1979-12-20-01 |
Previous | 1 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Second Class Mail Registration No. 1354. ITT lil P H " ' " * «a-i^fti Nr. 51/52 (1558) 1979 NELJAPÄEVAL/ 20. DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 20 im«.]iiirniLiiir.inri!lii«i|lLii,i.»il..,Mii n r i ^ in X X X aastakäik l / j / rtj >i ii/V • .• ."Siis.Maarja ütles: „Mu hing-ülistab väga Issandat, ja mu.vvaim rõõmutseb Jumalas, mina"^õnnistegijas; sest ta pn vaadaiuuL oma ; Ümmardaja alanduse peale!Vaa-. ta, nüüdsest peale kiidavad mind. õndsaks .kõik '• •sugupõlved,:.-, sest minule -on. teinud supn' asju Vä-;. gev, ja tema nimi on püha, ja' tema .halastus kestab põlvest, põlve.' -neile, kes teda; kardavad! t a ' o n . õrna .käsivarrega teinucU võimsa teo, ta. on pillutanud "need. kes:, o n ' suurelised oma südame meele, poolest; ta on tõuganud maha vä-.. gevad .aujärgedelt ja, 'ülendanud, alandlikud; näljased on ta täitnud heade andidega;' aga• rikkad. tühjalt minema ..saatnud, ta -on -vastu-' .võtnud oma 'sulase. Iisraelil .meele-tuletades oma -halastust, nõnda nagu ta on "rääkinud meieisudele, ' Aabrahamile J a tema soole-kuni ruiõlu ja '..õnn. Ta rääkis sellesama seks. Üks udune ja kauge jumalariigi" saabumisest, millest pai- võiks pakkuda meile ainult udust ja jud Heebrea prohvetid,enne teda olid rääkimid. Kuid see kuidas ta rääkis, õli erinev. Ta kuulutus oli ilma tingimusteta. Jumalariik pidi kuuluma n i i omadele kui ka võõrastele; n i i pühadele kui patustele, nii rikastele kui ka vaestele. Veel enam, ta kuulutas Jumalariiki just võõrastele ja vaestele ja eriti nendele, kes ei julgenud isegi loota, et Jumal neile armust halast ah. Ja kuna tolleaja usulised ja poliitilised juhid pidasid tema kuulutust hädaohtlikuks valitsevale; korra-le, löödi ta varsti risti. Aga. selle sama ristilöödud Jeesuse kohta ütlesid apostlid, et ta oli üles äratatud surnuist. Ja seda sõnumit ülestõusmisest, mida nimetatakse nüüd evangeeliumiks", levitasid nad* kogu maailmas. Jeesus elab! Ta ei ole ainult üks kuju minevikust, keda me vaid mälestame. Ta valitseb praegu! Ta riik on tulnud, on siin ja saab tulema veel täies auhiilguses, Jumal saadab selle korda, vaatamata vastupanule, vaatamata sellele, kas mina ja sina seda tunnistame, vaatamata isegi surmale. Jumal on see, kes Jeesuse äratas surnuist ja tema oii Jeesuse poolt' igas küsimuses. Tfema"ise : võldši^är?' :pat'.r ja;s^irtna;- -ning -viib.: •••lele, kas nad öii-%klita\d.Või t f c i n & * f / $ ^ ^ ^ kord täielikule või- '; .'•.; •'Luuka; 1:46--55i. ; Kus iganes;' kristlik k i n k uni asunud "kauemat aega ühe rahva .juures, nagu see.on olnud seda Eestis, seal- '<m kristlikud pühad kokku sulanud' ' rahvuslike pühadega. Igaüks siin l p - ; v neilmas pühitseb:.- jõule; ja':..paljud !ä-:: vh^/ad',isegi j^rikusserVö^föniaia^ši-. !Skandinaavlased USA-s, või eestlased .Kanadas . või. .inglismaal, • : :v,qiböllä leiavad, et neil on raske otsustada, kas jõulud on rohkem selleks, et meenutada Kristuse sündi, või selleks^ et lihtsalt meelde tuletada Skandinaavia ja Eesti jõulukoHibeid, niis neile lapsepõlves nii armsad olid. Selles ei ole ju iseenesest midagi paha. Lootus, mis Jeesuse sünniga tuli maailma, kuulub kogu maailmale; see ei ole mitte mingisugune „era omandus", mis kuulub üksnes kirikule. Teiseks, see lootus on antud selleks, et see täidaks raele igapäevast elu; sellepärast on ju ka loomulik, et selle lootuse tooja sündi pühitse-1 takse samuti, nagu iga teist rõörau-pidu. dule. See^öhgi, inidämeie võime loor ta tulevikult.- ..-;. -'•'" ';'-.••'. Tavaliselt kummardavad inimesed 'küll hoopis teistsugust jumalat. Teda kiputakse ette kujutama eraldatuna Jeesusest, kuidagi kauge ja udusena. Jõulusõnum räägib meile aga Jumalast, kelle isik h.ö. kindlaks on määratud Jeesuse isikus. Jeesuses näeme Jumalat inimesena tegutsemas inimeste keskel, ..pillutamas rast, mis ootab meid meie teekonna neid, kes on suurelised, tõukamas lõpul. kauget lootust. Kui aga Jumal, kellest meile jõulusõnum räägib, oh tõeline, siis me teame täpselt, mida ta kavatseb teha meiega ja maailmaga — ja see on hea. Ta täidab oma tõotused, mis ta andis Aabrahamile Ja Iisraelile, ja ta valmistab ühe suure hõiskamise rõhutuile ja näljastele. "Me tõesti ei pruugi põgeneda oma vastutuste eest ilmas, et pöörata selga meile avanenud võimalustele. Mis meil tarvitseb teada, on vaid see, kas meile asetatud vastutused on väärt kanda ja kas meile avanenud võimalused on väärt proovida. Kui Jeesus elab, siis nad on. „Vanade heade päevade" jumal on ju tegelikult üks loo tusetuse jumal, sest neid „vanu häid päevi" ei saa keegi enam tagasi tuua. Jumal aga, kellest Maarja laulab, tegutseb täna ja tulevikus, luues üha uusi päevi, milles kõik meie mineviku ja oleviku päevad leiavad oma õige mõtte ja tähenduse. Võibolla üks paguluses elav rahvas, nagu Kanada eestlaskond, saab paremini aru jõulusõnumist kui teised inimesed. Räägib ju see sõnum Jumalast, kes ei jäänud ,,vanale heale maale" nautima „vanu häid päe* vä-; vaid otsustas selle asemel Jagada meiega pagulasteed ajalikus elus, tuues meile armastust ja õnne. NüiM võime kõik jätkata oma teekonda, ükskõik kui raske ja keeruline see ka ei oleks, teades, et Selle teekonna lõpp on mehe käes, kes sündis Pei-iemma^. Jä seni, kui oleme Veel teel, võime ka meie aidata üles tõsta neid, kes on teiste poolt jalgealla tallatud, ning jagada häid andid näljastele; sest just nii saame eelmaitse oiukor-t, see keskne ja' kolge, tähtsam osa jõulusõnumist on siiski-vaga eriline ja märkimisväärne. Jõulusõnum ütleb, et Jumal on meile andnud täpse definitsiooni enesest ühe teatud isiku elu jä tegevuse kaudu. K u i tahame teada, milline on Jumal, nii et meie kui tema loodud, teaksime mida me tohime loota ja mille poole püüda, siis pruugib meil vaadata ainult seda Inimest, kuidas tema elas ja mis temast sai. Selle inimese elulugu, mis algab'.sündimisega Petlemmas -—nagu iga inimese elulugu algab sündimisega kusagil — on tõeline ja täiuslik lugu Jumalast;-. Ja kiri me oleme selle loo lõpuni kuulanud, siis oleme kuulnud kõik, mis meil Jumalast iganes tarvis kuulda on. Nagu Martin Luther kord oli öelnud: K u i me roniksime taevasse, et Jumalat lähedalt näha/siis kõik m k da me seal näeksime, oleks vaid lap-sukene ema süles. Lubage, et ma meenutan teile seda lugu. See algab tõesti sündimisega. Ja jutt on inimese, mitte tondi ega jumala sündimisest, kes inimese moodi ainult välja näeb! Äga sellega jutt katkeb ja jätkub alles siis, kui Jeesus on juba täisealine mees. xMüüd näeme teda kui ränd-õpetajat, :prohj.- vetit ja imearsti. Ta käib läbi Juuda ja Galileamaa, kuulutab sõna ja teoga Jumalariigi tulekut. Ta kuulutas päeva saabumisest, kus elu maailmas hakkab kulgema nii, nagu Jumal seda tahab ja mitte enam nii, nagu üks või teine inimene seda juhib. Ta rääkis aja saabumisest, kus inimesed, juhituna armastuse ja rahu vaimust, leiavad vabatahtlikult omale ülesanded, mis kõikidele kasulikud ja vajalikud on; ning ajast, kus pettumuste asemel valitseb alaline ra-maha aujärjelt neid, kes on vägevad, ülendamas alandlikke, täitmas näljaseid heade andidega ja saatmas rikkaid tühjalt minema". Ühe sõnaga, me näeme Jumalat, keda me saame teenida, aidates teda selles tegevuses. Jeesust kõrval jätes, meile meeldib Jumal, kes elab ainult minevikus jav tuletab meile ainult „vanu häid päevi'; meelde, jäädes ise aga alati samaks, kui ka kõik muu muutub. Jõulusõnum räägib aga Jumalast, kes ise muudab asju ja olukordi, „tõügates maha vägevaid aujärjedelt, ülendades alandlikke, äratades üks sur- .nuid.".-' Kuna Jumal, kellest me jõulusõnumis kuuleme just selliselt, erineb meie tavalisest Jumalast", on jõulu evangeelium tõesti meile heaks uudi- See kõik on üks väga eriline sõnum ja kaugeltki mitte kõik ei usu seda, ehkki nad pühitsevad jõule koos usklikega. Vaatamata aga sellele, et jõulusõnumit kõik ei usu, on see siiski tõsi kõikide kohta. See on tõsi igaühe kohta, kes seda loeb või kuuleb, olenematult sellest mida ta isiklikult selle kohta arvab. See suur „ümber-pöörd", millest Maarja oma laulus räägib, on toimumas ja Jumal viib selle võidukale lõpule. Kuna usklikud seda teavad, siis pühitsevad nad ka jõulusid eriliselt suure rõõmuga, Aamen. Prof. ROBER1 W. JENSQN • (Süstemaatilise tedloogia professor Luterlikus Seminaris, Gettysburg- 'is, Pennsylvania© Siis' oh jõulud kui on küünlad toas ja väljas säramas lumehelbed nagu tähed näivad neoontuledes. „Püha ö ö . . . " laul kõlab kaunilt kirikuis ka kodudes laulvad lapsed, noored, vanad. Hing on hardas õndsuses. . Siis on jõulud kui on laual piparkoogid, pirukad; ahjus vorstid särisevad, kapsad kuldseks keedetud, isa täidab kalleid klaase, külalised tulevad, mina võtan pähklaid peoga — kõik on täna lubatud! Jõulupuu all, küünlasäras, kiisu püüab pallikest tema taga Muri vagalt vaatab seda trällikest.|.i Siis on jõulud kui mü tuppa tuleb jõuluvanake. Temal kaasas kingid mis ma ammu tunnud vajaka: suusasaapad, läkiläki, kindad pehmed käpikud, suusad libedad ja laiao\ suusakepid j a h i t u d ; olümpiaadi piletid j a veel paar kuldmedalit : :•/••' võtan vastu küsimata, et mis eest, mis aladelt. Siis on jõulud kui on hommik õnnis nagu õhtuaeg. Igale häid pühi soovin, igalühel annan käe. LYDIA TORI i i T3D HEE
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 20, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-12-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E791220 |
Description
Title | 1979-12-20-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Second Class Mail Registration No. 1354.
ITT lil P H " ' " * «a-i^fti
Nr. 51/52 (1558) 1979 NELJAPÄEVAL/ 20. DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 20
im«.]iiirniLiiir.inri!lii«i|lLii,i.»il..,Mii n r i ^ in
X X X aastakäik
l / j / rtj >i
ii/V
• .• ."Siis.Maarja ütles: „Mu hing-ülistab
väga Issandat, ja mu.vvaim
rõõmutseb Jumalas, mina"^õnnistegijas;
sest ta pn vaadaiuuL oma ;
Ümmardaja alanduse peale!Vaa-.
ta, nüüdsest peale kiidavad mind.
õndsaks .kõik '• •sugupõlved,:.-, sest
minule -on. teinud supn' asju Vä-;.
gev, ja tema nimi on püha, ja' tema
.halastus kestab põlvest, põlve.'
-neile, kes teda; kardavad! t a ' o n .
õrna .käsivarrega teinucU võimsa
teo, ta. on pillutanud "need. kes:, o n '
suurelised oma südame meele,
poolest; ta on tõuganud maha vä-..
gevad .aujärgedelt ja, 'ülendanud,
alandlikud; näljased on ta täitnud
heade andidega;' aga• rikkad. tühjalt
minema ..saatnud, ta -on -vastu-'
.võtnud oma 'sulase. Iisraelil .meele-tuletades
oma -halastust, nõnda
nagu ta on "rääkinud meieisudele,
' Aabrahamile J a tema soole-kuni
ruiõlu ja '..õnn. Ta rääkis sellesama seks. Üks udune ja kauge
jumalariigi" saabumisest, millest pai- võiks pakkuda meile ainult udust ja
jud Heebrea prohvetid,enne teda olid
rääkimid. Kuid see kuidas ta rääkis,
õli erinev. Ta kuulutus oli ilma tingimusteta.
Jumalariik pidi kuuluma n i i
omadele kui ka võõrastele; n i i pühadele
kui patustele, nii rikastele kui
ka vaestele. Veel enam, ta kuulutas
Jumalariiki just võõrastele ja vaestele
ja eriti nendele, kes ei julgenud
isegi loota, et Jumal neile armust halast
ah. Ja kuna tolleaja usulised ja
poliitilised juhid pidasid tema kuulutust
hädaohtlikuks valitsevale; korra-le,
löödi ta varsti risti.
Aga. selle sama ristilöödud Jeesuse
kohta ütlesid apostlid, et ta oli üles
äratatud surnuist. Ja seda sõnumit
ülestõusmisest, mida nimetatakse
nüüd evangeeliumiks", levitasid nad*
kogu maailmas. Jeesus elab! Ta ei
ole ainult üks kuju minevikust, keda
me vaid mälestame. Ta valitseb praegu!
Ta riik on tulnud, on siin ja saab
tulema veel täies auhiilguses, Jumal
saadab selle korda, vaatamata vastupanule,
vaatamata sellele, kas mina
ja sina seda tunnistame, vaatamata
isegi surmale. Jumal on see, kes Jeesuse
äratas surnuist ja tema oii Jeesuse
poolt' igas küsimuses. Tfema"ise
: võldši^är?' :pat'.r ja;s^irtna;- -ning -viib.:
•••lele, kas nad öii-%klita\d.Või t f c i n & * f / $ ^ ^ ^ kord täielikule või-
'; .'•.; •'Luuka; 1:46--55i.
; Kus iganes;' kristlik k i n k uni asunud
"kauemat aega ühe rahva .juures,
nagu see.on olnud seda Eestis, seal-
' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-12-20-01