast seina Ja lahtised Teie
oma^ .'tou^s. -« - Hei- Erik Lokbiik
••/^M7-9834-^
ji ei; ole mõeldud, .et
.•räägilsime ainulü;ühe -.rahvus*'
grupi saatusest, vaid mõte
I)0€TOR OF CHIR0PRACT5C
331 Sheppard Ave. E . ••WIMowdale
: ; •TELEFON;224-0444^ ;
Aeg kokkuleppel
: t e c i kõik!' mehaamlisB.paraöäasS.
: / :fmitte keretöid^
: 3323: DanfbrUh- Ave,. Ti^l.- fiSMSS:'
RISTO SAAUENVIRTA
BUFFALO (VE) — Bulfalo
eestlaste (pere iähistas Eesti V a bariigi
61. aästai^äeva 24. veebruaril
Poola Kadettide peasaalis,
Gtrand täiiavai.
Peasaal oli pidulik, poodiumi
tagaseina moodustas suur seinast
seina ulatuv värvilme Eesti-maa-kaart,
mis niõjüs võimsalt kuid
amusalt-koduselt.
Buffalo skaudid ;ase)tasid Eesti
j a USA rahvuslipud •Efesti riigivar
piga kaunistatud ikõnepuldi kõrvale
ja aiktus algas Torontost kohalesõitnud
õpetaja Kaljo Raidi
ajakohase palvusega.
Aktuse avasõnad ütles Koondise
©simiees-är..- -Voldemar. Kirss.; Aktuse
sisiustasid peamiselt noored.
Gaidide grupp: Karen Aasaru,
Tiina Kirss, Helena Otsa, Irja
Otsa, Im^i; Oja, Piret Oja, Anne
Pövvat j a Maie Powat esitasid
laulud: .j^iSimman*' j a „pi, minu
leinimik?-. Akordionil'. saatis lauljaid
.Virve Otsa. ;
Aktusekõne pidas üliõpilane
Rein: K|rss, ikes käsitles põ5
kult Eesti metsavendlust
Teist maailmasõda, tuues võrdlusi
Slovaili^ia • paTtisaiiide tegevusega.
; 0n huvitav jälgida kiuidas
eesti nooned j a vanad ei andnud
käest. lootust Eesti • va.banemise
võimalustesse. Noor üliõpilane on
sellel alal palju uurimistööd teinud
j a huvitav aktuseikone sai
suure: aplauä! ošalisietks. : .
Kõne lõppodes oAistati Eesti Vabadussõjas
Idarinde võitlustes ja
metsavendluses langenuid vaikse
püstiseismisega. ' '
Pärast öiktusefeonet toimus Kaljo
• Raidi tsnelldkontsert,; imw,
väga meeldiv. Eriti haarav oJi
Kaljo Raidi enda komipositsioon,
mis oli mõeldud Juhan Aavikule
tema :95-aastase sünnipäeva puhul.
Raidi kontseit võeti vastu
suurte kiiduavaldustega.
Tiina Kirss kandis ©tte sooja
sisseelamisega B. Kangro luuletuse
„Kiojutuleik".:, Aktus lõpp^
E.y.3iümniga. ,
Ei saa märkimata; jätta
Kirss'ide iperekonna suurt panust
aktuse läbiviimisel ja . n o o r te
head €i©9ti keelt, kuna vanemad
on mõlemad kooliõpetajad Eesti
täiendusikoolis.
Pärast. aktust järgnes samas
seltskondliik ikoosvilbimine. Prouade
Järverl, Kirssi ja Kotka juh-timisecl
oli valmistatud maitsev
soe õhtusöök. Orkestrihelide saatel
täitus tantsupõrand tantsija-esä.
Tantsuvaiieaegadel esinesid
Buffalo Rahvatantsijad Virve Otsa
akordioni saatel. Vahepeal
njüiüdi kõik loteriipiletid j a Olev
Järver „avaistas" 5 sünnipäevalast,
kelledele lauldi „elagu". Rahvast
oli palju, nagu Ikka Vabarü-gi
aastaipäeva puhul. Külalisi o li
l^a Torontost, Hämiltonist, St.
j a New Yorgist.
;evä jumalateenistus toi-
_ pühaip.; 25; veebr. Holy^^^^
nity kirlloiis.. Jutlustas koguduse
õpetarja Jöh. Teras. Organist P. P.
M i g ; esitas (tähtsa päevai ipuhul
sügavasisulist. orelimuusikat.
$kautmaster. K a r l NõaBmik korraldas
lippude paigutamist ja a l tar
oli kaunistatud pidulikult l i l -
5 ust läänepool Spsdina Ave.
TÄHELEPANU! Uued lahtioleku ajad: vcsmasp.
•;••./:'• •z.^^::. 'läi^..8-^.^^^-
Palume suwemai leiva Ja muude pagaritoodeteteHim^
: sisse anda 2 päeva varem. Aitäh!
gosn
Mi ettevõt© <D_ Hei, õfetotl
763-3374
; E . : B U L O V S ,
638-5478
1^
Viimane teadaolev elukoht Torontos. Paluis kirjutada:
(Mrs.) EHrieda Benes, 30A Demton. St., HendoE 50i4, Äustralia..
• Teateid:Eestist!:.. ; - ...
jsasBSsssBaex
Torontos ilmuv moodne ning tehnilisest ja sisuliselt hästitoji-ra^
etatud laäiste ajakiri „eity Woman" pühendab oma viimases
märtsi- ja aprillikuu nmnbris erilise tähelepanu eestlannast
maalikunstnikule Merike Lugiisele, kelle suur näopilt on ajakirja
kaanepildiks ning kelle sulesit ilmtib ajakirja veergudel artikkel
^Kunstniku portree naisena", mida täiendavad yeiel 13 värvilist
.fototImnštnilm: maalidest.; • - : l
Merike liugüs .annah artiklis
siira kirjelduse oma tunde- ja
loojamaailmast, oma tõekspidamistest,
oma kunstüdeaalidest ja
ainevallast. Ta mainib, et oma.
kimstnlküte^konna . algfaasis ei
olnud tal kindlat ideed, mida
maalida ning ta jälgis lihtsat
reeglit, et kirjutada ja • mjaalida:
tuleb seda, mida ikunstnik või kirjanik
tunneb kõige pareniini.
Viimasea ajal arvestab ta oma
loomingus väga palju sellega,
mida räägivad talle need, kes
• on tema kun^tisfhuv^tatud. ,
Praegu on ta oma talendi kontsentreerinud
naiste maalimisele,
kuna naised on aiustanud võitlust
oma õiguste ja võrdsete võimaluste
saavutamise eest. Naiste,
näod väljendavad väga palju ning
annavad edasi teatud läkitusi.
Edasi: analüüsib Merike laugus
meeste ja naiste vahekordi,
nende vaSieliste suliete arenemist
ning neid tegureid, mis
võivad tekitada, vastastikust
umbusaldust ja arusaamatusi.
Merike Lugus mainib, et igal
ajajärgul on oma teemad: Ta on
õnnelik; et tema loomingu periood
langeb ajastule, m i l naised
hakkavad taipama j a viljelema
neile avanevaid uusi võimalusi.
Nüüd on saahunud aeg, kus ..naised
on hakanud lõpuks edasi and;^
ma oma tundeid j a elamusi sõnades,
maalides, muusikas j a filmis,
kinnitab kunstnik oma ar-t
M i . kokkuvõttes.
Samas ajakirjas^ on toodud iü-hiiritervjuu
ka teise eestlannaga
— Kristine Wöokey'ga, sündmud
Lepik. Kristina Wookey tegutseb
äri alal ning omab kaks äri Toronto
esinduslikus ärilinnaosas
Yorkville Avaiuel. Nagu jutuajär
misest selgub on Kristine Woo-keyl
neli ikodu -r- !üks neist asub
Torontos, teine Toronto lähedal'
maal Hookley Valleys,: mis on ta
lemmikkodukš, kolmas Vaheaniere
ääres: Itaaüiä rannikul ja neljas
Kariibi mere saarel.' Kuna Kristine
Wookey on k a oma äride
mänedzher,Ms on t a l palju tööd
oma ettevõtetie juhtimisegav Intervjuus
niäinitakse, jet Kristine
on suur iliirjandushuvllirie ja otsustas
aastapäevad tagasi ise kir-.
jutama hakata, töötades praegu
ühe näidendi viimistlepiisel.
Merike Luguse maalide näitus :
Toronto avatakse eeloleval laupäeval,
17. märtsil Torontos Es- •
tee Gallerys,mis asub 198V2 Da-v
©nip ort Road. Näituse avamisr.
päeval ön võimalik kella 1-st kuni
kella 6-ni p . l . k o i i a t a kunstnikuga.
Näitus on avatud igal teisipäeval,
kolmapäeval, neljapäev
vai, reedel ja laupäeval kuni. 5.
äprülini.
VÄRSKE LOOMULIK
Iüügil2-, 4-, 14- ja: 30-naeIalistes;
..'nõudes...
Tel. 447-2539 (Eerme)-
, 0 P :T: 1 C A L • S T V P 1 0 Ltd. .
- . R . S C I M I D , saksa optik .: :
Suur valik euroopa prilliräame:
Zeiss,] RodeDstock, Metzler
Spetsialiseerunnd contset lensMe
, ' . a l a l ' " :
1586 BLÖOR ST. W. 1 tänav lääiie
pool Bundas'e snbway'd
T E L E F O N 535-6252
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 15, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-03-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790315 |
Description
| Title | 1979-03-15-05 |
| OCR text |
• N r 21 Hr;: 21
LL.'.^LfHJf|f7T^*^' iaS3BIIEQaS
toa
löeste 50
sündis 12. märtsil
sti sõjaväelase pere-
[sepõlw veetis ta Pär-
Iras. Sõjakeeris' viis ta
paksamaale, kus ta pea-
Eilukoha vaietusi Blom-
^eriike l a a ^ ^ B r i -
3atuma jäi. S^l ^tüs
ste blombergi Eesti
u.;.;.
jal siirdus ta vanemate-lale,
kus ta immatrikia-
[döni Ülikooli juures,
asus perekond Mäeste
idasse, kus Torontos
esimese töökoiia leidis
ste Ontario Researchi
juures laboratooriumi
flüjem siii-düs ta Cana-
3i teeiüstusse-^ ta
lurimislaboratooriuöiis.
päevase leivateenimise-oma
õpinguid Toronto
[õpetades selle keemia
rgnevalt astus ta täis-bronto
ülikooli ^School
p" , m i ü e lõpetas 1967>
|tämist kutsuti ta t^asl
:kers'i teenistusse kee-
Jnda. Praegu juhatab
te Canada Packersi far-osakonna
turustamist
^Canadat. Teenistusüles-
^mes on ta sooritanud
jaailmareise.
|tal abiellus Henn Mäes-iga,
nüHisest abi-sunudpoegja
tütaf;
ste on ncK)rpölvest saa-kii^
lik filatelist ning
pastest ühe täiuslikuma
Juba aastaid on ta ol-ito
Eesti Filatelistide
lees. Pikaajalisd koge-
Iteeliä aial on teinud te-lundja,
kes on leidnud
kahlist tunnustust. Ta on
fno Caravani pidustuste
Paviljoni postkontori
ning üheks marginai-liiseerijaks
kõikidel Eesti
ling Balti üritustel. ;
iestel jätkunud aega osa
ühiskondlikust tööst. Ta
[anadä Eesti Sihtkapitali
[aWiikmeks selle loomi-täites
laekuri ülesan-lada
Eesti Sihtkapitali
|b eesti /ühiskond oma te-igeva
majandusliku alii-leestlasena
ja majandus^
jn Henn Mäeste veenduv
(organisatsiooni tähtsuses
ühiskonna pikaajalises
|. Selletõttu ei pea ta pal-ettevõttele
rohkelt oma
bdada.
liliselt kuulub Henn
lorporatsioon Rotaliasse,
jstäte; jooksul on täitnud
iseid ülesandeid,
file soovib tema tähtpäe-
)äljü õnne, tervist ja jõu-irvukas
sõprade pere!
IS. :^T.T.
r
mis iseenesest kõneleb väga
et, kedt", konstateeris prof.
Kuna, seoses Toronto konverentsiga
möödunud kevadel esines
teatavat 'kriitikat konverentsi ettekannete
ebaühtlase taseme kohta,
siis juhtis dr. Ivask tähelepanu
sellele, et AABS on organisatsioon,
müle liikmete - enamus tegeleb
bälti-alaste uurimistöödega oma
tavalise akadeemilise leivatöö
kõrval, mis Võivad olla hoopis teistel-
aladel. "
Kui juudi küsimus Torontos teataval
määral nagu varjutas terve
konverentsi, süs märkis drrivask,
Estonia Orkester palub eeloleva et AABSI juhatus juba kaua enne
laulupeo puhul kolkidel noortel ^ ^ - t o konverentei oli teinud ot-keelpmimängijail
orkestriga ühi- suse, et me peaksime teaduslikult
neda. Helistada orkesM Ä I objektiivsel viisu tegeteia ka
THORNCREST FORD SALES Lm
4865 Dundas Street West, Islingtoiü jaoi^ss
TorontG, Ont M9A 1B2
$6.199.
$4.599o-
TeMontööl: 233-1211
kodus: 589-3266
(Endine Parkway äri)
ireedeni
kogu Baltilmmi- kõikMe rahvusgruppide,
eriti eestlaste, lätlaste
ja leedulaste, saatusi uurMa
j a neid traagilisi sündmusi esita-
';• ^da. teaduslikul viisil..
Toronto konverentsil möödunud
mais selgus kurb tõsiasi, et uurimistöid
d i d peamiselt teinud juudi
päritoluga tedlased, kuna balti
teadlased ei olnud veel teinud peaaegu
mitte midagi selle ala teadusl
i k u d läbitöötamiseks ja tulemuste
avaldas3;iiseks mõnes lääne
suurkeeles. M i oli meil mõningaid
referente, kuid peale dr. Tõnu Par-mingu
polnud meil Mlti-poolseld
ettekandeid juutide küsimuses.
Toronto konverentsi otsese tule:
musenä kutsus ÄABSl juhatus
nüüd eHu toiitee d^^ ¥. S. Var-dys'e
juhtimisel, milline asub seila
„verise aastakümne** uurunistöö
kavandamisele ja projekteerimisele
kaugemasse tulevüdoi.
..Mis Torontos mõnele ebameeMi-valt
j a valusalt selgus, oli, et kui
vähe on baltlased ise teinud tea-
• duslikui plniraal selle perloocli jiiu^
Just need Torontos esmakordselt
käsitletud lähismineviku küsimused
näitavad, et meie ei peaks
nei(J küsimusi emotsionaalselt
kartma, eitama või neist eemale
hoidma, lausus dr. Ivask. Vastupidi,
me peaksime faktide najal-näitama,
et juudid polnud ainsad, kes
kaiinatasid . seHel traagilisel territooriumil
nende aastate jooksul,
vaid et on veel teisi rahvusgrup-pe,
kelle saatus on olnud sama
t ä i kui juutide oma. Olgu siintko'
hai lisatud, et järgmisel konverentsil
on vähemalt üks sessioon
l^^arad^tud Baltikumi Tähismine-vilöi
küsimuste arutamiseks ja see
tohiks kujuneda üheks hüvitavamaks
1980. aasta konverentsil.
Kui AABS'i esimene aastakümme
oli konsoMeerimise, tutvuste
loomise ja aluste panemise perioodiks,
siis tahame loota, et järgmine
aastakümme AABS'i tegevuses
jätkab juba loodud väljaspoole
suunatud voolu, ikka suuremat
r^vusvahelist osavõttu meie konverentsidest
ja meie oma töö suunamist
rahvusvahelistesse seostesse,
lõpetas dr. Ivar Ivask meie le-r
hele antud jutuajamise.
Kasenurmele, teS. 2i4-4'750 või
orkestri- juhile : ü . ^ k ' f c tel.
481-2400 VÕI tulla I s i M ^ t orkest-iri
harjutustele, nüstoMSiuväd igal
kclmajpäeval kell 8 õhtul
i meie lähismineviku vatosate probleemidega
nn. „verise aastaküm-ne'^
perioodiga nagu prof. V. Š.
Vardys on hakanud nimetama ajavahemikku
1940—19553 Baltikumis.
Puhastan keemiliselt (steamclea^
loing) Teie düvanid Ja toolid, vai-haä
seinast seina Ja lahtised Teie
oma^ .'tou^s. -« - Hei- Erik Lokbiik
••/^M7-9834-^
ji ei; ole mõeldud, .et
.•räägilsime ainulü;ühe -.rahvus*'
grupi saatusest, vaid mõte
I)0€TOR OF CHIR0PRACT5C
331 Sheppard Ave. E . ••WIMowdale
: ; •TELEFON;224-0444^ ;
Aeg kokkuleppel
: t e c i kõik!' mehaamlisB.paraöäasS.
: / :fmitte keretöid^
: 3323: DanfbrUh- Ave,. Ti^l.- fiSMSS:'
RISTO SAAUENVIRTA
BUFFALO (VE) — Bulfalo
eestlaste (pere iähistas Eesti V a bariigi
61. aästai^äeva 24. veebruaril
Poola Kadettide peasaalis,
Gtrand täiiavai.
Peasaal oli pidulik, poodiumi
tagaseina moodustas suur seinast
seina ulatuv värvilme Eesti-maa-kaart,
mis niõjüs võimsalt kuid
amusalt-koduselt.
Buffalo skaudid ;ase)tasid Eesti
j a USA rahvuslipud •Efesti riigivar
piga kaunistatud ikõnepuldi kõrvale
ja aiktus algas Torontost kohalesõitnud
õpetaja Kaljo Raidi
ajakohase palvusega.
Aktuse avasõnad ütles Koondise
©simiees-är..- -Voldemar. Kirss.; Aktuse
sisiustasid peamiselt noored.
Gaidide grupp: Karen Aasaru,
Tiina Kirss, Helena Otsa, Irja
Otsa, Im^i; Oja, Piret Oja, Anne
Pövvat j a Maie Powat esitasid
laulud: .j^iSimman*' j a „pi, minu
leinimik?-. Akordionil'. saatis lauljaid
.Virve Otsa. ;
Aktusekõne pidas üliõpilane
Rein: K|rss, ikes käsitles põ5
kult Eesti metsavendlust
Teist maailmasõda, tuues võrdlusi
Slovaili^ia • paTtisaiiide tegevusega.
; 0n huvitav jälgida kiuidas
eesti nooned j a vanad ei andnud
käest. lootust Eesti • va.banemise
võimalustesse. Noor üliõpilane on
sellel alal palju uurimistööd teinud
j a huvitav aktuseikone sai
suure: aplauä! ošalisietks. : .
Kõne lõppodes oAistati Eesti Vabadussõjas
Idarinde võitlustes ja
metsavendluses langenuid vaikse
püstiseismisega. ' '
Pärast öiktusefeonet toimus Kaljo
• Raidi tsnelldkontsert,; imw,
väga meeldiv. Eriti haarav oJi
Kaljo Raidi enda komipositsioon,
mis oli mõeldud Juhan Aavikule
tema :95-aastase sünnipäeva puhul.
Raidi kontseit võeti vastu
suurte kiiduavaldustega.
Tiina Kirss kandis ©tte sooja
sisseelamisega B. Kangro luuletuse
„Kiojutuleik".:, Aktus lõpp^
E.y.3iümniga. ,
Ei saa märkimata; jätta
Kirss'ide iperekonna suurt panust
aktuse läbiviimisel ja . n o o r te
head €i©9ti keelt, kuna vanemad
on mõlemad kooliõpetajad Eesti
täiendusikoolis.
Pärast. aktust järgnes samas
seltskondliik ikoosvilbimine. Prouade
Järverl, Kirssi ja Kotka juh-timisecl
oli valmistatud maitsev
soe õhtusöök. Orkestrihelide saatel
täitus tantsupõrand tantsija-esä.
Tantsuvaiieaegadel esinesid
Buffalo Rahvatantsijad Virve Otsa
akordioni saatel. Vahepeal
njüiüdi kõik loteriipiletid j a Olev
Järver „avaistas" 5 sünnipäevalast,
kelledele lauldi „elagu". Rahvast
oli palju, nagu Ikka Vabarü-gi
aastaipäeva puhul. Külalisi o li
l^a Torontost, Hämiltonist, St.
j a New Yorgist.
;evä jumalateenistus toi-
_ pühaip.; 25; veebr. Holy^^^^
nity kirlloiis.. Jutlustas koguduse
õpetarja Jöh. Teras. Organist P. P.
M i g ; esitas (tähtsa päevai ipuhul
sügavasisulist. orelimuusikat.
$kautmaster. K a r l NõaBmik korraldas
lippude paigutamist ja a l tar
oli kaunistatud pidulikult l i l -
5 ust läänepool Spsdina Ave.
TÄHELEPANU! Uued lahtioleku ajad: vcsmasp.
•;••./:'• •z.^^::. 'läi^..8-^.^^^-
Palume suwemai leiva Ja muude pagaritoodeteteHim^
: sisse anda 2 päeva varem. Aitäh!
gosn
Mi ettevõt© |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-15-05
