1983-02-03-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(XDD Nr. 5 (1718) 1983 NEUAPÄEVAI-, 3. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 3 XXXIV aastakäik EUROOPAPARUMENT TAOTLEB ISESEISVUST lALTI RIIKIDELE STRASBOURG (,Jeataja") — !3. jaanuaril võttis Euroo-paparlament Štrasbourgis vastu resolutsiooni, kus Euroopa ÜhisliidU (EG) välisministritele tehakse ülesandeks toetada taotlsi omahalduse ja omariikluse taastamiseks Balti riikides. Resolutsioon esitas Euroopaparlamendi Poliitilise Komisjoni fiige Otto von Habsburg ja see võeti vastu % häält poolt ja <S yastu olles. Soome £tmetivõimud on andnud välja Vene võimudele eestlase Hillar Praunsilla, kes palus varjupaika Soodnes. Pruunsilä tull Soome Karjala kaudu, kus piirivalve ta kinni võttis. Augustis 1982 saadeti 29-^ aastane Hll- . lar Pruunsild tagasi N. lütü. Juhtum on tähelepanu vääriv, kuna LRO põgenike kaitse leping, mida Soome toetab, kohustab andma varjupaika inhnesele, kes seda palub põhjusel, et tema kodumaal võiks ta sattuda tagakiusamise ohvriks usulistel või polUtiUstel põhjustel. Soome ja N. Liidu ivahel on sõhni-tud piirilephig, aga see lephig ei puuduta põgenike staatust. Soome ametivõimud on kuulutanud asja salajaseks ja Hillar Pruunsilla saatusest ©i ole praegu teateid. Kogu juhtum sai avalikkusele teatavaks alles mitme kuu pärast. Soome on võtnud poliitilisi pagulasi vastu muuhulgas ka Tshiilist. Hil-i _ . . . . . . , ^ jutises jutuajamises ajakirjale „Vä- Toronto Eesti Võitlejate Ühingu 30. aastapäeva tähistamisel anti üle TeeÄetemarke. Vasakult ühingu Jispoliitika" välisminister Pär Sten-esimees Ülo Tämre, märgisaajad Voldemar Mikkola, Udo Petersoo, Enn Salurand, Johannes Säägi, bäck rõhutas kid tähtis on ^tiivne Harald Teder ja märkide üleandja aupeakonsul Ilmar Hehisoot(Lähemalt Ihk. 3) Foto — S. Preem osavõtt LRO tegevusest ja selle or- / gani eeskirjade täitmine. Hillar Pruunsilla juhtum ei ole ainulaadne. Augustis kirjutati Oulu ajalehes ,JCaleva", et nende andmetel on kohn N. Liidust põgenenud isikut sinna tagasi saadetud. Politsei ülem Erkki Korhonen on väitnud, et I)õgenikud ei taotlenud varjupaika ^mes ja selle tõttu nad saadeti ta- Euroopaparlamendi otsusega on tulemusrikkale lõpule jõudnud ligi neli aastat kestnud JÜctsioon, kus kaasosalised on rida balti organisatsioone ja balti rahvaste sõpru Euroopa poliitikute peres. Tõnis K i l t alustas seda aktsiooni juba mitmed aastad tagasi Euroopa Põllumajandusliidu säälsete delegaatide hulgas Salcsamaalt.kes samal ajal kuulusid Euroopa Parlamenti. , MEMORANDUMID ÜLESANNE VÄLISMINISTRITELE Euroopaparlamendis vastu võetud resolutsioon teeb samal ajal Ühisliidu maade välisministritele ülesandeks kokku kutsuda vajali- 1980i. esitas Eesti Vabariigi kmj konverentsid inimõiguste ja Valitsus eksiilis vastava memoran omahalduse küsimuste selgitami-dumiOttovonHabsburgüejarea B^jtj riikides/Poliitilise kole Eüroopapariamendi liikmeile. ^^^^^ p^^jt ,,^,^5 Euroopapar- Pan-£uroopa Unioon, mille esime- la^e^^i liikmetele ka pikem üle-heks on ka Otto von Habsburg,. v^ade praegusest olukorrast Balti võttis 1981 .a. Balti riikide delegat siooi^i, kuhu kuulusid Heinrich Mark jt., ettepanekul vastu tugeva resolutsiooni -jä apelli Euroopa-parlamendile. riilcides, mis ilmub eripublikat-sioonina mitmetes keeltes. Sellest on möödunud 23 aastat, kui Euroopa Nõukogu 29. augustil 1960.a. Štrasbourgis vastu võttis Taolised memorandumid Eu-, resolutsiooni Balti riikide iseseis-roopapariamendile saatsid ka Eesri vustaotluste toetamiseks. Need Rahvuskomitee Ühendriikides ja materjaüd avaldad tookord Eesti rida teisi balrioiganisatsioone. Rahvusfondi ja Balti Komitee Johannes Mihkelsoni algatusel poolt. Euroopaparlamendi ring-võeti Kesk- ja Ida-Euroopa Sotsia- kondades oli juba mitmeid aastaid listliku Uniooni kongressil Bonnis esinenud raliulolematust, et 1982.a. novembris vastu seisukoht Euroopa Ühisliit - vastupidiseh Eüroopapariamendi aktsiooni toetamiseks. Raskuspunkt kogu aktsiooni õnnestumises just seisneski Euroopa sotsiaaldemokraatide hoiakus. Ka Maailma Anti-kommunistli-ku Liidu kongress Tokios 1982.a. USA-le - vähe alctiivsust osutab Balti riikide küsimuses. Selles olukorras on nüüd toimunud positiivne muudatus. ROOTSI RAADIOS Balti organisatsioonide ülesandeks on nüüd hooU kanda, et Eu- Washingtori toetab Eestile, Lätile ja ieedule lemist yitynyd Rahvaste Organisatsioonis Möödunud suvel hüppas oma Iae> t^alt maia Poola meremees. Talle soovitati mitte taotleda varjupaika Soomelt Ja teda lasti vabalt lahkuda. detsembris võttis vastu Balti riiki- roopaparlamendi resolutsioon, ja de delegaatide ettepanekul reso- kõik sellega seotud materjalid lutsiooni Strasboui^i aktsiooni leiaks laialdast levikut ja kasuta-toetamiseks. Selle resolutsiooni mist kogu maailmas, eriti ka neis viis Tokiost otse Strasbourgi Eu- riikides, kes Euroopaparlamenti roopapariamendi liige kindral ei kuulu, nagu Rootsi. Euroopa- Wolfgang Shall, kes oli Otto von pariamendi resolutsiooni nõudega Habsbuigi kogu aeg abistanud Balri riikide iseseisvumiseks anti Balti resolutsiooni ettevalmistami- sdasi rootsi raadios laup., 15. jaan. sel Štrasbourgis.. WASHINGTOM Ameerika Hääl" andis mö edasi 42-es keeles sajale miljonil© kuulajale juhtkirja Bait riikide küsimuses, mis kajastab USA valitsuse vaateid. Juhtkirja lähtepunktiks on Euroopaiiärlamend! resolutsioon, mis taotleb vabadust Eestile, Lätile ja Leedule. Eestiteliie tekst, mis anti üle ikol- Ühendriigid, Suur-Britannia, Kana- facto Nõukogudie Liidu kolooniad. mapäevai;26.'jaanuaril, on järgmine: da,enam^^^ KeHeligi ei tohi&s olla illusioone „Euroopaparlameiit meenutas äsja litsuisi ja Vatikan ei ote iialgi tuil- Moskva suhtumises selles küsimuses. sobiValtVkolm^e rahvast, keite soov nustanud Baki riikide annekteeri- Juba Stalinist peale on' Nõukogude iseseisvuseks on jäänud tähelepane- mist. Kuid Liitunud Rahvad ei ole Liidu poliitika olnud Baiti rahvaste >. Meie ei looda i äkilist mui&datust mata Teisele maailmasõjale järgne- oma dekolonisatsioonl alämkomisjo- suhtes järjekindel ja karm. Selle selles Moskva poliitiikas. Krcmilt ei nud suure dökolöniseerimise perioo- riis Balti riikide staatuse küsimust Nõukogude poiiitika eesmärgiks on ole kerge veenda maailma hvkka-ha suruda vabadusvõitlus ja teisiti-niõtlemine nende piirides. , ÄKILIST MUUDATUST POLE LOOTA dil Balti riikide — Eesti, 'l^ti ja Leedu poliitika kunagi üles või päevakorda võtnud, hävitada Balti rahvaste rahvustunne, mõistuga vabade valimiste korralda- _ mis õieks kohaseks foorumiks sellele ekspluateerida nendte rah^ rpi^^eks, et Balti rahvad võiksid oma iseseisvus lõpetoÜNa^^ Balti riigid on de põuevarad nmg halastamatult ma- (Järg. Mc. 3) ja Nõukogude Liidu Vahel sõlmitud " : —. , — _ — - • • • • • " • ' •' • ' •' saiaj4*>e lepingu põhjal enam kui ne-likürnmend aastat tagasi. ^ Sellele järgnenud nende kolme riigi annekteerimine !NõU'kogude Liidu poolt \'õttis nendelt rahvastelt üle^ohtU'- selt enesemääramise õiguse, mililist õigust Liitunud'Rahvad on toetanud kogu maaiimas^eHe organisatsiooni asutamisest saadik. RKU KONFLIKT KESTATUD RAHVASTE LHKUMISE6A NEW YORK (M.E.) — Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides aval das äsja „Vaba Eesti Sõnas", et ta loobub koostööst Ikestatud Rahvaste liikumisega. Ja kuna selle tegevusel ei olevat ühist konkreetset sihti, siis on asutatud ERKU abiesimehe M. Kari seletusel uus organisatsioon Vabadusföderatšioon, mille juhatusse on kutsutud ka ERKU esimees. TORONTO EESTI MEESKOORI EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMISE LRO Niisis otsustasid nüüd Euroopaparlamendi delegaadid kohustada õma riikide 'küsimus Liitunud Rahvaste dekolonisatsiooni aliam'komisjo-nile, See ön oivaline idee. Laupäeval 19. vecbruariri983. a. kell 7 p.l. Toronto Kavas s Kõne i( Isamaalisi laule meeskoorilt . Tants V.GustavsoBi! orkestri saatel ' Sissepääs $20 Isikult •pääsmete Katab joogid ja külma laua hr. Georg I/)otus, tel. 493-6406 See seletus on: tulnud siinsetele eestlastelt üllaResena ja tekitanud imestust. Sellest on ka avaldatud, et Ikestatud Rahvaste Organisatsiooni juhtimine New Torkis olevat teatud ^äärmuslike elementide" kätes. Nagu meie järeipärimistel selgus, ei teadnud möödunud laupäeval koosolekul mitmed küsitletud ERKU esinduskogu liikmed sellest midagi. Samuti ütlesid mõned juhatuse liikmed, et koostööst loobumise otsust ei olevat tehtud, küll olevat aga läinud aastal arutatud Ikestatud Rahvaste Nädala resolutsiooni', mis olnud äärmuslik ja teravusega ühe ter tud rahvuse suunas. ERKU soovis edaspidi enne näha resolutsiooni raa rnistilcku. ; Ikestatud Rahvaste New Yorgi komitee seletas, et IR-s on liikmed kommunistide pooLt okupeeritud ja surutud 28 rahvaste organisatsioonide kõrval ka palju üksikisikuid, ja et Ikestatud Rahvaste Nädal on seaduse alusel permanentne. Nende neil päevil peetud juhatuse (Järg. lk. 3) TORONTO' EESTI NAISSELTS korröldab pühap., 13. veebr, kell 3 p.l. ^Peetri kiriku seltskondlikes ruumes ETTEKANDED * KOHVILAUD * „TRIINU' vastuvõtmine Teretulemasti XE.N.S; „Trihiu" komitee imorel Eesti Maja ,,Küld!õvis'' Laup., 12. veebr. 1983 Kell 8.00 õhtul — ROBERT VESSMAN Torontost Esine^ž URMAS KÄRNER New Yorgist, KUMA Baltimori Sissepääs ?8.00 — Kõik teretuhiud ' t \ Korraldav toimkond KUMA , T.E.R.R.KUNGLA ESITAB RAHVATANTSU- JA LAULULAVASTUSE TÕNISEPÄEV Lanapäeval, 5. märtsil kell 19.00 Minkler Auditooriumis Seneca College'is' (Finch Ave. & Don Valley Parkway) KAASTEPEVAD: Positiivsed Mehed ja Rahvapillide Orkester Pääsmed: $7.00, õpilased/pensionärid $5.00. Saadaval Eesti Majas Abistamiskomitees, Mt. Pleasant Poko äris ja rahvatantsijate käest. , I 0 0 PÜHAPÄEVAL, 27, VEEBRUARIL 1983 algiisegakell3pJ TORONTO ÜLIKOOLI AULAS (Convocation Hall) KING COLLEGE ROAD Vaimulik osa - Õpetaja OSKAR G N A D E N T E I CH Aktusekõne.—YLO A N S ON Tervitus eestlastele E.V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO Tervitused külalistele ^ MAIKI A N D R E LUPP Langenute mälestamine — V Õ I T L E J A T E Ü H I N G — Ü LO TAMRE Põimik — T E - S E L T S I K O O L I D ja U S T E A E D Kontsertosas kaastegevad — T . E . Meeskoor; T . E . Segakoor; „Estonia" koor;.,Lootuse" noortekoor; Cantate Domimo; Estonia Orkester TORONTO EESTI GAIDID J A SKAUDID Sissepääs S5.00 koos kavaga. Õpilased ja lapsed tasuta» Uksed avatakse kell 2 pl. Pärast aktust kohvlja koogid Eesti Majas Eesti Maja Ja T.E. Seltsi korraldusel Fääse TORONTO E E S T I S E L TS ^ ivrjiwi^ivr — — — ——— , .
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 3, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-02-03 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830203 |
Description
Title | 1983-02-03-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
(XDD
Nr. 5 (1718) 1983 NEUAPÄEVAI-, 3. VEEBRUARIL - THURSDAY, FEBRUARY 3 XXXIV aastakäik
EUROOPAPARUMENT TAOTLEB
ISESEISVUST lALTI RIIKIDELE
STRASBOURG (,Jeataja") — !3. jaanuaril võttis Euroo-paparlament
Štrasbourgis vastu resolutsiooni, kus Euroopa
ÜhisliidU (EG) välisministritele tehakse ülesandeks toetada
taotlsi omahalduse ja omariikluse taastamiseks Balti
riikides. Resolutsioon esitas Euroopaparlamendi Poliitilise
Komisjoni fiige Otto von Habsburg ja see võeti vastu %
häält poolt ja |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-03-01