1983-06-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ann Acquisitions Scction
.OTTAWA, Onto KU. 0N4'
Äe^ 30
Second ete mai
registration
IGAL TEISIPÄEV AL
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 41 (2962) XXXn aastakäik
MGsfcvcr öAvorcfcis |äffe.°
Neljapäeval, 2. junnü 1983 ^ Ärsday June 2,1983 üksiknumlNri hlRi M owtf
nrr»
MOSKVA N. Uit hoiatas mööÖMitid reodel Jäänemaaflma, et nad võiklsld asetada rohkem *tt<
Earoopasse ja võiksid mõned neist suimata otse USA-le, kiri Washington asetab üles oma õued raketid
Lisaks vihjas Moskva, et N. Liit võiks mõned oma raketid asetada oma Ida-Enroopa liitlaste maa-prf^
Ähvardus ei mmd^ Immmmllm^ luMM^ meelt ©mci kcav^d^ .
teostamisel
USA valitsus kommenteeris venelaste
ähvardlust, kui tähtsusetut
katset lääneliitlaste üksmeelsuse lõhestamiseks.
Pealegi avaldati ähvardus
just enne laanemaaihna
tööstusriikide juhtide kokkutulekut
Wüliamsburgis, USA-s.
Moskval on eriline kartus amee-iriklaste
Pershing-2 ja tiibrakettide
vastu, kui need asetatakse Lääne-
Euroopasse.
Samal ajal oli see ähvarduseks
ka USA-le Genfis toimuvail läbirääkimistel
järelandmište tegemiseks.
Kiü ameeriklased järele ei anna,
siis astuvat venelased eelpoolnimetatud
sammu, kuna neil olevat vaja
relvastuse tasakaalustamiseks teha
vajalikke samme, kuš üheks osaks
on plaan USA territooriumile suunatavad
raketid.
Praegu polevat N. Liidu Varssavi
pakti liitlastel tuumarelvi, vastupidi
NATO riikidele, kus Inglismaal
ja Prantsusmaal on sellised
olemas, mis on suunatud Varssavi
pakti maadele. Nii Inglismaa kui
ka Prantsusmaa on keeldunud, et
nende kaitserelvi arvestatakse läänemaailma
kaitserelvade hulka.
Läänemaailma sõjalised vaatlejad
aga arvestavad, et N. Liidu SS-20
raketid oma kolme tuumalaenguga
on juba saavutanud suure ülekaalu.
;^
Läänemaaihna tööstusriikide riigipead
Wiiiiamsburgis toetavad
Lääne-Euroopa relvastamist ja ütlesid,
edasi minna
tuumarelvade
kohale soetamiseks. EiP^^"
passe, koi Genfi konverentsil
Jõuta;
rakettide aluste ehitamisega almta-taise
eeloleval detsembrikuul; ja
kohale asetatakse 572 Pershing-2
ja tiibraketti.
Kanada peaminister Pierre T^-
deau ja Itaalia peaminister Amin-tore
Fanfarii kohtusid küsimuse
arutlemiseks, mille järel Kanada
ametnikud ütlesid, et oleks kahju
kui N. Liit tõlgitseks lääneriikides
teostuvaid rahulükumisi ja nende
demonstratsioone , kui märguandeid,
et läänemaailma riigid lõd-vendaksid
oma traditsioonilist usku
rahuläbirääkimistesse rakettide
asetamisega» •
saada,
sõja
Iisrael saavutas kokkuleppe Liibanoniga
JERUUSAIiEMM — lisraeL kirjutas alla kokk^ mad ®ma väed
maa-alaJt välja tõmbavad, knigi nad ei saavutanud seda eesmärki, mida nad sõjakäiguga
kui Iisraeli väed jõudsid 11 kuud tagasi Beiruta Juuirde ja poliitikud rääkisid urn koinra loomsest
nis ja Kesk-Idä^^poüitllise näo muutmisest.
, Äsja üties endine Iisraeli peami- Beiruti peakorteri ja hajutama Liibanon on vastu pannud Iisraeli
-^-^nister Yitzhak Räbiiji, opositsioonis nende partisanibaasSd araabia survele muutumaks teiseks Kesk-olevast
töölisparteist, et sõda on maailma^ Ida riigiks pärast Egiptust, kellega
andnud lisraelüe ühe õppetunni, Sõda andis tugeva löögi ka Süü- sõlmitakse rahuleping ja normah-misnäitasj
et uskumine, et ühe sõ-ria armeele, kes kujutab endast seeritakse vahekorrad. Ettekujutu-jaga
võidakse sundida rahu araa- tõsist ohtu Iisraeli riigüe. sed kaubanduslikust õitsengust ja
bia maaihnale, OÜ väär.i Ta ütles,^^^ Hsraeli turistidest kes viibiksid Lii-et
ta loodab; et see õppettmd tegi vad, et mõlemad oüdsõjaüsett^
selgeks, ei sõjalise jõu k^sutamme tähtsad saavutused, aga need muu- kuid tagasi. Liibanonlased, kes kar-kaugeleulatuvate
eesmärkide saa- ^usid väikseks, kui N. Lüt kürestidavad araabia'maid, kui oma ma-
; vutamiseks ei ole alati teostatav, alustas Süüria vägede relvastami- jandusHkke toetajaid kaotada, on
Ebaõnnestumine ei ole iiksnes va- sega, mis tõi kohale esimest ko^ sulgenud kaubavahetuse Iisraeliga
litsusCj väidkogu lisraeU rügi ela- da kaug-ulatusega SAM-5 õ h ^
äike asi, mis teeb kõigile haiget, raketid Kesk-ittä. ; ge reisida Lübanoni puhkusele.
Valitsuse energiaminister Yitzhak Laiendatud sõja poliitiline ees- Iisraeli valitsus rõhutab, et see
Modal on juba deklareerinud^ märk, mida paljud üsraelüdid ala- sai äsjase kokkuleppega Liibanonilt
et ta poleks toagi sõjapidamis^^^ tunnustuse,
toetanud, kui ta teadnuks.^ vä-hešeUega
saavuta juhi Bashir Gem^eli mõrvaniist, list Vähekmrda^ äga teab samal
Kui vägede väljatõmbamise^^
kulepe tuH Ksraeü^^p
kinnitamisele, hääletati selle poolt
57^yastii 6, kuhais jäid hääletami-,
sest eemale. Kokkuleppe kinnitamisel
polnud kellelgi yõidutunnet, kiili
teatud kergendustunne, et üks üi-gutus
OÜ tehtud Iisraeli vägede
ära toomiseks. Kuna Süüria
oma keeldumisega pannud kogu asja
lahendamisele oma veto, siis on
kahtlane, et sõjast väsmud ja
riud Iisrael saaks oma sõjajõud kp- Suured^^^t^^
ju tuua, kuna vaatamata kokkdep-jalaväekolom^^^^ asusid Lübanoni, kui uus Ä võiks alata.
V pele Lübanoniga, ahistatakse,väge- ^ndes samal ajal hoiatuse Süüriale, mxü lündas õhutõrjerakettide-de
väljavümisega alles süp, kui ka et Iisrael m küllalt tugev uueks ga üle Liibanoni lendavaid Iisraeli
Süüria oma väed ära yüks, sõjaks. Süüria üksused, kes olid vaätluslennukeid, kuid tabamusi ei
Kui Iisrael alustas invasiooni mohepäevahsel manöövril Liibano--o^ Süüria on asunud kaitse-möödunud
juunis, üties -i^egm,.^^!^^^^^ vahe^ ehituste rajamisdcs Lübanonis, Be-et
nende siht on palestima parti- j-ahu joonele, aga ütie^id, et nad ei kaa orus ja Golan kõrgustikul. Ka
sahide välja ajamme^kes korra; kummardu lisraeH sõjaliste ähvar- on Siiüriast Liibanoni toodud kaks
dasid soömusbrigaadi. Vasakpoolne Bei-keskustele
^^^^^^^^^^
N. Liidu kalalaevad
Sl
HALIFAX — N. Liidu kalalaevad
ja uurimisalused spioneerivad
Kanada laevastiku operatsioone,
kui nad käivad Halifaxi sadamas
provianti võtmas, ütles Progressiivsete
Konservatüvide parteisse kuuluv
parlamendiliige Michael For-restall.
Pole mingit kahthist, et venelased
spioneerivad Halifaxis Kanada
laevastiku suuremas sadamas.
Halifaxi sadamas oli hiljuti N. Ludu
uurimislaev „Georgi Usjakov"
ja ollakse kindel, et see laadis
jalisi saladusi koos proviandiga.
NATO ministrici
mõistsid hukka
Moskva ähvarduse
BRÜSSEL — NATO Euroopa
kaitseministrid arutlesid KremH vü-mast
hoiatust tuumalaenguga rakettide
asjus, kui nad kohtusid
möödunud esmaspäeval Biüsseüs
Ida ja Lääne vaheliste suhete üle
nõu: pidamisel. NATO kaitseministrid
mõistsid tugevalt hukka
Moskva ähvarduse, et nad võiksid
teostada yastuaktsiooni USA kesk-kaugusega
rakettide asetamise ' puhul
Euroopasse.
Äune Kriisa Tallfpnaks. valittma/ü. ; -
Foto: Vaba Eestlane
üks nöi
diplomaat märkis, et .NATO' ringkond
on väga pettunud, et N. Lüt
ähvardab kättemaksuga seUe asemel,
et võtaks, tõsisemalt Genfis
peetavaid relvastumise vähendamise
läbirääkimisi.
fõideldl Eesti sini-must-vatge eest
oma pahameeli põlastoshüüette»
ga ja vilega.
^^^^^^^^^^^^^ vaatamata et nädalapäevad tagasi kirjuta
alla l^iibanoniga saavutatud kokkuleppele oma okopatsioonivägede väi»
|a tõmbamiseks, on oma väeosad jälle yaistupidises suonas liiknins
~ et nad on valmis alustamaks uut sõda
Runnel põlu alla!
et Süüria president Asad külastas
möödunud nädalal salaja
Moskvat,' kus' arutati. Lübanoni
küsimusi,.';
Egiptuse laeva
Lõuna-Liibanonis «Duy.*iov . ^ - . t-*' i- - i . ^ . -
dest kuni 43 km kaugusel Iisrae-"^alt kasvanud. Iisraeli ülemjuhatus
li piirist avaldas teate Tel Avivis,
Enamik iisraeli elmiikestväata-^^^^^®^^^ iisraeli sõdur ja pale^stiina
sid sõjale kui õigustätiid operatsi- partisan said surma ja kak^ iis-oonile
Palestiina Vabastamise Or- ^eli sõdurit haavata kokkupõr-gänisatsiooni
(PLO) i hävitamiseks
ja piiriasulate julgeolekuks^ Iisrael Sõdurid olid ohiud: patrullkäigul
läks kaugemale 48 km' piirist sõja- Iisraelile kuuluval territooriumil,
ministri Ariel Shaimi Õlmtusel. Ar- kui partisanid neid tulistasid,
mee ei peatunud M e kui asuti lisradi kaitsenuni^^^ Mö^e
Beiruti piiramisele: 1 Arens hoiatas S ^ Iisrael KAIRO --^Niiluse laeva ,
Lühikest: aega kuuhitasid mõned võivat anda käsu uueks sõjaks, kond, 38 meeskonnaliiget põgeiie-parempoolsed^
selle viimaseks sõ- Tund hiljem Süüria peaminist põlevalt laevalt esimestena
jaks Kesk-Idas ja võimaluseks Lii- Abdd^Raoef el-Kasm Isüüdistaspäästepaadisy jättes sõitjad võitle-
" baiioni oUikorda stabiliseerida ja: USA-d ja Iisraeli, et need on aval- ma tulega ja vette sattumisel krp-hiua
uued võimahised laiemaks danud sõjakaid'^ ähvardusi nende kpdillidegä. Egiptuse kohus on esi-.
• asustamiseks selles i)iirkonnas. riigi vastu, kuid nad ei kartvat, tanud meeskonna vastu uudistuse,
Sõja laiendamisega sundis !isr vii- et nadlon vastutavad 317 inimese
.: -f^g^S^ :pL0'1oovütaMa ^nende sü. j nad :devat.:kindlad, :et s^u^•;su^mas^•' • - •• •
(EPL) — Estival, Rootsi eestlaskonna suur koguuemiue Göteborgis nelipühi ajal, m^'
nestiis täielikult Mitte ainult, et tuhanded eestlased sellest sadamalinna kogunesid, neid arvestati 5000—
6000 ümber, vaid ka iiritnste kvaliteedi poolest Viimases osas oli kahtlemata kõrgpunktiks just pidustuse
algus suure sümfooniakontserdi näol Scandinaviumis, kus Neeme Järvi 3000-pralise publiku ee!s määras
tooni ja andis suure elamuse. Osalme selles elamuses oli kahtlemafa helilooja Arvo Pärt, kelle Cred®
Järvi tõlgenduses osutus me^erllkuks.
Esimesele edule järgnesid teised, peab olema pidustuste embleem, et linna erahpuvarrastjes lehvivatel
kõrgpunktideks laulupeo ja vaba- Nüüd motiveeriti mahavõtmist, lippudel olid märgid alles. Tuul oli
dusmarsi näol, mis lõppes Göta- mis toimus Estivali peatoimkonda ilmselt puhunud kommuuni masti-platsil
efektse meeleavaldusega, mil- informeerimata sellega, et emblee- des tugevamini...
le fooniks oh sini-must-valgete lip- mid olevat liiga väikesed, halvasti Eestiaste nördimust väljendas
pude mass, mis pärast rongkäiku kinnitatud ja tuulest mineiia vü- laulupeo avamisel peatoimkonna
liikus Gustav Adolfi platsilt Ave-^^d^^ esimees prof. Hain Rebas
nüüd pidi kunstihooneni, paigutus Nägu hiljem selgus, ei olnud ja 4000-päme publik väljendas
kõrgele üles kunstihoone treppide kokkuleppes midagi öeldud mär-ette
koos paar astet allpool asuva- kide suuruse kohta, pealegi selgus,
te maade ja linnade tunnustega. : ; . • ' • : • •."'•"•
Pubüku hulgas oli osavõtjaid üle.
piiride. Kõige kaugemad
külalised OÜd Costa Ricast,
kohal oli eesltlasl ka Kanada^
nende Jmlgas ka ESTO-84 esi- AprilU keskel kirjutati meüe TaUinnast: „RunneU ümber keeb.
_ mees Toomas Mets^a. ma luuletuskogu kohta ei tohi avaldada kriitikat. Isegi tema luule aua-buroopa
maadest olid tugevasti müsimine aasta luulearutusel oU riskantne, aga see süski suusõnaliselt
^indatud Saksamaa, Inglismaa, toimus. Kirjalikult ei tohtinud teda nimetada!" „Punaste õhtute pur-
Hollandi ja Belgia eestlased. pur" võttis IdrjastusedirektorUt Aksel Tammelt töökoha ja ju siis
ftdumeeleohi tõstis slnl-mus^ j^j^^g^lj
valge trikoloori domineerimine linnapildis/
seda eriti Nordstadeni Küsimuses on tema möödunud on H. Runneü teos nimetatud, kuid
ärikeskuse juures, kus kanali äär aastal ümunud luuletuskogu ,,Pu- sellega ka piu:dutäkse.| Veel on
res uhkelt lehvisid kõrvuti neliteist naste õhtute purpur", müle iseloo- Runneli nimi sattunud trükki Mati
kokku OÜ üle linna mustuseks kirjastus niärkis, et luu- Undi ülevaates ,,1982. aasta kriiti-
•heisätud sadakond lekogu iseloomustab ruimellikult kast", seoses D. Kareva värsikogu
aktiivne hoiak, teemade tõsidus ja arvustamisega,
sõnastuse mänglev sujuvus". Kodumaalt saabunud teateis pole
104-leheküljeline luulekogu -anti öeldud, miks väga populaarne luu-iadumisele
7. jaan. 1982 ja trükkida letaja põlu aUa sattus.
7. märtsü 1982, Üheks arvamuseks on, et selleks
mis on üsna lühike vaheaeg hen- võis põhjust anda aastaalulRoot-de
kahe töölügi vahel ja mis ta- sisUmunud vihik eesti põranda°
valiseltm hoopis suurem; ak^^
näiteks J. KapMnski „Raske on ker- kus osa luulest on Hando Runneli
geks saada", anti laduda 16. juunü autorinimega varustatud.
1981 ja trükkida alles 6. aprülü Teine võimalus on, et ametivõi-
1982, olles aga RunneÜ luuleteosest, mud kahtlustavad H. Runnelit oma
üle poole õhem -- 48 lk. käsUtirja „Avaldamata luulet" 1979
Igal kevadtalvel toimub kodu- väljasaatmises, mülest „Välis-Ees-maal
luule aastaloomingu analüüs, ti" oma (kuupäevata) Eesti Vaba-eesti
esimesel
lippu.
LSPPÜBE
Lipud kujunesidki Estivali ainsaks
irritatsioonimomendiks — nagu
arvata võis just kodumaa okupatsiooni
esindavale N. Lüdu peakonsul
Pjotr Klunenkole, kes oli
rutanud helistama kommuunivaht-susele,
protesteerides „puhtakujuli-se"
Eesti lipu kasutamise vastu.
See protest ilmselt häiris tugevasti
linnaisasid.
kes tegid korralduse linnale kuu- kus vaadeldakse eelnevat luuleaas- rügi numbris kirjutas. Ajaleht ei
luvates lipumastides sini-must- tat ja antakse sellele hmnang. See- ütle seda küll otsekohe, kuid aval-valge
mahavõtmiseks, kuigi va- kordse aastaülevaate koostas Joel dab samas ühe Runneli luuletuse
rem oli saavutatud' kokkulepe Sang,;Luuleaasta püdistusi" (Loo- sellest kogust, mill6 esitamine Vel-nende
heiskamiseks^ ming 3), kus möödunud aastal loet- jo Tormise seades kodumaal kohe
kuulus.
I.
i l '
letud luuletuskogude üldnimekirjas pärast esiettekannet ära keelati.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 2, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-06-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830602 |
Description
| Title | 1983-06-02-01 |
| OCR text | ann Acquisitions Scction .OTTAWA, Onto KU. 0N4' Äe^ 30 Second ete mai registration IGAL TEISIPÄEV AL JA NEUAPÄEVAL Nr. 41 (2962) XXXn aastakäik MGsfcvcr öAvorcfcis |äffe.° Neljapäeval, 2. junnü 1983 ^ Ärsday June 2,1983 üksiknumlNri hlRi M owtf nrr» MOSKVA N. Uit hoiatas mööÖMitid reodel Jäänemaaflma, et nad võiklsld asetada rohkem *tt< Earoopasse ja võiksid mõned neist suimata otse USA-le, kiri Washington asetab üles oma õued raketid Lisaks vihjas Moskva, et N. Liit võiks mõned oma raketid asetada oma Ida-Enroopa liitlaste maa-prf^ Ähvardus ei mmd^ Immmmllm^ luMM^ meelt ©mci kcav^d^ . teostamisel USA valitsus kommenteeris venelaste ähvardlust, kui tähtsusetut katset lääneliitlaste üksmeelsuse lõhestamiseks. Pealegi avaldati ähvardus just enne laanemaaihna tööstusriikide juhtide kokkutulekut Wüliamsburgis, USA-s. Moskval on eriline kartus amee-iriklaste Pershing-2 ja tiibrakettide vastu, kui need asetatakse Lääne- Euroopasse. Samal ajal oli see ähvarduseks ka USA-le Genfis toimuvail läbirääkimistel järelandmište tegemiseks. Kiü ameeriklased järele ei anna, siis astuvat venelased eelpoolnimetatud sammu, kuna neil olevat vaja relvastuse tasakaalustamiseks teha vajalikke samme, kuš üheks osaks on plaan USA territooriumile suunatavad raketid. Praegu polevat N. Liidu Varssavi pakti liitlastel tuumarelvi, vastupidi NATO riikidele, kus Inglismaal ja Prantsusmaal on sellised olemas, mis on suunatud Varssavi pakti maadele. Nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa on keeldunud, et nende kaitserelvi arvestatakse läänemaailma kaitserelvade hulka. Läänemaailma sõjalised vaatlejad aga arvestavad, et N. Liidu SS-20 raketid oma kolme tuumalaenguga on juba saavutanud suure ülekaalu. ;^ Läänemaaihna tööstusriikide riigipead Wiiiiamsburgis toetavad Lääne-Euroopa relvastamist ja ütlesid, edasi minna tuumarelvade kohale soetamiseks. EiP^^" passe, koi Genfi konverentsil Jõuta; rakettide aluste ehitamisega almta-taise eeloleval detsembrikuul; ja kohale asetatakse 572 Pershing-2 ja tiibraketti. Kanada peaminister Pierre T^- deau ja Itaalia peaminister Amin-tore Fanfarii kohtusid küsimuse arutlemiseks, mille järel Kanada ametnikud ütlesid, et oleks kahju kui N. Liit tõlgitseks lääneriikides teostuvaid rahulükumisi ja nende demonstratsioone , kui märguandeid, et läänemaailma riigid lõd-vendaksid oma traditsioonilist usku rahuläbirääkimistesse rakettide asetamisega» • saada, sõja Iisrael saavutas kokkuleppe Liibanoniga JERUUSAIiEMM — lisraeL kirjutas alla kokk^ mad ®ma väed maa-alaJt välja tõmbavad, knigi nad ei saavutanud seda eesmärki, mida nad sõjakäiguga kui Iisraeli väed jõudsid 11 kuud tagasi Beiruta Juuirde ja poliitikud rääkisid urn koinra loomsest nis ja Kesk-Idä^^poüitllise näo muutmisest. , Äsja üties endine Iisraeli peami- Beiruti peakorteri ja hajutama Liibanon on vastu pannud Iisraeli -^-^nister Yitzhak Räbiiji, opositsioonis nende partisanibaasSd araabia survele muutumaks teiseks Kesk-olevast töölisparteist, et sõda on maailma^ Ida riigiks pärast Egiptust, kellega andnud lisraelüe ühe õppetunni, Sõda andis tugeva löögi ka Süü- sõlmitakse rahuleping ja normah-misnäitasj et uskumine, et ühe sõ-ria armeele, kes kujutab endast seeritakse vahekorrad. Ettekujutu-jaga võidakse sundida rahu araa- tõsist ohtu Iisraeli riigüe. sed kaubanduslikust õitsengust ja bia maaihnale, OÜ väär.i Ta ütles,^^^ Hsraeli turistidest kes viibiksid Lii-et ta loodab; et see õppettmd tegi vad, et mõlemad oüdsõjaüsett^ selgeks, ei sõjalise jõu k^sutamme tähtsad saavutused, aga need muu- kuid tagasi. Liibanonlased, kes kar-kaugeleulatuvate eesmärkide saa- ^usid väikseks, kui N. Lüt kürestidavad araabia'maid, kui oma ma- ; vutamiseks ei ole alati teostatav, alustas Süüria vägede relvastami- jandusHkke toetajaid kaotada, on Ebaõnnestumine ei ole iiksnes va- sega, mis tõi kohale esimest ko^ sulgenud kaubavahetuse Iisraeliga litsusCj väidkogu lisraeU rügi ela- da kaug-ulatusega SAM-5 õ h ^ äike asi, mis teeb kõigile haiget, raketid Kesk-ittä. ; ge reisida Lübanoni puhkusele. Valitsuse energiaminister Yitzhak Laiendatud sõja poliitiline ees- Iisraeli valitsus rõhutab, et see Modal on juba deklareerinud^ märk, mida paljud üsraelüdid ala- sai äsjase kokkuleppega Liibanonilt et ta poleks toagi sõjapidamis^^^ tunnustuse, toetanud, kui ta teadnuks.^ vä-hešeUega saavuta juhi Bashir Gem^eli mõrvaniist, list Vähekmrda^ äga teab samal Kui vägede väljatõmbamise^^ kulepe tuH Ksraeü^^p kinnitamisele, hääletati selle poolt 57^yastii 6, kuhais jäid hääletami-, sest eemale. Kokkuleppe kinnitamisel polnud kellelgi yõidutunnet, kiili teatud kergendustunne, et üks üi-gutus OÜ tehtud Iisraeli vägede ära toomiseks. Kuna Süüria oma keeldumisega pannud kogu asja lahendamisele oma veto, siis on kahtlane, et sõjast väsmud ja riud Iisrael saaks oma sõjajõud kp- Suured^^^t^^ ju tuua, kuna vaatamata kokkdep-jalaväekolom^^^^ asusid Lübanoni, kui uus Ä võiks alata. V pele Lübanoniga, ahistatakse,väge- ^ndes samal ajal hoiatuse Süüriale, mxü lündas õhutõrjerakettide-de väljavümisega alles süp, kui ka et Iisrael m küllalt tugev uueks ga üle Liibanoni lendavaid Iisraeli Süüria oma väed ära yüks, sõjaks. Süüria üksused, kes olid vaätluslennukeid, kuid tabamusi ei Kui Iisrael alustas invasiooni mohepäevahsel manöövril Liibano--o^ Süüria on asunud kaitse-möödunud juunis, üties -i^egm,.^^!^^^^^ vahe^ ehituste rajamisdcs Lübanonis, Be-et nende siht on palestima parti- j-ahu joonele, aga ütie^id, et nad ei kaa orus ja Golan kõrgustikul. Ka sahide välja ajamme^kes korra; kummardu lisraeH sõjaliste ähvar- on Siiüriast Liibanoni toodud kaks dasid soömusbrigaadi. Vasakpoolne Bei-keskustele ^^^^^^^^^^ N. Liidu kalalaevad Sl HALIFAX — N. Liidu kalalaevad ja uurimisalused spioneerivad Kanada laevastiku operatsioone, kui nad käivad Halifaxi sadamas provianti võtmas, ütles Progressiivsete Konservatüvide parteisse kuuluv parlamendiliige Michael For-restall. Pole mingit kahthist, et venelased spioneerivad Halifaxis Kanada laevastiku suuremas sadamas. Halifaxi sadamas oli hiljuti N. Ludu uurimislaev „Georgi Usjakov" ja ollakse kindel, et see laadis jalisi saladusi koos proviandiga. NATO ministrici mõistsid hukka Moskva ähvarduse BRÜSSEL — NATO Euroopa kaitseministrid arutlesid KremH vü-mast hoiatust tuumalaenguga rakettide asjus, kui nad kohtusid möödunud esmaspäeval Biüsseüs Ida ja Lääne vaheliste suhete üle nõu: pidamisel. NATO kaitseministrid mõistsid tugevalt hukka Moskva ähvarduse, et nad võiksid teostada yastuaktsiooni USA kesk-kaugusega rakettide asetamise ' puhul Euroopasse. Äune Kriisa Tallfpnaks. valittma/ü. ; - Foto: Vaba Eestlane üks nöi diplomaat märkis, et .NATO' ringkond on väga pettunud, et N. Lüt ähvardab kättemaksuga seUe asemel, et võtaks, tõsisemalt Genfis peetavaid relvastumise vähendamise läbirääkimisi. fõideldl Eesti sini-must-vatge eest oma pahameeli põlastoshüüette» ga ja vilega. ^^^^^^^^^^^^^ vaatamata et nädalapäevad tagasi kirjuta alla l^iibanoniga saavutatud kokkuleppele oma okopatsioonivägede väi» |a tõmbamiseks, on oma väeosad jälle yaistupidises suonas liiknins ~ et nad on valmis alustamaks uut sõda Runnel põlu alla! et Süüria president Asad külastas möödunud nädalal salaja Moskvat,' kus' arutati. Lübanoni küsimusi,.'; Egiptuse laeva Lõuna-Liibanonis «Duy.*iov . ^ - . t-*' i- - i . ^ . - dest kuni 43 km kaugusel Iisrae-"^alt kasvanud. Iisraeli ülemjuhatus li piirist avaldas teate Tel Avivis, Enamik iisraeli elmiikestväata-^^^^^®^^^ iisraeli sõdur ja pale^stiina sid sõjale kui õigustätiid operatsi- partisan said surma ja kak^ iis-oonile Palestiina Vabastamise Or- ^eli sõdurit haavata kokkupõr-gänisatsiooni (PLO) i hävitamiseks ja piiriasulate julgeolekuks^ Iisrael Sõdurid olid ohiud: patrullkäigul läks kaugemale 48 km' piirist sõja- Iisraelile kuuluval territooriumil, ministri Ariel Shaimi Õlmtusel. Ar- kui partisanid neid tulistasid, mee ei peatunud M e kui asuti lisradi kaitsenuni^^^ Mö^e Beiruti piiramisele: 1 Arens hoiatas S ^ Iisrael KAIRO --^Niiluse laeva , Lühikest: aega kuuhitasid mõned võivat anda käsu uueks sõjaks, kond, 38 meeskonnaliiget põgeiie-parempoolsed^ selle viimaseks sõ- Tund hiljem Süüria peaminist põlevalt laevalt esimestena jaks Kesk-Idas ja võimaluseks Lii- Abdd^Raoef el-Kasm Isüüdistaspäästepaadisy jättes sõitjad võitle- " baiioni oUikorda stabiliseerida ja: USA-d ja Iisraeli, et need on aval- ma tulega ja vette sattumisel krp-hiua uued võimahised laiemaks danud sõjakaid'^ ähvardusi nende kpdillidegä. Egiptuse kohus on esi-. • asustamiseks selles i)iirkonnas. riigi vastu, kuid nad ei kartvat, tanud meeskonna vastu uudistuse, Sõja laiendamisega sundis !isr vii- et nadlon vastutavad 317 inimese .: -f^g^S^ :pL0'1oovütaMa ^nende sü. j nad :devat.:kindlad, :et s^u^•;su^mas^•' • - •• • (EPL) — Estival, Rootsi eestlaskonna suur koguuemiue Göteborgis nelipühi ajal, m^' nestiis täielikult Mitte ainult, et tuhanded eestlased sellest sadamalinna kogunesid, neid arvestati 5000— 6000 ümber, vaid ka iiritnste kvaliteedi poolest Viimases osas oli kahtlemata kõrgpunktiks just pidustuse algus suure sümfooniakontserdi näol Scandinaviumis, kus Neeme Järvi 3000-pralise publiku ee!s määras tooni ja andis suure elamuse. Osalme selles elamuses oli kahtlemafa helilooja Arvo Pärt, kelle Cred® Järvi tõlgenduses osutus me^erllkuks. Esimesele edule järgnesid teised, peab olema pidustuste embleem, et linna erahpuvarrastjes lehvivatel kõrgpunktideks laulupeo ja vaba- Nüüd motiveeriti mahavõtmist, lippudel olid märgid alles. Tuul oli dusmarsi näol, mis lõppes Göta- mis toimus Estivali peatoimkonda ilmselt puhunud kommuuni masti-platsil efektse meeleavaldusega, mil- informeerimata sellega, et emblee- des tugevamini... le fooniks oh sini-must-valgete lip- mid olevat liiga väikesed, halvasti Eestiaste nördimust väljendas pude mass, mis pärast rongkäiku kinnitatud ja tuulest mineiia vü- laulupeo avamisel peatoimkonna liikus Gustav Adolfi platsilt Ave-^^d^^ esimees prof. Hain Rebas nüüd pidi kunstihooneni, paigutus Nägu hiljem selgus, ei olnud ja 4000-päme publik väljendas kõrgele üles kunstihoone treppide kokkuleppes midagi öeldud mär-ette koos paar astet allpool asuva- kide suuruse kohta, pealegi selgus, te maade ja linnade tunnustega. : ; . • ' • : • •."'•"• Pubüku hulgas oli osavõtjaid üle. piiride. Kõige kaugemad külalised OÜd Costa Ricast, kohal oli eesltlasl ka Kanada^ nende Jmlgas ka ESTO-84 esi- AprilU keskel kirjutati meüe TaUinnast: „RunneU ümber keeb. _ mees Toomas Mets^a. ma luuletuskogu kohta ei tohi avaldada kriitikat. Isegi tema luule aua-buroopa maadest olid tugevasti müsimine aasta luulearutusel oU riskantne, aga see süski suusõnaliselt ^indatud Saksamaa, Inglismaa, toimus. Kirjalikult ei tohtinud teda nimetada!" „Punaste õhtute pur- Hollandi ja Belgia eestlased. pur" võttis IdrjastusedirektorUt Aksel Tammelt töökoha ja ju siis ftdumeeleohi tõstis slnl-mus^ j^j^^g^lj valge trikoloori domineerimine linnapildis/ seda eriti Nordstadeni Küsimuses on tema möödunud on H. Runneü teos nimetatud, kuid ärikeskuse juures, kus kanali äär aastal ümunud luuletuskogu ,,Pu- sellega ka piu:dutäkse.| Veel on res uhkelt lehvisid kõrvuti neliteist naste õhtute purpur", müle iseloo- Runneli nimi sattunud trükki Mati kokku OÜ üle linna mustuseks kirjastus niärkis, et luu- Undi ülevaates ,,1982. aasta kriiti- •heisätud sadakond lekogu iseloomustab ruimellikult kast", seoses D. Kareva värsikogu aktiivne hoiak, teemade tõsidus ja arvustamisega, sõnastuse mänglev sujuvus". Kodumaalt saabunud teateis pole 104-leheküljeline luulekogu -anti öeldud, miks väga populaarne luu-iadumisele 7. jaan. 1982 ja trükkida letaja põlu aUa sattus. 7. märtsü 1982, Üheks arvamuseks on, et selleks mis on üsna lühike vaheaeg hen- võis põhjust anda aastaalulRoot-de kahe töölügi vahel ja mis ta- sisUmunud vihik eesti põranda° valiseltm hoopis suurem; ak^^ näiteks J. KapMnski „Raske on ker- kus osa luulest on Hando Runneli geks saada", anti laduda 16. juunü autorinimega varustatud. 1981 ja trükkida alles 6. aprülü Teine võimalus on, et ametivõi- 1982, olles aga RunneÜ luuleteosest, mud kahtlustavad H. Runnelit oma üle poole õhem -- 48 lk. käsUtirja „Avaldamata luulet" 1979 Igal kevadtalvel toimub kodu- väljasaatmises, mülest „Välis-Ees-maal luule aastaloomingu analüüs, ti" oma (kuupäevata) Eesti Vaba-eesti esimesel lippu. LSPPÜBE Lipud kujunesidki Estivali ainsaks irritatsioonimomendiks — nagu arvata võis just kodumaa okupatsiooni esindavale N. Lüdu peakonsul Pjotr Klunenkole, kes oli rutanud helistama kommuunivaht-susele, protesteerides „puhtakujuli-se" Eesti lipu kasutamise vastu. See protest ilmselt häiris tugevasti linnaisasid. kes tegid korralduse linnale kuu- kus vaadeldakse eelnevat luuleaas- rügi numbris kirjutas. Ajaleht ei luvates lipumastides sini-must- tat ja antakse sellele hmnang. See- ütle seda küll otsekohe, kuid aval-valge mahavõtmiseks, kuigi va- kordse aastaülevaate koostas Joel dab samas ühe Runneli luuletuse rem oli saavutatud' kokkulepe Sang,;Luuleaasta püdistusi" (Loo- sellest kogust, mill6 esitamine Vel-nende heiskamiseks^ ming 3), kus möödunud aastal loet- jo Tormise seades kodumaal kohe kuulus. I. i l ' letud luuletuskogude üldnimekirjas pärast esiettekannet ära keelati. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-02-01
