1987-09-03-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Lurary 5^]^.^.
OTTAWA, Dnt„ MA üN4
I S T L Ä S T IGALTEl
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 66 (3358) XXXVI aastakäik Neljapäeval, 3. septembril 1987 - Thursday, September 3,1987 Üksiknumbri hind 75 centi
Kokkutuleku avas 1987.a.
Hamiltoni Musta Lindi Päeva
komitee esimees' 1. Kubrak, kusjuures
eestlastest kuuluvad komiteesse
laekur M . Koger ja sekretär
E. Lindaja. Järgnes palvus
ukraina preester E.Iskatilt.
Demonstratsiooni teadustajaks
oli ka sel aastal prl. M. Koger,
linnavalitsuse esisel, millel lehvisid 8 osavõtja rahvusgrupi —
eesti, läti, leedu, pool», ukraina, tsehhi, rumeenia ja ungari
— lipud, „Musta lindi päeva" võimas demonstratsioon.
Osavõtjaid oli umbes 900. Kohal olid ka TV jaam CHCH 11,
Channel 14 ja ajaleht „Spectatori'' reporterid, kes jälgisid
tunni pikkuses.
komitee liige I. Kops, kes mainis,
et see õpetaja on ühe kolmandiku
oma 61 eluaastast veetnud süüme-vangina
Rumeenia vanglates. Ta
vahistati juba 1948.a. 22 • aastasena,
olles vastuoius niarksistliku
õpetuse ja usühäyitamfsega Ru-meenias^.
Vabanes \964;a.v lõpetas
omä õpingud ja oli Ortodoks-
Usuteadusliku Seminari professoriks
Bukaresti s. Oma otsekohesuse
pämst kiriku ja riigi suhtes
vallandati ta ja arreteeriti • uueisti
I979.a. Ta mõisteti I0;a. vangi-
Vanglas korraldas ta jumalateenistusi,
mis olid jällegi vastuote
yanghriaja seadustega. Vabas^
pärast 5 aastast rahvusvahelise
surve tõttu. Ta pii koduses arestis
koos perega. 1985va/ avanes
võimalus emigreeruda IISA-sse.
Elab nüüd Washington, D.G., kus
oli,,Usu ja vabaduse Instituudis''
üheks asutajaks liikmeks.
Oma ettekande oli kõneleja rajanud
usu jä vabaduse tagakiusu
misele raudkardina taga. Ta kin-nitäs,:
et usuvabadus on iga inimese
õigus ja me võime selle kaotada,
kui me ei peata kommunistlikku
edasitungi .Praegu juba elavad
pooled maailma rahvastest terrori,
kes tutvusiasL kohalviibivaid
külalisi: Hamiltoni linnapea R.
Morrov^, Ontario Kodakondsuse-ja
Mitrtiekultuuri minister dr. Lily
Munro, tonservatiivne MPP W.
Kempling Burlingtonist, rumeenia
ortodoksi preester GheorgheCal-cju,
kes oli selle tähtpäeva kõnelejaks.
Samuti oli kohal seltside
esimehi ja mitme erineva kiriku
õpetajaid, nende seas H. Eesti
Seltsi esimees dr. L Laurimaa ja
õp. T. Nõmmik.
Hamiltoni linnapealt oli lühike
sõnavõtt. Ta kuulutas selle
p ü h a p äe v a , .Mus ta li n d i
päevaks^* nii Hamiltonis kui ka
ümbruses ning toonitas: Need kohalviibijad
on tõendiks, et vangid
seal pole unustatud ja nad on
Stalini järeltulijatele hoiatuseks,
et see vallutus pole lõplik!
Külaliskõnelejat preester G.
Calciu'd tutvustas lühidalt MLP
I
T.E.R.R. „Kungla" 1987—88 tegevusaasta algab !;
ühis-harjutusega 9. septembril 1987. a. Toronto Eesti ;J
iMaja suures saalis kell 7.00 õhtul.
Uued liikmed teretulnud!
Informatsiooniks palun helistagac
Peter Jeeger, 283-0734
Tr c... TE,
Lätlased marsivad Beriiinis, sealse 75((. aasta juubeli puhul lüi. augustil 1987, protestides
Berliinijagamiseja Läti okupeerimisevastu Nõukogude Liidu poolt. Foto: L^ Niedr©
^ Lätlaste maailmapidüstes
4-»»
Lätlaste ülemaailmne pidustus, mis sarnaneb eestlaste
Estodele, laabus sel aastal Münsteris, kus teatavasti asub
lätlaste keskorganisatsiooni büroo ning ka vaba maailma
ainus läti gümnaasium, kuhu internaatkoolina saabuvad
õpilased kogu maailmast.
Münsterisse tuli lätlasi Rootsist,
USA-st, Kanadast, Austraaliast,
Uus-Meremaalt, Inglismaalt,
Peruust, Venetsueelasija muidugi
vastuvõtvalt Saksamaalt. Ka siin
toimus rongkäik avamisele linnapargis
päritolumaade siltide all,
ees muidugi kõikjal punavalged li-pukolonnid.
Saksa ajakirjanduse
järgi oli avaüritusel 6000 inimest,
nende hulgas tähelepanuärataval
hulgal noori.
Läti Päevad toimusid loomulikult
1 ipukirja ai 1 ,, Vabadust Lätile''.
Ja läti Kesknõukogu esimees
dr. Olgerts Pavlovskis rõhutas
oma avakõnes, e t o m a maa mahajätmine
ei tähenda oma rahva
mahajätmist".
Mitutuhat lauljat ühiskooris olid
rahvariideis — lätlastel on see
rohkem kui eestlastel ka ,,meeste-mood'*.
Esines 400 rahvatantsijat.
Muide oli tervitajate hulgas ka
eestlaste möödunudaastase
Euroopa-laulupeo aupatroon prof.
dr. Wilhelm Hahn, Euroopaparla-mendi
ainus Baltikumis sündinud
liige. Saksa liiduvalitsuse esindaja,
riigisekretär dr. Ottfried Hen-ning
rõhutas, et liiduvalitsus
ka tulevikus ei kavatse tunnustada
Balti riikide annekteerimist N;
Kanada atleet
võitis kuldmedali
Möödunud pühapäeva! püstitas
Kanada kiirjooksja Bm
Johnson Rooma maailmameist^
ri-võistlustel uue 100-meetri
mnaaiimarekordi, jookstes selle
9^83 sekundiga. Seega murdis ta
eelmist maailmarekordit ühe
kümnendiku sekundi võrra, mis
100-meetri jooksjate hulgas 09i
otse maailmavapustav saavutus.
>Iing olgugi et Jamaikas-sündi-nud
Johnson on amatöörsportlane,
arvestatakse et ta
teenis oma saavutusega üle
poole miljoni dollari. Ta ei saa
seda raha aga kätte, vaid see
läheb tema hooldusfondi.
Liidu poolt.
Kaheksa päeva kestnud mitmesuguste
ürituste tipus oli sõit
,;Läti erirongir' Lääne-Berliini,
et tervitada seda ümberpiiratud
linna selle 750-nda aastapäeva
puhul ja teostada seal meeleavaldust,
mis äratas suurlinnas rohket
tähelepanu. EPL
\ Eesti Pensionäride Klubi Torontos \
I süg
5
toimub neljap., 17. sept. kel! 2 pj. •, • . ^
Eesti Maja suures saalis.
Päevakohane kõne ja palve piiskop RAUDSEPALT.
Esinevad rahvapillimehed ja klubi naiskoor.
KÕIK TERETULNUD! Juhatus
<i.-
KLASSIDESSE REGISTREERIMINI
(Avenu© Rd. & Lawrence) kella 6—9 5.
Väikesi lapsi võetakse vastu alates 4-ndast eluaastast.
Klassid alustavad tegevust 19. sept. erirajoonides.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 3, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870903 |
Description
| Title | 1987-09-03-01 |
| OCR text |
National Lurary 5^]^.^.
OTTAWA, Dnt„ MA üN4
I S T L Ä S T IGALTEl
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 66 (3358) XXXVI aastakäik Neljapäeval, 3. septembril 1987 - Thursday, September 3,1987 Üksiknumbri hind 75 centi
Kokkutuleku avas 1987.a.
Hamiltoni Musta Lindi Päeva
komitee esimees' 1. Kubrak, kusjuures
eestlastest kuuluvad komiteesse
laekur M . Koger ja sekretär
E. Lindaja. Järgnes palvus
ukraina preester E.Iskatilt.
Demonstratsiooni teadustajaks
oli ka sel aastal prl. M. Koger,
linnavalitsuse esisel, millel lehvisid 8 osavõtja rahvusgrupi —
eesti, läti, leedu, pool», ukraina, tsehhi, rumeenia ja ungari
— lipud, „Musta lindi päeva" võimas demonstratsioon.
Osavõtjaid oli umbes 900. Kohal olid ka TV jaam CHCH 11,
Channel 14 ja ajaleht „Spectatori'' reporterid, kes jälgisid
tunni pikkuses.
komitee liige I. Kops, kes mainis,
et see õpetaja on ühe kolmandiku
oma 61 eluaastast veetnud süüme-vangina
Rumeenia vanglates. Ta
vahistati juba 1948.a. 22 • aastasena,
olles vastuoius niarksistliku
õpetuse ja usühäyitamfsega Ru-meenias^.
Vabanes \964;a.v lõpetas
omä õpingud ja oli Ortodoks-
Usuteadusliku Seminari professoriks
Bukaresti s. Oma otsekohesuse
pämst kiriku ja riigi suhtes
vallandati ta ja arreteeriti • uueisti
I979.a. Ta mõisteti I0;a. vangi-
Vanglas korraldas ta jumalateenistusi,
mis olid jällegi vastuote
yanghriaja seadustega. Vabas^
pärast 5 aastast rahvusvahelise
surve tõttu. Ta pii koduses arestis
koos perega. 1985va/ avanes
võimalus emigreeruda IISA-sse.
Elab nüüd Washington, D.G., kus
oli,,Usu ja vabaduse Instituudis''
üheks asutajaks liikmeks.
Oma ettekande oli kõneleja rajanud
usu jä vabaduse tagakiusu
misele raudkardina taga. Ta kin-nitäs,:
et usuvabadus on iga inimese
õigus ja me võime selle kaotada,
kui me ei peata kommunistlikku
edasitungi .Praegu juba elavad
pooled maailma rahvastest terrori,
kes tutvusiasL kohalviibivaid
külalisi: Hamiltoni linnapea R.
Morrov^, Ontario Kodakondsuse-ja
Mitrtiekultuuri minister dr. Lily
Munro, tonservatiivne MPP W.
Kempling Burlingtonist, rumeenia
ortodoksi preester GheorgheCal-cju,
kes oli selle tähtpäeva kõnelejaks.
Samuti oli kohal seltside
esimehi ja mitme erineva kiriku
õpetajaid, nende seas H. Eesti
Seltsi esimees dr. L Laurimaa ja
õp. T. Nõmmik.
Hamiltoni linnapealt oli lühike
sõnavõtt. Ta kuulutas selle
p ü h a p äe v a , .Mus ta li n d i
päevaks^* nii Hamiltonis kui ka
ümbruses ning toonitas: Need kohalviibijad
on tõendiks, et vangid
seal pole unustatud ja nad on
Stalini järeltulijatele hoiatuseks,
et see vallutus pole lõplik!
Külaliskõnelejat preester G.
Calciu'd tutvustas lühidalt MLP
I
T.E.R.R. „Kungla" 1987—88 tegevusaasta algab !;
ühis-harjutusega 9. septembril 1987. a. Toronto Eesti ;J
iMaja suures saalis kell 7.00 õhtul.
Uued liikmed teretulnud!
Informatsiooniks palun helistagac
Peter Jeeger, 283-0734
Tr c... TE,
Lätlased marsivad Beriiinis, sealse 75((. aasta juubeli puhul lüi. augustil 1987, protestides
Berliinijagamiseja Läti okupeerimisevastu Nõukogude Liidu poolt. Foto: L^ Niedr©
^ Lätlaste maailmapidüstes
4-»»
Lätlaste ülemaailmne pidustus, mis sarnaneb eestlaste
Estodele, laabus sel aastal Münsteris, kus teatavasti asub
lätlaste keskorganisatsiooni büroo ning ka vaba maailma
ainus läti gümnaasium, kuhu internaatkoolina saabuvad
õpilased kogu maailmast.
Münsterisse tuli lätlasi Rootsist,
USA-st, Kanadast, Austraaliast,
Uus-Meremaalt, Inglismaalt,
Peruust, Venetsueelasija muidugi
vastuvõtvalt Saksamaalt. Ka siin
toimus rongkäik avamisele linnapargis
päritolumaade siltide all,
ees muidugi kõikjal punavalged li-pukolonnid.
Saksa ajakirjanduse
järgi oli avaüritusel 6000 inimest,
nende hulgas tähelepanuärataval
hulgal noori.
Läti Päevad toimusid loomulikult
1 ipukirja ai 1 ,, Vabadust Lätile''.
Ja läti Kesknõukogu esimees
dr. Olgerts Pavlovskis rõhutas
oma avakõnes, e t o m a maa mahajätmine
ei tähenda oma rahva
mahajätmist".
Mitutuhat lauljat ühiskooris olid
rahvariideis — lätlastel on see
rohkem kui eestlastel ka ,,meeste-mood'*.
Esines 400 rahvatantsijat.
Muide oli tervitajate hulgas ka
eestlaste möödunudaastase
Euroopa-laulupeo aupatroon prof.
dr. Wilhelm Hahn, Euroopaparla-mendi
ainus Baltikumis sündinud
liige. Saksa liiduvalitsuse esindaja,
riigisekretär dr. Ottfried Hen-ning
rõhutas, et liiduvalitsus
ka tulevikus ei kavatse tunnustada
Balti riikide annekteerimist N;
Kanada atleet
võitis kuldmedali
Möödunud pühapäeva! püstitas
Kanada kiirjooksja Bm
Johnson Rooma maailmameist^
ri-võistlustel uue 100-meetri
mnaaiimarekordi, jookstes selle
9^83 sekundiga. Seega murdis ta
eelmist maailmarekordit ühe
kümnendiku sekundi võrra, mis
100-meetri jooksjate hulgas 09i
otse maailmavapustav saavutus.
>Iing olgugi et Jamaikas-sündi-nud
Johnson on amatöörsportlane,
arvestatakse et ta
teenis oma saavutusega üle
poole miljoni dollari. Ta ei saa
seda raha aga kätte, vaid see
läheb tema hooldusfondi.
Liidu poolt.
Kaheksa päeva kestnud mitmesuguste
ürituste tipus oli sõit
,;Läti erirongir' Lääne-Berliini,
et tervitada seda ümberpiiratud
linna selle 750-nda aastapäeva
puhul ja teostada seal meeleavaldust,
mis äratas suurlinnas rohket
tähelepanu. EPL
\ Eesti Pensionäride Klubi Torontos \
I süg
5
toimub neljap., 17. sept. kel! 2 pj. •, • . ^
Eesti Maja suures saalis.
Päevakohane kõne ja palve piiskop RAUDSEPALT.
Esinevad rahvapillimehed ja klubi naiskoor.
KÕIK TERETULNUD! Juhatus
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-03-01
