Meie Elu = Our life, May 23, 1985

              J
wationai Librarjr of Can;:ö&
Collection DeveXopTsent 3ro.R
395 VJsllinston 3tr« OydeS" seet /
Second Class Mail Registraüon No. 1354.
lill IIIF " IIHIWH
Nr. 21 (1838) 11985 NELJAPÄEVAL, 23. MAIL - THURSDAY, MAY 23 XXXVI aastakäik
Kanada uus eelarve
taotleb kokkuhoidu
Peaminister Brian Mulroney tea- Toronto Eesti Pensionäride Klubi juhatus 1985/86.a. Istuvad, vasakult:
tas Edmontonis, et rngi uus eelar- E. Terts, H. Kreem, F. Terts (esimees), H. Parsons, H. Mägi. Seisavad: SiapLÄ^MaS^^^^^ P.K.lp,Ä.Laanep,I.Soo.s,E.I(umm,LLeps. Fo.o-O.Haan.er
kuhoidu, et vähendada igaaastast,
yohkem kui SO-miljardilist puudu­jääki
riigi eelarves. Riigi võlg kroo-liliste
puudujäägidega eelarve
või suurte ülekulutuste tagajärjel
cn tõusnud üle S200 miljardi. Selle
võla protsentide maksmine on rii­gile
juba suureks koormuseks ja
i^askendab riigimajanduse kiirot
parandamist.
Pensionäride Klubil üle
700 liikme
Eesti Skautide Maleva Kanadas esindusüksus kuuendal Kanada skautide jamboreel 3.—12.
Guelphi järve vabaõhu|jiirkpnnasvOntarios, pildistatud hiljutisel ühiskoondusel 1. rida, vasakult: Mark
Tabur, Arvo Laansoo, Hendrik Nõmmik, Andre Küttis, Alaric Nurm, Heikki Altosaar, Martin Juuse, Erik
Lõhmus. 2. rida: Ants Evard, Asko Kütti, Viktor Vessmann, Andres Abe, Alar Petersoo, Martin Tabur, Ivar
Soever, Erik Küttis, Heikki Sillaste, MargusTae. 3. rida: Märt Matsoo, Risto Leivat, Erik Jaason, Mati Fajo,
Paul.Tae, Tõnu Petersoo, David.Hogg^ Toivo Trass, Arno Türk. ' • Foto .— Ervin Aleve
UUS valitsus
andis vande
Ontario peaminister Frank Mil-ler,
kelle progressiivsed konserva­tiivid
said möödunud üldvalimistel
raskesti lüüa, kaotasid parlamen­dis
20 kohta ning kaotasid enamu­se,
koostas oma vähemusvalitsuse
vähendatud kujul ja andis ameti­vande
reedel, 17. mail. Valitsus on
28-Iiikmeline ja peaminister Mille-ri
seletuse kohaselt rohkem vasak­poolne
kui traditsiooniliselt peaks
olema. Valitsus vajab, et püsida, vä­hemalt
ühe opositsioonipartei toe­tust
parlamendis. Vaiksed läbirää­kimised
selles suunas on käimas
uusdemokraatide parteiga toetuse
saamiseks. NDP pidas laupäeval 8-
tunnilise nõupidamise, kuid kelle-
,l^gi ei avald«nud saladust, kas ta
toetab Frank Milleri valitsust või
mitte.
NEW YORK(M.E.) — Viimastel nädalatel on USA-s toimunud mitmed suuremad atakid balti ja ukraina Kui NDP ei hakka välisust toeta-rahvusgruppide
suunas. Need näivad olevat teatud ringkondades koordineeritud ja juba mõnda aega ina, siis võivat opositsiooniparteid
ettevalmistatud, kusjuures oletatakse nende jätkumist laiemal kujul ja arvatavat ülekannet ka Kana- Milleri valitsuse ku-dasse.
Rünnakud oma üldistavate süüdistustega on sünkroniseeritud uue natsi-SS vastase kampaaniaga,
mis algas teravate süüdistustega ühenduses USA presidendi külaskäiguga saksa sõjaväe kalmistule,
utired baltlaste ja ukrainlaste süüdistamisel ulatuvad tegelikult aga varemasse aega.
Laupäeval, 27. aprillil,Eesti Vaba­dusvõitlejate
Liidu USA-s esindus­kogu
koosolekul Lakewoodis, kuhu
delegaadid olid kogunenud üle kogu
idaranniku ja ka Kesk-Läanest, liidu
esimees koi. Y. Ansoif meenutas, et
teadaolevalt N. Liidu salapolitseilt,
KGB-ltJ.Andropovi juhtimisel, aren­dati
laiemaulatuslik kava ida-Euroo-pa
poliitiliste põgenike kiii aktiivse,
kommunismivastase 6lemendi elimi­neerimiseks
Läänemaailmas. Selle­kohaselt
ongi see aktsioon,koostöös
enamus neist puudutab just baltlasi olnuks vaatajaile suuremat mõju, siis
ja ukrainlasi. näidati vahele filmijuppe kuidas sõ­jalised
SS-kolonnid marssisid, mõne
RÜNNAK TV- SAATES sinelivarrukal vilksatus vist ka Läti
Vaevalt nädal hiljem, s.o. 6. mail, Leegioni märk, ja kuidas KZ-laagreis
suur NBC TV-saatjate võrk andis ohvreid aeti ühishauda.. TV-repor-kutada,
kui ta oma valitsuse tege­vusprogrammi
parlamendis trooni-kõne
kujul esitab. Tõenäoseks ta­gajärjeks
on siis valitsuse tagasias­tumine
ja uued valimised või ette­panek
liberaalide partei liidrile
David Petersonile uue valitsuse
moodustamiseks. Sellega lõppeks
konservatiivide valitsemise ajastu
Ontarios, mis onkestnud 42 aastat.
õhtuse pea^päevauudiste program­mis
umbes 10-minutilise erisaate,
mis kujunes raskeks süüdistamiseks
samade Balti riikkide ja Ukraina
suunas. Saate algul üteldi, et seah on
endised SS-mehed leidnud omale
rahuliku varjupaiga USA-s. TV-ek-selle
mandri abilistega ühest tuntud raanil näidati Balti riikide ja Ukraina
asutu sest, teatud etniliselt grupih ja asukohta Kirde-EuroopaS. Seletati,
meedialt.järk-järguliselt enam hoogu
võtmas. Erilised löögid ,,riatside ja­hil"
suunatakse eesti, läti, leedu ja
ukraina põgenikegruppidesse.
„DEPORTEERIDA,N. LIITU" ;
Juba vahetuh järgmisel päeval, s.o.
28. apr., ilmuski ,,,The Washington
Post" numbris pikem artikkel kellelt­ki
„psühhiatristilt", Waher Reich'-
ilt, mille põhiteemaks oli, et y..meie
(kes?) ei saa mõista kohut oma natsi­de
üle, kuidN. Liit saab'küll seda ja
seepärast tuleks eestlasist, lätlasist,
leedulasist jä ukrainlasist sõjasüüdla-sed
kui saksa natside abistajad tsivii­lisikute
mõrvamises j.m. deporteeri­da
N. Liitu." Autori ütelusel olla
Balti riigid „õiguslik oiaN. Liidust",
kust need kurjategijad on tulnud. Ta
lisab, et juba mõnda aegk on tõkesta­tud
kohtumiÄisteei^iumi OSI (eri-juurdl.
asutuse] natside jälitamise
tööd süüdistustega, mis „ antisemiit­likud".
N . Liidust saadetud süüdista­vad
dokurfiendid olla kõik eranditult
ehtsad ja mitte fabritseeritud, kuna
neid olevat „teaduslikult" uuritud-kontrollitud.
Juba meie oma „au jalu-
\Q.seadmise huvides" tulevad natsi­dega
koostöös olnud deporteerida ja
üldse selle, küsimuse likvideerimise­ga
oleme ka Nõukogude võimudega
kui ühe vähesega tõelises koostöös
olnud. USA jai N . Liidu valitsused
peavad W. Reichi arvates sõlmima
erikokkuleppe niisuguseks deportee­rimiseks,
millega ta arvab olevat kii-et:
nad ütlevad olnud II maailmasõ­jas
võidelnud kommunistide vastu,
terid kõndisid kaameratega Florida
läti veteranide kannul ja püüdsid va­nemaid
korraliku välimuse ja käitu­misega
mehi provotseerivalt küsitle­da,
kes aga olid vähese jutuga või ei
vastanud üldse. Üks neist aga küsis
reporterilt, et „kus te olite selle asja­ga
10-20 a. pärast sõda, et alles nüüd
40 a. hiljem alustate'sellega?" Selget
vastust ei kostnud.
Lähedah samailmelisi atakeerimi-tegelikult
olid aga oma SS-leegioni-. si esineb ka lugejakirjadena ameeri-dega
„natsi-SS mehed, mõrvates tsi- ka pressis. Onaga ka vastu-ütlejaid.
viilinimesi ja sadutuhandeid juute".
ÜSA marssalid (eripolitsei) tundvat
näit. Floridas nende isikute vastu
suurt huvi, olles kontrollimas St.
Petersburgis kus ja kes neist seal
elavad ja kusf nad on pärit. Kõneldi
pikemalt läti sõjaveteranidest, kelle­del
olnud hiljuti seal mingi koosolek
ja öeldi, et nüüd nad nimetavad endid
— Latvian War Veterans. Et saatel
Näit. keegi ameerika nimega isik kir­jutas
„Star-Ledger" (Newark) veer­gudel,
et „N. Liit sooritab Afganis­tanis
päev-päevalt sõjakuritöid, mil-
Hseid keegi ei taha nagu nähagi. Va­nade
„natsisÖjakurjategijate" jälita-
USAJa Kanada
vahekord jaheneb
Kanada välisminister )oe Clark
viibis Washingtonis, kus tal oli kok­kusaamine
USA välisminister G.
Shultziga riigikaitse ja välispoliiti­liste
probleemide selgitamise alal.
Välisminister Shultz märkis, et Ka­nadas
ja teistes Atlandi Pakti riiki­des
üleliigselt palju diskuteeritak­se
USA strateegilise kaitse uut
programmi, mida ekslikult on ha­katud
nimetama „Star War". Te­gemist
on USA kaitsmisega, mitte
mingisuguste ofensiivsete ralvade-ga.
Kanada on andnud lubaduse
misel see abistab Nõuk. Liidul varjus' kaasa aidata selle kaitsesüsteemi
hoida tema tänapäevaseid kuritöid väljaarendamisele.
Afganistanis ja mujal. - Surnud ho­bust
on kergem peksta kui elavat!
Konverents Ottawas
Välisminister Schultz ei olnud
rahul Kanada valitsuse otsusega lu­bada
Nigaraagua valitsusel tuua
USA-st üle Kanadasse sealne Ni­karaagua
kaubanduslik esindus ja
suurendada tööstuskaupade ost­mist
Kanadast. Selles USA valitsus
mäeb USA taotluse ignoreerimist,
<st kaubandusliku boikoti kaudu
sundida Nikaraagua kommunistli­kul
valitsusel muutuda liberaalse­maks
ja hakata respekteerima ini­mõigusi
ning lõpetada kommunist­like
terroristide toetamine naabe^
riikides.
NATO riikidest Norra on läinud
samale joonele kui Kanada ja on
lubanud hakata varustama Nika-raaguat
kaupadega, mida see riik
enam USA-st ei saa osta.
Eesti Pensionäride Klubi pea­koosolek
peeti Eesti Maja keskmi­ses
saalis 16. mail Koosoleku avas
esimees F. Terts. Leinaseisakuga
mälestati aasta jooksul surma läbi
lahkunud liikmeid (27). Klubi raha­lise
aruande järele pn tulud-kulud
tasakaalus $23,883.07 saldoga 30.4.
85. §15,089.87.
Klubi 1984/85.. aasta tegevuse
aruande esitas klubi esimees F. Terts,
märkides, et möödunud tegevusaasta
on olnud edukas ja tegevusrohke.
Hooaeg algas 23. augustil Toronto
linna 150. aastapäeva tähistamise
raames korraldatud pidustusega
„Carousel". Külastajaid oli üle 500.
Ettekannetega esinesid võimlejad,
klubi naiskoor, Eesti Rahvapillide
Orkester ning Külapillimehed.
Septembris tähisti kodumaalt lah­kumist
40 aastat tagasi, novembris
peeti mardipäeva koosviibimine,
jõululaat ja jõulu-koosvlibimine,
veebruaris tähistati E.V. aastapäeva,
märtsis tähistati klubiiS. aastapäeva
ja aprillis toimus loterii. Kõikidest
üritustest oli liikmeskonna osavõtt
rohkearvuline.
• KAHEKSA HUVIRINGI
Klubil oli endiselt kaheksa huvi­ringi.
1. Sotsiaalring. Juhatajaks klubi
auliige E. Loösberg. Haiglates külas­tajateks
Renate Sõrra ja Niina Te-ders.
2. Raamatukogu hoidjaks F.
MöUer, abideks Olga Kraav, E. Loo-,
tus ja E. Lootus. Lugejaid ca 100.
Raamatukogule on juurde ostetud
kõik aasta jooksul ilmunud emakeel­sed
raamatud. 3. Klubi Naiskooril on
20 lauljat. Esimeheks Aino Laanep ja
koorijuhiks Peeter Tammearu. Esi­netud
peamiselt klubi koosviibimis­tel.
4. Eesti Rahvapillide Orkester
töötab iseseisvalt kümneliikmelise
juhatusega. Esimeheks Oskar Haa­mer.
Esinenud klubi koosviibimistel
ja kaleiste organisatsioonide pidu­del.
5. Käsitööringi juhatajaks on
ftelle Kreem. Kooskäimine igal kol­mapäeval
oktoobrist kuni mai lõpu­ni.
6. Tervisvõimlemisringi esime­he
kohuseid täidab Paul Kalju. Inst­ruktoriks
Ann Tamm, klaverimängi­jaks
Erik Liigand. Võimlemine toi­mub
kahes grupis igal esmaspäeval.
Ringil on 12-liikmeline esinejate
grupp, mida juhib Ludvig Luide. Esi­neti
klubi koosviibimistel ja ka mu­jal.
7. Bridge'i-ringil on talvekuudel
20—25 mängijat (suvekuudel vä­hem).
Mängitakse aasta ringi igal
kolmapäeval. 8. Maleringil on,4—6
mängijat. Mängitakse komapäeviti
oktoobtist maini.
Küläpillimeeste juhiks on energi­line
August (Joss) Tuvikene, kes oma
külapillimeestega on mänginud ja
laulnud klubi koosviibimistel.
ÜLE 700 LIIKME
Pereema abilised väärivaderiti kii­tust
ja tänu, sest nende abita poleks
suutnud meie. korraldada koosviibi­misi
nii.nagu nad meil olnud.
Liikmemaksu mittemaksmise tõt­tu
on nimekirjast kustutatud 33 lii­get.
Aasta jooksul varises manalasse
27 liiget. Klubi liikmete arv on siiski
ule700, sest aasta jooksul võeti vastu
48 uut liiget. '
Tegevusaruannet lõpetades tänas
esimees juhatusliikmeid nende üks-,
meelse töö eest, samuti kõiki, kes
aidanud kaasa klubi ürituste heaks
kordaminekuks.
Tegevusaruanne ja kassaaruanne
kinnitati koosoleku pooU ühel hää­lel.
1985/86.3. tegevuskavas on ette
nähtud üks väljasõit (koha valik jäe­ti
juhatuse hooleks). Eelmise aasta
eeskujul on kavatsus korraldada:
jõululaat (detsembris), loterii (april-
Hs), koosviibimised nagu varemgi.
Tegevuse alguseks oktoober.
Huviringide tegevuses pole näha
muudatusi. Sotsiaalring vajaks juur­dekasvu,
samuti pereema abiliste pe­re.
1985/86. a. eelarve tulud-kulud on
tasakaalus $8,700.00 ja on kavanda­tud
puudujäägiga $1,700.00, mis kae­takse
klubi säästsummast.
Nii tegevusk-ava kui ka eelarve
kinnitati kiosoleku poolt ühel hää­lel.
VALIMISED .
Juhatuse, vanuse tõttu väljalange­nud
juhatuseliikmed E. Kumm, I.
Leps, H. Mägi, H. Parsons, J. Soots
esitati koosoleku poolt tagasivalimi­seks.
Neile lisati veel E. Ederma ja B.
Taras.
Kinnisel hääletusel valiti juhatus­se:
E. Kumm — 48 häält, I. Leps — 48
häält, J. Soots — 47 häält, H. Parsons
- 43 häälija H. Mägi - 41 häält.
Juhatuseliikme kandidaadiks valiti
E. Ederma 35 häälega ja B. Taras 12
häälega.
Koosolekul ei tõstetud üles küsi­musi
ega leidunud sõnavõtjaid ka
läbirääkimistel. Asjalik koosolek
lõppes kl. 3.15. p.l.
O.H.
SAADETISED KAOVAD
Moskva ei tunnusta
mhvusvahelist postikonventsiooni
- Kuigi Ottawas toimuv Helsingi N. Liidu käitumist konverentsil on
inimõiguste konverents N. Liidu ajalehes Toronto Sun" rünnanud
survel on suletud pressile ja rahva- ajakirjanikud Bob MacDonald ja
le,onteada,etviimasenädalajook; Zygmunt Prezetiakevich. Nendes ar-sul
on Ühendriikide delegatsioon tiklites on nimetatud ka Eesti ja Eest-järjekindlalt
rõhutanud N. Liidu laste Kesknõukogu,
ohtrat inimõiguste rikkumist. EKN'ü palvel neljapäevaUö. mail
alamkojas küsimuste perioodil, par- —~ — — —
^Nagu delegatsiooni esimees lamendiliige Andrew Witer tõstetas jeüne esitis. Kolmapäeval, 17. mail,
Richard Schifter omas pressikonve- vangistatud vabadusvõitleja Mart kutsuti büroo ruumi väljapanekuid
rentsil ütles,, on proovitud selgeks Niklus'e olukorda. Ta ütles, et Kana- vaatama mitmeid parlamendiliik-teha,
et kui kõneldakse tuumarelva- da riigil on kohustus tegutseda ja' meid ja delegatsiooni esindajaid,
de kõrvaldamisest, siis tuleb ka rää- nõutada Niklus'ele vabadust. Kuigi Ikestatud Rahvusgrupi bü-
- , . .^^^^^^"^"^õigustest. N. Liit on aga Näd roo Ottawa Chateau Laurier hotellis
re. etseda voiks juba teha nait. prae- vastuseks Üles tõstnud inimõiguste grupide esindajad jätkasid delegat- suletakse laupäeval. 18. mail, EKN ja
gu Genfis ameenkla^ rikkümisi.mis nendesilmis toimuvat sioonide külastamist. Igal võimalikul teised keskorganisatsioonid on vai-v
^ h s e l relvastuse küsimuste labi- Ühendriikides, nimelt 10 miljoni in- juhusel bn üle antud teiste ikestatud mis jälle saatma oma esindajad Otta-rääkimistel,
l a märgib, pt Ubi-1 on diaanlase mahasurumist ja ka n.n. rahvusgruppide materjalidega koos wasse kui see peaks vajalikuks muu-praegu
käsil 300 juurdlušakti ja et õigused kodanikel s
STOKHOLM - Rahvusvahelise
tunnustuse võitnud puht-teaduslik
biograafiline leksikon „Eesti tead­lased
väljaspool kodumaad", mis
Eesti Teadusliku Instituudi Rootsis
toimetamisel ja väljaandel Stok-holmis
ilmus 1984. a. sügisel, on
sealt tulnud teateil Nõuk.Eestis ar­vatud
„keelatud kirjanduse" nime­kirja.
Ükski umb. kümnest Tartu Üli­kooli
vanadele õppejõududele, ins­tituutidele
ja raamatukogudele
saadetud eksemplarist ei ole seni
kohale jõudnud, Ning üks vanapro-fessor
teatas Tartust, et ta ei ole
isegi teist, korduseksemplari saa­nud,
kuna see asi olevat parteile
üks „väga ebamugav asi"!
Nüüd sai Instituudi liige, kes sel­le
raamatu oli saatnud ühele vaese­le
Tartu üliõpilasele, kes söandas
kaevata tähtsaadetise mitte koha­lejõudmise
peale Rootsi posti kau-oleva
jultunud, prantsuskeelse
vastuse.
Selles mainitakse sõnaselgelt, et
Rio de Janeiro postikonventsioon
aastast 1979 ei kehtivat „taoli8t sor­ti
produktide kohta" nagu kõnes­olev
teaduslik publikatsioon. Sel­lega
võtavad Nõukogude võimu-asutised
ise sõnaselgelt omaks, et
sääl ei tunnustata rahvusvahelisi
kokkuleppeid, käesoleval juhul
postisaadetiste puutumatuse koh­ta.
Veelgi pahem on lugu sellega, et
„neutraalse", co-marksistliku
Rootsi postiasutisi sunnitakse
Kremli „volinike" poolt siin posti-terrori
„ebamugavate", kuigi Root­si
kodakondsusse kuuluvate välis­maalaste
vastu kaasa tegema. Nagu
E, Teadusliku Instituudi ringkon­nist
Stokholmis kuuldub, olevat
viis (5) eksemplari samast teadus­likust
leksikonist „kaduma läinud"
isegi Stokjiolmi postil.
- ;