Vaba eestlane , October 8, 1985

              National
SecoiEd dra msli
registzBtioBi nmn^ Ä B Ä P S T L Ä S
Nr. 75 (3188) XXXIV aastakäik Teisipäeval/s; oktoobril 1985--- Tuesday, October 8,1985
TEISIPÄEVAL
NEUAPÄEVAL
tkaknnmbri hind 70 cc&tü
on Toronto
Eesti Majd tähistcas oma 25. aäsfafsäev^ — Eesti Maja pilsimieie m
meie kSigi vastutus ja kohustus
Mööduffiud laapäevaõhtid täMstas Eesti Maja pMoliErajüubeMpe^^
itapäeva kuni 300 osavõtjaga. Suur saa! oli esimefie tütre IngFid Püli poolt dekoreen»
M sitii-valgete õhupallidega faseieks'puhuks loodud Eesti Maja 2 5 embleesmig
Enne õhtusööki Eesti Maja esi-ti teadmisel, et meil on vaja Eesti
mees 0.'Piil tervitas peolist ja abi-Maja. Selles töös karastusime oma
esimees Ä. Sepa tänas söögipalveseesmärgi totlemisel. Tänu neüe
Jumalat ettevõtmiste õnnestumiseeesti meestele ja naistele võime t^
eest ja soovis et ka tulevikus oleksna pühitseda Eesti Maja juubelit,
tegevus õnnistatud. . Ta jätkas olevikku kirjeldades, et
Aktuselikü osa avasõnas 0. Piil25. aasta jooksul- on vähenenud
märkis, et 25. aastapäeva puhul on^eie rahva panus ja osavõtt Eesti
põhjust peatuda ja heita pilku mi-Maja tegevusest. Keegi ei märka
nevikule, vaadata olevikku ja sea-^nam nurgäkiwi raiutud Henrik
da sihte tulevikku. Visnapuu sõnu „Me kestame üle
rr ^ TL \ , T, . ., .aja". See on niõeldud tulevastele
Eesü ffflkvide pole taagi mida^p^õlvedele. Ka meie isiklik huvi eel-kergelt
antud, vaid on ^saadud ^^^^ ^j^^^ ^^^^ ühiskon-tooga
m raskustegau See on^^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^
. « o t o w d ka Eesti Maja s a a - ^ ^ ^ ^ l u s e huvides. Kui 25
^ aastat tagasi eesti ühiskond andis
Selleks koguti raha kümme aastatvõimaluse eesti koolidele, noorte-enne
kui jõuti ostmiseni. Seda teh-organisatsioonidele jt., siis nüüd on
meie kõigi kohusii et anname sama
võimaluse ka tulevastele põlvedele.
Siin voolab eestluse elujõud..
Ta kutsus ette endise Eesti Maja
komitee esimehe E. Saluranna
-ja/koSnil
meest
ja
idaeyrooplasi?
Ukraina Kanada Komitee, Leedu Kanada Ühiskonii^
äi Rahvuslik Föderatsioon Kanadas, Eestlaste Kesk°
nõukogu Kanadas ja Sloveenide Rahvuslik Nõ^^
avaldasid koos Toronto päevalehes „The Globe & Mail^^
laupäeva, 2 8 o septembri numbris leheküljelise kuulutuse
pealkirjaga ,pWhy dlscrlminate?^^ (Miks diskrimineeri­takse?).
^ . •
Ee?sti Maja esi-
Herniaiui!) /'Eödel
Valge,:: 0
kellele igale kingiti tänutäheks suur
Eesti Maja fotO;
Endine esimees E. Ott ütles oma
aktusekõnes, et Eesti Maja ajalugu
algab aastal 1951, siis kui eestlas­kond
oli jõudnud Torontos „täis-ikka",
kui hakati looma eesti orga­nisatsioone,
kirikuid ja asutusi. Siis
asutati ka Eesti Maja komitee oma
maja muretsemiseks, mis asendaks
senised juhuslikud kooskäimise ko­had.
Selleks oli vaja raha saada ja
Eesti Maja aktsia väärtuseks mää­rati
minimaalne summa. Nii koguti
viie aastaga $20.000, millega ei
saanud mingit maja.
Valiti uus juhatus, kes otsustas
teha muudi Aktsiate hind tõsteti
mitmekordseks, kutsuti kaasa kõik
organisatsioonid, koostati eestlaste
nimekirjad, linn jagati rajoonideks
ja igal pühapäeval toimus aktsia­müügi
hoogtöö ning raha saadi.
(Järg lk. 3)
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas uus juhatus koos eikdise
jäid uuest juhatusest Välja. Esireas vasakult Feliks
Metsala, Anne Keerman, Herbert Kasenurm, seisävac
Aruja, Härnald Toomsalu Ja
juhatuse liikmetega, kes
, Livia Hölmberg, toomas
Nikolai Valge, Kalju^^^^^%^^
Foto: Vaba Eestlane '
^fonfsuse president Mitte^r^^
PARIIS — Prantsuse president ja N. Liidu juht Mihhail
Gorbatshov kohtusid ja dislmteerisid võipalusist,,tõsiseks, t^
miseks'^ Gorbatshov oli Prantsusmaal neljapäevasel visiidil, mis toimus kuus nädalat
enne ta kokkusaamist
Järgnevas tekstis on öeldud:
N. Liit on andnud Kanada valit­susele
nimekirja 37 nimega keda
süüdistab natsi sõjakurjategijaiks.
Kokku kohtuministeerium andis
48 nime isikuist Kanadas, keda
süüdistatakse sõjakuritegude pä­rast."
„Enamus, kui mitte kõik isikud,
kelle vastu süüdistused on tehtud
tulid algselt Ida-Euröopast, peami­selt
kohtadest, mis nüüd kuuluvad
N. Liidule," ütles äsjaavaldätud
valitsuse uurimisgrupi raport.
See on tõesti kuriooslik.
Mõned küsimiised tõusevad:
-Kas Moskval on õigustatud hii-põgenike
k^tliH^lusteks tege-maiseks,
kes olid snnnitud põgene*
ma Ida-Enr6<^st? :
Miil» on isõjalmijategijate^^^^i^
miskomisjön^^ s^^
nnise Nõukognäe bloki poliitilistele
vaenlastele?
Kas pole solk sõj^ouiteod
Nats^Saksanfiaal, N. Lüdns, Yiet^
mamiš,
Kesk-Ida^ võrdselt arvestatavad?
Miks süüdistataks neid murlihis-
Miš on juhtiiniid valitsuse poolt
omaks võetud pollitikäst^^^^^^M
samaväärsusest käsitleda sõjakurja­tegijaid
-r-^ olenemata kust või mil^
flal nende kuriteod toimusid?
See :<)n Ij^igi ida^üroopast pä-le,-
et .'mem-dle
mälestused ja nende kodumaade
ajalugu on rüvetatud N. Liida
süüdistustega sõjakuritegudes Ida-
Euroopas enam kui generatsioon
tagasi. . •
Kui on erinevusi, siis räägitagn,
miUes need on, nii me võime sel­gitada
seda oma ialstelej oma sõp­radele,
oma naabreile ja oma kol­leegidele
töökohal. Me oleme kind­lad,
et nad imestavad meie süüdis­tamise
üle.
Teksti juures on joonistus rahva­rõivais
istuvast tütarlapsest ja all
tekst „Kuidas me seletame seda
oma lastele?"
Kuulutus äratas laiemat tähele­panu,
Kanada televisioonijaam
GBG vaatles küsimust õhtuses saa­tes,
kiisitledes juutide advokaati
Öavid Mätast ja ukrama advokaa­ti
Jblin Š(^inkat. Esimene oli kiur
del N. liiidü tunnistajate ja saadud
andmete ehtsuses, teine tundis põh­jalikult
N. Liidu mooduseid oma
antikommunistidest aktivistide suu­de
sulgerniseks ja nende mustami­seks
kriminaaltejategijä^
kuulutuse avaldajad rahvusgrupid
on isiMikylt kogenud.
Sellise kuulutuse vormis protes-^
tiväljenduse avaldamine on väga
kallis. Civil; Liberties Comniission,
kes on kuulutuse nimeline avaldaja,
on tänulik toetuste eest, mida saa­ta
aadressil 2445-A Bloor St. V\^est,
Toronto, Ont. M6S 1P7.
JaakTreiman--te
uus Eesti aukonsul
USA Läänerannikul?
21. jnnlil lahkus ootamatult 6S.
a. vanuselt E. V. aukonsul USA
Läänerannikul Ernst Laur. 30 aals-tat
oli ta abistanud endist E.V. an-asekonsulit
Reginald 01dš'i ja selle
lahkumiise järel oli ta viimased 9
aastat täitnud läänerannikul Ee§°
ti aukonsidi ülesandeid.
Nüüd oli siis päevakorral tema
järglase leidmine. Juba 2. äig. oli
Los Angeleses toimunud organisat­sioonide
nõupidamine sobiva kan­didaadi
esitamiseks ning ettepane­kuid
ja soove oli saabunud teis­testki
Lääneranniku keskastest.
Kandidaate oli üles seatud ja esi­tatud
kolm: noor eesti advokaat
J ä ^ I^e^ Astra Shore,
kes oli emigreenmud Eestist Iis­raeli
ja sealt saaj^imud koos abt­i
g a dr. Edward Shore'ga Eal^
fomlasse^ Valdab ka eesti keelfc
Kolmanda kandidaadina nimetati
iiri päritoluga ameeriMäsf Päral
Iohnson'i, kes on Lauri väimees,
kuid kes ei oska eesti keelt.
I^eakonsul EmSt Jaakson lendas
2B, septembril Los Ängelesse, et
kandidaatidega kohtuda ja neist
sobiv kandidaat esitada USA väMs-
'nninisteerianiile.':'. ^:
' 'Üldiseks arvamusekslj)s Angele-se
§ oi, et.valik
Gorbatshov oli puudutanud ka
USA 5,tähtede sõja" uurimise pro­grammi
maailmaruumi asetatud
kaitsesüsteemiga. N. Liidu juht
kordas oma opositsiooni sellele
plaanile ja rääkis Vajadusest väl­tida
relvastuse võidujooksu maail­maruumis
ja maakera hukku".
Mitterrand oli rääkinud, et„liiga
paljud konfliktid, kannatused, rün­nakud
inimõigustele ja väärikusele
puudutavad inimesi tänapäeval".
Kuid kahe tunni 15 mmutilisel dis-kussioonü
ei ohud eriarvamusi
ja see oli möödunud „siiras at­mosfääris
sooviga paremaks aru­saamiseks,
otsesteks väljendus-tek<
s ja vastastikuse respekteeri-mlsega".
„Tähtede sõda" oli diskussioc ni-aineks
ka järgmisel päeval. Kuigi
Mitterrand on vastu mitmele/ õs ale
selles ameeriklaste plaani uurimis­töös,
ei soovinud ta seda siiski.
tiseerida koos Gorbatshoviga. ^it-terrand
oli tagasi lükanud Wash­ingtoni
kutse maailmaruumi u iri-mise
süsteemiga kaasa töötamis<?ks,
mida formaalselt nimetatakse stra­teegilise
kaitse initsiatiiviks. Nii on
Moskva kui ka Pariis mõistnud
hukka maaihnaruumi militariseeri-mise.
ei
Peamine- diskussioon oli,
ida-Lääne suhete üle^ Ida-Läähe
relvastuse tasakaalu
täpsustatult, et tasaka^ Euroopas
püsiks ja ikuidas teostada seda
protsessi, mis võiks tuua tõelise,
reaalse relvadevähendamise ja ^in-ivendamise.
Prantsuse valitsuse esindaja
andnud lähemaid teateid kohtumi­sest,
kuid nimetas diskussiooni
„väga üldiseks, mis on tavaline
esunesel kohtumisel kahe jfias.
rügipea vahel, kes ei tunne
• IriiUalt teinetei^^
i^eel
Gorbatshov valmistas oma nelj a-päevalist
külaskäiku ette
intervjuuga prantsuse televisiooni­le,
mis on esimene sellme
lääne televisioonile, mis anti
kõrge külalise saabumisel
saates.
. . koos olid Pariisis
välisminisl^ Eduard: Shevradnadze
ja peaministri esimene asetäitja
Ivan Arhhipov. Sõites läbi Pariisi
tänavate oma ametlikku residentsi,
piid tänavad palistatud N. Liidii
Ja PrantSsusmaa lippudega ja vä­ga
tugevate julgeoleku üksustega.
antud
edasi
öhtjses
parlamendis peetud kõnes, sisaldas
kolm osa.
— Vähendada USA ja N . Ludu
rakettide arvu, mille lennuulatus
on teineteise territooriumUe 50%
võrra ja keelustada maailmaruumS
relvad.
— Pidada läbirääkimisi Prant-susma^
ja IngUsmaaga nende tuu­marelvade
arsenali vähendamiseks.
—Eemaldada mõned keskulatu­sega
N. Liidu raketid, mis suuna°
tud Lääne-Euroopale.
Ta ütles, et N. Liit on vähenda­nud
oma SS-20 keskulatusega ra­kettide
arvu Ida-Euroopas 243-16»
mis olid paigutatud 1984. a. juu­niks,
enne kui NATO alustas oma
572 tiib- ja Pershing-2 raketi pai­gutamisega
Euroopasse. N. Lüdu
andmeid ei peeta usaldusväärseiks,
kuna NATO teatel on venelastel
441 sellist raketti nimetatud piir­konnas.
N.:'Lüäu juht M; Gorbatshov
avaldas uue plaani USA ja Ni Lii­du
rakettide vähendamiseks 50%
võrra jal pakkus võuhalust. Prant­susmaale
ja Inglismaale omavahe-,
listeks läbirääkimisteks nende tuu­marelvade
arsenali üle. Ta ettepa­nek,
mille avaldas Prantsusmaa
KLENK
Indianapalis
neljapäevast, 28. nov.—30, novo
M . l-(8n
EEtE Peetri
PÜHA VÄIMÜ ©FETÜ^^^
reedel, 18. oktoobril 198S Peetri Mriku ruumides
;^: Loe^ 2—^pJ. |a<6—9 õhtsi
Lel^ori^
Korraldajaiks: Peetri Koguduise SWlsku Kasvatuse Komitee.
iovalüde ag Torontos
99
3 poi o
Eesti Maja simes saalis
Piietite eeltcllimine pr. Eevi Moks, tel. 6224757
Gäidlipkand ,Põl^^^^^^^
pühap., 27. oktoobril kell 12—5
Eesti Maja keskmises Isaaiis.
lüügüs KÄSITöro, KEEDISEID, JöLJLUDEKÖRATSIOONE
jA:PALjyMUUD.
KÕIK TERETULNUD!