1982-02-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National L i ;i'ary ^^^M-^^rs Gcn. Acquisitions Scction
1089.
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 9 (2833) XXXI aastakäik Teisipäeval, 2. veebruaril 1982 - Tuesöay> Febniary 2, 1982 Üksiknumbri
Itaalia politsei pstis
Kas on ees rahvusvaheline terrori laine ameeriklaste vastu?
WASHINGTON — Ameerika kindral James Lee Dozlery keda Itaalia Punase Brigaadi terroristid ^-
dasid on^a peidukohas kinni 42 päeva, vabastatiitaa Ha politsei poolt Paduas, kus nad tungisid sisse ühte
ikorterimajas olevasse kortejisse; Terroristi revolver oli suunatud kindralile, et teda viimasel hetkel tappa,
politseiniku püssipäraga antud hoop vältis surmajuhtumi. Punase Brigaadi grupp, kes oli hõivanud
Edndral Dozieri oli ^taalia phtlikum ja efektiivseim oma terroristlike aktsioonidega viimasel kümmel aastal.
Nende eesmärgiks On olnud anarhia ja kartuse teki tamine.
Kartuse ja hirmu tekitamisega
taheti • valpiistada pinda, millele
järgnenuks kommunistide võimu
ülevõtmine kodusõajagai Sellejuures
on iseloomustav, et Itaalia
kommunistlik partei on olnud esimene,
kes on eitanud oma sidemeid
Punase Brigaadiga. Viimase
tosina aastate jooksul on röövitud,
mõrvatud ja tehtud pangaröövimir
si oma operatsioonide finantseerimiseks.
Nende tähelepanuväärseim
operatsioon oli Itaalia peaministri
Aldo Moro hõivamine ja mõrvamine
197^, kelle laip oli pandud
ühte parkeeritud auto pakiruumi
9. mail 1978 Roomas. USA kindrali
hõivamisega olid Punase Brigaadi,
juhid lootnud võita endale
laialtlevinud, rahuliikumise toetust
ja poolehoidu.
Kindral J. L, Dozier, kelle Itaalia
politseinikud; vabastasid^ on
Natö Lõuna-Euroopa maajõudude
ülemjuhatuse peakorteris Itaalia
kindrali. Aldo de Garlini üks abi-i
istest
• l^Iemjuhatuse I alla kuulub Itaa-
\^a, Kreeka, Lääne-Saksamaa ja
""|iste liitunute üksused, lisaks
leeriklasile, kes omakorda
kluluvad Napolis asuva Lütunu-;
w Sõjajõudude Lõuna-^Euroopa
ülemjuhatuse alla,
kus ülemaks on USA admiral William
Crawe. Dozier ülendati ühe-tähe-
kmdraliks 1979. a. novembris.
Edukas kindral Dozieri päästmine
Punase Brigaadi terroristide
küüsist on tõstnud Itaalia politsei
moraali, mis tavaliselt on olnud tä-helepanuväärselt
madal ja tihti isegi
töötanud koos organiseeritud
kuritegevusega. Eriti hinnatud on
antiterroristliku politsei julge ja kiire
aktsioon, mis nõudis ainult 90^
sekundit. USA saadik Maxwell
Raleb kiitis Itaalia politseid, öeldes
et kogu Itaalia võib olla uhke
nende üle.
Viis terroristi, kaks naist ja
kolm meest arreteeriti ruumis, kus
Dozieri oli arvatavasti peetud hõivamisest
saadik. 50-aastane kindral,
kuigi nõrk ja habemesse kfl,s-yanud,
oli siiski hea tervise juures.
Arvukate mõrvatute puhul' dn
Dozier ainus, kes on politsei
poolt elusana kätte saadud. Jäänuks
politsei mõne sekundi võrra
hiljaks. Järgnenuks ka BozieE*
eelmistele.
Politsei sissetungi! üks terroristidest
hoidis laskevalmis sumbutaja-ga
revolvrit Dozierile suunatuna,
kes lamas kinniseotud silmadega ja
ahelais kätega telgis teises ruumis.
So/fdoar$us 4fgonfstanfgao'
Rootsi eestlanna l(iilastas
Afganistani vaiiadusvõitlejaid
STOEHOLM (EPL) — Rootsis korraldatakse solidaarsnsnädal Af-ganistaniga
Afganistani-tribunali komitee poolt. Komitee koirraldas
teatavasti kevadel Afganistani-tribunali Stokholmis, kus esitati palju
tõendeid selle kohta, kuidas N. Lüt on rikkunud rsdivnsvahelisi seadusi.
Tribunalü esinesid ka mitmed
gerilja-gruppide esindajad, kes jutustasid
N. Liidu repressioonist Afganistanis.
Muuseas näidati ,,män-guasju",
mis lennukitelt alla visatakse
ja laste mängu ajal lõhkevad.
Solidaarsušnädal on järgmine
suur üritus tribunali-komitee kavas.
Hiljuti käis rootslaste delegatsioon
Afganistanis geriljägruppe
kohiamas. '
Delegatsioont kuulus ka noor-eestlanna
LenaPoolma, kes sellest
hiljem on kirjutanud Svens-ka
Dag]|)ladetis Ja mujal.
Ta jutustab tfibunaliykomitee in-formatsioonilehes
muuseas:
— Elu läheb edasi.- Haritakse
põldu, peetakse kitsi, kuivata*;akse
sõrmiku^ (põletamiseks) ja hoolitsetakse
laste eest..
Lena käis Afganistanis koos inglise
ajakirjanikuga.
Nad läksid ühe geriijagiupiga
Pakistanist Afganistani.
Lükuda tuli,päeviti, ent pidevalt
valmis olles end varjama venelaste
helikopterite eest.
Metallesemed fulid katta, sest helikopteritest
on võimalik metalli^
detektoritega selliseid esemeid ja
nende kandjaid avastada.
--Mujahedin-gerilja, afgaani sis-siliikumine,
koovis eelkõige relvi,
millega võimalduks alla tulistada
vene helikoptereid. Need on geril
ja suurimaks probleemiks. Kõikjal
päriti, kas me neid saame abistada
relvadega. Konvoidest s^aavat
nad jagUj raskem on aga toime tulla
helikopteritega . . ,;
Meditsiiniline olukord Afganistanis,
on väga raske — pole saada
isegi peavalutablette: : -
— Seal pole mingeid abinõusid
tuberkuloosi ja kõhuhaiguste vastu.
Pisihaavadest v5ib kergesti
tulla raske infektsioon.
Haavu on desinfektsioonivahends-te
puudusel raske puhastada.
Kui gerüjasõdurid vigastada said,
tuli nad toimetada Peshavad. Teekond
on aga pikk ja paljud surid
juba teel...
— Naised polnud sugugi nii maha
surutud nagu.mõnikord läänes
räägitakse. Nad käitusid vabalt,
tulid teretama ja hoolitsesid meie
eest, arutasid poliitikat ^ nad olid
väga vabameelsed.
16. jaanuaril toimus Stokholmis
üleriigiline nn. riigimaršs Afganistani
toetuseks; Inimesed tulid
mitmelt poolt Rootsist bussidega
Stokholmi. Marsiks koguneti
Küngsträdgärderiis. Marsil kõneles
Idrjanik Sven Lindqvist.
Pühapäeval, 17. jaanuaril toimus
seminar Medborgarhusetis. Seal
esinesid Lena Poolma, Andres Sun-delin
ja mitu teist isikut. ,
Dozier ütlesj et sel momendil ta
arvas juba, et see on ta viimseks:
minutiks, aga .vabana hindas la
jälle päikseliägemise võimalust ja
kuulumist maailma inimeste juur-
-de.
Üks arreteerituist, 26-aastane
Antonio Savasta oli tähtis sidemees
Punase Brigaadi |^-Pa^^^^^
Liibanonis asuva grupi.Vahel. ,
Mõnelt poolt on arvatudy et Itaa-
, lia Punasele BrigaadiBe osaks
saanud tagasilöök võib põhjusta»
da üldise rahvusvahelise terrori-lame
ameeriklaste vastu. ^
Veronas, kus kindral Dozier
hõivati, on ühest allikast kuuldud^
et politsei ^juhtis sellesse Paduas
asuvasse korterisse üks politsei
poolt arreteeritud närkootik, kuid -
politsei ole seda informatsiooni
kinnitanud.
Uusi rcihutysi Fooläs
VARSSAV — Gdanski tänavau
pandi maksma lükumiskeeld ehast
koiduni pärast möödunud püha^
päeval toimunud rahutusi. Rahutuse
kestel sai 8 politseinikku ja 5
tsiviilisikut vigastada, kuna üle 200
arreteeriti. Rahutus on suurem pärast
sõjaseisukorra maksma panekut.
Samal ajal katkestati eraisikutel
telefoniühendus. Poola raadios
süüdistati rahutuse organiseerijaid,^
et nad on kasutanud ära viimasel
ajal lõdvestatud sõjaseisukorda.
Raadio teatel algas rahutus, kui
noored kutsusid mööduvaid töölisi
kaasa demonstratsiooniks mitmekordseks
tõstetud toiduainete ja
muu kauba hindade pärast.
Tshehhikuld
cantokse tagasi
PRAHA — Tshehhoslovalckia,
Inglise ja USA ametivõimud nõustusid
Tshehhoslovakkiale tagasi
andma 20 tomü kulda, mis koosneb
kuldmüntidest ja kullakangidest,
mille saksa väeosad varastasid
Tshehhoslovakkiast sõja ajal.
Kuigi kindlat üldväärtust sellele PO7
le antud, ^hinnatakse seda praeguse
hinna kohaselt 250 miljonile dollarile.
Sama kokkuleppe alusel
Tshehhoslovakkia maksab inglise
ja USA kodanikele ning ettevõtetele,
kes kaotasid oma varanduse
kommunistide võimule tulekul 19^8,
130 miljonit dollarit. Selle alla kuulub
umbes 2800 üksikisikut ja natsionaliseeritud
Tshehhoslovakkia
ettevõtet.
USA suurendab abi
il Salvadorik
WASHINGTON — President Ro-nald
Reagan on astunud samme,
et Kongress annaks pidevalt abi
El Salvadorile. USA mõtleb suurendada
mi sõjalist kui ka majan-dusükku
abi, milleks põhjuse andis
möödunud nädalal suurem Kuub ast
ja Nikaraaguast tuge saanud atakk
El Salvadori peamise lennuväe
baasi vastu Ilopangos, kus Jrohke
arv lennukeid hävitati. Washiugto-
.nis asuv inimõiguste eest võitlev
grupp on vandunud, et nad lähevad
kasvõi kohtusse lõpetamaks USA
relvade voolu El Salvadorišse, id-dades
seda üheks kodusõja põhjustajaks.
Teatriloomingust huvitatuid möödunud sügisel Jõekääru lastesuvekodus peetud Looinmg '81 pühid. Pildil
esfreas vasakult Mark Teose, Rima Remik, Rahel Olhrei, Valli Voitk, Mare Westerblom, Mall Puhm, Juta
Silmberg, Aime Liis Tüll jä Rudolf Upp; teises reas TaavoVirkhaus, Rita Sui, HeilyNüdas, Karin Kannel,
Arvo Kuld, Jüri Silmber, Urve Äuksi |a Peeter Martin. Foto: Westerbloin
Mng '81 sai jõulul(ingil(s 15.000 dollaiit
Järgmised loomingupäevad kavatsetakse korraldada 1983. aastal
Möödunud aastal oli iibeks elevust teMtavaks kultuurisündmuseks LOOMING'81 nimeline iu^
oli tähelepanu suunatud igasugustele vaimsetele lopmingualadele, mida koos harrastasid nii noored kui
ka vanemad. Kogu organiseerimistööd jiditis ja kandis Mall Puhm. Nüüd tuli ta suure uudisega„Vaba
Eestlase" toimetusse jagamaks oma rõõmu, koma nagu jõulukingituseks oU saabunud Wimtariolt lubatud
tmtm, - '. ^ • . •
Pühm ütleb, et paar päeva Pealegi polnud sel ajal veel teada, tasid kohe tagasi, kuilBunas olid
enne jõulu saabus Wintariost luba- kas oma kulud saadakse kaetud kohused täidetud,
tud $14.000ja Eesti Sihtkapital ka- või tuleb korraldaj omalt poolt Põhjuseks oli rikkalik kava," koh-nadas
poolt $1000. Saadud sum- juurde maksta. Kuid suvepäevade tumised huvitavate inimestega ja
madega kaetakse sündmuse korral-, ajal kasvas haruldane koostöövajm, puhkuse veetmine täistoitliistamise
damisega ühenduses oUiud kulud, mis vallutas kõik vanfuse pikid ja ja ööbimisvõimalustega,
kuid E. Sihtkapitali toetus pannak- jättis loomingupäevad üheks posi- Väikseid mälestuskilde on roh-se
panka hoiule algkapitaliks järg- tiivsemaks elamuseks sÜnses eesti kesti, ikka tulevad esile Lima Me-misteks
loomingupäevadeks. ühiskonnas. riloo ja Erik Teose musitseerimine,
Mulal järgmised loommgupäe;^, M."Puhm meenutab sealse elu Tiina Lipp-Leppiku ettekanne omV
vad võiksid toimuda, selle kohta näiteks kuivõrd .huvitavaks tee- tööalast. Valli Naelapea sümbolist-arvab
ta, et tõenäoliselt L983. aas- ^^y.^ iujunes Mark Teose poolt lik muinasjutt, Malle-Mai Schustp-'
t^l, . olles ettevahnistuseks ESTO- laagrile õpetatud Kikilipsu laul. ri tangoklassid puujalgseile, Ai,ta
84-le. Mall Puhm lisab siiski ise- lööklaul oli olnud möödunud Susi päevaleht,* näitlejapaar Lippu-^
loomustavat neile päevile, et kui g^^^i g^^^jg ^^ga populaarne. Nii professionaalsus inimeste tun-möõdunud
aastased loomingupäe- sijs laulsid eestlased seda kahel nete esiletoomisel, Hans Wester-'^
vad olid peamiselt isikliku kultuu- p^^j merd. Laagri lõpuks oli jõe-^^lo"^i ööpäevased töötunnid pimi?
riharrastuse arendamiseks, ^ i^^äru lähedal asuv Uxbridge'i kes- ^us ja Roman Toi laudkonnavest-
, sMs LOOMING '83 on mõeldud kus kikilipsudest tühjaks ostetud ja lus, kus tutvustati muusikuid^ kui
ühiskondliku kultuuri teenindu- kui pr. Alaveri poolt korraldatud inin^esi, kui vaid 'nunetada. mõnda
seks ja arendamiseks Välis-Ees- peolauda istuti, Tiina Mitti klaveri-. neist.
tis, kontserti kuulati ja hiljem jälgiti Mall Puhm ütleb lõpuks, et koi-
See on suur toetussumma ja M. Anne Tülli poolt lavastatud ning iidele, kes seUesse ideesse uskusid
Puhm on rõõmus, et see laliendas Valli Voitki poolt tõlgitud näiden- Ja selle teostamisele kaasa aitasid,
kõik majanduslikud mured. On dit „Neli naist", siis olid kõik ki- suur-suur tänu.
võimalik ka Jõekääru lastesuveko- kilpsudega rõivastatud. Naissoolis- Kuid .eriti tahab ta tänada aja-dule,
mille maa-ala ja ruume kasu- tel võis kikilipsu asemel olla ka sa- lehte. Vaba Eestlast ja VaM
tati, anda toetuseks $2000 üürina.' metpael. Voitki, kes nii positiivselt Loo-
Ka kirjastatakse kevadel loomingu- |^ Puhm ütleb, et suurimaks
päevi kokkuvõttev teos, mille,juu- tänuks pärast laagrit oli kuulda ini- sest neile,'kes d ole Eestis sündi-.
!!fJ!..L^^f ^5 meste käest positiivseid hinnanguid nud ja seisavad ühe jalaga Kana-ja
kuidas see osavõtjate enesetun-da, teisega Eesti ühiskonnas, on
net oli tõstnud. vaja kogenud eestlaste moraalset
Juba laagri ajal õli märgata, et tuge: onia ettevõtetes se^^ nad
need, kes alul kavatsesid varem niõleniajalägä^^^;K^ iÜiiskoiidaL
lahkuda,, jäid iõpun! või Murus-,ära ei jäliitaks.^:; •
toimetuse kolleegium raamatukoguhoidja
Lilian Puusti juhtimisel.
Mall Puhm märgib, et Lilian
Puust oli ka Wintario toetuse saamisel
peaosaline, kuid arvepidamisega
aitas kaasa Ilo Puhm. Toetuse
saamisel oli käendajaks EKN
Laas Leivatiga eesotsas, kuna soovituskirjad
kirjutasid E. V. aupea-konsul
Ilmar Heinsoo ja L. Peters
T. E. tJhispangasti
Loomingupäevad õnnestusid igati
hästi. Juba möödunud sügisel
kirjeldati ajalehtedes nende päevade
mitmekülgset tegevust, selle
juhte ja nõuandjaid.
• Mall Puhim tahaks-veeB müüdki
rõhutada kui abivahnilt kÕik
oma aega ohverdasid oma ko-hustusrikaste
tööde ja perekondade
kõrvalt ürituse igakülgseks
õnnestumiseks. -
Eesti Vabariigi 64. aastapäeva tähistamise
KOOSVIIBUVUNE
KOOS EESKAVA ja ÕHTUSÖÖGIGA
Baupäeval, 20. veebruaril 1982 kell 7 õhtuil
Toronto Eesti Maja suures saalis
Baar — Loterii — Tantsuks mängib Gustavsoni orkester
uifniMi
Hoidke efavono P5h/o*4meerika ainuke kaks korda nödafas ilmuv eestikeelne ofaleftf - tellige „Väbo Eesflasf Tellimijs&iipoiig lk. 3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 2, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820202 |
Description
| Title | 1982-02-02-01 |
| OCR text | National L i ;i'ary ^^^M-^^rs Gcn. Acquisitions Scction 1089. ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NEUAPÄEVAL Nr. 9 (2833) XXXI aastakäik Teisipäeval, 2. veebruaril 1982 - Tuesöay> Febniary 2, 1982 Üksiknumbri Itaalia politsei pstis Kas on ees rahvusvaheline terrori laine ameeriklaste vastu? WASHINGTON — Ameerika kindral James Lee Dozlery keda Itaalia Punase Brigaadi terroristid ^- dasid on^a peidukohas kinni 42 päeva, vabastatiitaa Ha politsei poolt Paduas, kus nad tungisid sisse ühte ikorterimajas olevasse kortejisse; Terroristi revolver oli suunatud kindralile, et teda viimasel hetkel tappa, politseiniku püssipäraga antud hoop vältis surmajuhtumi. Punase Brigaadi grupp, kes oli hõivanud Edndral Dozieri oli ^taalia phtlikum ja efektiivseim oma terroristlike aktsioonidega viimasel kümmel aastal. Nende eesmärgiks On olnud anarhia ja kartuse teki tamine. Kartuse ja hirmu tekitamisega taheti • valpiistada pinda, millele järgnenuks kommunistide võimu ülevõtmine kodusõajagai Sellejuures on iseloomustav, et Itaalia kommunistlik partei on olnud esimene, kes on eitanud oma sidemeid Punase Brigaadiga. Viimase tosina aastate jooksul on röövitud, mõrvatud ja tehtud pangaröövimir si oma operatsioonide finantseerimiseks. Nende tähelepanuväärseim operatsioon oli Itaalia peaministri Aldo Moro hõivamine ja mõrvamine 197^, kelle laip oli pandud ühte parkeeritud auto pakiruumi 9. mail 1978 Roomas. USA kindrali hõivamisega olid Punase Brigaadi, juhid lootnud võita endale laialtlevinud, rahuliikumise toetust ja poolehoidu. Kindral J. L, Dozier, kelle Itaalia politseinikud; vabastasid^ on Natö Lõuna-Euroopa maajõudude ülemjuhatuse peakorteris Itaalia kindrali. Aldo de Garlini üks abi-i istest • l^Iemjuhatuse I alla kuulub Itaa- \^a, Kreeka, Lääne-Saksamaa ja ""|iste liitunute üksused, lisaks leeriklasile, kes omakorda kluluvad Napolis asuva Lütunu-; w Sõjajõudude Lõuna-^Euroopa ülemjuhatuse alla, kus ülemaks on USA admiral William Crawe. Dozier ülendati ühe-tähe- kmdraliks 1979. a. novembris. Edukas kindral Dozieri päästmine Punase Brigaadi terroristide küüsist on tõstnud Itaalia politsei moraali, mis tavaliselt on olnud tä-helepanuväärselt madal ja tihti isegi töötanud koos organiseeritud kuritegevusega. Eriti hinnatud on antiterroristliku politsei julge ja kiire aktsioon, mis nõudis ainult 90^ sekundit. USA saadik Maxwell Raleb kiitis Itaalia politseid, öeldes et kogu Itaalia võib olla uhke nende üle. Viis terroristi, kaks naist ja kolm meest arreteeriti ruumis, kus Dozieri oli arvatavasti peetud hõivamisest saadik. 50-aastane kindral, kuigi nõrk ja habemesse kfl,s-yanud, oli siiski hea tervise juures. Arvukate mõrvatute puhul' dn Dozier ainus, kes on politsei poolt elusana kätte saadud. Jäänuks politsei mõne sekundi võrra hiljaks. Järgnenuks ka BozieE* eelmistele. Politsei sissetungi! üks terroristidest hoidis laskevalmis sumbutaja-ga revolvrit Dozierile suunatuna, kes lamas kinniseotud silmadega ja ahelais kätega telgis teises ruumis. So/fdoar$us 4fgonfstanfgao' Rootsi eestlanna l(iilastas Afganistani vaiiadusvõitlejaid STOEHOLM (EPL) — Rootsis korraldatakse solidaarsnsnädal Af-ganistaniga Afganistani-tribunali komitee poolt. Komitee koirraldas teatavasti kevadel Afganistani-tribunali Stokholmis, kus esitati palju tõendeid selle kohta, kuidas N. Lüt on rikkunud rsdivnsvahelisi seadusi. Tribunalü esinesid ka mitmed gerilja-gruppide esindajad, kes jutustasid N. Liidu repressioonist Afganistanis. Muuseas näidati ,,män-guasju", mis lennukitelt alla visatakse ja laste mängu ajal lõhkevad. Solidaarsušnädal on järgmine suur üritus tribunali-komitee kavas. Hiljuti käis rootslaste delegatsioon Afganistanis geriljägruppe kohiamas. ' Delegatsioont kuulus ka noor-eestlanna LenaPoolma, kes sellest hiljem on kirjutanud Svens-ka Dag]|)ladetis Ja mujal. Ta jutustab tfibunaliykomitee in-formatsioonilehes muuseas: — Elu läheb edasi.- Haritakse põldu, peetakse kitsi, kuivata*;akse sõrmiku^ (põletamiseks) ja hoolitsetakse laste eest.. Lena käis Afganistanis koos inglise ajakirjanikuga. Nad läksid ühe geriijagiupiga Pakistanist Afganistani. Lükuda tuli,päeviti, ent pidevalt valmis olles end varjama venelaste helikopterite eest. Metallesemed fulid katta, sest helikopteritest on võimalik metalli^ detektoritega selliseid esemeid ja nende kandjaid avastada. --Mujahedin-gerilja, afgaani sis-siliikumine, koovis eelkõige relvi, millega võimalduks alla tulistada vene helikoptereid. Need on geril ja suurimaks probleemiks. Kõikjal päriti, kas me neid saame abistada relvadega. Konvoidest s^aavat nad jagUj raskem on aga toime tulla helikopteritega . . ,; Meditsiiniline olukord Afganistanis, on väga raske — pole saada isegi peavalutablette: : - — Seal pole mingeid abinõusid tuberkuloosi ja kõhuhaiguste vastu. Pisihaavadest v5ib kergesti tulla raske infektsioon. Haavu on desinfektsioonivahends-te puudusel raske puhastada. Kui gerüjasõdurid vigastada said, tuli nad toimetada Peshavad. Teekond on aga pikk ja paljud surid juba teel... — Naised polnud sugugi nii maha surutud nagu.mõnikord läänes räägitakse. Nad käitusid vabalt, tulid teretama ja hoolitsesid meie eest, arutasid poliitikat ^ nad olid väga vabameelsed. 16. jaanuaril toimus Stokholmis üleriigiline nn. riigimaršs Afganistani toetuseks; Inimesed tulid mitmelt poolt Rootsist bussidega Stokholmi. Marsiks koguneti Küngsträdgärderiis. Marsil kõneles Idrjanik Sven Lindqvist. Pühapäeval, 17. jaanuaril toimus seminar Medborgarhusetis. Seal esinesid Lena Poolma, Andres Sun-delin ja mitu teist isikut. , Dozier ütlesj et sel momendil ta arvas juba, et see on ta viimseks: minutiks, aga .vabana hindas la jälle päikseliägemise võimalust ja kuulumist maailma inimeste juur- -de. Üks arreteerituist, 26-aastane Antonio Savasta oli tähtis sidemees Punase Brigaadi |^-Pa^^^^^ Liibanonis asuva grupi.Vahel. , Mõnelt poolt on arvatudy et Itaa- , lia Punasele BrigaadiBe osaks saanud tagasilöök võib põhjusta» da üldise rahvusvahelise terrori-lame ameeriklaste vastu. ^ Veronas, kus kindral Dozier hõivati, on ühest allikast kuuldud^ et politsei ^juhtis sellesse Paduas asuvasse korterisse üks politsei poolt arreteeritud närkootik, kuid - politsei ole seda informatsiooni kinnitanud. Uusi rcihutysi Fooläs VARSSAV — Gdanski tänavau pandi maksma lükumiskeeld ehast koiduni pärast möödunud püha^ päeval toimunud rahutusi. Rahutuse kestel sai 8 politseinikku ja 5 tsiviilisikut vigastada, kuna üle 200 arreteeriti. Rahutus on suurem pärast sõjaseisukorra maksma panekut. Samal ajal katkestati eraisikutel telefoniühendus. Poola raadios süüdistati rahutuse organiseerijaid,^ et nad on kasutanud ära viimasel ajal lõdvestatud sõjaseisukorda. Raadio teatel algas rahutus, kui noored kutsusid mööduvaid töölisi kaasa demonstratsiooniks mitmekordseks tõstetud toiduainete ja muu kauba hindade pärast. Tshehhikuld cantokse tagasi PRAHA — Tshehhoslovalckia, Inglise ja USA ametivõimud nõustusid Tshehhoslovakkiale tagasi andma 20 tomü kulda, mis koosneb kuldmüntidest ja kullakangidest, mille saksa väeosad varastasid Tshehhoslovakkiast sõja ajal. Kuigi kindlat üldväärtust sellele PO7 le antud, ^hinnatakse seda praeguse hinna kohaselt 250 miljonile dollarile. Sama kokkuleppe alusel Tshehhoslovakkia maksab inglise ja USA kodanikele ning ettevõtetele, kes kaotasid oma varanduse kommunistide võimule tulekul 19^8, 130 miljonit dollarit. Selle alla kuulub umbes 2800 üksikisikut ja natsionaliseeritud Tshehhoslovakkia ettevõtet. USA suurendab abi il Salvadorik WASHINGTON — President Ro-nald Reagan on astunud samme, et Kongress annaks pidevalt abi El Salvadorile. USA mõtleb suurendada mi sõjalist kui ka majan-dusükku abi, milleks põhjuse andis möödunud nädalal suurem Kuub ast ja Nikaraaguast tuge saanud atakk El Salvadori peamise lennuväe baasi vastu Ilopangos, kus Jrohke arv lennukeid hävitati. Washiugto- .nis asuv inimõiguste eest võitlev grupp on vandunud, et nad lähevad kasvõi kohtusse lõpetamaks USA relvade voolu El Salvadorišse, id-dades seda üheks kodusõja põhjustajaks. Teatriloomingust huvitatuid möödunud sügisel Jõekääru lastesuvekodus peetud Looinmg '81 pühid. Pildil esfreas vasakult Mark Teose, Rima Remik, Rahel Olhrei, Valli Voitk, Mare Westerblom, Mall Puhm, Juta Silmberg, Aime Liis Tüll jä Rudolf Upp; teises reas TaavoVirkhaus, Rita Sui, HeilyNüdas, Karin Kannel, Arvo Kuld, Jüri Silmber, Urve Äuksi |a Peeter Martin. Foto: Westerbloin Mng '81 sai jõulul(ingil(s 15.000 dollaiit Järgmised loomingupäevad kavatsetakse korraldada 1983. aastal Möödunud aastal oli iibeks elevust teMtavaks kultuurisündmuseks LOOMING'81 nimeline iu^ oli tähelepanu suunatud igasugustele vaimsetele lopmingualadele, mida koos harrastasid nii noored kui ka vanemad. Kogu organiseerimistööd jiditis ja kandis Mall Puhm. Nüüd tuli ta suure uudisega„Vaba Eestlase" toimetusse jagamaks oma rõõmu, koma nagu jõulukingituseks oU saabunud Wimtariolt lubatud tmtm, - '. ^ • . • Pühm ütleb, et paar päeva Pealegi polnud sel ajal veel teada, tasid kohe tagasi, kuilBunas olid enne jõulu saabus Wintariost luba- kas oma kulud saadakse kaetud kohused täidetud, tud $14.000ja Eesti Sihtkapital ka- või tuleb korraldaj omalt poolt Põhjuseks oli rikkalik kava," koh-nadas poolt $1000. Saadud sum- juurde maksta. Kuid suvepäevade tumised huvitavate inimestega ja madega kaetakse sündmuse korral-, ajal kasvas haruldane koostöövajm, puhkuse veetmine täistoitliistamise damisega ühenduses oUiud kulud, mis vallutas kõik vanfuse pikid ja ja ööbimisvõimalustega, kuid E. Sihtkapitali toetus pannak- jättis loomingupäevad üheks posi- Väikseid mälestuskilde on roh-se panka hoiule algkapitaliks järg- tiivsemaks elamuseks sÜnses eesti kesti, ikka tulevad esile Lima Me-misteks loomingupäevadeks. ühiskonnas. riloo ja Erik Teose musitseerimine, Mulal järgmised loommgupäe;^, M."Puhm meenutab sealse elu Tiina Lipp-Leppiku ettekanne omV vad võiksid toimuda, selle kohta näiteks kuivõrd .huvitavaks tee- tööalast. Valli Naelapea sümbolist-arvab ta, et tõenäoliselt L983. aas- ^^y.^ iujunes Mark Teose poolt lik muinasjutt, Malle-Mai Schustp-' t^l, . olles ettevahnistuseks ESTO- laagrile õpetatud Kikilipsu laul. ri tangoklassid puujalgseile, Ai,ta 84-le. Mall Puhm lisab siiski ise- lööklaul oli olnud möödunud Susi päevaleht,* näitlejapaar Lippu-^ loomustavat neile päevile, et kui g^^^i g^^^jg ^^ga populaarne. Nii professionaalsus inimeste tun-möõdunud aastased loomingupäe- sijs laulsid eestlased seda kahel nete esiletoomisel, Hans Wester-'^ vad olid peamiselt isikliku kultuu- p^^j merd. Laagri lõpuks oli jõe-^^lo"^i ööpäevased töötunnid pimi? riharrastuse arendamiseks, ^ i^^äru lähedal asuv Uxbridge'i kes- ^us ja Roman Toi laudkonnavest- , sMs LOOMING '83 on mõeldud kus kikilipsudest tühjaks ostetud ja lus, kus tutvustati muusikuid^ kui ühiskondliku kultuuri teenindu- kui pr. Alaveri poolt korraldatud inin^esi, kui vaid 'nunetada. mõnda seks ja arendamiseks Välis-Ees- peolauda istuti, Tiina Mitti klaveri-. neist. tis, kontserti kuulati ja hiljem jälgiti Mall Puhm ütleb lõpuks, et koi- See on suur toetussumma ja M. Anne Tülli poolt lavastatud ning iidele, kes seUesse ideesse uskusid Puhm on rõõmus, et see laliendas Valli Voitki poolt tõlgitud näiden- Ja selle teostamisele kaasa aitasid, kõik majanduslikud mured. On dit „Neli naist", siis olid kõik ki- suur-suur tänu. võimalik ka Jõekääru lastesuveko- kilpsudega rõivastatud. Naissoolis- Kuid .eriti tahab ta tänada aja-dule, mille maa-ala ja ruume kasu- tel võis kikilipsu asemel olla ka sa- lehte. Vaba Eestlast ja VaM tati, anda toetuseks $2000 üürina.' metpael. Voitki, kes nii positiivselt Loo- Ka kirjastatakse kevadel loomingu- |^ Puhm ütleb, et suurimaks päevi kokkuvõttev teos, mille,juu- tänuks pärast laagrit oli kuulda ini- sest neile,'kes d ole Eestis sündi-. !!fJ!..L^^f ^5 meste käest positiivseid hinnanguid nud ja seisavad ühe jalaga Kana-ja kuidas see osavõtjate enesetun-da, teisega Eesti ühiskonnas, on net oli tõstnud. vaja kogenud eestlaste moraalset Juba laagri ajal õli märgata, et tuge: onia ettevõtetes se^^ nad need, kes alul kavatsesid varem niõleniajalägä^^^;K^ iÜiiskoiidaL lahkuda,, jäid iõpun! või Murus-,ära ei jäliitaks.^:; • toimetuse kolleegium raamatukoguhoidja Lilian Puusti juhtimisel. Mall Puhm märgib, et Lilian Puust oli ka Wintario toetuse saamisel peaosaline, kuid arvepidamisega aitas kaasa Ilo Puhm. Toetuse saamisel oli käendajaks EKN Laas Leivatiga eesotsas, kuna soovituskirjad kirjutasid E. V. aupea-konsul Ilmar Heinsoo ja L. Peters T. E. tJhispangasti Loomingupäevad õnnestusid igati hästi. Juba möödunud sügisel kirjeldati ajalehtedes nende päevade mitmekülgset tegevust, selle juhte ja nõuandjaid. • Mall Puhim tahaks-veeB müüdki rõhutada kui abivahnilt kÕik oma aega ohverdasid oma ko-hustusrikaste tööde ja perekondade kõrvalt ürituse igakülgseks õnnestumiseks. - Eesti Vabariigi 64. aastapäeva tähistamise KOOSVIIBUVUNE KOOS EESKAVA ja ÕHTUSÖÖGIGA Baupäeval, 20. veebruaril 1982 kell 7 õhtuil Toronto Eesti Maja suures saalis Baar — Loterii — Tantsuks mängib Gustavsoni orkester uifniMi Hoidke efavono P5h/o*4meerika ainuke kaks korda nödafas ilmuv eestikeelne ofaleftf - tellige „Väbo Eesflasf Tellimijs&iipoiig lk. 3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-02-01
