1986-11-06-01 |
Previous | 1 of 5 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Sccond Class Mail Registralion No. B54.
Nr. 45 (1913) 1986 NELJAPÄEVAL. 6. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 6
isme
XXXVII aastakäik
ilmist.ii ka Rootsi
¥alitsusel© ,
BtOCKHOLM - Simon Wiesenthali
keskus on andnud Rootsi
valitsusele 14 isiku nimed keda nad
pesvad natsi-sõjakurjategijateks ja
kes olevat pärast sõda põgenenud
I Rootsi. Nagu ütles keskuse esindaja
Kiram Zuroff Jeruusalemmas
ajalehele; „Expressen'', on enamik
nimistus lätlased, kes olevat abistanud
natsisid. See olevat vaid
„jsämäe tipp" ja uusi nimistuid on
oodata kus olevat kroaate, ukraisu»
lasi ja teisi ida-eurooplasi.
Wiesenthali organisatsioon QEI-dis
teatavasti 40 liime ka Austraalia
EestlasUffi.Kesknõiiikogu-Kanadas pleakoosolek Eesti Majas laupäeval, 1. siovembril. Kõnetoolis aupeakon- valitsusele ja 17 Inglise valitsusele.
tervitamas. ^ Foto- 0 . Haamer
Hotell Virn TalliniaSo
Hoiatus tv-s:
USA senatis
Tallinna teil võitleb ,,keelatud
kirjanduse ja ebamoraalsete
videolintide'^ vastu
Turistide topeltpõhjaga kohvrid ja
suured taskud
STOCKHOLM (EPL) — Eesti televisioonis tutvustati vaatajatele
Tallinna tolli kangelaslikku võitlust'' keelatud kirjanduse sisse
vedamise vastu ning kohalike „ärikate" tegevust välisturistidega.
Patukahetsusega esines ka amnesteeritud pastor Harri Mõtsnik.
Saade toimus neljapäeval, 18. septembril nimega „Kannupoisid''.
Üldkoosolekul avaldati rahulolematust, et Kanada
vähest tähelepanu balti rahvaste küsimustele
USA-s toimusid teisipäeval järjekordset
saadikutekoja ja senati uute
koosseisude valimised. Valimisele
tulid kõik 435 saadikutekoja
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas aastapeakoosolek möödunud laupäeval tõi Torontosse kokku üle liiget ja üks kolmandik senatist,
poole EKN-u koosseisust, et teha ülevaadet senisest tööst ja seada tähiseid edaspidiseks tegevuseks, käesoleval aastal 34 liiget Saadi-
Aruanded möödunud tegevusest näitasid aasta jooksul tehtud tõhusat tööd, mida ka rõhutas aupeakonsul i^"*®J°J^,^ ^" enamus demo-
„ „ . , .X 11 1 1 1 1 1. i w T - 1 J \r . . J , • . . 1 * kraalidel ja see enamus jaitoenao-
1. Heinsoo oma tervituses. Koosolekul käsitati lähemalt Nõukogude Ludu agentuuride jahti pagulaste jigeit püsima kuid valimiste peatä-pärandusteie,
mida saab vältida aegsasti testamendi tegemisega. Edaspidises tegevuses lubas EKN-u helepanu oli pööratud senatile, kus
esimees L. Leivat Ottawasse saadetavates esildistes kasutada tugevamat tooni, et nõuda eestlastele ja vabariiklastel oli seni 3-hääIeline
teistele balti rahvastele antud lubaduste täitmist. Üldkoosoleku nimel kinnitati kahe niisuguse resölumt- enamus. Kui demokraadid võidavad
sema kirja saatmine Ottawasse. . : .
Üldkoosolek algas palvusega EKN
liikmelt õp. Udo Petersoolt, kes tõi
ette jutustuse sellest, kuidas usk
abisse teiste poolt annab inimesele
jõudu ja tuge, nii et ta ei karda võidelda.
Meie töötame, et saavutada
vabaduse võitu. Meid toetab õigus ja
Jumala sõna. See annab meile võidu.
Koosoleku juhatajaks valiti H.
Lupp, protokollijaiks E. Lindaja ja
Rein Andre jun. Rida Torontost kaugemal
elavaid EKN liikmeid oli koosolekule
saatnud oma tervitused ja
head soovid. Enno Lepnurmelt Van-
CGUverist oli ka mitmeid ettepanekuid
edaspidiseks tegevuseks.
valinistel 21 kohta, ji
riikTased seal vähemusse ja Reaganil
tuleb siis valitseda täielikult demokraatide
kontrolli all oleva
kongressiga. President Reagan võttis
viimasel nädalal enne valimisi
aktiivselt osa valimiskampaaniast,
toetades vabariiklaste kandidaate
ja pannes mängu oma isikliku po-aarsuse.
Venelased väidavad
Eisstlased
Tsherriobõlis olevat
^vabatahtlikud"
Aastakoosolekut tervitas aupeakonsul
I. Heinsoo, öeldes sooje tervitusi
ka E K N koosolekule saabunud
Rootsi Eestlaste Esinduse (REE) ju-hatusliikmele
Annus Esträlet I.
Heinsoo makis tunnustavalt EKN tegevust
möödunud tegevusaastal, eriti
aga Musta Lindi Päeva aktsiooni
23: augustir EKN liikme Markus
Hessi juhtimisel. See aktsioon tõi
koostöösse mitmed rahvusgrupid jä
kutsus välja Vene saatkonna esindajate
avalikke vihapurskeiii, mis Musta
Lindi aktsiooni veelgi populaarsemaks
tegi. Ka Kaisa Randpere väljanõudmise
aktsioon kujunes Dopu-laarseks
ja võitis avalik^kuse tähelepanu.
Lõpuks I. Heinsoo märkis, et
EKN tegevus vajabkõikide töetuj.1 ja
on tähtis, et kõik ^ K N valitud liikmed
oma panusega E K N tööle kaasa
aitavad. ^
Tervituseks sai sõna ka REE juhatuse
liige A.Estra Rootsist, t a ütles,
et olles 12. korda Kanadas külas,
tunneb ta end siin nagu oma kodus.
Tervitades EKN-u, märkis ta Rootsi
REE kohta, et nad on saavutanud
suure võidu, kuna REE on nüüd seaduslikult
tunnustatud Rootsi eestlaskonna
esindajaks vastavalt REE valimistest
osavõtnute arvule. Riigipoolt
REE-le antud toetus on sellega tõus- ' konsul I. Heinsoo nime ametlikku
nud seniselt 72.000 kroonilt ,260.000 välisesindajate nimekirja saamiseks,
kroonile ja ka eestlaste majanduslik Peasekretär koostas selleks välismi-toetus
organisatsioonile on tõusnud, nistrile pikema esildise, mis sisaldas
Eelolevatel REE valimistel on80 liik- . kogu senist dokumentatsiooni Eesti -
me köhale esitatud 136 kandidaati, aupeakonsuli küsimuses. See esildis
nii et on oodata väga elavaid vali- sai parlamendiliikmete juures hea
n^isi. reaktsiooni, kuid küsimus ei ole siiski
liikunud paigast. Ühe meie kaasmaalase
kohta venelaste poolt esitatud
süüdistuste puhul saadi Desche-nes'i
komisjonis E K N poolt korralda--
da vajalik kaitse, ja süüdistus kõne-
EKN peakoosoleku raamis toimusid kaks laudkonnavestiust. Teemal
„Nõukogude Liidu päranduste jaht Kanadas" kõnelesid Tõnis Laar,
Johannes Pahapill (juhataja ja koordineerija) ja Harald Teder. A l l—
teemal,,KanadaeestIaskondja föderaalvalitsus''kõnelesid dr. Endel sa8:„Ka8 sellisele kardetavale töö
Aruja (moderaatörj ja Mati Epner jjuhataja). Foto 0. Haamer le saaks kedagi sundida!"
„The Toronto Sun" avaldas
oktoobril teate, et N. Liidu saatkond
Ottawas eitab süüdistusi nagu
oleks tuhanded eestlased sunnitud
puhastustööle TshernobõH.
Saatkonna esindaja V. Bogdanov
mimetas L Ü ü d i s t u s i ^naeruväärseksEestlaste
Kesknõukogu Kanadas
väidab, et 12 eestlast olevat
lastud maha kui nad juulikuus
tõrkusid töötamast ja paljud saadeti
koju haigena radioaktiivsusest
Bogdanov ütles, et mõned teadlased,
kes töötavad Tshernobõlis võivad
olla eestlased, kuid nad ei ole
selleks sunnitud. Kõiki soovijaid
vabaitahtlikke ei olevat võetud vastu,
kuna töö on ohtlik.
EKN peasekretär Pi'iit Aruvald
väitis, et kuigi neid kutsutakse va-batahtlikeks,
on nad tegelikult mo-
:„Ka8 teie vabatahtlikult
tahaksite saada radiat-sioonihaigust
ja surra? •*
St puhastustöödel Tshernobõlis
olevat kõik vabatahtlikud, väitis
varem ka üks Torontos viibinud N.
Liifl^u ametiühingute tegelane ja li-
Programmi alguses võttis sõna
okupantide siseminister Margo Ti-bar.
Ta esines kindralmajori paguni-tes
ja luges oma kõne paberilt. Kõne
teemaks olid nn. ärikad, milline parasiitlik
grupp esinevat rahva hulgas ja
mille vastu tulevat rakendada seaduse
kogu jõudu. •
Üks ,,ärikate" kuritegudest olevat
välismaalaste tülitamine. Näitena
sellest, kui kaugele nende tegevus
võib minna, mainis Tibar Raivo
Roosna ja Alex Lepajõe nimesid ja
nende Soomes teostatud pangaröö-vimist.
Sõnavõtu järele esitati,,rangelt dokumentaalne"
lühifilm ,,Kannupoisid".
Filmi alguses näidati ilusaid vaateid
Tallinnast ja esitati statistilisi
arveid sellest, kui palju turiste igal
aastal külastavad Tallinna. „)a tõepoolest,
tallinlastel on mida näidata
ja mille üle uhke olla", rõhutati.
Siis tuldi tasapisi sellepeale, kuidas
olevat ka neid turiste, ,,keseitule
siia ainult heasoovlike kavatsustega"
ja tänu nendele on olemas ka
,,ärikaid", kelle ainus põhimõte olevat
,,ostan, müün, vahetan". ,,Ärikad"
tegelevad ka rahavahetamisega
ning nende hulgas leiduvat isegi neid,
,,kes raha eest on valmis reetma oma
kodumaa''.
ÄRIKAD
,,Ärikate" tegevust välisturistidega
näidati vaatajatele kaunis pikalt.
Sündmuskohaks oli peamiselt Viru
hotelli parkimisplats ja film oli arvatavasti
võetud teleobjektiiviga sama
hotelli aknast. Filmil olid selgesti
näha autode registrinumbrid, inimeste
näod ja isegi üleantavad esemed.
Näidati ka stseene mis olid võetud
tänaval liikuva auto aknast.
. Tallinna tolliameti ülem Vello
Arusaar avaldas arvamist, et senini
on ,,ärikaid" kohtuorganite poolt
,.ülearu leebelt" koheldud.
Vaatajaid tutvustati vahenditega,
mida Tallinna tollis vahelejäänud j
inimesed olid Kasutanud. Oli topeltpõhjadega
kohvreid, eriti suurte tas-kudega
riideid ning spetsiaalselt valmistatud
vöösid, veste ja kingi. Ka
„õrnema soo esindajad" olevat katseid
teinud näiteks rinnahoidjate sisse
paigutada keelatud kirjandust.
KEELATUD KIRJADUS
Pearõhk programmis ei olnudki
mitte võitlusel narkootika sisse vedamise
vastu. Jäi mulje et palju suuremat
ohtu kujutab endkst kirjandus —
kas siis poliitiline või usuline — ning
eriti videokassetid. Nende oht seisneb
selles et nad rikuvad nõukogude
inimeste kommunistliku moraali.
Neid kardetavaid raamatuid tutvustati
vaatajatele nii, et nähtamatu
käsi viskas erinevaid väljaandeid
ühekaupa hunnikusse. Raamatute
hulgast jäid meelde Sirje Sinilinnu
,,Mõningaid rahvuslikke aspekte" ja
Elina Õpiku Talurahva möisavas-ta.
sed käärimised". Viimaseköhla üt-.
les diktor, et ka see väliselt süütu
raamat olevat tegelikult „jäme võltsing".
Näitena moraaÜTikkumisest esitati
pikem montaaž, mis oli pandud
kokku konfiskeeritud videokasetti-dest
ja mis sisaldas läbilõike seksist,
sadismist ja vägivallast. Montaaž oli
katsutud koostada võimalikult inetuks
ja vastikuks.
PATUKAHETSUS
Siis esines programmis Harri
Mõtsnik umbes samade väljenditega,
mis tema kohta juba varem on avaldatud
ta patukahetsemiskirjades. Ta
paistis olevat väga kõhn ja väsinud.
Veidi nutuse häälega ta kirjeldas,
kuidästa aastail 1979-1985 koostas ja
levitas ning toimetas välismaale rea
kodumaad laimavaid artikleid, mida
hiljem ,,eesti emigrantlikud valjaanded
hakkasid avaldama".
,,Oma tegevusega eksisin ma rängalt,
ja sellepärast tuli niul ka võtta
vastu karistus, esiteks oma konsistooriumi
poolt,, milline vallandas
mind kirikuõpetaja ametist, ja pärast
ka riigi poolt, milline mõi'stis mind
vangi."
Praegu tahab ta teha omalt poolt
kõik et ausa tööga omalt poolt lunastada
kõik, mis ta on eksinud...
RANGE TOLL
Mõtsniku esinemise peale seletati
veel, kuidas väHsmaalased tihti avaldavad
pahameelt selle pärast, et Tallinna
toll on nende vastu põhjendamatult
range. Teisiti aga ei saa, sest
tolli ülesandeks ön võidelda just niisuguste
väärnähtuste vastu, mida
selles filmis on näidatud, ütles teadustaja.
Programm lõppes väljavõttega ühe
vahelejäänud 17-aastase seletuskirjast:
„Ma poleks iial uskunud, et see
asi võib poliitiliseks minna."
ARUANDED
Pikem ja üksikasjalik tegevuse
aruanne oli esitatud kirjalikult. Esimees
L. Leivat täiendas seda mõningate
täiendavate seletustega, juhatus
pani rõhku aktsioonile aupea-
2
(Järgneb Ihk. 2) •
Ni^^Aüss MAALE, KA!
SCSik teretulnud!
EESTS ETNOGRAAFIUNE RING KANADAS
15 aasta juubeli
ETNOGRAAFILINE
PÄRASTLÕUNA'
^hapäeval 16. novembril 1986 algusega kell 3:00 pJ.
EESTI MAJA SUURES SAAUS
ETTEKANDED t LOTERII ® KOHVILAUD
. Pääoe$7.00 Kõik teretulnud
!' ' ' •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 6, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-11-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861106 |
Description
| Title | 1986-11-06-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Sccond Class Mail Registralion No. B54. Nr. 45 (1913) 1986 NELJAPÄEVAL. 6. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 6 isme XXXVII aastakäik ilmist.ii ka Rootsi ¥alitsusel© , BtOCKHOLM - Simon Wiesenthali keskus on andnud Rootsi valitsusele 14 isiku nimed keda nad pesvad natsi-sõjakurjategijateks ja kes olevat pärast sõda põgenenud I Rootsi. Nagu ütles keskuse esindaja Kiram Zuroff Jeruusalemmas ajalehele; „Expressen'', on enamik nimistus lätlased, kes olevat abistanud natsisid. See olevat vaid „jsämäe tipp" ja uusi nimistuid on oodata kus olevat kroaate, ukraisu» lasi ja teisi ida-eurooplasi. Wiesenthali organisatsioon QEI-dis teatavasti 40 liime ka Austraalia EestlasUffi.Kesknõiiikogu-Kanadas pleakoosolek Eesti Majas laupäeval, 1. siovembril. Kõnetoolis aupeakon- valitsusele ja 17 Inglise valitsusele. tervitamas. ^ Foto- 0 . Haamer Hotell Virn TalliniaSo Hoiatus tv-s: USA senatis Tallinna teil võitleb ,,keelatud kirjanduse ja ebamoraalsete videolintide'^ vastu Turistide topeltpõhjaga kohvrid ja suured taskud STOCKHOLM (EPL) — Eesti televisioonis tutvustati vaatajatele Tallinna tolli kangelaslikku võitlust'' keelatud kirjanduse sisse vedamise vastu ning kohalike „ärikate" tegevust välisturistidega. Patukahetsusega esines ka amnesteeritud pastor Harri Mõtsnik. Saade toimus neljapäeval, 18. septembril nimega „Kannupoisid''. Üldkoosolekul avaldati rahulolematust, et Kanada vähest tähelepanu balti rahvaste küsimustele USA-s toimusid teisipäeval järjekordset saadikutekoja ja senati uute koosseisude valimised. Valimisele tulid kõik 435 saadikutekoja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas aastapeakoosolek möödunud laupäeval tõi Torontosse kokku üle liiget ja üks kolmandik senatist, poole EKN-u koosseisust, et teha ülevaadet senisest tööst ja seada tähiseid edaspidiseks tegevuseks, käesoleval aastal 34 liiget Saadi- Aruanded möödunud tegevusest näitasid aasta jooksul tehtud tõhusat tööd, mida ka rõhutas aupeakonsul i^"*®J°J^,^ ^" enamus demo- „ „ . , .X 11 1 1 1 1 1. i w T - 1 J \r . . J , • . . 1 * kraalidel ja see enamus jaitoenao- 1. Heinsoo oma tervituses. Koosolekul käsitati lähemalt Nõukogude Ludu agentuuride jahti pagulaste jigeit püsima kuid valimiste peatä-pärandusteie, mida saab vältida aegsasti testamendi tegemisega. Edaspidises tegevuses lubas EKN-u helepanu oli pööratud senatile, kus esimees L. Leivat Ottawasse saadetavates esildistes kasutada tugevamat tooni, et nõuda eestlastele ja vabariiklastel oli seni 3-hääIeline teistele balti rahvastele antud lubaduste täitmist. Üldkoosoleku nimel kinnitati kahe niisuguse resölumt- enamus. Kui demokraadid võidavad sema kirja saatmine Ottawasse. . : . Üldkoosolek algas palvusega EKN liikmelt õp. Udo Petersoolt, kes tõi ette jutustuse sellest, kuidas usk abisse teiste poolt annab inimesele jõudu ja tuge, nii et ta ei karda võidelda. Meie töötame, et saavutada vabaduse võitu. Meid toetab õigus ja Jumala sõna. See annab meile võidu. Koosoleku juhatajaks valiti H. Lupp, protokollijaiks E. Lindaja ja Rein Andre jun. Rida Torontost kaugemal elavaid EKN liikmeid oli koosolekule saatnud oma tervitused ja head soovid. Enno Lepnurmelt Van- CGUverist oli ka mitmeid ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks. valinistel 21 kohta, ji riikTased seal vähemusse ja Reaganil tuleb siis valitseda täielikult demokraatide kontrolli all oleva kongressiga. President Reagan võttis viimasel nädalal enne valimisi aktiivselt osa valimiskampaaniast, toetades vabariiklaste kandidaate ja pannes mängu oma isikliku po-aarsuse. Venelased väidavad Eisstlased Tsherriobõlis olevat ^vabatahtlikud" Aastakoosolekut tervitas aupeakonsul I. Heinsoo, öeldes sooje tervitusi ka E K N koosolekule saabunud Rootsi Eestlaste Esinduse (REE) ju-hatusliikmele Annus Esträlet I. Heinsoo makis tunnustavalt EKN tegevust möödunud tegevusaastal, eriti aga Musta Lindi Päeva aktsiooni 23: augustir EKN liikme Markus Hessi juhtimisel. See aktsioon tõi koostöösse mitmed rahvusgrupid jä kutsus välja Vene saatkonna esindajate avalikke vihapurskeiii, mis Musta Lindi aktsiooni veelgi populaarsemaks tegi. Ka Kaisa Randpere väljanõudmise aktsioon kujunes Dopu-laarseks ja võitis avalik^kuse tähelepanu. Lõpuks I. Heinsoo märkis, et EKN tegevus vajabkõikide töetuj.1 ja on tähtis, et kõik ^ K N valitud liikmed oma panusega E K N tööle kaasa aitavad. ^ Tervituseks sai sõna ka REE juhatuse liige A.Estra Rootsist, t a ütles, et olles 12. korda Kanadas külas, tunneb ta end siin nagu oma kodus. Tervitades EKN-u, märkis ta Rootsi REE kohta, et nad on saavutanud suure võidu, kuna REE on nüüd seaduslikult tunnustatud Rootsi eestlaskonna esindajaks vastavalt REE valimistest osavõtnute arvule. Riigipoolt REE-le antud toetus on sellega tõus- ' konsul I. Heinsoo nime ametlikku nud seniselt 72.000 kroonilt ,260.000 välisesindajate nimekirja saamiseks, kroonile ja ka eestlaste majanduslik Peasekretär koostas selleks välismi-toetus organisatsioonile on tõusnud, nistrile pikema esildise, mis sisaldas Eelolevatel REE valimistel on80 liik- . kogu senist dokumentatsiooni Eesti - me köhale esitatud 136 kandidaati, aupeakonsuli küsimuses. See esildis nii et on oodata väga elavaid vali- sai parlamendiliikmete juures hea n^isi. reaktsiooni, kuid küsimus ei ole siiski liikunud paigast. Ühe meie kaasmaalase kohta venelaste poolt esitatud süüdistuste puhul saadi Desche-nes'i komisjonis E K N poolt korralda-- da vajalik kaitse, ja süüdistus kõne- EKN peakoosoleku raamis toimusid kaks laudkonnavestiust. Teemal „Nõukogude Liidu päranduste jaht Kanadas" kõnelesid Tõnis Laar, Johannes Pahapill (juhataja ja koordineerija) ja Harald Teder. A l l— teemal,,KanadaeestIaskondja föderaalvalitsus''kõnelesid dr. Endel sa8:„Ka8 sellisele kardetavale töö Aruja (moderaatörj ja Mati Epner jjuhataja). Foto 0. Haamer le saaks kedagi sundida!" „The Toronto Sun" avaldas oktoobril teate, et N. Liidu saatkond Ottawas eitab süüdistusi nagu oleks tuhanded eestlased sunnitud puhastustööle TshernobõH. Saatkonna esindaja V. Bogdanov mimetas L Ü ü d i s t u s i ^naeruväärseksEestlaste Kesknõukogu Kanadas väidab, et 12 eestlast olevat lastud maha kui nad juulikuus tõrkusid töötamast ja paljud saadeti koju haigena radioaktiivsusest Bogdanov ütles, et mõned teadlased, kes töötavad Tshernobõlis võivad olla eestlased, kuid nad ei ole selleks sunnitud. Kõiki soovijaid vabaitahtlikke ei olevat võetud vastu, kuna töö on ohtlik. EKN peasekretär Pi'iit Aruvald väitis, et kuigi neid kutsutakse va-batahtlikeks, on nad tegelikult mo- :„Ka8 teie vabatahtlikult tahaksite saada radiat-sioonihaigust ja surra? •* St puhastustöödel Tshernobõlis olevat kõik vabatahtlikud, väitis varem ka üks Torontos viibinud N. Liifl^u ametiühingute tegelane ja li- Programmi alguses võttis sõna okupantide siseminister Margo Ti-bar. Ta esines kindralmajori paguni-tes ja luges oma kõne paberilt. Kõne teemaks olid nn. ärikad, milline parasiitlik grupp esinevat rahva hulgas ja mille vastu tulevat rakendada seaduse kogu jõudu. • Üks ,,ärikate" kuritegudest olevat välismaalaste tülitamine. Näitena sellest, kui kaugele nende tegevus võib minna, mainis Tibar Raivo Roosna ja Alex Lepajõe nimesid ja nende Soomes teostatud pangaröö-vimist. Sõnavõtu järele esitati,,rangelt dokumentaalne" lühifilm ,,Kannupoisid". Filmi alguses näidati ilusaid vaateid Tallinnast ja esitati statistilisi arveid sellest, kui palju turiste igal aastal külastavad Tallinna. „)a tõepoolest, tallinlastel on mida näidata ja mille üle uhke olla", rõhutati. Siis tuldi tasapisi sellepeale, kuidas olevat ka neid turiste, ,,keseitule siia ainult heasoovlike kavatsustega" ja tänu nendele on olemas ka ,,ärikaid", kelle ainus põhimõte olevat ,,ostan, müün, vahetan". ,,Ärikad" tegelevad ka rahavahetamisega ning nende hulgas leiduvat isegi neid, ,,kes raha eest on valmis reetma oma kodumaa''. ÄRIKAD ,,Ärikate" tegevust välisturistidega näidati vaatajatele kaunis pikalt. Sündmuskohaks oli peamiselt Viru hotelli parkimisplats ja film oli arvatavasti võetud teleobjektiiviga sama hotelli aknast. Filmil olid selgesti näha autode registrinumbrid, inimeste näod ja isegi üleantavad esemed. Näidati ka stseene mis olid võetud tänaval liikuva auto aknast. . Tallinna tolliameti ülem Vello Arusaar avaldas arvamist, et senini on ,,ärikaid" kohtuorganite poolt ,.ülearu leebelt" koheldud. Vaatajaid tutvustati vahenditega, mida Tallinna tollis vahelejäänud j inimesed olid Kasutanud. Oli topeltpõhjadega kohvreid, eriti suurte tas-kudega riideid ning spetsiaalselt valmistatud vöösid, veste ja kingi. Ka „õrnema soo esindajad" olevat katseid teinud näiteks rinnahoidjate sisse paigutada keelatud kirjandust. KEELATUD KIRJADUS Pearõhk programmis ei olnudki mitte võitlusel narkootika sisse vedamise vastu. Jäi mulje et palju suuremat ohtu kujutab endkst kirjandus — kas siis poliitiline või usuline — ning eriti videokassetid. Nende oht seisneb selles et nad rikuvad nõukogude inimeste kommunistliku moraali. Neid kardetavaid raamatuid tutvustati vaatajatele nii, et nähtamatu käsi viskas erinevaid väljaandeid ühekaupa hunnikusse. Raamatute hulgast jäid meelde Sirje Sinilinnu ,,Mõningaid rahvuslikke aspekte" ja Elina Õpiku Talurahva möisavas-ta. sed käärimised". Viimaseköhla üt-. les diktor, et ka see väliselt süütu raamat olevat tegelikult „jäme võltsing". Näitena moraaÜTikkumisest esitati pikem montaaž, mis oli pandud kokku konfiskeeritud videokasetti-dest ja mis sisaldas läbilõike seksist, sadismist ja vägivallast. Montaaž oli katsutud koostada võimalikult inetuks ja vastikuks. PATUKAHETSUS Siis esines programmis Harri Mõtsnik umbes samade väljenditega, mis tema kohta juba varem on avaldatud ta patukahetsemiskirjades. Ta paistis olevat väga kõhn ja väsinud. Veidi nutuse häälega ta kirjeldas, kuidästa aastail 1979-1985 koostas ja levitas ning toimetas välismaale rea kodumaad laimavaid artikleid, mida hiljem ,,eesti emigrantlikud valjaanded hakkasid avaldama". ,,Oma tegevusega eksisin ma rängalt, ja sellepärast tuli niul ka võtta vastu karistus, esiteks oma konsistooriumi poolt,, milline vallandas mind kirikuõpetaja ametist, ja pärast ka riigi poolt, milline mõi'stis mind vangi." Praegu tahab ta teha omalt poolt kõik et ausa tööga omalt poolt lunastada kõik, mis ta on eksinud... RANGE TOLL Mõtsniku esinemise peale seletati veel, kuidas väHsmaalased tihti avaldavad pahameelt selle pärast, et Tallinna toll on nende vastu põhjendamatult range. Teisiti aga ei saa, sest tolli ülesandeks ön võidelda just niisuguste väärnähtuste vastu, mida selles filmis on näidatud, ütles teadustaja. Programm lõppes väljavõttega ühe vahelejäänud 17-aastase seletuskirjast: „Ma poleks iial uskunud, et see asi võib poliitiliseks minna." ARUANDED Pikem ja üksikasjalik tegevuse aruanne oli esitatud kirjalikult. Esimees L. Leivat täiendas seda mõningate täiendavate seletustega, juhatus pani rõhku aktsioonile aupea- 2 (Järgneb Ihk. 2) • Ni^^Aüss MAALE, KA! SCSik teretulnud! EESTS ETNOGRAAFIUNE RING KANADAS 15 aasta juubeli ETNOGRAAFILINE PÄRASTLÕUNA' ^hapäeval 16. novembril 1986 algusega kell 3:00 pJ. EESTI MAJA SUURES SAAUS ETTEKANDED t LOTERII ® KOHVILAUD . Pääoe$7.00 Kõik teretulnud !' ' ' • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-06-01
