1979-07-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•"' . .'-vV:. V ^ ' ; ^ ' 1 ^ : - : ' ^ " / , ' : ^ ^^fy^^,tiy':^^\
• • : - vr-."i^Si'.--4W1, iJ'--'!fW-v,'-.-..--.il
.. • V. •::'';'/.''J:^^:^^
1 i
' ^ • Y ^ ' A ' " " " " ""
lillliill
- Gollection Development
395 Wellington Str« Or&s
Ottawa. Onto
3 e i e Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada o Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal toop., kl. 9h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl, 9. h.-8 õ. Laup; kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a.-$24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
l a . $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennppostilisa ülemeremaa-desse:
1 a. $23.50,6 k. $11.75..
Üksiknumber —.50c!.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu-
.tuste küljel $3.25.
TE HT R
: o Second Oass Mail Registraüoa No. 13§40
I I I F » B M — ui " • • • ' • M I l i i l m i l i U l l n f r r m — w m r i i«f u i — — ^ w ^ y r n
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published -by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 • ö . Tel. 4660951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-
'fordi NJ., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
. Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr.,28 (1535) 1979 NELJAPÄEVAL, 12. JUULIL — THURSDAY, JULY 12 XXX- aastakäik
v •
o o
• • . O O
USA Esindajatekoja välispoliitika
komitee allkomisjonis teostus äsja
ametlik ülekuulamine inimõiguste
ja rahvuslike õiguste pinnalt okupeeritud
Balti riikides, mis kerkis
ühenduses uue Balti Resolutsiooniga
(nr. 147), Balti rahvaste organisatsioonidest
esinesid seletustega Balti
maailmaliidu esim. dr. K. Bobelis,
Ühendatud Balti-Ameerika Komitee
esim. G. Meierovics, ühendatud Leedu
Abistamisfondi esimeeslVl. Rudis,
hiljuti Leedusi välja pääsenud Pau-las
Vaicekauškas, ka USA välismini^
teeriumi Euroopa küsimuste osakonnast
ministri asetäitjaid Barry ja
rahvasaadik R. Dornan (R. Kalif.).
Balti organisatsioonide esindajad
puudutasid ajaloolisi ja praeguse aja
•kuritöid inimõiguste osas Balti maadel
ja vajadust enesemääramise õiguste
alal okup. Eestis, Lätis ja Leedus.
Vaicekauškasv kirjeldas oma
isiklikke läbielamusi Nõukogude
vangilaagreis ja ka Nõukogude võimu
survet Leedus. Rahvasaadik Dornan,
kes läinud aastal sai külastada
Lätit, kirjeldas omi tähelepanekuid
sealt. Välisministri asetäitjaid Barry
andis edasi USA välisministeeriumi
seisukohad Balti riikide suhtes, samuti
ministeeriumi vaated Balti rii-
!kide diplomaatilise korpuse suhtes.
Rahvasaadik Ed. Derwinski (R.
Iii.), kes Balti rahvaste üks suuremaid
ja viljakamaid sõpru USA parlamendis,
on ise mainitud alämko-misjoni
liikmeid. Derwinski ütles, et
venelased kasutavad Tallinnas olümpia
ehituste püstitamisel poliitilisi
vange. Tema ja teised tõstsid üles ka
venestamise küsimuse Balti riikides."
Derwinski nõuab, et 1980, a. Madrii-dis
Helsingi konverentsi teisel järel-konverentsil
tuleb tõsta üles Balti
küsimus, kus ühendriikide president
peaks andma vastavad kindlad korraldused
. USA Madridi konverentsi
delegaatidele. Ta rõhutab, et Eesti,
Läti ja Leedu, rahvastele tuleb, anda
enesemääramise õigus. Derwinski lisas
tähelepanu ka Nõukogude uuele
kodakondsuse seadusele, nõudes selle
eest kaitset Balti päritoluga, USA
kodanikele kui nad peaksid külastama
N. Liidu alasid. Ja lõpeks Derwinski
avaldab nõude, et ÜSA president
peaks Balti küsimuse viima
teiste rahvaste ette, selleks ka kasutades
USA ametlikke informatsiooniallikaid
.rahvusvaheliste raadiosaadete
ja publikatsioonide abil, et kasvatada
teiste rahvaste toetust ja arusaamist
Balti riikide õiguses iseseisvusele.
Kõik need nõuded ta on võtnud
kokku resolutsiooni, mille ta andis
edasi ülalmainitud üiekuulamis-koosõlekul
Washingtonis. Nende küsimuste
edukuse arendamiseks on
vajalik, et Balti rahvaste kõik organisatsioonid
ja kä üksikisikud omapoolselt
nõuete ja märgukirjadega
USA parlamendiliikmetele j.t. esineksid.
. . v . - . v . v . v . v . v . w v
5^
I
Eesti baptistide 3. ülemaailmse juubelikonvereritsi osa külalisi. Eesreas vasakult: V. Heljula — Inglismaa, Elli
Mänd — ÜSA, (X Loogna — Rootsi, 4E. Meiusi —• USA, E. Kaups — ÜSA, A. Konsa — USA, K. Raid -^Toronto.
Tagareas: J. Puusaag — Eesti, E. "Mänd — USA, E. Kaups - r USA,; L. Heinmets USA, T. Kaups — USA,-M;
Meiusi — USA, Ä. Roos — Rootsi, E, Leps — USA, t. Vahte! — USA, B. Ling — Austraalia, R. Vahtel — USA,
Foto — I. -S. Lillevars
UKU!
STOKHOfJVS — 18. juunil sõitis
Eestisse Soome suurajakirja „Hymy-lehti"
i juures töötav ajakirjanik-itöi-uraetajä
Irma kärama abiellumaks
tartlase Aare Vallistuga. Mõlemad ei
aimanud, et KGB-1 oli valmis kurikaval
1 plaan pulmad nurjata. Siiski selle
plaani realiseerimine ei õnnestu-.
: mid. Kaotajaks; jäi KGB. •
: Kui eelmisel õhtul oli kokku lepitud,
et peigmees sõidab Tallinnast
Tartusse, kus abielu registreerimine
pidi aset leidma, samas bussis koos
soomlastega, j siis hommikul tõsteti
kell 9.07^are Vallistu jõhkralt bussist
välja/ Käsuandjaks oli keegi li-bedaolemisega
sell, kes mängis giidi,
kuid tegelikult esindas hoopis teatud
asutust. Ilmselt loodeti, et kohalike
vaga; raskete liiklusvõimaluste juures
ei jõua . Aare Tartusse õigeks
ajaks. Ta hilincski, kuid oli siiski Perekonnaseisu
aktide büroo juhtkonnaga
kokku leppinud, et saabub hiljem.
See tekitas segadust. •.;...
Irma Kärama jutustas, et seejärel
võeti kasiitušele uued nõksud. Nimelt1
keelduti abielu registreerimast,
kuna Irmal puuduvat sissesõidu
tempel passis. Tegelikult seda üldse1 ta" ..
passi ei lööda, vaid hoopis viisale.
Irmaga oli kaasa sõitnud.ka tuntud
soome avaliku elu; tegelane, tuntuim
selgeltnägija Soomes Tamara
Maunonen, kes kinnitas, et nõudmine
oli rumal ja kohatu. Seejärel abi^
elu siiski registreeriti,, kuid vastsele
pruutpaarile anti kätte ebatäpsustega
abielutunnistus. Aare Vallistu
nõudis uue kirjutamist. Ametnikud
keeldusid. Kemplemine kestis mõnda
aega ja kui Aare Vallistu jäi endiselt
kindlaks, abielutunnistus asendati
täpsega. .. :
Tegelikult on see Aare Vallistu ta-gakiusamiste
reas väid järjekordne
juhtum, inimõiguste ' rikkumisest
Möödunud aastal heideti ta välja
Eesti Põllumajanduse Akadeemiast,
kus ta oli lõpetamas just neljandat
kursust. Teda nimelt kahtlustas
KGB sidemetes põrandaaluse usuliikumisega;
Kui käesoleval kevadel
KGB leitnant Albert Gerold kuulas
üle Aare tuttavat Heino Vähki saa-
Eesti baptistide 3. ülemaailmne juübelikonverents lõppes suure kont-sert-
jumalateemstusega pühapäeval, 8. juulil kell 17.00 Toronto Eesti Baptisti
kirikus 883 Broadview Ave. Kirik jäi kitsaks, toodi lisaks toole, palju
rahvast kuulas jumalateenistust all seltskondlikus ruumis vai j ühäälda j a«
telt. Kuum suveilm ei olnud kedagi eemale hoidnud. Konverents tähistas
Läänemaa ärkamise 100-dat, Eesti baptismi 95-dat ja Toronto koguduse 30-
ndat sünnipäeva motoga „Austus koguduses" EF. 3/21. Kirikuliste arvu
hinnati 400—450. Külalisi pii saabunud Argentiinast, Austraaliast, Hispaaniast,
Inglismaalt, Rootsist, USA-st ja Eestist.
Juubeli ^kontsert-jümalateenistüsel ga õnnestunuks võib pidada söovi-esinesid
Konverentsi ..Ühiskoor, laulud konverentsidelt, mida kogu-
X.E.B.K. noortekoor, solistid .M. dus palus korrata. Laulis Marika
Duesberg-Roos — sopran, A. Kaups Krabi, Jaan ja Kalle Medri duett,
alt, H. Kirves — bariton, M. Kra
iideni J . Cärter
võtab vasfy
paadipõgenikky;
Kanadas käibi praegu suurem aktsioon
Vietnami nn. paadipõgenike
yastuvõtmiseks, keda naaberriigid
Maläasia, Philipiinid, Tai, Singapur
ja teised keelduvad yastuvõtmast,
sest Singapuri peaminister märkis,
et need põgenikud on üheks osaks
Moskva ja Hanoi plaanist kommunismi
laiendamiseks Aasias ja kogu
maailma ulatuses. I. Mather kirjutas
7. juuli Star'is, et nende hulgas on
>Viet Gonge", ,kes võitlesid Vietna
mis ameeriklaste vastu ja kes parast
sõja lõppu jäid Hanoi kommunistide
juures ebasoosingusse. Mitmetes
laagrites on tekkinud kokkupõrkeid
nende ja ametivõimude vahel.
Kanada immigratsiooniniinister
R. Atkey märkis, et Kanada sõjalennukeid
ja laevu rakendatakse nende
põgenikke toomiseks Kanadasse. Kõneldakse,
et Kanada ei võta vastu
mitte ainult 12,000 põgenikku, mida
välisminister Flpra MacDonald lubas
võtta, vald vähemalt 35,000 põgenikku.
Kuid nõuti et Kanada võtku
vähemalt 50,000 aasialast vastu.
Praegu kogutakse raha ja koostatakse
nimekirju nendest, kes põgenikke
omal vastutusel; siia üle toovad. Põgenike
arvu arvatakse ulatavat ca
300,000-le. Samas kirjutatakse sellest,
kuidas oma-aegseid Idaeuroopa teatud
põgenikke välja saata ja kodakondsust
ara võtta.
bi — sopran, J. Medri — bariton, K.
Medri — bass, L. Purje — sopran, K.
Raid. — tshello, J. T a l l— tshello.
Koorijuhid olid: M. Duesberg-Roos,
Charles Kipper, J.. Medri. Orelil ja
klaveril saatsid' M. Duesberg-Roos,
Gharles Kipper, Ä; Alkok, T. Kirves
ja Imbi Medri. Flöödil saatsid Esther
.Wilbiksi ja tema usinate abiliste, kor-lateehistüsele
järgnes rikkalik kohvilaud
kõigile kiriku all seltskondlikus
saalis õdederingi esinaise Õie
Wilbiksi ja temausinate abiliste 'korraldusel:
Kohvilauas tehti .õnnestunud,
konverentsist kokkuvõtet ja tänati
Issandat, kes oma õnnistuse oli
andnud sellele suurele kokkutulekü-
President J. Carter on sisepoliiti-listes
raskustes. Tema suuremaks
probleemiks on energia küsimus.
USA-s on suur bensiini puudus ja
bensiinijaamade juures on bensiini
ostjate sabad, mis takistavad liiklust
ja sulgevad tänavaid.
President lükkas edasi oma kõne
USA rahvale ja räägitakse, et ta on
sunnitud tegema suuri muudatusi
valitsuses, Kaalul on tema uuesti va-parteist
tõstetakse järgmisel presidendivalimisel
ikka ja jälle üles Ed-ward
Kennedy: kandidatuur: J. Car-ter'i
populaarsus on väga madal. Terava
kriitika äll''on ka tema,valis-poliitika.
SALT II, Rodeesia ja Lõu-nä-
Aafrika ning isegi Nikaraagua küsimus,
kus kommunistlikud terroristid
tulevad lähemal ajal võimule.
Seega tekkib Kesk-Amecrikasse tellimise
küsimuse, sest demokraatide1 ne Kuuba ja N. Liidu satelliit.
maks kompromiteerivaid andmeid,. le.
ähvardas ta Aare Vällistüle „veel
keerata", kuna see tahtvat välismaale
minna. Nüüd siis üritatigi „keera-
(22. juulil kell 11 hommikul Peetri kirikus
.Tegevad: piiskop Karl Raudsepp, õpetaja Oskar Pulim ja
külalisõpetajad.
Instituudi ypilased. V Orelil Roman. Toi.
Solist Liina Purje. Viiulisolist Mariannei-Ürke.
21. juulil 1979 kell 8 õhtul
LÕKE! LAUL! •. NALJAD! Ainult |2.{
Kontsert-jumalateenistuse kava oli
hästi koostatud — meeldiv ja kõrge-;
tasemega nii musikaalselt kui sõnaliselt.
";';"' :V'Ä;-':
Ühiskoor laulis Jaan Medri juhatusel
„Kui Jehoova saab vangid"
Charles Kipper saatis orelil. Kogudus
laulis „Võta nüüd Issandat". Sõnad
luges 40 Taaveti laulust Daniel
Ling Austraaliast. Peeter Kaups tänas
palves ja palus õnnistust Noortekoor
laulis Charles Kipperi juhatu
sel „Mu süda ärka üles" ja Voogamine",
Imbi Medri saatis klaveril.
Tshellodel K. Raid ja J. Tall mängisid
„Largo", klaveril saatis C K ip
per. Kogudus ja koorid laulsid ^Viinapuu
ja oksad" ja 2. konverentsi
hümni. Järgnes baritoni soolo H .
Kirves'elt Vancouverist. Noortekoor
esines lauluga „Kristus su armastus".
Alt Asta Kaups laulis K. Raidi
saatel tsriellöl/ Trio M. Duesberg-
Roos, A; Kaups ja L. Purje laulsid
„Tõsta silmad" erakordselt meeldivas
harmoonias, klaveril Ch. Kipper.
Ühiskoor laulis Charles Kipper'i
juhatusel „Siit saadik" ja Jehoova
koda", mille viisi ön loonud Charles
Kipper. Klaveril saatis Anne Kahu-
Alkok. „Jehoova koda" on õnnestunult
võimsalt kõlav kiriklik laul. Vä-kläveril
Einar Medri. Soovsoolona
mängis J. Tall tshellol „Andante".
Kogudus laulis K. Raidi juhatusel
konverentsi laule, orelil M. Dues-berg-<
Roös ja klaveril Anne Kahu-
Alkok. Ühiskoor ja kogudus laulis 3.
konverentsi hümni. Järgnes võimsalt
ühiskoori 11' M..Duesberg-Roosi energiast
voolaval juhtimisel. halleluuja
koor", mis kujunes kontserdi
kõrgpunktiks."
Kõne ja palvuse pidas pastor E.
Toompuu Guelphist,
kes käsitas kiriku probleeme ja usu
j õudu. Kui; Inglismaal esitati kogudusele
küsimus: „Mis on valesti kirikuga?",
siis paremaks' vastuseks
osutus „Koguduse probleem seisab
selles, et rahvas ei taipa ega mõista
koguduse vägedust ja au!-". Ka see
õnnestunud ja õnnistatud konverents
räägib koguduse ilu vägedu-sest.
Ka kaks hoopis vastassuunas
nähet võivad ehitada Jumala kogudust.
Isegi algristikogudus ei osanud
hinnhta seda vaimset jõudu, mida
üsk annab ja aitab korda saata. Usklikki
on taga kiusatud, kuid usku ei
ole suudetud hävitada. Ön levinud
üle merede. Jumalasõna kaudu räägib
Jumal. Usk muudab inimeste elu
ja muudab seda''.paremuse, suunas
Jumal võib väiksest algusest suure,
võimsa koguduse teha! Tänagem Jumalat!
— lõpetas pastor.
Noortekoor laulis nagu pastori kõne
kinnituseks -Halleluuja, amen!"
ja jumalateenistus: lõppes ühislauluga
„Kui end koguvad päästetud: hulgad".
Onnistussõriad ütles õpetaja
Jüri Puusaab Tallinnast, Kalju Koguduse
vanem. Jumalateenistusel
võis näha külalisi teistest eesti kogudustest
Torontos. ;
Kohvilauda oli kogunenud mitu
sada inimest Kohvi ja maitsvaid
suupisteid jätkus külluses kõigile.
Õdede Ring oli suurepärase töö teinud.
Konverentsist kokkuvõtet tehes A.
(Järg lk. 2)
1. juulil algas Kotkajärvel eesti noorte laasjrielu. Esimese üksusemv
pidas oma laagri Põhjala Tütarde gaidlipkond. Kuna laager oli mõeldud
õppelaagrina, siis oli ilmastik selleks lust••nan:u tellitud. Nädala, algus
vilu ja tuuline, aga sobis imehästi gaidide töökavaga. Harjutati laagriehi-tuste
püstitamist ja kõiki gaiditarkuseid, mida linnas hästi teha ei sa?.
Füüsiliselt pingutavaid ja leidlikkust nõudvaid mänge toimus igal päeval ja
õhtuti esitati omaloomingut lõkketule ääres. (
Gaidlaagri juhiks oli Silvia B.irk ja .hatas tüdrukuid Koidula Ruberg ja
abiks Ava Kiilaspea. Hellakeste osas teda abistasid Milvi Silm, Al.ice Kui-oli
juhiks Heidi Simonlats.er, ja Leda.j lango ja osalise ajaga t.eisigi emasid.
abistasid - vanematest juhtidest lip-koima
hellakeste juht Astrid Jõgi ja
lipkonna vanem Leili Terts. Nooremad,
juhid Olid Selina Reimann ja
Erika: Niit. Kogu laagri tegevusel
hoidis silma peal lipkonna juht Margot
Nortmaa, kes ka kogu aja laagris
viibis.
Laagri' alguseks saabus kohale arvukalt
tüdrukute vanemaid, kes ühisel
jõul lõid Järvetarele peale uue
katuse. Vanemad tegid veel teisigi
parandus- ja korrastustöid, mis nii
juhtide kui ka tüdrukute laagrielu
mugavamaks tegi. Laagriköögis jü-
Tüdrukud, töötasid köögis' telkide
kaupa; ja said toiduvalmistamise
kunstis palju targemaks. Ösavöt jaiJ
laagris koos juhtide ja köögipersonaliga
oli; 50 inimest.
Tõhjala Tütred Said sellest laagrist
kaasa suurel hulgal tarkusi ja
ilusaid mälestusi. '
Laupäeva õhtusel suurlõkkel viibis
arvukalt vanemaid ja osa võtsid ka
Lembitu skaudid, kelle laager laupäeval
algas. Tüdrukud viisid oma
kava läbi hoogsalt ja huvitavalt, ega ,
oleks võinud keegi arvata, et nad te-
(Järg lk. 2)
Vana-Andrese koguduse
JÜÜMU JUMALATEENISTUSED
Pühapäeval, 15. juulil USUTEADUSLIKU INSTITUUDI AVA-JUMA-LATEENISTUS
kell 11 hommikul. Jutlustab prof. A. Võõbus.
Solist Avo Kittask. Orelil dr. Roman Toi. Kaastegevad Usuteadusliku
Instituudist osavõtjad ja õpetajad.
Pühapäeval,. 22. 'juulil KOGUDUSE VÄLJASÕIT .JÕEKÄÄRULE,
Jumalateenistus koos suvekodu kasvandikega kell 11 hommikul
Pühapäeval, 29. juulil USUTEADUSLIKU INSTITUUDI PIISKOP-'
V LIK LÕPP-JUMALATEENISTUŠ, Jutlus piiskop Karl Raud-sepp.
Solist Irene Loosberg. Orelil dr. Roman Toi. Kaastegevad
instituudi õpilased ja külalisvaimulikud.
• -. .s ; :-:.''-.:;.'i,'t--1, •—:(.••»...•.• t« - TV- • .ii.tr
,.,:^5|?f:.!:'r::;;S¥
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 12, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-07-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790712 |
Description
| Title | 1979-07-12-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | •"' . .'-vV:. V ^ ' ; ^ ' 1 ^ : - : ' ^ " / , ' : ^ ^^fy^^,tiy':^^\ • • : - vr-."i^Si'.--4W1, iJ'--'!fW-v,'-.-..--.il .. • V. •::'';'/.''J:^^:^^ 1 i ' ^ • Y ^ ' A ' " " " " "" lillliill - Gollection Development 395 Wellington Str« Or&s Ottawa. Onto 3 e i e Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada o Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal toop., kl. 9h.-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl, 9. h.-8 õ. Laup; kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: Kanadas: 1 a.-$24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: l a . $30.00, 6 k. $16.00, 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennppostilisa ülemeremaa-desse: 1 a. $23.50,6 k. $11.75.. Üksiknumber —.50c!. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu- .tuste küljel $3.25. TE HT R : o Second Oass Mail Registraüoa No. 13§40 I I I F » B M — ui " • • • ' • M I l i i l m i l i U l l n f r r m — w m r i i«f u i — — ^ w ^ y r n „OUR LIFE" - „MEIE ELU" — Estonian Weekly. Published -by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 • ö . Tel. 4660951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil- 'fordi NJ., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. . Asut. A. Weileri algatusel 1950. Nr.,28 (1535) 1979 NELJAPÄEVAL, 12. JUULIL — THURSDAY, JULY 12 XXX- aastakäik v • o o • • . O O USA Esindajatekoja välispoliitika komitee allkomisjonis teostus äsja ametlik ülekuulamine inimõiguste ja rahvuslike õiguste pinnalt okupeeritud Balti riikides, mis kerkis ühenduses uue Balti Resolutsiooniga (nr. 147), Balti rahvaste organisatsioonidest esinesid seletustega Balti maailmaliidu esim. dr. K. Bobelis, Ühendatud Balti-Ameerika Komitee esim. G. Meierovics, ühendatud Leedu Abistamisfondi esimeeslVl. Rudis, hiljuti Leedusi välja pääsenud Pau-las Vaicekauškas, ka USA välismini^ teeriumi Euroopa küsimuste osakonnast ministri asetäitjaid Barry ja rahvasaadik R. Dornan (R. Kalif.). Balti organisatsioonide esindajad puudutasid ajaloolisi ja praeguse aja •kuritöid inimõiguste osas Balti maadel ja vajadust enesemääramise õiguste alal okup. Eestis, Lätis ja Leedus. Vaicekauškasv kirjeldas oma isiklikke läbielamusi Nõukogude vangilaagreis ja ka Nõukogude võimu survet Leedus. Rahvasaadik Dornan, kes läinud aastal sai külastada Lätit, kirjeldas omi tähelepanekuid sealt. Välisministri asetäitjaid Barry andis edasi USA välisministeeriumi seisukohad Balti riikide suhtes, samuti ministeeriumi vaated Balti rii- !kide diplomaatilise korpuse suhtes. Rahvasaadik Ed. Derwinski (R. Iii.), kes Balti rahvaste üks suuremaid ja viljakamaid sõpru USA parlamendis, on ise mainitud alämko-misjoni liikmeid. Derwinski ütles, et venelased kasutavad Tallinnas olümpia ehituste püstitamisel poliitilisi vange. Tema ja teised tõstsid üles ka venestamise küsimuse Balti riikides." Derwinski nõuab, et 1980, a. Madrii-dis Helsingi konverentsi teisel järel-konverentsil tuleb tõsta üles Balti küsimus, kus ühendriikide president peaks andma vastavad kindlad korraldused . USA Madridi konverentsi delegaatidele. Ta rõhutab, et Eesti, Läti ja Leedu, rahvastele tuleb, anda enesemääramise õigus. Derwinski lisas tähelepanu ka Nõukogude uuele kodakondsuse seadusele, nõudes selle eest kaitset Balti päritoluga, USA kodanikele kui nad peaksid külastama N. Liidu alasid. Ja lõpeks Derwinski avaldab nõude, et ÜSA president peaks Balti küsimuse viima teiste rahvaste ette, selleks ka kasutades USA ametlikke informatsiooniallikaid .rahvusvaheliste raadiosaadete ja publikatsioonide abil, et kasvatada teiste rahvaste toetust ja arusaamist Balti riikide õiguses iseseisvusele. Kõik need nõuded ta on võtnud kokku resolutsiooni, mille ta andis edasi ülalmainitud üiekuulamis-koosõlekul Washingtonis. Nende küsimuste edukuse arendamiseks on vajalik, et Balti rahvaste kõik organisatsioonid ja kä üksikisikud omapoolselt nõuete ja märgukirjadega USA parlamendiliikmetele j.t. esineksid. . . v . - . v . v . v . v . v . w v 5^ I Eesti baptistide 3. ülemaailmse juubelikonvereritsi osa külalisi. Eesreas vasakult: V. Heljula — Inglismaa, Elli Mänd — ÜSA, (X Loogna — Rootsi, 4E. Meiusi —• USA, E. Kaups — ÜSA, A. Konsa — USA, K. Raid -^Toronto. Tagareas: J. Puusaag — Eesti, E. "Mänd — USA, E. Kaups - r USA,; L. Heinmets USA, T. Kaups — USA,-M; Meiusi — USA, Ä. Roos — Rootsi, E, Leps — USA, t. Vahte! — USA, B. Ling — Austraalia, R. Vahtel — USA, Foto — I. -S. Lillevars UKU! STOKHOfJVS — 18. juunil sõitis Eestisse Soome suurajakirja „Hymy-lehti" i juures töötav ajakirjanik-itöi-uraetajä Irma kärama abiellumaks tartlase Aare Vallistuga. Mõlemad ei aimanud, et KGB-1 oli valmis kurikaval 1 plaan pulmad nurjata. Siiski selle plaani realiseerimine ei õnnestu-. : mid. Kaotajaks; jäi KGB. • : Kui eelmisel õhtul oli kokku lepitud, et peigmees sõidab Tallinnast Tartusse, kus abielu registreerimine pidi aset leidma, samas bussis koos soomlastega, j siis hommikul tõsteti kell 9.07^are Vallistu jõhkralt bussist välja/ Käsuandjaks oli keegi li-bedaolemisega sell, kes mängis giidi, kuid tegelikult esindas hoopis teatud asutust. Ilmselt loodeti, et kohalike vaga; raskete liiklusvõimaluste juures ei jõua . Aare Tartusse õigeks ajaks. Ta hilincski, kuid oli siiski Perekonnaseisu aktide büroo juhtkonnaga kokku leppinud, et saabub hiljem. See tekitas segadust. •.;... Irma Kärama jutustas, et seejärel võeti kasiitušele uued nõksud. Nimelt1 keelduti abielu registreerimast, kuna Irmal puuduvat sissesõidu tempel passis. Tegelikult seda üldse1 ta" .. passi ei lööda, vaid hoopis viisale. Irmaga oli kaasa sõitnud.ka tuntud soome avaliku elu; tegelane, tuntuim selgeltnägija Soomes Tamara Maunonen, kes kinnitas, et nõudmine oli rumal ja kohatu. Seejärel abi^ elu siiski registreeriti,, kuid vastsele pruutpaarile anti kätte ebatäpsustega abielutunnistus. Aare Vallistu nõudis uue kirjutamist. Ametnikud keeldusid. Kemplemine kestis mõnda aega ja kui Aare Vallistu jäi endiselt kindlaks, abielutunnistus asendati täpsega. .. : Tegelikult on see Aare Vallistu ta-gakiusamiste reas väid järjekordne juhtum, inimõiguste ' rikkumisest Möödunud aastal heideti ta välja Eesti Põllumajanduse Akadeemiast, kus ta oli lõpetamas just neljandat kursust. Teda nimelt kahtlustas KGB sidemetes põrandaaluse usuliikumisega; Kui käesoleval kevadel KGB leitnant Albert Gerold kuulas üle Aare tuttavat Heino Vähki saa- Eesti baptistide 3. ülemaailmne juübelikonverents lõppes suure kont-sert- jumalateemstusega pühapäeval, 8. juulil kell 17.00 Toronto Eesti Baptisti kirikus 883 Broadview Ave. Kirik jäi kitsaks, toodi lisaks toole, palju rahvast kuulas jumalateenistust all seltskondlikus ruumis vai j ühäälda j a« telt. Kuum suveilm ei olnud kedagi eemale hoidnud. Konverents tähistas Läänemaa ärkamise 100-dat, Eesti baptismi 95-dat ja Toronto koguduse 30- ndat sünnipäeva motoga „Austus koguduses" EF. 3/21. Kirikuliste arvu hinnati 400—450. Külalisi pii saabunud Argentiinast, Austraaliast, Hispaaniast, Inglismaalt, Rootsist, USA-st ja Eestist. Juubeli ^kontsert-jümalateenistüsel ga õnnestunuks võib pidada söovi-esinesid Konverentsi ..Ühiskoor, laulud konverentsidelt, mida kogu- X.E.B.K. noortekoor, solistid .M. dus palus korrata. Laulis Marika Duesberg-Roos — sopran, A. Kaups Krabi, Jaan ja Kalle Medri duett, alt, H. Kirves — bariton, M. Kra iideni J . Cärter võtab vasfy paadipõgenikky; Kanadas käibi praegu suurem aktsioon Vietnami nn. paadipõgenike yastuvõtmiseks, keda naaberriigid Maläasia, Philipiinid, Tai, Singapur ja teised keelduvad yastuvõtmast, sest Singapuri peaminister märkis, et need põgenikud on üheks osaks Moskva ja Hanoi plaanist kommunismi laiendamiseks Aasias ja kogu maailma ulatuses. I. Mather kirjutas 7. juuli Star'is, et nende hulgas on >Viet Gonge", ,kes võitlesid Vietna mis ameeriklaste vastu ja kes parast sõja lõppu jäid Hanoi kommunistide juures ebasoosingusse. Mitmetes laagrites on tekkinud kokkupõrkeid nende ja ametivõimude vahel. Kanada immigratsiooniniinister R. Atkey märkis, et Kanada sõjalennukeid ja laevu rakendatakse nende põgenikke toomiseks Kanadasse. Kõneldakse, et Kanada ei võta vastu mitte ainult 12,000 põgenikku, mida välisminister Flpra MacDonald lubas võtta, vald vähemalt 35,000 põgenikku. Kuid nõuti et Kanada võtku vähemalt 50,000 aasialast vastu. Praegu kogutakse raha ja koostatakse nimekirju nendest, kes põgenikke omal vastutusel; siia üle toovad. Põgenike arvu arvatakse ulatavat ca 300,000-le. Samas kirjutatakse sellest, kuidas oma-aegseid Idaeuroopa teatud põgenikke välja saata ja kodakondsust ara võtta. bi — sopran, J. Medri — bariton, K. Medri — bass, L. Purje — sopran, K. Raid. — tshello, J. T a l l— tshello. Koorijuhid olid: M. Duesberg-Roos, Charles Kipper, J.. Medri. Orelil ja klaveril saatsid' M. Duesberg-Roos, Gharles Kipper, Ä; Alkok, T. Kirves ja Imbi Medri. Flöödil saatsid Esther .Wilbiksi ja tema usinate abiliste, kor-lateehistüsele järgnes rikkalik kohvilaud kõigile kiriku all seltskondlikus saalis õdederingi esinaise Õie Wilbiksi ja temausinate abiliste 'korraldusel: Kohvilauas tehti .õnnestunud, konverentsist kokkuvõtet ja tänati Issandat, kes oma õnnistuse oli andnud sellele suurele kokkutulekü- President J. Carter on sisepoliiti-listes raskustes. Tema suuremaks probleemiks on energia küsimus. USA-s on suur bensiini puudus ja bensiinijaamade juures on bensiini ostjate sabad, mis takistavad liiklust ja sulgevad tänavaid. President lükkas edasi oma kõne USA rahvale ja räägitakse, et ta on sunnitud tegema suuri muudatusi valitsuses, Kaalul on tema uuesti va-parteist tõstetakse järgmisel presidendivalimisel ikka ja jälle üles Ed-ward Kennedy: kandidatuur: J. Car-ter'i populaarsus on väga madal. Terava kriitika äll''on ka tema,valis-poliitika. SALT II, Rodeesia ja Lõu-nä- Aafrika ning isegi Nikaraagua küsimus, kus kommunistlikud terroristid tulevad lähemal ajal võimule. Seega tekkib Kesk-Amecrikasse tellimise küsimuse, sest demokraatide1 ne Kuuba ja N. Liidu satelliit. maks kompromiteerivaid andmeid,. le. ähvardas ta Aare Vällistüle „veel keerata", kuna see tahtvat välismaale minna. Nüüd siis üritatigi „keera- (22. juulil kell 11 hommikul Peetri kirikus .Tegevad: piiskop Karl Raudsepp, õpetaja Oskar Pulim ja külalisõpetajad. Instituudi ypilased. V Orelil Roman. Toi. Solist Liina Purje. Viiulisolist Mariannei-Ürke. 21. juulil 1979 kell 8 õhtul LÕKE! LAUL! •. NALJAD! Ainult |2.{ Kontsert-jumalateenistuse kava oli hästi koostatud — meeldiv ja kõrge-; tasemega nii musikaalselt kui sõnaliselt. ";';"' :V'Ä;-': Ühiskoor laulis Jaan Medri juhatusel „Kui Jehoova saab vangid" Charles Kipper saatis orelil. Kogudus laulis „Võta nüüd Issandat". Sõnad luges 40 Taaveti laulust Daniel Ling Austraaliast. Peeter Kaups tänas palves ja palus õnnistust Noortekoor laulis Charles Kipperi juhatu sel „Mu süda ärka üles" ja Voogamine", Imbi Medri saatis klaveril. Tshellodel K. Raid ja J. Tall mängisid „Largo", klaveril saatis C K ip per. Kogudus ja koorid laulsid ^Viinapuu ja oksad" ja 2. konverentsi hümni. Järgnes baritoni soolo H . Kirves'elt Vancouverist. Noortekoor esines lauluga „Kristus su armastus". Alt Asta Kaups laulis K. Raidi saatel tsriellöl/ Trio M. Duesberg- Roos, A; Kaups ja L. Purje laulsid „Tõsta silmad" erakordselt meeldivas harmoonias, klaveril Ch. Kipper. Ühiskoor laulis Charles Kipper'i juhatusel „Siit saadik" ja Jehoova koda", mille viisi ön loonud Charles Kipper. Klaveril saatis Anne Kahu- Alkok. „Jehoova koda" on õnnestunult võimsalt kõlav kiriklik laul. Vä-kläveril Einar Medri. Soovsoolona mängis J. Tall tshellol „Andante". Kogudus laulis K. Raidi juhatusel konverentsi laule, orelil M. Dues-berg-< Roös ja klaveril Anne Kahu- Alkok. Ühiskoor ja kogudus laulis 3. konverentsi hümni. Järgnes võimsalt ühiskoori 11' M..Duesberg-Roosi energiast voolaval juhtimisel. halleluuja koor", mis kujunes kontserdi kõrgpunktiks." Kõne ja palvuse pidas pastor E. Toompuu Guelphist, kes käsitas kiriku probleeme ja usu j õudu. Kui; Inglismaal esitati kogudusele küsimus: „Mis on valesti kirikuga?", siis paremaks' vastuseks osutus „Koguduse probleem seisab selles, et rahvas ei taipa ega mõista koguduse vägedust ja au!-". Ka see õnnestunud ja õnnistatud konverents räägib koguduse ilu vägedu-sest. Ka kaks hoopis vastassuunas nähet võivad ehitada Jumala kogudust. Isegi algristikogudus ei osanud hinnhta seda vaimset jõudu, mida üsk annab ja aitab korda saata. Usklikki on taga kiusatud, kuid usku ei ole suudetud hävitada. Ön levinud üle merede. Jumalasõna kaudu räägib Jumal. Usk muudab inimeste elu ja muudab seda''.paremuse, suunas Jumal võib väiksest algusest suure, võimsa koguduse teha! Tänagem Jumalat! — lõpetas pastor. Noortekoor laulis nagu pastori kõne kinnituseks -Halleluuja, amen!" ja jumalateenistus: lõppes ühislauluga „Kui end koguvad päästetud: hulgad". Onnistussõriad ütles õpetaja Jüri Puusaab Tallinnast, Kalju Koguduse vanem. Jumalateenistusel võis näha külalisi teistest eesti kogudustest Torontos. ; Kohvilauda oli kogunenud mitu sada inimest Kohvi ja maitsvaid suupisteid jätkus külluses kõigile. Õdede Ring oli suurepärase töö teinud. Konverentsist kokkuvõtet tehes A. (Järg lk. 2) 1. juulil algas Kotkajärvel eesti noorte laasjrielu. Esimese üksusemv pidas oma laagri Põhjala Tütarde gaidlipkond. Kuna laager oli mõeldud õppelaagrina, siis oli ilmastik selleks lust••nan:u tellitud. Nädala, algus vilu ja tuuline, aga sobis imehästi gaidide töökavaga. Harjutati laagriehi-tuste püstitamist ja kõiki gaiditarkuseid, mida linnas hästi teha ei sa?. Füüsiliselt pingutavaid ja leidlikkust nõudvaid mänge toimus igal päeval ja õhtuti esitati omaloomingut lõkketule ääres. ( Gaidlaagri juhiks oli Silvia B.irk ja .hatas tüdrukuid Koidula Ruberg ja abiks Ava Kiilaspea. Hellakeste osas teda abistasid Milvi Silm, Al.ice Kui-oli juhiks Heidi Simonlats.er, ja Leda.j lango ja osalise ajaga t.eisigi emasid. abistasid - vanematest juhtidest lip-koima hellakeste juht Astrid Jõgi ja lipkonna vanem Leili Terts. Nooremad, juhid Olid Selina Reimann ja Erika: Niit. Kogu laagri tegevusel hoidis silma peal lipkonna juht Margot Nortmaa, kes ka kogu aja laagris viibis. Laagri' alguseks saabus kohale arvukalt tüdrukute vanemaid, kes ühisel jõul lõid Järvetarele peale uue katuse. Vanemad tegid veel teisigi parandus- ja korrastustöid, mis nii juhtide kui ka tüdrukute laagrielu mugavamaks tegi. Laagriköögis jü- Tüdrukud, töötasid köögis' telkide kaupa; ja said toiduvalmistamise kunstis palju targemaks. Ösavöt jaiJ laagris koos juhtide ja köögipersonaliga oli; 50 inimest. Tõhjala Tütred Said sellest laagrist kaasa suurel hulgal tarkusi ja ilusaid mälestusi. ' Laupäeva õhtusel suurlõkkel viibis arvukalt vanemaid ja osa võtsid ka Lembitu skaudid, kelle laager laupäeval algas. Tüdrukud viisid oma kava läbi hoogsalt ja huvitavalt, ega , oleks võinud keegi arvata, et nad te- (Järg lk. 2) Vana-Andrese koguduse JÜÜMU JUMALATEENISTUSED Pühapäeval, 15. juulil USUTEADUSLIKU INSTITUUDI AVA-JUMA-LATEENISTUS kell 11 hommikul. Jutlustab prof. A. Võõbus. Solist Avo Kittask. Orelil dr. Roman Toi. Kaastegevad Usuteadusliku Instituudist osavõtjad ja õpetajad. Pühapäeval,. 22. 'juulil KOGUDUSE VÄLJASÕIT .JÕEKÄÄRULE, Jumalateenistus koos suvekodu kasvandikega kell 11 hommikul Pühapäeval, 29. juulil USUTEADUSLIKU INSTITUUDI PIISKOP-' V LIK LÕPP-JUMALATEENISTUŠ, Jutlus piiskop Karl Raud-sepp. Solist Irene Loosberg. Orelil dr. Roman Toi. Kaastegevad instituudi õpilased ja külalisvaimulikud. • -. .s ; :-:.''-.:;.'i,'t--1, •—:(.••»...•.• t« - TV- • .ii.tr ,.,:^5|?f:.!:'r::;;S¥ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-12-01
