1987-01-29-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 5 (1925) 1987
NEW YORK — USA Ülemkohus otsustas, et distrikli apellatsiooni-kohtu
otsust Karl Linnase kohta ei võeta uuest! arutusele. Seega ootab
teda väljasaatmine N. Liitu, kus ta tagaselja on surma mõistetud. Karl
Linnas on vangistuses möödunud aasta 22. aprillist saadik. Teda süüdistati
USA-sse asumisel ebaõigete andmete andmises oma tegevuse
kohta Teise maailmasõja ajal.
Ülemkohtu otsus pidi tehtama
teatavaks esmaspäeval, 26. jaanuari
hommikul, kuid lükati päeva
võrra edasi. Otsus tehti teatavaks
teisipäeva hommikul kl. 10.30. Nagu
kuuleme, otsis kaitseadvokaat
päeva kestel võimalusi otsuse täideviimise
pikendamiseks, kuid toimetustöö
lõpul ei olnud informatsiooni
tulemustest. Taolistel juhtudel
varemalt on deporteerimine
toimunud väga kiiresti.
Karl Linnase protsessid USA kohtus
kestsid mitu aastat. Süüdistus*
t(B§ väideti, et Karl Linnas olevat
Tartu koonduslaagris abistanud
„tuhandete juutide ja kommunisti-dp
hukkamisi^'. Süüdistusmaterjal
oh peamiselt N. Liidust, mille vastu
protesteeris tema kaitse.. Eesti
ühiskond, eesotsas organisatsioonidega,
protesteeris otsuse vastu
saata Karl Linnas N. Liitu. Viimaste
andmete järgi saabus Valgesse
Majja umbes 15.000 kirja ja telegrammi.
Peetakse vajalikuks kohe
teleioneierida, ja nõnda deporteerimise
seisatamist, Valgesse Majja
(presidendi eriassistant Linas l^je-lis
tel. (202) 456-6573 ja kohtuminis-teriuumi
(Deputy of Attorney General
Arnold Brun (202) 633-2101.
99
9* «0
66
Kuldtinnamärgid Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liikmeile. Pildil _ .
Ülo Tamre (esimees), Aksel Loorpere, Ernst Hallas ja aupeakonsul PunaarmeeSt. pÕgGnenud eestmSed JUtUStaVad
Ümar Heinsoo. All — ÜEVK teeneteristi piiskop Karl R^^
kinnitab rinda aupeakonsulllmar Heinsoo. Tema kõrval Augustjurs. GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Teatavasti põgenesid
(Lähemalt Ihk. 4) Fotod—S.Preem mõni nädal tagasi Lääne-Saksamaale kaks eestlast, kellega Eestlaste
Keskkomitee ei saanud ühendust. Nüüd jutustavad mõlemad oma elamustest
punaarmees saksa bulv ärilehele „Bild".
Saadik August Torma medalid ja aumärgid talletatakse Toronto Eesti
Ühispangas. Pildil vitriinkasti juures medalite deponeerimise korraldajad
Ühispanga endine esimees Villem Noolandi, praegune esimees
Karl Randlaid, E V . aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja Valdek Raiend.
Foto — 0. Haamer
1t
II
• a a D
L@upa®val, 28. v®®bm{!iriM987. a. kell 7.30 õhtuii
\ ^inkSeir Aiaditoociumb/ S®necai Coll8ege'is (Finch Ava j(
te®8t MerRoosGK tõi. 731-6250 ja Juta EViisitsalaht®!. 493-1459.
——-— — — ••—H — \ '•—• — ; — • . • . •. ^ :
,,Kui punaarmee desertöör taba- se meid tagasi ja pannakse seina äär-takse,
saab ta kõigepealt metsiku de Aga see meid ei hirmuta. Taha-nahatäie
ning seejärel lastakse ta me läänes alustada uut elu. Tahame
maha. Vaatamata sellele proovivad minna USA-sse sugulaste juurde."
,,DDR"-ist iga kuu kuus punaarmee- Mõlematel oli teenistus ,,DDR"-is
last Lääne-Saksamaale põgeneda, .kohutav aeg. nMeid pandi Tallinnas
Möödunud aastal õnnestus see ainult esiteks kolmeks päevaks kogumis-kahel:
Peeter ja Tauno, 19 aastat va- laagrisse. Seal olid telgis puunarid, ei
nad, mõlemad Eestist. Kaks kõhna mingeid madratseid ega tekke. Siis
poissi lastenägude ja paljaksaetud tiopiti meid rongi ning l^šti kaks päe-peadega.
Nad on ühes hotellitoas vä kõrvalrööpmeil seista. Vähesed
kusagil. Saksamaal ning jutustavad : tualetid olid juba mõne tunniga um-oma
seiklusrohkest põgenemisest läbi bes; Süüa oli ainult seda, mis vane-okastraadi
ja miiniväljade. rrad kaasa andsid. Kuhu meie pidime
Mõlemad on-märgitud raskest hai- mitiema, seda ei öelnud keegi. Algusest.
Tauno, tuhkblondTallinnast, nult mitte Afganistani", mõtlesime,
oli alates oktoobris ,,DDR"-is. Ta sai Aga meie ei teadnud veel, mis meid
punaarmeeskakskordakopsupõleti-Mi)DR"-is võis oodata.
ust Torma
aomäreid Toronto Eesti
anga hoole all
Pääs© $8.00
ku ning kahiseb veel praegu rääkimise
juures.
Peeter, veidi tüsedam, tumeda-,
juukseline, räägib rohkem ja pärineb
Tartust. Ta käed ja jalad on kaetud
muhkudega, mis tingitud puudulikust
toitlustamisest: vitamiinide
puudus. Ta ütleb: ,,Meie teame, et
tagasiminekut eiole. Ja kui meid siin
läänes KGB-agendid tabavad, viiak-
.,DDR"-is paikneb umbes 420.000
venelast. Viis armeed 19-ne diviisi ja
. (Järg Ihk. 4]
Neljapäeval, 22. jaanuaril leidis
Toronto Eesti Ühispangas asel lühike
tseremoonia, mille raames
asetati panga operatsioonisaali seinale
väljapanek kadunud E.V. täis-volilisele
saadikule August Tormale
annetatud medalitest ja aumärkidest.
August Torma oli Eesti Vabariigi
üks väljapaistvamaid diplomaatilisi
esindajaid, kelle karjäär sai alguse
191'9. aastal, kui ta lähetati noore vabariigi
sõjaväeliseks esindajaks Leedu
valitsuse juurde. Sealt kutsuti ta'
välisministeeriumi poliitilise osakonna
juhatajaks ja hiljem välismi-'
nistri abiks. , ,
Hilisemad töökohad välisesindajana
viisid teda Pariisi, Brüsseli,
Moskvasse ja Rooma, kus ta samaaegselt
oli meie alaliseks esindajaks
Rahvaste Liidu juures.
Kui meie Londoni saadik dr. 0.
Kallas 1934. aastal siirdus tagasi kodumaale,
määrati August Torma saadikuks
Londoni, millisel ametikohal
ta oli oma surmani 1971. aastal.
London oli poliitiliselt ja majanduslikult
Eesti riigile erilise tähtsusega
ja see koht vajas kogenud ja
(järg Ihk. 8)
Teadaanne ja kutse osavõtuks
KONVERENTS
V . • - •
Tartu Collega, laup. 14. veeby. kell 9.30—4.45
rai, 14. veebruaril 1987 kell 7 õhtul Eesti aja suures
Eeskavas: ESKO LUKSEPP- bass ja TEf\^ ÄJySAfVSBEL Klaveril CH. KIPPER.
Õhtusöök veiniga, baar Ja loterii.
KANADA EESTUSTE AJALOOTEOSE JÄTKAR/ilWE/ARIHinVID, KULTUÖRIMUUSEUM: OLUKORRAD,
VÕIMALIKUD TULEVIKUPROBLEEMID, ALTERNATIIVID LAHENDUSTEKS, KONKREETSED
KAVAD JA NENDE RAKENDAMINE.
Ettekanded: Robert Kreem, Vpldu Lillakas, Heino Taremäe, dr. Endel Aruja, Richard Antik,
, Rain Rebas, Abel Lee, Endla Lüdig, Ene Runge, Johannes
ORKESTRI SAATEL
Päasnfied - $25.00 ©etmyügiä ühes laudade reservatsiooniga igal töisspäeva ohtu!
7.30-9.30 Eesti {V^aja kohviku eeskojas Ja teSefoffnia õhtuti 423-2546 - HBUEIVIALT
VEEBRUARIKS S.A.
Tanner, Osvald Piil.
Ühised arutlused. Teem va
Konverentsist osavõtumaks vabatahtlik KONVERENTS! KORRALDAV TOIMKOND
1987 algusega kell 15.00
Ülikooli Convocation Hall'is
mv
wassaSBBssi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 29, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-01-29 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870129 |
Description
| Title | 1987-01-29-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Nr. 5 (1925) 1987 NEW YORK — USA Ülemkohus otsustas, et distrikli apellatsiooni-kohtu otsust Karl Linnase kohta ei võeta uuest! arutusele. Seega ootab teda väljasaatmine N. Liitu, kus ta tagaselja on surma mõistetud. Karl Linnas on vangistuses möödunud aasta 22. aprillist saadik. Teda süüdistati USA-sse asumisel ebaõigete andmete andmises oma tegevuse kohta Teise maailmasõja ajal. Ülemkohtu otsus pidi tehtama teatavaks esmaspäeval, 26. jaanuari hommikul, kuid lükati päeva võrra edasi. Otsus tehti teatavaks teisipäeva hommikul kl. 10.30. Nagu kuuleme, otsis kaitseadvokaat päeva kestel võimalusi otsuse täideviimise pikendamiseks, kuid toimetustöö lõpul ei olnud informatsiooni tulemustest. Taolistel juhtudel varemalt on deporteerimine toimunud väga kiiresti. Karl Linnase protsessid USA kohtus kestsid mitu aastat. Süüdistus* t(B§ väideti, et Karl Linnas olevat Tartu koonduslaagris abistanud „tuhandete juutide ja kommunisti-dp hukkamisi^'. Süüdistusmaterjal oh peamiselt N. Liidust, mille vastu protesteeris tema kaitse.. Eesti ühiskond, eesotsas organisatsioonidega, protesteeris otsuse vastu saata Karl Linnas N. Liitu. Viimaste andmete järgi saabus Valgesse Majja umbes 15.000 kirja ja telegrammi. Peetakse vajalikuks kohe teleioneierida, ja nõnda deporteerimise seisatamist, Valgesse Majja (presidendi eriassistant Linas l^je-lis tel. (202) 456-6573 ja kohtuminis-teriuumi (Deputy of Attorney General Arnold Brun (202) 633-2101. 99 9* «0 66 Kuldtinnamärgid Toronto Eesti Võitlejate Ühingu liikmeile. Pildil _ . Ülo Tamre (esimees), Aksel Loorpere, Ernst Hallas ja aupeakonsul PunaarmeeSt. pÕgGnenud eestmSed JUtUStaVad Ümar Heinsoo. All — ÜEVK teeneteristi piiskop Karl R^^ kinnitab rinda aupeakonsulllmar Heinsoo. Tema kõrval Augustjurs. GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Teatavasti põgenesid (Lähemalt Ihk. 4) Fotod—S.Preem mõni nädal tagasi Lääne-Saksamaale kaks eestlast, kellega Eestlaste Keskkomitee ei saanud ühendust. Nüüd jutustavad mõlemad oma elamustest punaarmees saksa bulv ärilehele „Bild". Saadik August Torma medalid ja aumärgid talletatakse Toronto Eesti Ühispangas. Pildil vitriinkasti juures medalite deponeerimise korraldajad Ühispanga endine esimees Villem Noolandi, praegune esimees Karl Randlaid, E V . aupeakonsul Ilmar Heinsoo ja Valdek Raiend. Foto — 0. Haamer 1t II • a a D L@upa®val, 28. v®®bm{!iriM987. a. kell 7.30 õhtuii \ ^inkSeir Aiaditoociumb/ S®necai Coll8ege'is (Finch Ava j( te®8t MerRoosGK tõi. 731-6250 ja Juta EViisitsalaht®!. 493-1459. ——-— — — ••—H — \ '•—• — ; — • . • . •. ^ : ,,Kui punaarmee desertöör taba- se meid tagasi ja pannakse seina äär-takse, saab ta kõigepealt metsiku de Aga see meid ei hirmuta. Taha-nahatäie ning seejärel lastakse ta me läänes alustada uut elu. Tahame maha. Vaatamata sellele proovivad minna USA-sse sugulaste juurde." ,,DDR"-ist iga kuu kuus punaarmee- Mõlematel oli teenistus ,,DDR"-is last Lääne-Saksamaale põgeneda, .kohutav aeg. nMeid pandi Tallinnas Möödunud aastal õnnestus see ainult esiteks kolmeks päevaks kogumis-kahel: Peeter ja Tauno, 19 aastat va- laagrisse. Seal olid telgis puunarid, ei nad, mõlemad Eestist. Kaks kõhna mingeid madratseid ega tekke. Siis poissi lastenägude ja paljaksaetud tiopiti meid rongi ning l^šti kaks päe-peadega. Nad on ühes hotellitoas vä kõrvalrööpmeil seista. Vähesed kusagil. Saksamaal ning jutustavad : tualetid olid juba mõne tunniga um-oma seiklusrohkest põgenemisest läbi bes; Süüa oli ainult seda, mis vane-okastraadi ja miiniväljade. rrad kaasa andsid. Kuhu meie pidime Mõlemad on-märgitud raskest hai- mitiema, seda ei öelnud keegi. Algusest. Tauno, tuhkblondTallinnast, nult mitte Afganistani", mõtlesime, oli alates oktoobris ,,DDR"-is. Ta sai Aga meie ei teadnud veel, mis meid punaarmeeskakskordakopsupõleti-Mi)DR"-is võis oodata. ust Torma aomäreid Toronto Eesti anga hoole all Pääs© $8.00 ku ning kahiseb veel praegu rääkimise juures. Peeter, veidi tüsedam, tumeda-, juukseline, räägib rohkem ja pärineb Tartust. Ta käed ja jalad on kaetud muhkudega, mis tingitud puudulikust toitlustamisest: vitamiinide puudus. Ta ütleb: ,,Meie teame, et tagasiminekut eiole. Ja kui meid siin läänes KGB-agendid tabavad, viiak- .,DDR"-is paikneb umbes 420.000 venelast. Viis armeed 19-ne diviisi ja . (Järg Ihk. 4] Neljapäeval, 22. jaanuaril leidis Toronto Eesti Ühispangas asel lühike tseremoonia, mille raames asetati panga operatsioonisaali seinale väljapanek kadunud E.V. täis-volilisele saadikule August Tormale annetatud medalitest ja aumärkidest. August Torma oli Eesti Vabariigi üks väljapaistvamaid diplomaatilisi esindajaid, kelle karjäär sai alguse 191'9. aastal, kui ta lähetati noore vabariigi sõjaväeliseks esindajaks Leedu valitsuse juurde. Sealt kutsuti ta' välisministeeriumi poliitilise osakonna juhatajaks ja hiljem välismi-' nistri abiks. , , Hilisemad töökohad välisesindajana viisid teda Pariisi, Brüsseli, Moskvasse ja Rooma, kus ta samaaegselt oli meie alaliseks esindajaks Rahvaste Liidu juures. Kui meie Londoni saadik dr. 0. Kallas 1934. aastal siirdus tagasi kodumaale, määrati August Torma saadikuks Londoni, millisel ametikohal ta oli oma surmani 1971. aastal. London oli poliitiliselt ja majanduslikult Eesti riigile erilise tähtsusega ja see koht vajas kogenud ja (järg Ihk. 8) Teadaanne ja kutse osavõtuks KONVERENTS V . • - • Tartu Collega, laup. 14. veeby. kell 9.30—4.45 rai, 14. veebruaril 1987 kell 7 õhtul Eesti aja suures Eeskavas: ESKO LUKSEPP- bass ja TEf\^ ÄJySAfVSBEL Klaveril CH. KIPPER. Õhtusöök veiniga, baar Ja loterii. KANADA EESTUSTE AJALOOTEOSE JÄTKAR/ilWE/ARIHinVID, KULTUÖRIMUUSEUM: OLUKORRAD, VÕIMALIKUD TULEVIKUPROBLEEMID, ALTERNATIIVID LAHENDUSTEKS, KONKREETSED KAVAD JA NENDE RAKENDAMINE. Ettekanded: Robert Kreem, Vpldu Lillakas, Heino Taremäe, dr. Endel Aruja, Richard Antik, , Rain Rebas, Abel Lee, Endla Lüdig, Ene Runge, Johannes ORKESTRI SAATEL Päasnfied - $25.00 ©etmyügiä ühes laudade reservatsiooniga igal töisspäeva ohtu! 7.30-9.30 Eesti {V^aja kohviku eeskojas Ja teSefoffnia õhtuti 423-2546 - HBUEIVIALT VEEBRUARIKS S.A. Tanner, Osvald Piil. Ühised arutlused. Teem va Konverentsist osavõtumaks vabatahtlik KONVERENTS! KORRALDAV TOIMKOND 1987 algusega kell 15.00 Ülikooli Convocation Hall'is mv wassaSBBssi. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-29-01
