1978-06-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Gollection Development Branch
3 9 5 Wellington StT, Order seot
Ottawa. Ont,
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Canada © Tel.466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. k l 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. ^22.00,
6 k. $12.00, 3' k. 18.00. USA-sse: 1 a.
123, 6 k. -112.50, 3 k. 18.50. Üiemere-maadcsse:
1 a. |26.00, 6 k. |14.50, 3 k.
$9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. |13.50, 6 k. $6.75. Üleme-remaadesse:
1 a. $23.50, 6 k. $U.75.
Üksiknumber .400.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
Nr.25 (1480) 1978
Second Glass Mail Registration Noo
REEDEL, 23. JUUNIL — FRIDAY, JÜNE 23
„O^^^UW'] m .MEIE] ELU"
— Estonian Weekly. Publisfied by
_ . žföman 1^^ 958 feroad-cfnada.
r m r ^ r ™ ^ " ~ T r e ^
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., ÜSA. Tel. (201) 262-0773
^ —
„MEIE ELU" väljaandjaiks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
i Asut. AWeileri algatusel 1950.
XXIX aastakäik
Meie rahvuslikud tähtpäevad on mis algatusi tegema ja oma panust
nagu teetulbad, mis määritlevad andma, kui signaalisarved kutsuvad.
Sest igakordselt, kui on midagi saavutatud,
paistab meile kõigile heameele
ning rahuolu valgus, iaäidates
meie ühiskondlikud endaavaldused
fa annavad neile sisu ja filosoofia
programmiliselt iga kulgeva aasta
kohta. Nad on vajalikud kiriklikule
organisatsipöiiile, neid ' on vajanud
rahvas kalendriliste aasta-aegade ja
neist johtuvate sündmuste raames
Ja neid ori vajanud meie riiklik-polii-tiline
ehdaniääritjuse tähistamine.
Kogu kompleksis moodustavad
nad rahvusliku eluprogränimi, mis
haarab rahvamajanduslikke algatusi-iõpetamisi,
moraalseid-eetilisi kuju-
|emisi, religiooseid vajadusi jä lõpuks
õiguslikke^riil|likke tafbimusi
ühe rahva kõrgemat organisatoorsel
taustal.— riigis. i
Kuna ka paguluses peame end riigiõigusliku
traditsiooni edasikandjaks,
siis oleme endaga kaasa toonud
ja harrastanud nieie traditsioonilisi
tähtpäevi -olemasolevate võimaluste
piires. Selliseks rügiõiguslikuks
tähtpäevaks on olnud ka Võidupüha
semihe Jaanipäevale eelneval
päeval, mil oleme heitnud pilgu minevikku
selleks, et jällekprdselt veenduda
asjaoludes, Ijt^iis meie riikliku
iseseisvuse võimalikuks tegid. Selli-selt
on Võidupüha tähistamine teeninud
olulist ülesannet, olles helgeks
silmapilguks mineylkus tänapäeva
näiliselt lootuseituse hämaruses.
Ka üksikisik pühitseb perio^
selt oma sünnipäevi, kuigi ta on
|;õuc|ntid juba vanuse ja võibolla ka
lootusetuse piirjoonele. Inimese
sünd jääb eluks ajaks rõõmsati ja
elujaatavaks sün,dmUseks ja heidab
valgust ka pimeldaile ipäevile. Eestlaste
kui rahvuse üldkehas on sellisteks
päevadeks E. V. aastapäev ja hilisema
sünnitusena Võidupüha. Need
tähtpäevad märgivad lootuseta olukorra
ja võitluste lõppu ja ühe poliitiliselt
iseseisva ..rahvuses: võitu ..ja
sündi; Nad on meiie valguse allikaks
mis ütleb, mi^ juhtlus, kui meie rahval
oli kindd tahe ja eesmärk meie
ajaloo raskema pä,evil jä mis võib
juhtuda veelgi, kuf meie seda efes-märki
ei kaota.
Kuid paguluses m meie rahval
teisi vahetuid eesmärke, milliseid
peame silmas pidama, et üldse kaugemale
eesmärgile jõuda. Meie peame
püsima rahvusgruppina, kellel on
ühine keel, kokkuhoidlik meel ja tahe
oma jõudu (näidata. Kes on
teed edasisele teele. Kuid igakord,
kui midagi tegemata jääb või valesti
tehakse, kerkib meie meeltele
kahtluse vari koos küsimusega: kas
jõuame enam?
Oleme aastakümnetega jõudnud
uutele piirimaadele, ktis vanem generatsioon
qn väsimas ja uus on kasvanud.
Kuid see uus ei näita kompaktset
ühistööd, vaid üritab gruppides
omaette ja ei leia ühiskeelt. Need
noored jõud tuleb tuua ühiste ürituste
juurde, et nad kord moodustaksid
vaimse maleva, kes tunneb meie
rahvuslikke õigusi, teab kuidas- nen-'
de eest võidelda, mõistab kuidas
kahjustustest hoiduda ja teab kuidas
olla nii, et olla seda, mis nad tahavad
olla,
isegi meie vanemate eeskujud ei
ole alati õig;ed, sest ka noorte isasid-emasid
on käinud eksiradu. Nad tuh^
nevad oma rahvuslikku identsust,
kuid ei ole suutnud selgusele jõuda
oma polütilistes identsustes. Nad ei
ole suutnud vahet teha okupeeriva
võimu tahte avalduse ja meie rahva
katte all peituva rahvusliku hoiaku
vahel, sest need ei ole samad ja ei
saagi seda olla. Kui meie taipame
meie rahva poliitilist identsust kodumaal
ja kõrvutame iheie pagulaskonna
rahvusliku identsusega välismaal,
siis leiarhe, et need on samad
ja ühised.; ^
Meie rahvuslikud tähtpäevad ongi
silmapilgeks, mil meenutame oma
rahvuslikku identsustl ja selgitame,
millest see koosneb. Nende tähtpäevade
sarjas omab Võidupüha erilise
tähtsuse, sest siin kerkib meie poliitiline
minevik ja saame rõhutada
oma poliitilist identsust, mis tuleneb
kunagisest võidust Jä sellele järgnenud
iseseisvusest, mida tundsime
Eesti Vabariigi nime all. See identsus
tähendab, et oleme kõigepealt
eestlased, oma poliitilise õiguse eest
võitlejad ja tunneme oma rahvuslikku
vahemaad iseendi ja meie kodumaa
okupatsibom vahel ja hoiduma
kompromissist sellel pinnal. Sellisena
jääb Võidujpüha ka käesplevaks
aastaks meile võidupühaks-tähtpäe
vaks, mis on vääriline meenutada.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
X koosseisu valimiste tagajärjed
kontrolliti laupäeval, 17. juunil Toronto
Eesti Majas. Kus selgus, et valinud
oli veerand hääleõiguslikest.
Kontrollimisest võtsid osa valimis-te
Peakomitee liikmed ja kutsutud
abistajad. Avati valimiste peakomiteele
saadetud ümbrikud ja hääletussedelid,
kontrolliti võrreldes neid
valijater üldnimekirjaga. Siis avati
valimissedelid ja kontrolliti kas alla-i
kriipsutuste ary vastab sedelile kirjutatud
arvule. Seife järele riumme-reeriti
kõik valimissedelid ja registreeriti
igal lehel allkriipsutatud nimede
arv. Sellega lülitati välja võimalus
hiljem valimissedeleid juurde
lisada voi täiendavaid allakriipsutusi
teha. ^ ; ; •
Üldkokkuvõtte. kohaselt kontrolliti
laupäeval 2370 valimissedelit. Nendest,
tunnistati kehtivaiks 2320 ja tühistati,
50 sedelit, valimiskorra vastu
eksimiste pärast.
Esmaspäeval, 19.-juunil oli vastavasse
postkontorisse juurde tulnud
veel 10 ümbrikku. Mõnes nendest on
arvatavasti sees . 2 valimissedelit.
Need avatakse järgmisel Välimiste
Peakortiitee koosolekul. Osavõtt
EKN : X koosseisu valimistest- juba
-seniste kokkuvõtete;kohaselt oli sutiS
rem kui eelmistest, IX koosseisu Valimistest.
Siis võttis valimistest osa
2099 isikut. :
V EKN X koosseisu valimisteks saadeti
valimisrnaterjalid 9564 isikule.
Tagasi tuli 251/^ protsenti väljasaadetud
valimissedelitest. Kehtetuks
tunnistatud 50 hääletussedeli seas
oli 18. sellist kus nimelisel tunnistusel
puudus hääletaja allkiri. Keskmiselt
oli allakriipsutusi 23 nimel. Üldse
oli allakriipsutusi, esialgse kokkuvõtte
kohaselt 53,357.
..Hääletuskastist'' leiti. kä 54 kirja
niis olid määratud hoopis teistele
üaressaatiaeJe. Need anti taevasi
postkontorisse õigesse kohta edasisaatmiseks.
; ;
Valimistulemused tehakse kind-
Valamiste Peakomitee liikmeid ja abistajaid hääletamistagajärgede kontrollimisel Eesti Majas, Vasakult; Vali-miste
Peakomitee abiesimees Jaan Lepp, esimees Ermi Soomet, neljandana Eduard Kuuskne, Jaan terts,
Eduard Hobe, Juhan Luik, Klaudia Salurand, Andres Gutman, Älice .Telmet, Olga Kraav, Tiiu Pallop ja Äugus4
Nõmmik.: v^^^^^^:; Foto - 0. Haamer
- Kommunistliku diktatuuri poolt organiseeritud Balti rahvaste massi
tine küüditamine 14. juunil 1941. a. jättis nende rahvaste hinge sellise^
masendavad mälestused, mis kunagi ei unune.
Balti rahvaste massilise küüditamise mälestamiseks korraldatud aktusele
järgneval päeval oli Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise
Toimkonna esimehel August Nõniniikul, ja'juhatuse liito^
pikem vestlus aktusekõneleja Ölaf Tammärk'iga ja rahvusvahelise „Hel-singt
Kokkuleppe Legaalse Kaitse Komitee (Helsinki Äccõrds Lega^ De^
fenceCommittee), Kanada esindaja Joseph Ponieranfiga.
Informatsiooni vahetamisel selgus, peamiselt; vangilaagritest vabanenud
Gt viiniästel: kuudel kogutud andme-; juudi rahvusest isikute küsitlemise
te kohaselton Eestis vangistatud va- - kaudu Iisraelis. - v
badusvõitlejatest vabanenud vangis- .Olukorra 'kohta Eestis on saadud
tüsest 13 ja uue vangistatud vaba^ otsest informatsiooni isegi; telefoni
dusvõitlejana on kindlaks tehtud, teel 'juteldes se^^^^^^
vangilaagris nr. 389/35: keegi Turu kaasaarvatud Mart Niklusega. Eriti
nimeline rahvuskaaslane, kes niõiste- on küsitletud mida^ arvatakse seal
.tud sunnitööle 25-eks aastaks.
Vangilaagrites asub momendil 44
vabadusvõitlejat.
Täiendavaid andnieid/on saadud
laks elektroon arvuti abil ja peaksid ka 19 vangistatud yabadus võitle ja
selguma käesolema nädala-lõpul. , asukoha või vangilaagri kohta. Seda
Käesoleval aastal korraldati küüditamise
aastapäeva, tähistamiseks
ühine aktus-jumärateenistus; eestlaste,
, lätlaste' ja leedulaste poolt St.
Fauli katedraalis Torontos. Kohal
olid. Läti ja Leedu konsulid, keskorganisatsioonide
juhid ja; kirikupead.
Esinesid eesti ja leedu laulukoorid.
Võitlejate ühingute ja noorte organisatsioonide
esindajad tõid kirikusse
rahvus-, ja Oma organisatsioonide
lipud. Rahvast oli -kirikus rohkesti.
Palvuse pidas piiskop Karl Raudsepp,
paludes õnnistust kannatavatele
Balti rahvastele ja kinnitust neh-
. de usus, et kommunistlik diktatuur
kord hävib ja Balti Vahvad võivad
iälle edasi elada vabade' rahvastena..
.Aktusekõne pidas Olaf Tammark
Ühendriikidest.' Ta on endine Eesti
metsavend ja van^ mitmes Siberi
orjalaagris, praegune jR.ahvuskomi-tee
liige hing vangistatud vabadusvõitlejate
abistamise toimkonna organiseerija.
Oma haaravas kõnes ta
mainis, et Saksamaal asunud vangilaagritest)
mis ammugi likvideeritud
on tihti juttu, kuid olemasolevatest
orjalaägritest Siberis, kus ebainim
likes tingimustes vaevlevad veel miljonid
ei peeta kohaseks palju rääkida,
Ta kutsus üles Balti rahvaid mit-tekunagi
unustama nendele tehtud
ülekohut ja koondurria ühiseks
jõuks, et koos teiste ikestatud rahvastega
likvideerida komrhunistlik
diktatuur. : • .•
läänes organiseerimisel olevast aktsioonist
vangistatud vabadusvõitlejate
abistamiseks. .Seda hinnatavat
seal kõrgelt.
Vestluses rõhutasid eriti 0; Tam-mark
ja J. Pomerant, et 5:
vabadusvõitlus tuleb üldse viia
laiemale alusele ja koordineerida
Helsingi Kokkuleppe Kaitse Komitee
kaudu.
Eriliselt see tuleb suunata; vangistatud
vabadusvõitlejate toetamiseks
liing vangistusest vabastamiseks. Ainult
siis kui kõigil pn võimalik nau-;
tida rahvusvaheliselt tunnustatud
isiku vabadusi, rahvas on vaba. Võitlust
tiileb alustada seal, kus need on
kõige julmemalt alla surutud — süütute
vabadusvõitlejate vabastamik
nõudmisega. 0. Tamniark täpsustas
seejuures oma eelmise õhtu aktuse-
AktusekÕnelej ä Olaf Tammark näitab
vangistatud eesti vabadusvõitlejate
nimekirfa.;-:Foto — S. Preeni-kõnes
avaldatud mõtteid. Peeti • va-jaliseks
tiheda koostöö arendamist.
Kanada jä USA abistamise toimkondade
vahel jä sidet ülemaailmse kes-
. (Järg lk: 3)
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Kolm piiskoppi küüditamiste mälestus:jumalateenistusel St. Pauli kated^
raalis. Leedu katoliku kiriku piiskop V. BrizgyS, läti luteri kiriku piiskop
Ä.Lusis ja eesti piiskop K. Raudsepp. Foto
J ' Laulu-jätantšupõimik EN^
1 . , Kaastegevad;\Heinz•RIIYAIJÖ, Tamara NORHEIM, Gerhard
,,CÄNTÄBiyE:LAULIKUD" ( Kook),^ZODIAC^JÄNTSIJANSÄMBEL
tantsuks: Georg ILTALlkapell^^^^^^^^^^
S. Preem 1
KellB p.I. KONTSERTAK^
Kava: Palvus — piiskop Karl RAUDSEPP
Kõne :EKN esimees Udo PETORSOO ^
VÕIDUTULE SÜÜTAMINE—
aupeakonsul Ilmar HEINSOO
Vabaõhukontsert:
' : HAMILTONI EESTI SELTSrSEGAKOORjai
': „HELLETAJAD",; juh, Ölaf KOPVILLEM : • ^
iuh. Ene
^Mõttelennul kodumaale...'' — Leiida JÄRVI
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 23, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-06-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780623 |
Description
| Title | 1978-06-23-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Gollection Development Branch 3 9 5 Wellington StT, Order seot Ottawa. Ont, „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6, Canada © Tel.466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. k l 9 h.-l p.l. Tellimishinnad Kanadas: 1. a. ^22.00, 6 k. $12.00, 3' k. 18.00. USA-sse: 1 a. 123, 6 k. -112.50, 3 k. 18.50. Üiemere-maadcsse: 1 a. |26.00, 6 k. |14.50, 3 k. $9.00. Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. |13.50, 6 k. $6.75. Üleme-remaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $U.75. Üksiknumber .400. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. Nr.25 (1480) 1978 Second Glass Mail Registration Noo REEDEL, 23. JUUNIL — FRIDAY, JÜNE 23 „O^^^UW'] m .MEIE] ELU" — Estonian Weekly. Publisfied by _ . žföman 1^^ 958 feroad-cfnada. r m r ^ r ™ ^ " ~ T r e ^ Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford, N.J., ÜSA. Tel. (201) 262-0773 ^ — „MEIE ELU" väljaandjaiks on Eesti Kirjastus Kanadas. i Asut. AWeileri algatusel 1950. XXIX aastakäik Meie rahvuslikud tähtpäevad on mis algatusi tegema ja oma panust nagu teetulbad, mis määritlevad andma, kui signaalisarved kutsuvad. Sest igakordselt, kui on midagi saavutatud, paistab meile kõigile heameele ning rahuolu valgus, iaäidates meie ühiskondlikud endaavaldused fa annavad neile sisu ja filosoofia programmiliselt iga kulgeva aasta kohta. Nad on vajalikud kiriklikule organisatsipöiiile, neid ' on vajanud rahvas kalendriliste aasta-aegade ja neist johtuvate sündmuste raames Ja neid ori vajanud meie riiklik-polii-tiline ehdaniääritjuse tähistamine. Kogu kompleksis moodustavad nad rahvusliku eluprogränimi, mis haarab rahvamajanduslikke algatusi-iõpetamisi, moraalseid-eetilisi kuju- |emisi, religiooseid vajadusi jä lõpuks õiguslikke^riil|likke tafbimusi ühe rahva kõrgemat organisatoorsel taustal.— riigis. i Kuna ka paguluses peame end riigiõigusliku traditsiooni edasikandjaks, siis oleme endaga kaasa toonud ja harrastanud nieie traditsioonilisi tähtpäevi -olemasolevate võimaluste piires. Selliseks rügiõiguslikuks tähtpäevaks on olnud ka Võidupüha semihe Jaanipäevale eelneval päeval, mil oleme heitnud pilgu minevikku selleks, et jällekprdselt veenduda asjaoludes, Ijt^iis meie riikliku iseseisvuse võimalikuks tegid. Selli-selt on Võidupüha tähistamine teeninud olulist ülesannet, olles helgeks silmapilguks mineylkus tänapäeva näiliselt lootuseituse hämaruses. Ka üksikisik pühitseb perio^ selt oma sünnipäevi, kuigi ta on |;õuc|ntid juba vanuse ja võibolla ka lootusetuse piirjoonele. Inimese sünd jääb eluks ajaks rõõmsati ja elujaatavaks sün,dmUseks ja heidab valgust ka pimeldaile ipäevile. Eestlaste kui rahvuse üldkehas on sellisteks päevadeks E. V. aastapäev ja hilisema sünnitusena Võidupüha. Need tähtpäevad märgivad lootuseta olukorra ja võitluste lõppu ja ühe poliitiliselt iseseisva ..rahvuses: võitu ..ja sündi; Nad on meiie valguse allikaks mis ütleb, mi^ juhtlus, kui meie rahval oli kindd tahe ja eesmärk meie ajaloo raskema pä,evil jä mis võib juhtuda veelgi, kuf meie seda efes-märki ei kaota. Kuid paguluses m meie rahval teisi vahetuid eesmärke, milliseid peame silmas pidama, et üldse kaugemale eesmärgile jõuda. Meie peame püsima rahvusgruppina, kellel on ühine keel, kokkuhoidlik meel ja tahe oma jõudu (näidata. Kes on teed edasisele teele. Kuid igakord, kui midagi tegemata jääb või valesti tehakse, kerkib meie meeltele kahtluse vari koos küsimusega: kas jõuame enam? Oleme aastakümnetega jõudnud uutele piirimaadele, ktis vanem generatsioon qn väsimas ja uus on kasvanud. Kuid see uus ei näita kompaktset ühistööd, vaid üritab gruppides omaette ja ei leia ühiskeelt. Need noored jõud tuleb tuua ühiste ürituste juurde, et nad kord moodustaksid vaimse maleva, kes tunneb meie rahvuslikke õigusi, teab kuidas- nen-' de eest võidelda, mõistab kuidas kahjustustest hoiduda ja teab kuidas olla nii, et olla seda, mis nad tahavad olla, isegi meie vanemate eeskujud ei ole alati õig;ed, sest ka noorte isasid-emasid on käinud eksiradu. Nad tuh^ nevad oma rahvuslikku identsust, kuid ei ole suutnud selgusele jõuda oma polütilistes identsustes. Nad ei ole suutnud vahet teha okupeeriva võimu tahte avalduse ja meie rahva katte all peituva rahvusliku hoiaku vahel, sest need ei ole samad ja ei saagi seda olla. Kui meie taipame meie rahva poliitilist identsust kodumaal ja kõrvutame iheie pagulaskonna rahvusliku identsusega välismaal, siis leiarhe, et need on samad ja ühised.; ^ Meie rahvuslikud tähtpäevad ongi silmapilgeks, mil meenutame oma rahvuslikku identsustl ja selgitame, millest see koosneb. Nende tähtpäevade sarjas omab Võidupüha erilise tähtsuse, sest siin kerkib meie poliitiline minevik ja saame rõhutada oma poliitilist identsust, mis tuleneb kunagisest võidust Jä sellele järgnenud iseseisvusest, mida tundsime Eesti Vabariigi nime all. See identsus tähendab, et oleme kõigepealt eestlased, oma poliitilise õiguse eest võitlejad ja tunneme oma rahvuslikku vahemaad iseendi ja meie kodumaa okupatsibom vahel ja hoiduma kompromissist sellel pinnal. Sellisena jääb Võidujpüha ka käesplevaks aastaks meile võidupühaks-tähtpäe vaks, mis on vääriline meenutada. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas X koosseisu valimiste tagajärjed kontrolliti laupäeval, 17. juunil Toronto Eesti Majas. Kus selgus, et valinud oli veerand hääleõiguslikest. Kontrollimisest võtsid osa valimis-te Peakomitee liikmed ja kutsutud abistajad. Avati valimiste peakomiteele saadetud ümbrikud ja hääletussedelid, kontrolliti võrreldes neid valijater üldnimekirjaga. Siis avati valimissedelid ja kontrolliti kas alla-i kriipsutuste ary vastab sedelile kirjutatud arvule. Seife järele riumme-reeriti kõik valimissedelid ja registreeriti igal lehel allkriipsutatud nimede arv. Sellega lülitati välja võimalus hiljem valimissedeleid juurde lisada voi täiendavaid allakriipsutusi teha. ^ ; ; • Üldkokkuvõtte. kohaselt kontrolliti laupäeval 2370 valimissedelit. Nendest, tunnistati kehtivaiks 2320 ja tühistati, 50 sedelit, valimiskorra vastu eksimiste pärast. Esmaspäeval, 19.-juunil oli vastavasse postkontorisse juurde tulnud veel 10 ümbrikku. Mõnes nendest on arvatavasti sees . 2 valimissedelit. Need avatakse järgmisel Välimiste Peakortiitee koosolekul. Osavõtt EKN : X koosseisu valimistest- juba -seniste kokkuvõtete;kohaselt oli sutiS rem kui eelmistest, IX koosseisu Valimistest. Siis võttis valimistest osa 2099 isikut. : V EKN X koosseisu valimisteks saadeti valimisrnaterjalid 9564 isikule. Tagasi tuli 251/^ protsenti väljasaadetud valimissedelitest. Kehtetuks tunnistatud 50 hääletussedeli seas oli 18. sellist kus nimelisel tunnistusel puudus hääletaja allkiri. Keskmiselt oli allakriipsutusi 23 nimel. Üldse oli allakriipsutusi, esialgse kokkuvõtte kohaselt 53,357. ..Hääletuskastist'' leiti. kä 54 kirja niis olid määratud hoopis teistele üaressaatiaeJe. Need anti taevasi postkontorisse õigesse kohta edasisaatmiseks. ; ; Valimistulemused tehakse kind- Valamiste Peakomitee liikmeid ja abistajaid hääletamistagajärgede kontrollimisel Eesti Majas, Vasakult; Vali-miste Peakomitee abiesimees Jaan Lepp, esimees Ermi Soomet, neljandana Eduard Kuuskne, Jaan terts, Eduard Hobe, Juhan Luik, Klaudia Salurand, Andres Gutman, Älice .Telmet, Olga Kraav, Tiiu Pallop ja Äugus4 Nõmmik.: v^^^^^^:; Foto - 0. Haamer - Kommunistliku diktatuuri poolt organiseeritud Balti rahvaste massi tine küüditamine 14. juunil 1941. a. jättis nende rahvaste hinge sellise^ masendavad mälestused, mis kunagi ei unune. Balti rahvaste massilise küüditamise mälestamiseks korraldatud aktusele järgneval päeval oli Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna esimehel August Nõniniikul, ja'juhatuse liito^ pikem vestlus aktusekõneleja Ölaf Tammärk'iga ja rahvusvahelise „Hel-singt Kokkuleppe Legaalse Kaitse Komitee (Helsinki Äccõrds Lega^ De^ fenceCommittee), Kanada esindaja Joseph Ponieranfiga. Informatsiooni vahetamisel selgus, peamiselt; vangilaagritest vabanenud Gt viiniästel: kuudel kogutud andme-; juudi rahvusest isikute küsitlemise te kohaselton Eestis vangistatud va- - kaudu Iisraelis. - v badusvõitlejatest vabanenud vangis- .Olukorra 'kohta Eestis on saadud tüsest 13 ja uue vangistatud vaba^ otsest informatsiooni isegi; telefoni dusvõitlejana on kindlaks tehtud, teel 'juteldes se^^^^^^ vangilaagris nr. 389/35: keegi Turu kaasaarvatud Mart Niklusega. Eriti nimeline rahvuskaaslane, kes niõiste- on küsitletud mida^ arvatakse seal .tud sunnitööle 25-eks aastaks. Vangilaagrites asub momendil 44 vabadusvõitlejat. Täiendavaid andnieid/on saadud laks elektroon arvuti abil ja peaksid ka 19 vangistatud yabadus võitle ja selguma käesolema nädala-lõpul. , asukoha või vangilaagri kohta. Seda Käesoleval aastal korraldati küüditamise aastapäeva, tähistamiseks ühine aktus-jumärateenistus; eestlaste, , lätlaste' ja leedulaste poolt St. Fauli katedraalis Torontos. Kohal olid. Läti ja Leedu konsulid, keskorganisatsioonide juhid ja; kirikupead. Esinesid eesti ja leedu laulukoorid. Võitlejate ühingute ja noorte organisatsioonide esindajad tõid kirikusse rahvus-, ja Oma organisatsioonide lipud. Rahvast oli -kirikus rohkesti. Palvuse pidas piiskop Karl Raudsepp, paludes õnnistust kannatavatele Balti rahvastele ja kinnitust neh- . de usus, et kommunistlik diktatuur kord hävib ja Balti Vahvad võivad iälle edasi elada vabade' rahvastena.. .Aktusekõne pidas Olaf Tammark Ühendriikidest.' Ta on endine Eesti metsavend ja van^ mitmes Siberi orjalaagris, praegune jR.ahvuskomi-tee liige hing vangistatud vabadusvõitlejate abistamise toimkonna organiseerija. Oma haaravas kõnes ta mainis, et Saksamaal asunud vangilaagritest) mis ammugi likvideeritud on tihti juttu, kuid olemasolevatest orjalaägritest Siberis, kus ebainim likes tingimustes vaevlevad veel miljonid ei peeta kohaseks palju rääkida, Ta kutsus üles Balti rahvaid mit-tekunagi unustama nendele tehtud ülekohut ja koondurria ühiseks jõuks, et koos teiste ikestatud rahvastega likvideerida komrhunistlik diktatuur. : • .• läänes organiseerimisel olevast aktsioonist vangistatud vabadusvõitlejate abistamiseks. .Seda hinnatavat seal kõrgelt. Vestluses rõhutasid eriti 0; Tam-mark ja J. Pomerant, et 5: vabadusvõitlus tuleb üldse viia laiemale alusele ja koordineerida Helsingi Kokkuleppe Kaitse Komitee kaudu. Eriliselt see tuleb suunata; vangistatud vabadusvõitlejate toetamiseks liing vangistusest vabastamiseks. Ainult siis kui kõigil pn võimalik nau-; tida rahvusvaheliselt tunnustatud isiku vabadusi, rahvas on vaba. Võitlust tiileb alustada seal, kus need on kõige julmemalt alla surutud — süütute vabadusvõitlejate vabastamik nõudmisega. 0. Tamniark täpsustas seejuures oma eelmise õhtu aktuse- AktusekÕnelej ä Olaf Tammark näitab vangistatud eesti vabadusvõitlejate nimekirfa.;-:Foto — S. Preeni-kõnes avaldatud mõtteid. Peeti • va-jaliseks tiheda koostöö arendamist. Kanada jä USA abistamise toimkondade vahel jä sidet ülemaailmse kes- . (Järg lk: 3) niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Kolm piiskoppi küüditamiste mälestus:jumalateenistusel St. Pauli kated^ raalis. Leedu katoliku kiriku piiskop V. BrizgyS, läti luteri kiriku piiskop Ä.Lusis ja eesti piiskop K. Raudsepp. Foto J ' Laulu-jätantšupõimik EN^ 1 . , Kaastegevad;\Heinz•RIIYAIJÖ, Tamara NORHEIM, Gerhard ,,CÄNTÄBiyE:LAULIKUD" ( Kook),^ZODIAC^JÄNTSIJANSÄMBEL tantsuks: Georg ILTALlkapell^^^^^^^^^^ S. Preem 1 KellB p.I. KONTSERTAK^ Kava: Palvus — piiskop Karl RAUDSEPP Kõne :EKN esimees Udo PETORSOO ^ VÕIDUTULE SÜÜTAMINE— aupeakonsul Ilmar HEINSOO Vabaõhukontsert: ' : HAMILTONI EESTI SELTSrSEGAKOORjai ': „HELLETAJAD",; juh, Ölaf KOPVILLEM : • ^ iuh. Ene ^Mõttelennul kodumaale...'' — Leiida JÄRVI \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-23-01
