1978-07-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
miXOIÄL LIBRA.RY Order Section* Res?» 56233, 395 Wellington Str„ J OTTAWA, Ont. • ELA OflH- „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. .Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00, 6 k. 512.00, 3 k. ?8.00. ÜSA-sse: 1 a. $23, 6 k. $12.50, 3 k. $8.50. ülemere-maadesse: 1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k. $9.00. ; Kiriposti lisa Kanadas: 1 a. $13.50, .6 k. $6.75. Kiri- ja lennuposti lisa USA-s: 1 a. $1450, 6 k. $7.25. Lennuposti lisa Ülemeremaadesse: 1 a. $20.80, 6 k $10,40. '! KuulutuSjhinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. Üksiknumber @ .40 <t. • Second Class Mail Registraiion No. 1354. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil-fordi N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 . • * — „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. •Asut. A. Weileri algatusel 1950. \Tr. 28 (1483) 1978 •NELJAPÄEVAL, 13, JUULIL - THURSDAY, JULY 1 XXIX aastakäik Kanada on vainus, uueks põhiseaduseks, leidis Ontario nõuandev komitee oma Torontos peetud konverentsil, millest võttis osa eestkste esindajana Valve Andre. •V... . Kanada peaminister P. E. Trudeau poolt esitatud Kanadaxuue põhiseaduse eelnõu eeldab ICaüada valitsussüsteemis põhilisi muudatusi. Need on avalikkusele üldiselt teatavaks tehtud, ning paljud ringkonnad on jõudnud oma seisukohti ühes või teises sektoris avaldada. ; 1977. aastal jõustas Ontario pro-yintsivalitsus h.n. Advisory Commit-tee. on Confederationl(OACG) Kanada föderaalsüsteemi: hindamiseks. Ühe olulise eesmärgina pii ettepanekute väljatöötamine [Ontario valitsu: sele selle osavõtuks' f jideraal- ja pro-yintsivalitsuste omavahelisel suhtlemisel Kanada tuleviku küsimustes. Progress selles sektoris on avaldatud n.n. Esimeses Repordis. See re-port hõlmab soovitusi põhiseaduse reformi -— Kanada parlamendi tei-datuste ettepanekuid. Viimaste' osas lise esindaja poolt, kuid tõsisem aru-eriti oli loota tugevat panust Töron- telli sel teemal jäeti targu töörühma-toskorraldatud,, Confederation '78M de pädevusse, kuna viimaste ettekan-könverentsi poolt. ded tutid hiljem esitamisele kirjali- ••'Konverentsi delegaatidelt eeldati kult avalikul foorumil. varem väljasaadetud vajaliku materjaliga tutvumist, osavõttu üld-koosolekuist kui ka aktiivset .panust töörühmade seisukohtade väljatöötamisel. Konverents toimus Yorki ülikooli Glendon Collegei ruumides. Ava-tervituskõne pidas Toronto peapiiskop Gerald Emmet Garter, kes vaatles Kanada minevikku, olevikku kui ka tulevikku jätkuvalt anglosakside ja kanada prantslaste perspektiivis võrdsete partneritena, sealjuures märkimata jättes, et terviklik Kanada juba ammugi ei koosne ainult kahest, vaid paljudest osa-se koja — praegune senat —, Ülem-; äikest. Kõnele järgnenud küsimus-kohtu, inimõiguste ja keeleõigüste vastuste perioodil esitati see küsi-osas ning võimalikke .parandusmuu- mus ühe kohalviibinud etnokultuuri- MöÖdunüd pühapäeval toimus Va- kuid suutmata, sellesse panna elu na Andrese koguduse suvine väljasõit jumalateenistusega pjraost E; Lepiku tallu, Orangeville Mono Miilis; Seal toimub ; suveti Toronto Eesti Äp.-Õigeusu koguduse tegevus ja teenistused. Sel korral kahe koguduse ühine jumalateenistus. Teenisid ko gudusie vaimulikud praost E. Lepik, õpet. A. Taul ja ülempreester E. V. Erakordne ilus suve^lm oli toonud ligi kolmsada osavõtjat looduslikult kaunisse Lepikute tallu. Juba varakult enne jumalateenistuse algust, mis oli määratud kl. peale, veeresid autod kohale. Lai- ja vaheldusrikas maa-ala köitis tähelepanu ja elati kaasa haaravale' jumalateenistusele, mida kaunistas Ap-õigeusu koguduse koor G. Raagi1 juhatusel. Praost Lepik rajas oma kõne 1. Moosese Raamatus olevale tekstile maailma loomisest, \ mis räägib Jumala suurest tarkusest, vägevusest ja armastusest, mis meid kõikjal ja alati ümbritseb.- Inimene, nii tark ja arenenud kui ta ka ön, ön küll suutnud palju, kuid kõik see on vaid poolik. Inimene teeb küll järele isegi kõige pisema rohulible — tõetruu, Õpet. Taul' viitas:sellele, mida meie: kõike .oma igapäevases elus vajame ja kasutame. Seda on loendamatult palju. Kõik. see on meile antud, kuid nii sageli unustame küsimast ja tunnetamast, et kõik see on Jumala poolt seatud ja antud, mida. me tä-. nuliku: meelega peaksime vastu võtma.':.,- Ääretu ja otsata Jumala tare, mil katuseks sinine taevavõlv kust' säras päike, vahepeal jahutav pilvesagar ning vaimulikkude taas meenutamine seda, mida igapäevases askeldu-sis sageli kipume unustama või tähe-heiepanemata jätma, andis jälle tunnetuse Jumalast, kes kõik on nii kaunisti loonud ja seadnud. Näitas, et Looja Jumal ei ole müüt, vaid tõeline, kes targasi juhib ja hoolt kannab. •••• ,.• ••; Teenistuse lõppedes, olid koguduste daamid korraldanud suurepärase eine. Ka toimus nende hoolel kaunite käsitööde loterii. Ujumisbassein ja tennisväljak leidsid rohket kasu-: tärnist, Ilus pühapäev, Suure Looja rüppes, jättis unustamata elamuse. Konverentsi teine päev, kestvusega üle tosina töötunni, algas hommikul Kanada keskvalitsuse föderaal-pro-vintsiaal' vahendus-sekretär Gordon Robertsoni sissejuhatava sõnavõtuga teemal ..Kommentaare põhiseaduse paranduse eelnõule". Robertson möönas' taoliste varasemate katsete ebaõnnestumisi, kuid eeldas kindlasti seekordset vajalikest muudatustest järelduvat vastuvõetavat reformi. Robertson nimetas ka vähemusrahvuste Õiguste täotelu. Seejärel esines pikema kõnega Yorki ülikooli president, OÄCC esimees H. Jan MacDonald.„Kus oleme olnud ja kuhu läheme?" oli küsimus, mida MacDonald esitas endale .ning teistele delegaatidele ning vastas samas, et üldistused nagu ,;vajadusV põhiseaduse relormiks"> •'.enam detsentrah^em deratsiöoni-ümÄ oraa aj a ära teeninud ning peab asuma, nende põhiliste seisukohtade tegelikule rakendamisele. .. MacDonaldi kõne järel siirduti töörühmadesse, kus intensiivne töö kestis õhtusöögini, pausiga ainult eineks .- Meie esindajal Valve Andrel oli erakordne Võimalus mõtete vahe- •' tuseks • • ;^-y'' ning etnokultuurilište gruppide huvide kaitseks seisukohtade esitamiseks väikeses töörühmas, kuhu kuulusid Yorki ülikooli poliitteaduste Professor A. M. Ruprecht, naisõiguslane Laura Sabia, Ontario tööminister dr. Bette Stephenson, Ontario liberaalide partei juht dr, Stuart Smith, föderaalpariamendi liige Flo-ra MacDonald j.t. Ms. MacDonald Senaator Paul Yuzykl austamisõhtult. Vasakult pr. R, Stanbury, senaator^Richard Stanbury, pr. P. Yuzyk, E KN abieesimees W. Pent, senaator Paul Yuzyk,"Balti' Liidu esimees L. Leivat ja senaator P. Yuzykl tütar Victoria Karpiak. Foto — Elna Kunsla 1 Möödunud reede õhtul oli kogune- siooniliikmena NATO konverentsi-nud Balti rahvusgruppide juhtkond dest 1972, 1974, 1975 ja 1976. ja Ukraina esindajad „Four Seasons Hotell", et austada senaator Paul Yuzyk'it pttäwast. Banketist osavõtjaid1 oli 75. Tänistäti^eniä 65. sünnipäeva ja 15 äästat senaatoriks olemist. Ta nimetati Senatisse 4. veebruaril 1963 tolleaegse peaministri John G. Diefenbakeri poolt, esindades Manitobat. v Piduliku kokkutuleku organiseeris Balti Liit ja läbiviimir? lasus eestlaste õlgadel. Õhtu õnn<istus hästi — piltlikult tasuti Yuzyk iie tänuvõlg, mida ta teinud baltlastele Ottawas „Parlamendimäel". Yuzyk on tuntud oma panusega Ottawas organiseeritud. BäTti õhtutega. Ta ori aidanud viia meie probleemid Kanada parlamendi- ja valitsusliikmete hulka. Kes on Paul Yuzyk? Tema eluloost loeme: On sündinud Saskatchewanis 24. juunil 1913 ukraina perekonnas. Kõrgema hariduse saanud , Saskatchewanis, omab tea- Okupeeritud Eestist asus Kanadasse möödunud aastal Okupeeritud Eestist on möödunud aastal immigreerunud Kanadasse 6 isikut, selgub äsja avaldatud statistikast sisserändajate viimase asukohamaa järgi. 1976. a. oli Eestist sisserändajaid 7. Kokku on Euroopast 1977 a. Kanadasse asunud 40.748. isikut, Aafrikast — 6.372, Aasiast — 31.368, Austraaliast — 1.545, Põhja- ja Kesk-Ameeri-kast — I4J2I8, Kariibi saartelt — 11.911, Lõuna-Ameerikast -- 7.840, teistelt ookeani saartelt — 912. Kokku oli immigrante Kanadasse 114.914. esitas^ ^tugevaid:" vastu-argumente, j d u s l i k u l t doktori (Ph.D.)' kraadi Ja kuid V.Andre suutis siiski töörühma esimehe toetusel teisi liikmeid veenda etnilise representatsiooni tähtsuses ja vajaduses uue valitsussüsteemi' rakendamisel ning sellisena leidis see seisukoht ka töörühma repordis kinnitamist ja üldkogus esir tärnist. _ Õhtune tööperiood sisaldas ette- Vana Andrese koguduse esimees Al-1 kanded kahelt nimekalt teadlaselt: bert Roosti tänu vastuvõtjaile väi- dr. Jean Nõel Desmarais, Lauren-jendas kõigi siiraid tundeid. i (Järg lk. 3) Detroidis toimiinud Küüditamise Mälestus-aktuse korraldajad, esinejad ja aukülalised: Istuvad 1. rida vasakult): leedu pr^es^er (W^ õp. dr. Mihkel Soovik, Senaator Anthony Deresihski, leedu^preester (Brooklynist) Casimer Pugevkius (o delegatsiooni liige Valgesse Majja), aktuse kõneleja parlamendiliige Melvin L. Larsen, Algis Zaparackas (leedu), läti õp. Valters Liventhals ja Ikestatud Komitee esimees Sigurds Rudzitis. Seisavad 2. ridai Pana Rudzitis (läti), leedu sopran Danute Petroniene, Elizabeth Pauražas (leedu), läti muusik Ilze Sturis, leedu fliuušik Asta Sepetys, läti sapran Ästra Kalnins, pr. ja hr. Simon (kroaatia), Gregörz Rej (poola), Ivan Brucky (valge-vene), Kersti Kionka (eestf) ja komitee sekretär Raimond Tralla. Seisavad 3. reas: k0- mitee liige Saulius Kaunelis (leedu) lati pianist Läila Upite, komitee laekur Juris Ozols (läti) leedu adv| Algir-das Ambrose ja leedu pianist Arvydas Sepetys, Foto — H. Ludins on momendil Ottawa Ülikooli professor. Omab ka audoktori tiitli Saskatooni Ülikooli poolt. Ta on paljude kirjutuste ja raamatute autoriks, viimane nendest „For Better Canada". tema sulest on ilmunud senati poliitilised :juhendid teaduse, mass-mee-dia. emigratsiooni ja välispoliitika kohta. On olnud Litünud Rahvaste Kanada Parlamendi delegatsiooni lii- %e 1962; ja 1975. Esindas Kanadat Poola 1000 aasta juubeli puhul 1966, On osa 'võtnud parlamendi delesat-ubelif Toronto Eesti Naisseltsi Jõekääru Laste Suvekodu avas möödunud pühapäeval 25. korda oma uksed eesti noortele eriti pidulikus• õhkkonnas. Kohal oli peale noorte ja lastevane-m? te teiste organisatsioonide esindajaid ja endisi kasvandikke. Lipuväljakul heisati sini-must-val-ge laste laulu saatel ja õhtupoolikul peeti samas juubeliaktus, mille ava-palvüse pidas praost Ö. Puhm, avasõnad-.. ütles TEM esinaine H. Nõvek, aktusekõne p^das kul^uUrrmgi esinaine M. Laänspo ja tervitusi ütlesid aUpeakonsUl I. Heinsoo, krundiõma-nike nimel V. Saluränd, ELK esindaja V. Johanson, ja E.Ruberg. Aktust kaunistas lauluga Toronto Eesti Meeskoor Harry Toi juhatusel. Suvekodu alustas tegevust 76 kasvandikuga ja järgmisse vahetusse on r:egistreeritüd 82 last. Kasvandike hulgas on mitmeid ka kaugemalt. Suvekodu juhatajateks on Viive Lo. raax- ja.Anu Firn.:.. Tema tähtsamaks saavutuseks võib lugeda mitmekültuurilist liikumist Parlamendis ja selle kohta käivat otsust, mis võeti vastu Ottawas 1971. Ta pooldab Kanada uut põhiseadust ja on väga tugevalt seotud Inimõiguste nõudmisega ja. seda eriti Nõukogude Vene poolt kontrollitud aladel. On väga suur NATO toetaja ja pooldab tihedat koostööd vabade Euroopa rahvastega/ Ta oli ka Kanada Parlamendi . delegatsiooni koosseisus Inimõiguste .Konverentsil Belgradis nov. 77—veebr. 78. Ta ei ole väsinud õigust ja vabadust nõudmast Vene orbiidis olevatele rahvastele. '." Aukülaliste lauas istusid senaator Paul Yuzyk abikaasaga( tema tütar Victoria Karpiak, oijskop A. Deksnys, parlamendiliige R. Stanbury abikaasaga JE, V,;. aupeakonsul Ilmar Heinsoo abikaasaga, Läti konsul dr. E. Üpenieks abikaasaga, Leedu peaoknsul dr. J. Zmuidzinas, Leedu Keskesinduse juht J. Simanavi- L- ' S a k s a Pr o f - A - L o e b e r (K i e l> m cius, Läti Liit Kanadas juht T. Kron-j külastanud N. Venet ja okup. Balti T"TI ^ ^ ! riikide pealinnu. AAB'sl ,,Newslet-s a bergs, Ukraina esndaja dr. G. Farago ja Balti Liidu esimees Laas Leivat. ; Sisuka tervituskõne pidas Laas Leivat j t a märkis, et ei austata mitte ainult poliitikut ega doktorikraadiga filosoofi vaid austame ja õnnitleme väga mitmekülgset inimest, kes on senaator, teadlane, poliitik, ühiskonna juht, kirjanik, lehetoimetaja, riigimees, abikaasa ja hea isa. Paul Yuzyk on olnud meile elavaks eeskujuks heast kanadlasest. Ukraina päritoluga, ta mõistab nende inimeste rõõmusid ja muresid, kes Kanada oma uueks koduks valinud. Meie oleme siia. kogunenud, et austada meest, kes .ennastsalgavalt on andnud oma jõu ja aja, et teha meievä-listvpitlust palju tulemusrikkamaks. Tema vaimustus ja juhi võimed on aidanud kanda meie rahvusliku välisvõitluse kõrgemate tähisteni. Aus- . tarne, teda kui veendunud võitlejat, kes kompromisse ei tee. ; : Aupeakonsul Ilmar Heinsoo 'oma tervituses ütles, et-' ';' senaator Yuzyk on alati nõudnud seadusjt inimestele ja õigust rah- •. vastek. ' ':..;: Tema teöd j a tegevust on, juhtinud nii rahvuslikult kui rahvusvaheliselt põhimõtted jä alati on ta seadnud, põhimötted kõige kõrgemaks. Nii' au-peaköns il kui eelkõneleja Laas Leivat võre les Paul Yuzykit ukrainlaste süunahvuslase Taras Sevchenko- Tervit isi tõid T. Kröribergs Läti Liit Karadas ja J. Simanavicius Leedu Ühiskond Kanadas poolt. Stella Kerson koos Siegfrid Veidenbaumi-ga andsd juubilarile Eesti Kunstide Keskuse poolt Abel Lee maali. Uk-ter" nr. 6 kohaselt pn ta AABSi (USA-s asuv balti õpetlaste koostöö organisatsioon) juhatuse nõusolekul arutanud1 nii Tallinnas, Riias kui ka Kaunases ja Moskvas sealsete teadlaste osavõtu küsimust AABSfi kon* verentside tööst Ameerikas ja Kanadas. Ta, on esitanud ka vastava nte-morandumi' ja kutse Moskva akadde-raiale. Ühtlasi on asutatud Gölum-bias N. Vene ja Ida-Euroopa uuri-mus- noukogu. AABSi äsja ametisse astunud presidendiks on eestlane prof. Ivar Ivask Oklahoma ülikoolist;."'- '\'\ \ Teatavasti Balti Instituut Stokhol-mis on astunud kontakti okupeeritud Baltikumiga ja kutsunud oma üritustele lektoreid. 8 lektorit okupeeritud Eestist peavad Rootsis loenguid septembrikuus. raina Maailmaliidu -peasekretär J; .Shymkö:;-'tervitas - juubilari. ükramlas-- te poolt. • * , Õhtu; kunsti lise osa'' eest hoolitses lauluga Õnne Laikve. t a esitas „Viin, mu unelmate' maa", „0 Mio Babbino Caro" ja „üks ainuslõis" Jaak Kiviku klaverisaatel. Viimase laulu viisi-loojaks on L. Leivati .vanaonu, meile: kõigile tuntud Paul'Tammeveski. Paul Yuzyk oma tagasihoidlikus sõnavõtus, tänas kõiki, kes teda austanud. Ta ütles, et. austab kõiki Inimesi, kes tulnud Kanadasse ja aidanud rikastada seda maad oma kogemuste jä oskustega. Sarnast kokkutulekut ei oleks saanud (Järg lk. 3)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 13, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-07-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780713 |
Description
Title | 1978-07-13-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
miXOIÄL LIBRA.RY
Order Section* Res?» 56233,
395 Wellington Str„ J
OTTAWA, Ont. • ELA OflH-
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal toop., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
.Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. 512.00, 3 k. ?8.00. ÜSA-sse: 1 a.
$23, 6 k. $12.50, 3 k. $8.50. ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. ;
Kiriposti lisa Kanadas: 1 a. $13.50,
.6 k. $6.75. Kiri- ja lennuposti lisa
USA-s: 1 a. $1450, 6 k. $7.25. Lennuposti
lisa Ülemeremaadesse: 1 a.
$20.80, 6 k $10,40. '!
KuulutuSjhinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
Üksiknumber @ .40 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-13-01