Meie Elu = Our life, March 8, 1984

              et
Möödunud reedel, 2. märtsil, N.
Liidu UU8 juht Konstantin Tsher-nenko
tegi oma esimese avalduse
Ida ja Lääne pinevate probleemi­de
kohta. Ta luges vajaliseks läbi­rääkimiste
uuesti alustamist USA
ja N. Liidu valitsuste esindajate
vahel, kuid pidas vajaliseks nõuda
president Reaganilt USA uute ra­kettide
äraviimist Euroopast, enne
kui mingisugust positiivset kokku­lepet
on võimalik saavutada USA ja
. Liidu valitsus© vahel.
Lääne-Saksamaa kantsler Hel­mut
Kohi, kes on väga huvitatud
pinge vahendamisest USA ja N.
Liidu vahel, sõitis Washingtoni ja
kohtas president Reaganit Valges
Majas, et veenda ^presidenti vaja­duses
vastu tulla mõnel määral
Ülemaailmsete Eesti Päevade ettevalmistustega seoses on juba mõnda aega vaidluste teemaks Eesti Jshernenko soovile ja teba vöima-
Ma- jja -os.a . seI l Suurkokk!u .t.u. l. e. ik. u. . l. Käsimus o..li. aLr.u.^tl.u..s^etl^ mJ^öö..d^u..n^u':d. jl^äid„aLlua ^n^e^lj^a^pä^e^v^al peetud Esto hkuks kokkusaamine USA ja N.
informatsioonikoosolekul, kus ilmnesid eriseisukohad.
Esto '84 peakomitee esimees Too- seni.kui pole uus eelarve kinnitatud,
mas Metsala, avas kopsbleku sõna- pole kä teada, kes on õieti korral-dega:
„See ei ole Koosplek, see on dajaks.
informatsiooni andmine!.— niipalju
kui meie seda oskame" ning teatas, et
sõna on vaba kõigile, j
Oma lühikeses lähiloilces Esto '84
ettevalmistuste arengust jta teatas, et
Küsimusi esitati ka rahvapeo lau­dade
ettetellimise kohta. Teatati, et
lauad on nummerdatud ja neid saab
kinni panna ettetellimise järjekorras.
Harald Raigna küsis üüritud ruu-paagil
kõik (Irltüsöö n^iide ruumid mideja Ontario PlaceHpääsmete hitr-oh
ötsütatü$ kõik lepingud tehtudja dü, Maple Leaf Garderts nõuab um-kõik
pääsmed trükitud, välja arvatud bes $24,000 päeva eest, Roy fhom-
Ontario Place'i pääsmed. Pääsmeid son Hall umbes $9,000.
hakatakse välja saatma jsissetulnud " Ontario Place*i sissepääsuhind on
tellimiste järjekorras. Ballil ja rahva- praegu lahtine. Ontario Place soovib
peol on 10-istmelised lauad ja võite valitsuse nõusolekut sissepääsuhin-iseomalaudkönna
kokku seada. Iga­le
üritusele bn veel pääsmeid saada,
kuid „Kalurineiu" matinee pääsmed
võivad lõppeda mõne päeva jooksul.
Solistide kontserdi pääsmeid on saa-"
da küllaldaselt, kuna Roy Thomson
Hall mahutab üle' 2000 inimese.
Programmimuudatusist kõneles
Feliks: Koop. Ava jumalateenistus
Vana-Andrese kirikus ja avatsere­moonia
Ontario Piace'is põimuvad 1
tund varem, kuna muidu oleks raske
leida parkeerimiskohta staadionil al­gava
pallimängu tõttu, j
Sümfooniakontsert N|eeme Järvi
juhatusel toimub Ontario: Place'is kl.
20.30 eesti heliloojate ja Sibeliuse
iolDmingust, kus orkestriga on kaas­tegevaks
ka „Eistonia" segakoor.
Teatrietendus „Tallinna vallidel"
jääb lavastaja haigestuse tõttu ära;
selle asemel toimub Rootsist tulevate
noortaidurite õhtu kl. 17.00 Caštle
Frank'i koolimajas. j
Kõik muudatused ja uuemad juhi­sed
ilmuvad Est|D '84 teadetes nr. 3.
KÜSIMUskp • , • \ •
Järgnesid Küsimused rahva poolt.
Esimesena küsis Jaak Järve: „Keson
õieti „ Salakõrtsi" ehk muudetud ni­mega
,,Ööklubi Ankurif korralda­ja?"
Vastusena Feliks Kpop teatas, et
na tõstmiseks S4,00-lt kuni $4,50-le.
ivieie teadetes on Ontario Place'!
pääsmehinnaks märgitud $4,25. Pen­sionäride
puhul Ontario Place soovib
vaba sissepääsu asemel pool täishin-nast,
millega valitsus vaevalt nõus­tub..
Pääsmete hinnad otsustatakse
märtsi lõpul ja aprillis lähevad need '
trükki. Pensionäridele praegu pääs­meid
ei müüda. |4,25 ettemakstud
pääsmed tekitavad kindlasti poblee-me,
üht- või teistpidi.
J. Vihma küsis, kas on keskset
kohta, kus võiks bussidel saabujaid
oodata. E.Aruja vastas, et neid võib
igalpool oodata, kuhu bussid soovi­vad
suunduda.
EESTIMAJA '
A. Sepa arvas, et Esto '84 peako-dud
Eesti Maja juhatuse koosolekul,
meie ei saa nõustuda sellega, et toit­lustuse
jaoks jääks ainult keskmine
saal." :
„Mina soovitan, et kui teie annate
välja Esto '84 teated nr. 3, siis palun
teatage täpselt, kus kõik üritused .
toimuvad. Mina olen surmkindel^fet
Eesti'Maja'Vajäb:tahya';l^^
seks suurt saali. See on paratamatus
ja seda peaks peakomitee arvesta­ma."
,iTänane seltskond siin ei ole või­meline
mingeid otsuseid tegema,
neid otsuseid langetab Eesti Maja ju­hatus
ja Eesti Päevade komitee."
„Mina ei soovi vaidlusi, tüli ega
pahandust, ma soovin Eesti Päeva­dele
edu ja soovin selleks igati kaasa
aidata. Ma soovin aga, et Eesti Maja
seisab ka nendel Eesti Päevadel au­kohal,
nii nagu seda Eesti Maja on
olnud kõikidel varasematel Eesti
Päevadel Torontos. Eesti Maja ei tohi
mitte jääda kolmanda või neljanda
järgu kohaks, vaid see peab olema
esimeseks kohaks, kuhu tulevad
kokku eestlased üle laia maailma,
Igaühel peab olema võimalus siin
juttu ajada ja süüa — see bn Eesti
Maja sihiks."
T. Metsala oma sõnavõtus kinni­tas:,
et see on ainult informatsiooni
koosolek, mingeid otsuseid siin teha
ei saa. Kui kellelgi on anda nõu Esto
Liidu valitsuste esindajate vahel.
Kantsler Kohi on alarmeeritud
USA suurest riigivõlast ja kõrge­test
panga protsentidest, mis tõm­bab
välja raha Euroopa pankadest
ja takistab sealset majanduse aren­gut.
ESTO'84
miteest peegeldub,^ nagu tahetakse juhatusele, siis tehke seda kirjalikult:
suruda mimesed Eesti Majast välja, tehke eelarve, palju see maksma lä
nEesti Maja juhatus peab kaitsma
Eesti Maja ja Eesti rahva huve. Eesti
Maja taga on üle 2,500 aktsionäri.
Meie oleme saanud üksikisikuilt ja
organisatsioonelt kirju, .samuti on
Esto '84 peakomitee neid saanud.
heb ja niis juhtub teiste Esto üritus-
Käesoleyas lehes leiavad lugejad
eriosana Ülemaailmsete Eesti Päe-
Eesti Maja juhatus ei ole senini saa- gutate. siis kukub kõik, uskuge
vutanud kokkulepet Esto'84 peako- mind." .
miteega.kapole meie vahel veel sõi- ' luv qi
mitud mingit lepingut. Nagu oli öel-. ^^^^^ [
tega. „Meie oleme kulutanud neli VÕI vade TEATED '84 nr. 3, mille välja-yiis
juhatuse koosolekut selle prob- andjaks on Esto 'Ö4 informatsiooni-leemi
peale ja oleme väga mures^ toimkond ja toimetajaks Eva Ollino.
Terve see asi (Esto) on kokku pandud •
nagu kaardimaja: kui te üht asja iii
Ö/õ i/r./-,
„Olen alaline meenutaja,
et kunagi oli Vaba Eesti*'
Jutuajamine aupeakonsul Ilmar^Heinsooga
„Toronto Star'is"
„Ajaiugu näitab meile, et üks- ja meie ei ole kunagi aktseptee-
'ki türannia maailmas pole kest- rinud status quo'd.' See on^' vaid
nud igavesti. Eesti iseseisvus ei ajutine olukord."
tule relvadega revolutsioonist.
Varem või hiljem see saab
teoks N. Liidu lagunemise tu­lemusena."
— Need aupeakon­sul
Ilmar Heinsoo sõnad toob
esmaspäevane „The Toronto
Star" jutuajamises lehe kaas­töölise
Joe Sergeiga. See era­kordne
usutlusKanada suurle­hes,
mis pealkirjastatud „Eesti
konsul Kanadas teenib rüki,
mjs ei eksisteeri" järgnes nä-dalpäevad
varem toodud pike- mise eest ja kannab ise oma ku­male
informatsioonile eelseis- Lud. Jaakson saab palka Eesti
Lehe kaastööline kirjutab eks­likult,
et Johannes Markus oli va­rem
Eesti valitsuse esindaja Ka­nadas
ja pärast Eesti okupeeri­mist
esindas Eesti eksiilvalit-sust.
ilmar Heinsoo nimetati te­ma
järglaseks eesti ühiskonna
poolt 1971. a. peakonsul Ernst
Jaaksoni heakskiitmisel, kes
omab täieliku diplomaadi staa­tuse
USA-s. Heinsoo ei saa tasu
oma konsulaarülesannete täit-lalle'võõras
allveelaev
STOKHOLM - Rootsi valveük­sused
tulistasid merest väljunud
tuukreid. Rootslased jälitasid neid
koertega väikesel Almoe saarel,
mis on eraldatud juba üle kolme
nädala Rootsi sõjajõudude poolt,
kes on veendunud, et neil on lõksus
võõras allveelaev» mida püütakse
sundida veepinnale sügaweepom°
midega helikopterilt.
vast eestlaste suurkogUnemi-sest
Torontosse.
Kolmeveeruline raamistatud
intervjuu koos aupeakonsul II-
_ mar Heinsoo pildiga \ annab in­formatsiooni
eestlaste poliitilis-tGst
taotlustest ja aupeakonsuli
ülesannetest ja tegevusest selle
sihisaavutamisel.
,,Ma olen.•alaline ^meenutaja, jatena" vastu võetud,saj^slaste
kõigile, et kunagi oli,Vaba.Eesti plaanid Eestiga, ;
varadest, mis võeti hoiule USA
president Franklin Roosevelti
poolt, kui sovjetid tungisid Ees­tisse.
Edasi. märgitakse intervjuus
eelseisvaid Esto pidustusi ja loet­letakse
Ilmar Heinsoo ülesan­deid
ja märgitakse tema põgene­mist
Eestist kalapaadis Soome
1943. a., kui selgusid „vabasta-lõpule
Kuigi poliitiline olukord Kana­das
oli kujunenud viimasel ajal sel­liseks,
et peaminister F.E. Trude-aul
ei jäänud järele muud teed, kui
esitada lahkumisepalve, tuli see
siiski teatud üllatusena partei juha
tusele, valitud koosseisule Kanada partei ümberkujundamise
parlamendis, ajakirjandusele ja tõekspidamiste kohaselt.
nistriks, kuni uus liberaalide partei
liider on valitud. See otsus tuli eba­meeldiva
üllatusena parteile ja selle
juhatusele. Nende arvates varjutab ja
mõjustab peaministri isik uue liidri
valimisi ja teeb raskeks uuele liidrile
oma
Üllatav oli aeg ja lahkumise moo­dus.
Ajaliselt oli erakordne 29. veeb-
LIGI16 AASTAT
Ennustatakse, et järgmistel üldva­limistel
liberaalid kaotavad ja kon-ruar,
kuupäev, mis kordub iga nelja servatiivid Brian Mulroney juhtimi-aasta
järele. Partei seisukohalt vaa­datuna
aeg oli halvasti valitud ning
andis opositsiooniparteidele parema
võimaluse end ette valmistada uu­teks
föderaalvalimisteks kui liberaa­lide
parteile. Teiseks Trudeau ei ot­sustanud
lahkuda samal ajal peami­nistri
kohalt. Ta eelistas jääda peami-
E.K.N. KANADAS
laupäeval, 17. märtsil s.a. kell 7.00 õhtul Eesti Majas
® TANT^
toimub pühap., 18. märtsil kell 3.00 p.l. •
Eesti Maja suures saalis
ÕNASILD KODUMAALE
MUUSIKALISED JA SÕWALISED ETTEKANDED
Sissepääs $3.00 isikult
^ • / ^} ^ . '
sel moodustavad uue valitsuse. Kui
see ennustus osutub õigeks,, nagu
paljud liberaalid usuvad, siis Trudeau
pidanuks jääma partei liidriks kuni
järgmiste üldvalimisteni, võtma vas­tu
kaotuse, mille ta on ara teeninud ja
andma võimaluse uuele partei liidrile
alustada partei reformeerimist uues
olukorras, kus Trudeau isik teda
enam ei varjuta. Uus partei liider
vajab aega, et partei populaarsust
tõsta, filosoofiliselt uutele alustele ra­jada,
läbimõeldult ja sihikindlalt
konservatiive kritiseerida ja rünnata,
et igati valmis olla konservatiivide
võitmiseks järgmistel föderaal-vali-niistel.
Kui Trudeau astub tagasi peami­nistri
kohalt suvel, kui liberaalid on
valinud enestele uue liidri, siis on
tema olnud Kanada peaminister lige­male
16 aastat, kauem kui Wilfried
Laurierja natukene vähem kui Mac-kenzie
King, kes on olnud jkõige
(Järg Ihk. 3)
Pääsmed saadaval orkestri liikmeilt ja kohapeal.
Laudade ettetellimine tel. 249-4750.
HEA TUJUGA KEVADESSE . . . '
TORONTO EESTI SELTS korraldab sõnas, laulus, muusikas ja rahvatantsus suurürituse
O R O N T O E E S T I S E G A K O O R I III KEVADPOPURRII )
pühapäeval, 11. märtsil kell 3 p.l.
West-Toronto Secondary kooli Aulas, 330 Lansdowne Ave.
USSIOjROOK © Solist sopran ANNA TÄMM-RELYEA • Klaveril CHARLES KIPPER
Pääsmedi saadaval koorlliikmeilt ja kohapeal enne kontserdi algust.
Pühapäeval, 1. aprillil 1984 kell 5.00 õ. Toronto Eesti Maja suures saalis
ESINEVAD- Hamiltoni Helletajad", juhatab Olaf Kopvillem; rahvapillide orkester, juhatab Oskar Haamer;
T.E.Rahvatantsurühm.',',Kungla", Peeter Jeegeri juhtimisel; moodsa rütmilise võimlemise klubi .Ritmika"
võimlejad, Anne Riga juhtimisel; HeilyNiidas ja Alar Aedma esitavad katkendi Elma^ näidendist
I „Esivanemate hääled".
SOLISTID: Monika Zerbe - sopran, Desiree Medri - viiul, klaverisaade - Liina Teose.
' Pääsmed- $8 00 f^ensionäridele, õpilastele ja Toronto E.S. liikmetele liikmekaardi ettenäitamisel S6.00.
Pääsmed saadaval Eesti Majas Abistamiskomitee äris ja kohapeal kaks tundieRne eeskava algust.